Vallo Kariler, Iris Kangur-Gontšarov, Maris Kuurberg
Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-22-109445
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Narva Vesi hagi Pipes Building Osaühingu vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 3,06 euro, viivise 0,70 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.09.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi Narva Vesi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Aktsiaselts Narva Vesi (registrikood 10369373), lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev Kostja (vastustaja): Pipes Building Osaühing (registrikood 12046496), seaduslik esindaja Maret Veske
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Aktsiaseltsi Narva Vesi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja edastamisega.
3.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Aktsiaseltsi Narva Vesi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-22-109445 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Aktsiaselts Narva Vesi esitas Harju Maakohtule hagi Pipes Building Osaühingu vastu 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 tuleneva võlgnevuse 3,06 euro, viivise 0,70 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 17.01.2019 sõlmitud ehitustööde töövõtuleping nr HÕ-1/2019, mille objektiks oli Narva linnas ÜVVK-torustike projekteerimis-ehitustööd. Kostja kasutas ehitustööde teostamisel kokkuleppel hagejaga AS-i Narva Vesi heitpuhastusjaama territooriumi. Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja hüvitab hagejale kommunaalkulud (sh elekter), mis on seotud territooriumi kasutamisega. Hageja koostas 02.05.2019 akti, millega fikseeris kostja poolt ajavahemikul 01.04.2019–30.04.2019 kostja poolt tarbitud elektrienergia mahu (26 kWh). Akti alusel on hageja esitanud kostjale 30.04.2019 arve nr 36956 summas 3,06 eurot. Arve tasumise tähtpäevaks oli 10.05.2019. Kostja arvet ei tasunud. Hageja esitas võlgnevuse ja viivise hüvitamiseks advokaadi vahendusel maksekäsu, millest tulenevalt on põhjendatud sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja 30.04.2019 arve lahutamatu osa on 02.05.2019 akt nimetusega „elektrienergia kasutamine renditud Heitveepuhastusjaama ruumis”. Selles ruumis töötas kostja objektijuht 17.01.2019 ja 28.05.2018 töövõtulepinguliste tööde täitmiseks. Kostja kohustus 17.01.2019 ja 28.05.2018 töövõtulepingute punktist 3.1.14 tulenevalt „tasuma igakuuliselt ehitusaegsed elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttekulud vastavalt mõõdikute näitudele esitatud arve alusel“. Tsiviilasja nr 2-20-6393 käigus on hageja ja kostja vahel 13.11.2020 sõlmitud kompromissleping, milles pooled kinnitavad, et nad ei oma teineteise vastu mis tahes muid nõudeid seoses tsiviilasjaga 2-20-6393 ega 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019. Pärast kompromissi sõlmimist ja 19.11.2020 kohtumääruse jõustumist ei oma kostja nõudeid hageja vastu ega ei oma ka hageja 17.01.2019 ja 28.05.2018 sõlmitud lepingute alusel kostja vastu muid nõudeid peale garantii. Maakohtu otsus Maakohus jättis 29.09.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised vaidlusvälised asjaolud: − Poolte vahel on sõlmitud 17.01.2019 ehitustööde töövõtuleping nr HÕ-1/2019 ja lepingu objektiks oli Narva linnas ÜVVK-torustike projekteerimis-ehitustööd (dtl 4052). − Tsiviilasjas nr 2-20-6393 on poolte vahel sõlmitud kompromiss, millise punkti 5 kohaselt kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates loetakse kõik tsiviilasja nr 2-20-6393 aluseks olevatest asjaoludest tulenevad nõuded lõppenuks. Pooled kinnitavad, et nad ei oma teineteise vastu mis tahes muid nõudeid seoses tsiviilasjaga nr 2-20-6393 ega 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 ega 28.05.2018 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust. Muu hulgas kinnitab Aktsiaselts Narva Vesi, et ei oma nõudeid seoses võimalike servituutide või isiklike kasutusõiguste seadmisega 17.01.2019 lepingu alusel. Erandiks nõuetest loobumisest on garantiiaegsed hageja kohustused 17.01.2019 ja 28.05.2018 lepingu alusel, mis ei seondu tsiviilasjas
2-22-109445 nr 2-20-6393 vaidluse all olnud asjaoludega ja mis jäävad kehtima vastavalt lepingute tingimustele (dtl 84-86). − Viru Maakohtu 19.11.2020 määrusega (dtl 85) tsiviilasjas nr 2-20-6393 on poolte kompromiss kinnitatud ja menetlus asjas lõpetatud.
3.2.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-20-6393 sõlmitud kompromissi p 5 välistab hageja õiguse nõuda kostjalt 30.04.2019 arve nr 36956 alusel 3,06 euro tasumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Alusetud on hageja väited, et tsiviilasjas nr 2-20-6393 sõlmitud kompromiss hõlmas üksnes nimetatud tsiviilasja hagieset. Nimetatud kompromissi p-s 5 on pooled küll leppinud kokku, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates loetakse kõik tsiviilasja nr 2-20-6393 aluseks olevatest asjaoludest tulenevad nõuded lõppenuks. Samas aga kinnitasid pooled, et nad ei oma teineteise vastu mis tahes muid nõudeid seoses tsiviilasjaga nr 2-20-6393 ega 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 ega 28.05.2018 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust.
3.3.Selline kinnitus toob VÕS § 207 lg 2 järgi kaasa kõikidest töövõtulepingust tulenevatest nõuetest loobumise ehk nõude käsutamise. Nõude puudumise kinnitus võib olla n-ö negatiivne võlatunnistus, VÕS § 207 lg 2 järgi käsutustehinguna ka konstitutiivne võlatunnistus, „peegelpildina“ tavalisest VÕS § 30 järgsest konstitutiivsest võlatunnistusest. VÕS § 207 lg 2 järgne negatiivne konstitutiivne võlatunnistus välistab võlausaldaja õiguse esitada nõudeid, mille puudumist kinnitati (st millest sisuliselt loobuti) (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-9-16, p 26-27). Tähendust ei oma, et tsiviilasjas nr 2-20-6393 ei olnud käesoleva asja hageja esitanud kostja vastu nõudeid, nt vastuhagina. Kompromissi sõlmimisel võib loobuda ka hagimenetluses esitamata nõuetest. Usutav on kostja selgitus, et nõustus kompromissiga ainult selleks, et välistada võimalus saada tulevikus hageja poolt mingeid nõudeid ja vältida edasisi menetluskulusid (dtl 118, alt teine lõik). Kompromissi p-ga 5 loobusid pooled vastastikku kõikidest 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 tulenevatest nõuetest (v.a garantii) ning hagejal puudub alus selle lepingu alusel midagi nõuda.
3.4.Hageja väide, nagu oleks poolte vahel sõlmitud suuline üürileping ning sellest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda hagejale arve nr 36956 alusel 3,06 eurot, on põhjendamata ja tõendamata. Asjas puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et poolte vahel oleks muu leping, mille alusel oleks hagejal õigus nõuda kostjalt 3,06 euro tasumist. Hagiavalduses on hageja otsesõnu ka kinnitanud, et nõue tuleneb 17.01.2019 sõlmitud Ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 (dtl 28, „Hagiavalduse faktilised asjaolud“). Uue hagi aluse suulise üürilepingu kohta esitas hageja 10.06.2022 menetlusdokumendis (dtl 92) esitamata selle kohta mingeid tõendeid. Kostja vaidles sellele hageja väitele vastu (dtl 119). Seega ei ole hageja oma väidet täiendavast suulisest lepingust nõude alusena tõendanud. Lisaks nähtub hageja poolt 02.05.2019 koostatud aktist, et tööde teostamise aja jooksul alates 01.04.2019–30.04.2019 oli kostja poolt kulutatud 26 kWh elektrienergiat. Nimetatud akt on allkirjastatud AS Narva Vesi HPJ juhataja ja OÜ Pipes Building (dtl 32, 56). Elektrienergia tarbimine ja selle eest tasumine on reguleeritud poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga ning vastav nõue on hõlmatud tsiviilasjas nr 2-20-6393 poolte vahel sõlmitud kompromissi p-s 5 sätestatuga.
2-22-109445
3.5.15.07.2022 menetlusdokumendis (dtl 132-135) on hageja asunud väitma, et nõue tuleneb hoopis 02.05.2020 aktist, mistõttu ei saa see olla seotud töövõtulepinguga nr HÕ-1/2019. Kuna aga 02.05.2020 akti kohtule esitatud ei ole (hagiavalduses tugineb hageja 02.05.2019 aktile, dtl 32, tõlge dtl 56; ja 30.04.2019 arvele, dtl 35), siis jätab kohus hageja seisukoha tähelepanuta.
3.6.Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu hageja põhinõude summas 3,06 eurot, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivise- ega sissenõudmiskulude nõue. Apellatsioonkaebus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus jätnud tsiviilasja ebaõigesti liitmata teise kohtu menetluses olnud samalaadse tsiviilasjaga. Hagi aluseks oleva nõude näol ei ole tegemist töövõtulepingust tuleneva nõudega, vaid lepingutevälise nõudega, mis ei olnud kompromissiga hõlmatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldamata jättev otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (vt Riigikohtu 10.04.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
2-22-109445 Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti jätnud menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi rahuldamata. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
11.1.Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaanile asendas kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kohtukoosseisu liiget Kaija Kaijaneni kohtunik Iris KangurGontšarov. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler