Võlaõigus

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile ja tõendid. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte 15.10.2025 Ametlike Teadaannete vahendusel ning hagile vastamise tähtpäev oli 04.11.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja nõue tuleneb 15.11.2022 XXX Eesti filiaali kaudu ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust, mis kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks (dtl 32). 16.06.2025 hagiavalduse täienduses on hageja märkinud, et kuivõrd hagejal ei ole argumente, millega kummutada kohtu seisukohta, et krediidi kulukuse määr võib olla lubamatult kõrge, palub hageja hagi rahuldada alusetust rikastumisest tuleneva nõude alusel (dtl 81). Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingute puhul on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohtul tuleb kontrollida, kas poolte vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud määra ning kas hageja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud nõude viisil, kus on lähtunud lepingu tühisusest seoses sellega, et krediidi kulukuse määr võib olla lubamatult kõrge. Hageja on märkinud, et lepingu tühisuse korral on hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue ja hageja palub hagi rahuldada sel alusel (dtl 81). Kuivõrd hageja on nõude esitanud eeltoodud viisil, siis puudub kohtul täiendavalt vajadus 2

kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 403 4) järgimist. Kohus rahuldab hagiavalduse. Hageja on palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Kohus on arvestanud viivise põhivõlalt (687,40 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 103,84 eurot (perioodil 11.07.2024 kuni 29.04.2025 summas 65,02 eurot ja perioodil 30.04.2025-12.11.2025 summas 38,82 eurot). Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust summas 20 eurot ja õigusabikuludest 403,40 eurot, kokku 668,40 eurot (dtl 98-99). Riigilõiv 245 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt TsMS §-le 4842 ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses kantud kulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot. Seega mõistab kohus 20 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 403,40 eurot. Hagi koostamisele on kulunud 2 tundi ning õigusabitasuks on 110 eurot (käibemaksuga 134,20 eurot). Kohtunõudega tutvumisele, kohtunõudele vastamisele ja tõlkimisele, kohtu kirjaga tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele on kokku kulunud 2,75 tundi, tunnitasuga 80 eurot (lisandub käibemaks), koos käibemaksuga kokku 269,20 eurot. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-15592, p 60). Hageja lepingulise esindaja fikseeritud tasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) hagi koostamise eest on mõistlik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (ilma käibemaksuta) teiste menetluses tehtud toimingute eest. Menetluskulude nimekirjas välja toodud õigusabiteenuse osutamise mahtu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ning sellega seotud kulud kuuluvad seega väljamõistmisele kostjalt. Kohus mõistab välja õigusabikulud summas 403,40 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 668,40 eurot (245 + 20 + 403,40). Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega 3

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.