Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise liik Resolutsioon

Menetluskulud

Tamara Šabarova

Tsiviilasi nr 2-05-19310

Edasikaebamise kord

üheksakümmend kolm krooni ja 70 senti). Eesti Vabariigile võlgnetavad kohtukulud tuleb kostjatel tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220027689012 SEB panka (viitenumber 1200002250). Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt kohtule 02.11.2005.a esitatud hagiavaldusele sõlmis kostja N.K (edaspidi laenusaaja) 14. detsembril 2000 aastal õppelaenu saamiseks AS-iga Hansapank (edaspidi pank) õppelaenulepingu nr 00-100900-OL. Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 15 000 krooni, mis kanti laenusaaja laenukontole üle 15. novembril 2000 aastal. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt HaS § 36-1 lg 5 kostjad (edaspidi käendajad). Kostjad V.K ja A.K sõlmisid käenduslepingud 13. detsembril 2000 aastal ja 14.detsembril 2000 aastal. Käendajate vastutus oli piiratud 15 000 krooniga. Laenusaaja eksmatrikuleeriti Narva Kutseõppekeskusest. Tulenevalt nimetatud asjaolust ning juhindudes HaS § 36-4, tekkis laenusaajal kohustus hakata pangale tagasi maksma laenusummat. Laenu pidi kostja hakkama krediidiasutusele tagastama hiljemalt 6 kuu jooksul pärast eksmatrikuleerimist. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes HaS § 36-2 lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist 15 659, 82 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 36-2 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus ja Teadusministeerium teavitas 18. mai 2005 aasta kirjas nr 10.1.5/5597 laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus võlgnevus tasuda hiljemalt 18.maiks 2005.a-ks. Laenusaaja oma kohustust täitnud ei ole. Kuna laenusaaja Haridus ja Teadusministeeriumi saadetud kirja põhjal võlgnevust ei tasunud, pöördus Haridus ja Teadusministeerium täiendavalt kirjadega käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Käendajate tähelepanu juhiti asjaolule, et kohustuse mittetäitmisel pöördub Eesti Vabariik hagiavaldusega kohtusse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lähtuvalt kehtinud TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile 2(6)

Tsiviilasi nr 2-05-19310

sellega tekitatud kahjud. Antud juhul on hagejale tekitatud kahju 17 873, 97 krooni, mis kätkeb endas tagasimaksmata õppelaenusummat ning 323,12 krooni, mis sisaldab põhivõlga ja intressi. Tulenevalt HaS § 36-2 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus 16. novembrist 2002 kuni 30. august 2005 kogunenud järgmiselt: põhivõlg 15 659, 82 krooni, sellest ühe päeva intress on 2, 16 krooni (15 659, 82 x 0.05 = 601, 60 krooni aastas : 365 = 2, 16 krooni päevas). Selles ajavahemikus on viivitatud 1023 päeva, intress on 2 214, 15 krooni. Seisuga 30. august 2005.a on hageja nõude suuruseks 17 873 (seitseteist tuhat kaheksasada seitsekümmend kolm) krooni ja 97 senti, millest põhivõlg moodustab 15 659, 82 krooni ning intress 2 214, 15 krooni. Ülaltoodust lähtudes palub hageja välja mõista solidaarselt kostjatelt N.Klt, V.K-ilt ja A.K-lt solidaarselt võlgnevus 15 000 krooni ja N.K-lt 2 873 krooni (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend kolm) krooni ning kostjatel solidaarselt kohtukuluna riigilõiv 1 400 krooni ja õigusabikulud summas 1 200 krooni hageja kasuks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja A.K vastuse kohaselt (tl 30) pole ta saanud teadet Haridus ja Teadusministeeriumilt, lisad 8, seega intresside 2214 krooni ulatuses ei ole nõus. Omalt poolt on kostja rakendanud kõiki võimalikke meetmeid selleks et põhivõlgniku õppelaenu võlgnevus oleks panga ees kustutatud. Kostja kontrollis laenuintresside kustutamist (lisatud 28.03.2002.a panga väljavõte). 20.05.2002.a esitas kostja Hansapangale avalduse põhivõlgniku N.K eksmatrikuleerimise kohta. 18.06.2002.a sai kostja Hansapangast vastuse (ärakiri lisatud), millest on näha et Haridus ja Teadusministeerium ei teavitanud põhivõlgniku N.K eksmatrikuleerimisest ja õppelaenu mittetagastamisest. Haridus ja Teadusministeerium ja Hansapank oleks võinud ära hoida N.K lahkumise Eestist kuni võla kustutamiseni. Kostja palub kohtul asi läbi vaadata N.K kohalolekul, tulenevalt õppelaenu tagastamise süü õiglasest jaotusest. Võimalusel palub kostja kohtul teha päring USA saatkonda põhivõlgniku asukoha kindlakstegemiseks, et põhivõlgnik tasuks võlgnevuse. Kostja V.K sai hagimaterjalid isiklikult kätte 05.03.2007.a. Kostja kohtule ei vastanud ega hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostjale N.K-le ei olnud võimalik menetlusdokumetne kätte toimetada. Kohtu päringud kostja elukoha väljaselgitamiseks ei andnud tulemusi. Politseil andmed kostja elukoha kohta puuduvad. Seega ei ole võimalik kohtukutset kostjale kätte anda, ega kätte toimetada. 27.02.2007.a kohtule esitatud taotluses taotleb hageja kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist menetlusdokumendi väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. 19.02.2007.a määrusega määrati kostjale N.K-le menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine menetlusdokumendi väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.12.2007.a-l. Menetlusdokumendid on N.K-le kätte toimetatud 19.01.2008.a-l. Kostja kohtule vastanud ei ole.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJATE VASTUSTE KOHTA

Hageja esindaja esitas kohtule 31.01.2007 taotluse lihtmenetluse või kirjaliku menetluse määramiseks (tl 45-47), mille kohaselt Eesti Vabariik esitas 26. oktoobril 2005.a Narva Linnakohtule hagiavalduse kostjate vastu 17 873, 97 krooni nõudes. Hageja nõue on suunatud kostjate õppelaenulepingust ja õppelaenu käenduslepingutest tuleneva kohustuse täitmisele. TsMS § 405 kohaselt võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt, järgides üksnes tsiviilkohtumenetlusseadustiku üldpõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20000 krooni. 3(6)

Tsiviilasi nr 2-05-19310

Hageja taotleb käesolevas asjas lihtmenetluse määramist. Hageja põhjendab oma taotlust järgnevaga: Hagiavalduses toodud nõue ja seda tõendavad asjaolud on selged ja hagiavalduse nõue tugineb lisaks õppelaenulepingule ja käenduslepingule ka Haridusseadusele. (HaS § 36). Hageja on lisanud hagiavaldusele kõik nõuet tõendavad tõendid. Hageja analoogsete hagide kohtupraktikas on sadade hagiavalduste seas jäetud osaliselt rahuldamata vaid üksikud nõuded, rahuldamata on jäänud hagid vaid osaliselt menetluskulude osas (on rahuldatud osaliselt õigusabikulude osas, kuna enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätestas õigusabikulude hüvitamise maksimaalmäära 5% ulatuses nõude suurusest) ning juhul, kui õppelaenuvõlgnik või käendaja surid või nõue täideti pärast hagiavalduse esitamist (enamikel juhtudel esitas hageja sel puhul avalduse hagist loobumiseks). Osaliselt rahuldatud nõuded moodustavad hagide üldarvust umbes 0,5 % Hageja seisukohalt on ta õppelaenuhagide pika praktika jooksul kogenud, et kostjad esitavad võimalike vastuväidetena tüüpiliste seisukohtadena alljärgnevad väited, mis kas ei ole asjakohased või on hagiavaldustes toodudtõenditega ümber lükatud. Kostjad ei nõustu haginõudega, kuna neil ei ole piisavalt raha -väide ei ole asjakohane. Käendajatest kostjad ei nõustu hagiga, kuna nad on põhivõlgnikuga kokku leppinud, et viimane tasub ainuisikuliselt laenu. Nimetatud väide on vastuolus käenduslepinguga ja TsK § 206 lg 1 ja § 207 lg 1, mille kohaselt kohustub käendaja vastutama võlgniku kohustuse täitmise eest ja võlgniku poolt kohustuse rikkumisel vastutab solidaarselt koos võlgnikuga. Käendajatest kostjad ei nõustu hagiga ja väidavad, viidates TsK § 211 p 2, et käendus on lõppenud, kuna hageja ei ole esitanud hagi kohtusse kolme kuu jooksul alates kohustise täitmise tähtpäevast. Nimetatud seisukoht on ekslik, kuna TsK § 211 p 2 ei ole imperatiivne ja pooltel on õigus leppida kokku, et TsK § 211 p 2 sätet ei rakendata. Nimetatud seisukohale on-jõutud korduvalt ka kohtupraktikas (vt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades 3-2-1-21-03, 3-2-1-137-03). Käenduslepingute p-dest 5.5 ja 5.9 nähtuvalt on pooled ka TsK § 211 p 2 nõuete rakendamise käenduslepingule välistanud. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tagada tsiviilasja õigesti lahendamine mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Ülaltoodud põhjustel on lihtmenetlus menetlusökonoomia põhimõtterakendamisel käesolevas tsiviilasjas kõige otstarbekam. Juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks või võimalikuks lihtmenetluse läbiviimist antud tsiviilasjas, taotleb hageja ülaltoodud põhjustel TsMS § 403 tuginedes kirjaliku menetluse läbiviimist. Põhjendades oma taotlust TsMS §-dega 403 ja 405 hageja palub lahendada käesolev tsiviilasi lihtmenetluse korras. Juhul, kui käesolevat tsiviilasja lihtmenetluse korras lahendada ei saa, lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus tegi 06.03 2008.a määruse, millega määras lahendada tsiviilasi TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. 4(6)

Tsiviilasi nr 2-05-19310

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega kuulub kohaldamisele Eesti NSV Tsiviilkoodeks (edaspidi TsK). TsK § 187 kohaselt solidaarne kohustus või solidaarne nõue tekib, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Õppelaenulepingu nr 00-100900-OL (tl 4) punktis 1 – on sätestatud, et laenusumma on laenusaaja poolt kogu nominaalse õppeaja jooksul lepingu alusel saadud õppelaenud kokku. Punktis 4 on pooled kokku leppinud, et pank kannab õppelaenu laenusaaja arvelduskontole, mis on fikseeritud lepingu põhitingimustes /.../ pärast lepingu sõlmimist ja tagatiste vormistamist /.../ 2 pangapäeva jooksul. Õppelaenulepingu nr 00-100900-OL lisa 2 (tl 5) kohaselt on laenusaajale, tema arvelduskontole nr 1108335663 õppelaen 15 000 krooni välja makstud 15.12.2000.a. Panga ja kostja V.K vahel on 13.12.2000. a sõlmitud käendusleping (tl 6) ja panga ja kostja A.K vahel on 14.12.2000. a sõlmitud käendusleping (tl 7), milles pank ja käendajad on kokku leppinud järgmistes tingimustes: -

-

tagatav nõue on õppelaenuleping nr 00-100900-OL, laenusaaja N.K käendajad kohustuvad tagama panga nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad panga ja laenusaaja vahel sõlmitavast õppelaenulepingust (väikelaenulepingust) limiteeritult 15 000 krooni ulatuses (lepingu punkt 1); kui laenusaaja ei täida laenulepingu järgseid kohustusi, vastutavad käendajad koos laenusaajaga panga ees solidaarselt laenulepingust tulenevate nõuete ulatuses, käendaja on kohustatud nimetatud kohustused täitma panga näidatud tähtajaks (lepingu punkt 1);

Kostjad olid teadlikud käenduslepingu sõlmimisest tulenevatest tagajärgedest ja olid nõus lepingu tingimustega ning allkirjastasid selle omakäeliselt. Seega on hageja nõue kostjatelt solidaarselt võla saamiseks õiguslikult põhjendatud. Hageja tugineb sellele, et kohustis (käendus) lõpeb nõuetekohase täitmisega ning kuna laenusaaja pole oma kohustust täitnud, ei ole ka käendusest tulenev solidaarne kohustus lõppenud, hageja esindaja viitas Riigikohtu praktikale. Hageja nõue kostjate (käendajate) V.K ja A.K vastu on õiguslikult põhjendatud. Nõue on põhjendatud tulenevalt õppelaenulepingus kokku lepitud tingimustest ning HaS § 36-2 lg 2. Kaaskostjad ei ole käenduslepinguid (tl 6, 7) vaidlustanud ning on olnud nõus oma kohustusi täitma. EV Haridusseaduse § 362 lg 2 kohaselt on riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate 5(6)

Tsiviilasi nr 2-05-19310

vastu kogus riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Kohtule on esitatud tõend laenu tasumise kohta krediidiasutusele. Seega on käendajad kohustatud täitma oma kohustused hageja ees. Kostjad olid teadlikud käenduslepingu sõlmimisest tulenevatest tagajärgedest ja olid nõus lepingu tingimustega allkirjastades käenduslepingud omakäeliselt. Seega on hageja nõue kostjatelt solidaarselt võla saamiseks õiguslikult põhjendatud. Kostja A.K väide selle kohta, et Haridus ja Teadusministeerium ei teavitanud põhivõlgniku Nadežda Kimi eksmatrikuleerimisest ja õppelaenu mittetagastamisest ja Haridus ja Teadusministeerium ja Hansapank oleks võinud ära hoida N.K lahkumise Eestist kuni võla kustutamiseni ei ole asjakohased, kuna õppelaenulepingu nr 00-100900-OL punkti 6.1. kohustub laenusaaja alustama laenu tagastamist hiljemalt 12 kuud pärast õppeasutuse lõpetamist, olles täitnud õppekava täies mahus või 6 kuud pärast õppeasutusest muudel põhjustel lahkumist. Lepingu punkt 10.1.1. laenusaaja kohustub 10 päeva jooksul alates õppeasutusest lahkumisest teavitama sellest laenuandjat. Seega lasub teavitamiskohustus õppelaenu saajal, mitte aga Haridus ja Teadusministeeriumil ja Hansapangal. N.K asukoht ei ole kohtule, seda enam Haridus ja Teadusministeeriumile ja Hansapangale teada. Lepingu punkt 10.1.4. laenusaaja kohustub 10 päeva jooksul alates enda ja käendajate tegeliku elukoha või isikuandmete muutumisest teavitama sellest laenuandjat. Haginõuete rahuldamine on põhjendatud toimiku kirjalike materjalidega.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja taotleb õigusabikulu 1200 krooni ja riigilõivu 1400 krooni väljamõistmist. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 ja § 61 lg 1 p-ile 1 tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista õigusabi kulu 893,70 krooni (17873,97 * 0,05) ja riigilõiv 1400 krooni. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 632.

Tamara Šabarova Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.