Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
29. september 2022.a, Tallinn
Hagihind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-22-109445 Aktsiaselts Narva Vesi hagi Pipes Building Osaühing vastu 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 tuleneva võlgnevuse 3,06 euro, viivise 0,70 euro ja sissenõudekulu 40 euro saamiseks 43,76 eurot
nende Hageja: Aktsiaselts Narva Vesi (registrikood 10369373, asukoht Kulgu 4, Narva) Hageja lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev (Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakond, Tallinna mnt 9, Narva; e-post [email protected]) Kostja: Pipes Building Osaühing (registrikood 12046496, asukoht Kentmanni tn 8b, 10116 Tallinn) Kostja seaduslik esindaja Maret Veske (e-post xxx) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Aktsiaselts Narva Vesi hagi Pipes Building Osaühing vastu 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 tuleneva võlgnevuse 3,06 euro, viivise 0,70 euro ja sissenõudekulu 40 euro saamiseks.
2.Jätta menetluskulud Aktsiaselts Narva Vesi kanda.
3.Määrata kindlaks, et Aktsiaselts Narva Vesi poolt Pipes Building Osaühingule hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Aktsiaselts Narva Vesi esitas Harju Maakohtule hagi Pipes Building Osaühing vastu 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 tuleneva võlgnevuse 3,06 euro, viivise 0,70 euro ja sissenõudekulu 40 euro saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud 17.01.2019 ehitustööde töövõtuleping nr HÕ-1/2019 ja lepingu objektiks on Narva linnas, Puidu ja Laastu tänavatel ÜVVKtorustike projekteerimis-ehitustööd.
1.2.Kostja kasutas ehitustööde teostamisel kokkuleppel hagejaga AS-i Narva Vesi heitpuhastusjaama (kinnistu asukohaga Rahu 55, Narva) territooriumi ehitusmaterjalide ladustamiseks. Mh. poolte vahel oli saavutatud kokkulepe, et kostja hüvitab hagejale kommunaalkulud (sh elekter), mis on seotud ladustamisplatsi kasutamisega. Hageja koostas 02.05.2019 akti, millega fikseeris kostja poolt ajavahemikul alates 01.04.2019 kuni 30.04.2019 kostja poolt tarbitud elektrienergia mahu (26 KWt). Akti alusel on hageja esitanud kostjale 30.04.2019 arve nr 36956 summas 3,06 eurot koos käibemaksuga. Arve tasumise tähtpäevaks on määratud 10.05.2019. Kostja arvet ei tasunud.
1.3.27.08.2019 on kostja esitanud hagejale saldokinnituse, millega kinnitas, et kostjal on 30.04.2019 arvest nr 36956 tulenev võlgnevus hageja ees summas 3,06 eurot.
1.4.Hageja ja kostja vahel ei ole kokku lepitud viiviste määr. Seega viiviste arvestusel lähtub hageja seadusega kehtestatud viivisemäärast, mis on eelmisel ja käesoleval aastal 8% aastas.
1.5.Hageja nõue, mis on esitatud arvega nr 36956, on muutunud sissenõutavaks 11.05.2019. Kostja arvest tulenev nõue on tasumata. Hageja esitab nõude välja mõista kostjalt viivis ajavahemiku alates 11.05.2019 kuni maksekäsu esitamise päevani ehk kuni 18.03.2022. Viivise summa antud perioodi eest on kokku 0,70 eurot.
1.6.Hageja on esitanud käesolevas asjas maksekäsu. Maksekäsk oli esitatud advokaadi vahendusel. Maksekäsu sisestamine AET-i, maksekäsu aluseks olevate dokumentide süstimatiseerimine ja teised toimingud võtsid ca 1 tund. Hageja arvates on sissenõudmisekulu summas 40 eurot käesoleval juhul täiesti põhjendatud.
1.7.Menetluses nr 2-20-6393 vaadati läbi OÜ Pipes Building hagi AS-i Narva Vesi vastu. Hagiavaldus oli esitatud OÜ Pipes Building poolt võlanõudes. Hagi oli esitatud OÜ Pipes Building poolt seoses sellega, et OÜ Pipes Building oli seisukohal, et AS Narva Vesi ei tasunud OÜ-le Pipes Building täies mahus töövõtutasu eeltoodud töövõtulepingu alusel OÜ Pipes Building poolt tehtud ehitustööde eest. Ei ole selge, kuidas menetluse nr 2-20-6393 ese on seotud käesoleva asjaga samuti jääb ebaselgeks, kuidas eeltoodud menetluses sõlmitud kompromiss lõpetab hageja õiguse nõuda kostjalt käesolevas asjas sissenõudmiseks esitatud summa väljamõistmist.
1.8.Ehitustööde töövõtulepinguga nr HÕ-1/2019 ei nähtud ette, et hageja on kohustatud töövõtulepingu alusel andma kostjale platsi ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehitusmaterjalide ladustamiseks oli sõlmitud üürileping, millisest lähtudes hageja esitas käesolevas asjas nõude kostja vastu.
1.9.02.05.2020 aktis on selgelt määratud, et elektrikulu, mille hüvitamiseks on kohustatud kostja on tekkinud seoses kostja poolt ruumi üürimisega hageja heitveepuhastusjaama hoones (hagiavalduses on ekslikult määratud, et elektrienergia tarbimine toimus seoses ladustusplatsi kasutamisega).
1.10.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja esindajakulu summas 1200 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
2.1.Tsiviilasja nr 2-20-6393 käigus on hageja ja kostja vahel 13.11.2020 sõlmitud kompromissleping, mille AS Narva Vesi poolt kirjutas alla praegune hageja esindaja. Kompromissilepingus pooled kinnitavad, et nad ei oma teineteise vastu mis tahes muid nõudeid seoses tsiviilasjaga 2-20-6393 ega 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019.
2.2.Seda, et hagejal ei olnud kostja vastu mis tahes muid nõudeid, tõendab asjaolu, et alates kompromissilepingu sõlmimisest 13.11.2020 kuni kiirmenetluse avalduse saamiseni 2022 märtsi lõpus ehk 1,4 aastat, hageja ei esitanud kostjale mitte ühtegi võlateatist ega tasumata arvete meeldetuletust.
2.3.Pärast kompromissi sõlmimist asjas 2-20-6393 ja 19.11.2020 kohtumääruse asjas 2-206393 jõustumist nii OÜ Pipes Building ei oma nõudeid AS Narva Vesi vastu, kui ka AS Narva Vesi ei oma muid nõudeid peale garantii OÜ Pipes Building vastu 17.01.2019 ja 28.05.2018 sõlmitud lepingute alusel.
2.4.AS Narva Vesi 30.04.2019 arve 369561 lahutamatu osa on 02.05.2019 akt, nimetusega „elektrienergia kasutamine renditud Heitveepuhastusjaama ruumis”, mitte ladustamisplatsil. Selles ruumis töötas kostja objektijuht X 17.01.2019 ja 28.05.2018 töövõtulepinguliste tööde täitmiseks. X kasutas elektrit, aga kohustus „tasuma igakuuliselt ehitusaegsed elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttekulud vastavalt mõõdikute näitudele esitatud arve alusel” tuleneb 17.01.2019 ja 28.05.2018 töövõtulepingute punktist 3.1.14, aga mitte „suulisest kokkuleppest“ või „ehitusmaterjalide ladustamiseks sõlmitud üürilepingust“, nagu väidab hageja.
2.5.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1440 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5.TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja hagihind on 43,76 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.
6.Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle, et:
6.1.poolte vahel on sõlmitud 17.01.2019 ehitustööde töövõtuleping nr HÕ-1/2019 ja lepingu objektiks on Narva linnas, Puidu ja Laastu tänavatel ÜVVK-torustike projekteerimis-ehitustööd (dtl 40-52);
6.2.tsiviilasjas nr 2-20-6393 on sõlmitud poolte vahel kompromiss, millise punkti 5 kohaselt kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates loetakse kõik tsiviilasja 2-20-6393 aluseks olevatest asjaoludest tulenevad nõuded lõppenuks. Pooled
kinnitavad, et nad ei oma teineteise vastu mis tahes muid nõudeid seoses tsiviilasjaga 2-20-6393 ega 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 ega 28.05.2018 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust. Muu hulgas kinnitab Aktsiaselts Narva Vesi, et ei oma nõudeid seoses võimalike servituutide või isiklike kasutusõiguste seadmisega 17.01.2019 lepingu alusel. Erandiks nõuetest loobumisest on garantiiaegsed hageja kohustused 17.01.2019 ja 28.05.2018 lepingu alusel, mis ei seondu tsiviilasjas nr 2-206393 vaidluse all olnud asjaoludega ja mis jäävad kehtima vastavalt lepingute tingimustele (dtl 84-86).
6.3.Viru Maakohtu 19.11.2020 määrusega (dtl 85) tsiviilasjas nr 2-20-6393 on poolte kompromiss kinnitatud ja menetlus asjas lõpetatud.
7.Vaidlus on pooltel selle üle, kas asjas tsiviilasjas nr 2-20-6393 sõlmitud kompromissi punkt 5 välistab hageja õiguse nõuda kostjalt 30.04.2019 arve nr 36956 alusel 3,06 euro tasumist (dtl 35).
8.TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
8.1.TSMS § 432 lg 1 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 kohaselt kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
8.3.Riigikohus on 28.10.2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-17756 punktis 24 selgitanud, et VÕS § 578 lg 1 eeldab, et tuvastada tuleb, milline oli kompromissilepingu sisu, sh milliseid pooltevahelisi õigussuhteid kompromiss hõlmas ning millistest nõuetest pooled loobuda soovisid või milliseid nad ümber kujundasid.
8.4.Õiguskirjanduses on leitud, et kohtulik kompromiss ei ole sama mis VÕS §-s 578 sätestatud kompromissileping. Viimane kujutab endast puhtalt materiaalõiguslikku tehingut, samas kui kohtulik kompromiss avaldab vahetut mõju menetlusõigustele ja selle esmane eesmärk on lõpetada kohtumenetlus. Siiski ei ole tegemist lihtsalt menetlustoiminguga, sest kompromissi kinnitamise määruses märgitud kompromissi tingimused kehtivad väljaspool kohtumenetlust ning kujundavad pooltevahelisi suhteid materiaalõiguse alusel (Villu Kõve, Inga Järvekülg, Jaanus Ots, Maarja Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Lk 957).
8.5.Lisaks on õiguskirjanduses leitud, et poolte lepitamise eesmärk on samas saavutada üldine õigusrahu, mitte vaidluse siduv lahendamine konkreetses kohtu ette toodud küsimuses. Sellest tulenevalt peaks pooltel olema võimalus kaasata kompromissi esemesse kohtuväliste vaidlustega seotud elemente. Laiem tõlgendus on otstarbekas ka menetlusökonoomia huvides, sest vastasel juhul jääb alati võimalus, et pooled pöörduvad kompromissist välja jäänud vaidluste lahendamiseks uuesti kohtusse (Villu Kõve, Inga
Järvekülg, Jaanus Ots, Maarja Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Lk 961-962).
8.6.Kohus leiab, et antud juhul on alusetud hageja väited, et tsiviilasjas nr 2-20-6393 sõlmitud kompromiss hõlmas üksnes nimetatud tsiviilasja hagieset. Nimetatud kompromissi punktis 5 on pooled küll leppinud kokku, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates loetakse kõik tsiviilasja 2-20-6393 aluseks olevatest asjaoludest tulenevad nõuded lõppenuks. Samas aga pooled kinnitasid lisaks, et nad ei oma teineteise vastu mis tahes muid nõudeid seoses tsiviilasjaga 2-20-6393 ega 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 ega 28.05.2018 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust. Muu hulgas kinnitab Aktsiaselts Narva Vesi, et ei oma nõudeid seoses võimalike servituutide või isiklike kasutusõiguste seadmisega 17.01.2019 lepingu alusel. Erandiks nõuetest loobumisest on garantiiaegsed hageja kohustused 17.01.2019 ja 28.05.2018 lepingu alusel, mis ei seondu tsiviilasjas nr 2-20-6393 vaidluse all olnud asjaoludega ja mis jäävad kehtima vastavalt lepingute tingimustele (dtl 85).
8.7.Seega tõlgendades grammatiliselt tsiviilasjas nr 2-20-6393 sõlmitud kompromissi ja Viru Maakohtu 19.11.2020 määruse resolutisooni p-i I 5 (dtl 85) asub kohus seisukohale, et pärast tsiviilasjas 2-20-6393 kompromissi sõlmimist ja 19.11.2020 kohtumääruse tsiviilasjas 2-20-6393 jõustumist ei oma pooled üksteise vastu poolte vahel 17.01.2019 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 tulenevaid nõudeid peale garantii OÜ Pipes Building vastu 17.01.2019 ja 28.05.2018 sõlmitud lepingute alusel.
8.8.Hageja andis tsiviilasjas nr 2-20-6393 sõlmitud kompromissiga kinnituse, et tal puuduvad tulenevalt 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 mistahes nõuded kostja suhtes. Selline kinnitus toob VÕS § 207 lg 2 järgi kaasa kõikidest sellest töövõtulepingust tulenevatest nõuetest loobumise ehk nõude käsutamise. Nõude puudumise kinnitus võib põhimõtteliselt olla n-ö negatiivne võlatunnistus, VÕS § 207 lg 2 järgi käsutustehinguna ka konstitutiivne võlatunnistus, „peegelpildina“ tavalisest (või positiivsest) VÕS § 30 järgsest konstitutiivsest võlatunnistusest. VÕS § 207 lg 2 järgne negatiivne konstitutiivne võlatunnistus välistab võlausaldaja õiguse esitada nõudeid, mille puudumist kinnitati (st millest sisuliselt loobuti) (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-916, p 26 ja 27). Tähendust ei oma seega, et tsiviilasjas nr 2-20-6393 ei olnuda käesoleva asja hageja esitanud kostja vastu nõudeid, nt vastuhagina. Kompromissi sõlmimisel võib loobuda ka hagimenetluses esitamata nõuetest. Usutav on kostja selgitus, et nõustus kompromissiga ainult selleks, et välistada võimalus saada tulevikus hageja poolt mingeid nõudeid ja vältida edasisi menetluskulusid (dtl 118, alt teine lõik). Seega asub kohus seisukohale, et kompromissi p-ga 5 tsiviilasjas nr 2-20-6393 loobusid pooled vastastikku kõikidest nõutest tulenevalt 17.01.2019 ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 ning hagejal puudub alus selle lepingu alusel midagi käesolevas kohtumenetluses nõuda.
9.Hageja on viited asjaolule, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline üürileping ning sellest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda hagejale arve nr 36956 alusel 3,06 eurot, on põhjendamata ja tõendamata.
9.1.Asjas puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et poolte vahel oleks muu leping, mille alusel oleks hagejal õigus nõuda kostjalt 3,06 euro tasumist. Hagiavalduses on hageja otsesõnu ka kinnitanud, et nõue tuleneb 17.01.2019.a sõlmitud Ehitustööde töövõtulepingust nr HÕ-1/2019 (dtl 28, „Hagiavalduse faktilised asjaolud“). Uue hagi aluse suulise üürilepingu kohta esitas hageja 10.06.2022 menetlusdokumendis (dtl 92) esitamata selle kohta mingeid tõendeid. Kostja vaidles sellele hageja väitele vastu (dtl 119). Seega ei ole hageja oma väidet täiendavast suulisest lepingust nõude alusena tõendanud.
9.2.Lisaks, hageja poolt 02.05.2019 koostatud aktist nähtub, et tööde teostamise aja jooksul alates 01.04.2019 kuni 30.04.2019 oli kostja poolt kulutatud 26 kilovatt-tundi elektrienergiat. Nimetatud akt on allkirjastatud AS Narva Vesi HPJ juhataja Y ja OÜ OÜ Pipes Building X isikus (dtl 32, 56).
9.2.1.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 3.1.14 kohaselt kohustub töövõtja tasuma igakuuliselt ehitusaegsed elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja küttekulud vastavalt mõõdikute näitudele esitatud arve alusel. Vajalikud mõõdikud paigaldab vajadusel töövõtja (dtl 42).
9.2.2.Seega elektrienergia tarbimine ja selle eest tasumine on reguleeritud poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga ning vastav nõue on hõlmatud tsiviilasjas nr 2-20-6393 poolte vahel sõlmitud kompromissi punktis 5 sätestatuga.
9.3.Hageja 15.07.2022 menetlusdokumendis (dtl 132-135) on hageja asunud väitma, et nõue tuleneb hoopis 02.05.2020 aktist, mistõttu ei saa see olla seotud töövõtulepinguga nr. HÕ-1/2019. Kuna aga 02.05.2020 akti kohtule esitatud ei ole (hagiavalduses tugineb hageja 02.05.2019 aktile, dtl 32, tõlge dtl 56; ja 30.04.2019 arvele, dtl 35), siis jätab kohus nimetatud hageja seisukoha tähelepanuta.
10.Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu hageja põhinõude summas 3,06 eurot, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivise nõue summas 0,70 eurot.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1131 lg 1 alusel 40 eurot. Nimetatud nõude esitamisel tugineb hageja asjaolule, et hageja on esitanud käesolevas asjas maksekäsu. Maksekäsk oli esitatud advokaadi vahendusel. Maksekäsu sisestamine AET-i, maksekäsu aluseks olevate dokumentide süstimatiseerimine ja teised toimingud võtsid ca 1 tund aega. Hageja arvates on sissenõudmiskulu summas 40 eurot käesoleval juhul täiesti põhjendatud.
11.1.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
11.2.Riigikohus on 06.02.2008 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07 punktis 13 selgitanud, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegium selgitab, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks.
11.3.Kohus leiab, et hageja nõue summas 40 eurot põhjendatud ei ole, kuivõrd VÕS § 1131 lg 1 aluseks oleva nõude asjaolud on tõendamata. Kohus leiab, et antud juhul võiksid hageja poolt väljatoodud toimingud olla kvalifitseeritavad esindajakulu alla mitte aga VÕS § 1131 lg 1 nimetatud sissenõudmiskulu alla.
12.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
13.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
14.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 43,76 eurot.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o käesoleva tsiviilasjas jäävad menetluskulud hageja Aktsiaselts Narva Vesi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
16.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
17.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1440 eurot (dtl 129-130).
17.3.Hageja vaidleb kostja esindajakuludele vastu. Kostja poolt esitatud menetlusdokumendid on allakirjutatud kostja seadusliku esindaja poolt ja seadus ei näe ette seadusliku esindaja poolt menetlusdokumentide koostamiseks kuulutatud aja ja sellega kaasnevate kulude hüvitamist. Lisaks jääb kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast ebaselgeks, millisest ajakulust ja tunnitasust on arvestatud menetluskulude summa. Kostja poolt käesolevas menetluses esitatud menetlusdokumentide maht kokku ca 4 lehel. Seoses sellega kostja menetluskulude summa on ilmselgelt vastuolus käesolevas menetluses esitatud menetlusdokumentide mahuga.
17.4.TsMS § 162 lg 3 kohaselt poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Nimetatud sätte kohaselt saavad poole seadusliku esindaja menetluskuludena kõne alla tulla eelkõige isiku kohtuvälised kulud, peamiselt tema sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud ning saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Kohus selgitab, et poole seaduslik esindaja võib esindada juriidilist isikut lepingulise esindajana, kuid antud juhul kostja esindaja lepinguliseks esindajaks ei ole olnud ning selle kohta puuduvad kohtul ka andmed. Ka ei ole kostja poolt esitatud esindajakulu kujunemine järgitav.
18.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.