Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Määruskaebuse esitajate II ja III lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

XXXXXXXXXXX)

(kostja

II)

(isikukood

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

lepingu, 12. mai 2020. a ja 20. jaanuari 2021. a ühishüpoteegi seadmise lepingute ja

1) arestida kostjale VII kuuluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX kantud kinnistud aadressiga XXXX, ning seada nimetatud kinnistusraamatusse registriosade kinnistutele käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked; 2) keelata kostjatel II–IV Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX kantud kinnistute III jakku nende kasuks seatud kasutusvalduse käsutamine; 3) kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX kantud kinnistute III jakku kostjate II–IV kasuks seatud kasutusvalduse juurde käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge; 4) alternatiivselt p-le 3, kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX kantud kinnistute III jakku kostjate II–IV kasuks seatud kasutusvalduse juurde kinnistusraamatu ebaõige kande kustutamise nõude tagamiseks vastuväide; 5) arestida Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja V kasuks seatud hüpoteegid või keelata kostjal V nende hüpoteekide käsutamine; 6) kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja V kasuks seatud hüpoteekide juurde käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge; 7) alternatiivselt p-le 5, kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja V kasuks seatud hüpoteekide juurde kinnistusraamatu ebaõigete kannete kustutamise nõude tagamiseks vastuväide; 8) keelata kostjal V Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja V kasuks seatud hüpoteekide suhtes mistahes tagatiskokkulepete sõlmimine ja muutmine; 9) arestida Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja VI kasuks seatud hüpoteek 300 000 eurot või keelata kostjal VI hüpoteegi käsutamine; 10) kanda registriosade nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja VI kasuks seatud hüpoteegi 300 000 eurot juurde käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge; 11) alternatiivselt p-le 10, kanda registriosade nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja VI kasuks seatud hüpoteegi summas 300 000 eurot juurde kinnistusraamatu ebaõigete kannete kustutamise nõude tagamiseks vastuväide;

12) keelata kostjal VI Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku tema kasuks seatud hüpoteegi 300 000 eurot suhtes mistahes tagatiskokkulepete sõlmimine ja muutmine; 13) arestida Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja III kasuks seatud hüpoteek summas 600 000 eurot või keelata kostjal III hüpoteegi käsutamine; 14) kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja III kasuks seatud hüpoteegi 600 000 eurot juurde käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge; 15) alternatiivselt p-le 14, kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja III kasuks seatud hüpoteegi 600 000 eurot juurde märkus asjas toimuva õigusvaidluse kohta järgmises sisus: „Tartu Maakohtu menetluses on omandiõiguse tunnustamise hagi tsiviilasjas nr (tsiviilasja number), milles Oliver Kruuda (pankrotis) pankrotihaldur nõuab SIA Piena Trading Business (Läti Vabariik, registrikood 40203089033) tagasivõitmise korras vara tagastamist. Nõude täitmise tagamiseks on Gerda Paltsil (endine Kruuda, isikukood XXXXXXXXXXX) keelatud registriosades nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jao (registriosas nr XXXXXXXX kanne nr 4; teistes nimetatud registriosades kanne nr 5) esemeks oleva hüpoteegi käsutamine“; 16) keelata kostjal III Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku tema kasuks seatud hüpoteegi 600 000 eurot suhtes mistahes tagatiskokkulepete sõlmimine ja muutmine. Taotluse kohaselt on hagi tagamata jätmisel tõenäoline, et kostja VII võõrandab hagist teadasaamisel kinnistud kolmandale isikule. Sellises olukorras tekib võlausaldajatele oluline kahju. Hageja hinnangul kinnitab seda võlgniku ja kostjate varasem käitumine. Samuti on hagi tagamata jätmisel võimalik ning võlgniku lähikondsete senist tegevust silmas pidades ka tõenäoline, et kostjad II–IV võivad kasutusvalduse üle anda kolmandale isikule, kes ei ole võlgniku lähikondne, mille alusel võidakse asuda kohtumenetlust takistama. Kostjad III, V ja VI võivad hüpoteegid loovutada kolmandale isikule ja sõlmida kolmandate isikutega tagatiskokkuleppeid, mille alusel võidakse asuda kohtumenetlust takistama, proovida hüpoteeki täitemenetluses realiseerida või ka kinnistu tagasivõitmisel hilisemas pankrotimenetluses esitada pankrotimenetlusse uusi „pandiga tagatud“ nõudeid.

MAAKOHTU SEISUKOHT

kostja V kasuks seatud hüpoteekide summas 286 000 eurot (kanne nr 3), 300 000 eurot (kanne nr 5) ja 200 000 eurot (kanne nr 6) ning registriosade nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja V kasuks seatud hüpoteekide summas 286 000 eurot (kanne nr 4), 300 000 eurot (kanne nr 6) ja 200 000 eurot (kanne nr 7) käsutamise ning kandis nende hüpoteekide juurde käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked hageja kasuks. Maakohus keelas kostjal V Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX IV jakku kostja V kasuks seatud hüpoteekide ning registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja V kasuks seatud hüpoteekide suhtes mistahes tagatiskokkulepete sõlmimise ja muutmise. Maakohus keelas kostjal VI Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX IV jakku kostja VI kasuks seatud hüpoteegi 300 000 eurot (kanne nr 7) ning registriosade nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja VI kasuks seatud hüpoteegi 300 000 eurot (kanne nr 8) käsutamise ning kandis nende hüpoteekide juurde käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked hageja kasuks. Samuti keelas maakohus kostjal VI Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX IV jakku kostja VI kasuks seatud hüpoteegi 300 000 eurot (kanne nr 7) ning registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja VI kasuks seatud hüpoteegi 300 000 eurot (kanne nr 8) suhtes mistahes tagatiskokkulepete sõlmimise ja muutmise. Maakohus keelas kostjal III Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX IV jakku kostja III kasuks seatud hüpoteegi 600 000 eurot (kanne nr 4) ning registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja III kasuks seatud hüpoteegi 600 000 eurot (kanne nr 5) käsutamise ning kandis nimetatud hüpoteegi juurde käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked hageja kasuks. Samuti keelas maakohus kostjal III nimetatud hüpoteekide suhtes mistahes tagatiskokkulepete sõlmimise ja muutmise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamisel tuleb kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh kas on esitatud TsMS §-s 388 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235, § 381 lg 2) (Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 18). Maakohus leidis, et hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning hageja on oma nõuet piisavalt põhistanud. Hagiavalduse kohaselt vähenes võlgniku ja kostja I vahel 16. jaanuaril 2017 sõlmitud müügilepingu tulemusel võlgniku vara, sest võlgnik jäi ilma korteriomandite omandist ega saanud oma vara hulka kinnistu turuväärtusele vastavat vastusooritust. Müügileping kahjustas võlausaldajate huve ning on tagasivõidetav või alternatiivselt tühine. Samuti on tagasivõidetavad ka 2. septembri 2021. a kinnistu müügileping, 31. oktoobri 2017. a kasutusvalduse seadmise leping, 12. mai 2020. a ja 20. jaanuari 2021. a ühishüpoteegi seadmise lepingud ja 2. septembri 2021. a tagatiskokkulepe. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Eeldades hageja toodud asjaolude õigsust, on kohtu hinnangul tõenäoline,

et kostja VII võib kinnistu tagasivõitmise hagist teadasaamisel võõrandada kinnistu kolmandale (heausksele) isikule. Kinnistu edasisel võõrandamisel võib tekkida aga olukord, kus enam ei ole võimalik kinnistut tagasi võita. Seetõttu tuleb kinnistu edasine võõrandamine hagi tagamise abinõusid rakendades välistada. Kinnistu arestimine ja sellele käsutuskeelu seadmine välistab kinnistu võõrandamise või mistahes muude tehingute tegemise kinnistu suhtes, mis võiks hageja huve kahjustada. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohaldatav hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat VII liialt, arvestades hageja õigustatud huvisid. Vähemkoormavate abinõudega (kinnistu omandi ülekandmisele suunatud eelmärge ja märkus) ei ole võimalik takistada kinnistu võõrandamist menetluse kestel. TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. AÕS §-st 215 tulenev kasutusvalduse üleandmise keeld tähendab seda, et õigusi ja kohustusi ei saa loovutada, seda isegi mitte siis, kui pooled on sellega nõus. Keelust tulenevalt ei saa loovutada ka nõudeid, mida kasutusvaldus annab. Keelu tõttu ei saa ka kasutusvaldajat asendada. Kasutusvaldaja asendamiseks tuleb seada uus kasutusvaldus. Kuivõrd AÕS § 215 kohaselt ei ole kasutusvaldus üleantav, ei saa kostjad õigusi ja kohustusi kolmandale isikule loovutada (ka olukorras, kus pooled on sellega nõus). Maakohus ei pidanud hagi tagamise korras kasutusvalduse käsutamise ja kokkulepete sõlmimise või muutmise keelamist põhjendatuks. TsMS § 378 lg 1 p 2 näeb hagi tagamise abinõuna muu hulgas ette kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimise ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmise kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemise muusse vararegistrisse. Maakohus leidis, et hageja on piisavalt põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Eeldades hageja toodud asjaolude õigsust, on tõenäoline, et kostjad III, V ja VI võivad hüpoteeke loovutada kolmandale isikule ja sõlmida kolmandate isikutega tagatiskokkuleppeid, mille alusel võidakse asuda kohtumenetlust takistama, proovida hüpoteeki täitemenetluses realiseerida või ka kinnistu tagasivõitmisel hilisemas pankrotimenetluses esitada pankrotimenetlusse uusi pandiga tagatud nõudeid. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud keelata kostjatel III, V ja VI hüpoteekide käsutamine ning tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamine. Hüpoteegi käsutamise ja tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamine kuni kohtumenetluse lõpuni ei ole ka kostjate III, V ja VI jaoks liigselt koormav (TsMS § 378 lg 4). Pärast menetluse lõppu võivad kostjad III, V ja VI hüpoteeke käsutada ning sõlmida või muuta tagatiskokkuleppeid. Hüpoteegi käsutamise keelamise kohta kinnistusraamatusse kande tegemist ei välista ka asjaolu, et eelnevalt on maakohus seadnud kinnistu käsutamise keelamiseks kinnistusraamatusse keelumärke. Kuivõrd kohus keelab üksnes hüpoteegi käsutamise, mitte kinnisasja enda käsutamise, jääb kohaldatav hagi tagamise abinõu väljapoole keelumärke mõjuala. Kuivõrd tegemist ei ole rahalise nõudega, siis ei pidanud maakohus vajalikuks nõuda hagejalt tagamise tagatist (TsMS 383 lg 1).

SIA PIENA TRADING BUSINESS MÄÄRUSKAEBUS

Määruskaebuse kohaselt ei ole PankrS § 116 lg 2 p-i 2 eeldused täidetud. Viidatud sätte kohaselt võib võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu esitada tagasivõitmise nõude, kui eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Antud juhul on võlgnikuga tehingu teinud pooleks kostja I ning korteriomandite uue omanikuna tema eriõigusjärglane kostja VII. Seega PankrS § 116 lg 2 p-i 2 kohaldamiseks peaks kostja VII olema omandanud hagi esemeks olevad korteriomandid tasuta. Nii hagis esitatud asjaoludest, kui ka maakohtu määrusest nähtub, et korterid müüdi kostjale VII rahalise vastusoorituse eest 446 000 eurot. Kuigi hageja ise on õigusliku alusena toonud esile hoopis PankrS § 116 lg 2 p-i 1, ei ole maakohus vastaval alusel esitatud nõuet määruses analüüsinud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

lg 2 p-le 2, ei tähenda, et kohus on hagi taganud eeldusega, et hageja on esitanud nõude PankrS § 116 lg 2 p 2 alusel. Hageja on toonud kohtu ette asjaolud, miks tuleks kostjat IV pidada võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 1 p 2 tähenduses. Kostja IV on võlgniku elukaaslane, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingud. Maakohus on põhjendatult kohaldanud kostja VII suhtes hagi tagamise abinõu. Maakohus on hagi tagamise abinõu kohaldamisel seoses vara arestimisega lähtunud TsMS § 378 lg 1 p-st 2. Abinõu valikul on maakohus lähtunud muuhulgas TsMS § 378 lg-s 4 sätestatust ning leidnud, et korteriomandite käsutamise keelamine kuni kohtumenetluse lõpuni ei ole kostja VII jaoks liigselt koormav. Kui kohus jätaks hageja taotletu abinõu kohaldamata, saaks kostja VII takistada korteriomandite tagasivõitmist, võõrandades korteriomandid edasi kolmandale (heauksele) isikule. Keelumärge tagab kõige efektiivsemalt korteriomandite puutumatuse. Kuigi korteriomandeid on mitu, siis on nendega seonduvaid tehingud tehtud alati ühiselt. Seega on kohus õiglaselt hagi tagamise korras ka korteriomandid korraga arestinud ning kohus ei ole käsitlenud käesolevat olukorda kui mitme asja arestimisena TsMS § 389 lg 3 tähenduses. Kostja I ja kostja VII vaheline 2. septembri 2021. a müügileping sõlmiti pärast võlgnikule ajutise halduri nimetamist, ning kuna kostja I kuulub võlgniku pojale ja kostja VII tegelik kasusaaja on võlgniku elukaaslane, siis on ilmne, et osapooled ei teinud tehingut heauskselt, kuivõrd kostjad I ja VII olid teadlikud tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest ning ajutise halduri nimetamisest.

DELIVERYMADE OÜ JA AKTSIONÄR OÜ MÄÄRUSKAEBUS

korteriomandeid koormanud ühishüpoteeke arvestamata. 16. jaanuari 2017. a müügilepingu tagasivõitmise nõude perspektiivituse tõttu on perspektiivitud ka ülejäänud vaidlusaluste tehingute tagasivõitmise nõuded, sh kostjate V–VI vastu esitatud nõuded. Kostja V ja kostja VII vahel 2. septembril 2021 sõlmitud tagatiskokkuleppe tagasivõitmise nõue ning sellest tulenevalt nõue kostja V vastu 286 000 euro ja 300 000 euro suuruste ühishüpoteekide kustutamiseks on perspektiivitud ka juhul, kui 16. jaanuari 2017. a müügileping oleks tagasivõidetav. PankrS § 116 lg 4 võimaldab pankrotihalduril esitada tagasivõitmise nõude isiku vastu, kes on omandanud võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglaselt kasutusõiguse või muu õiguse tagasivõidetavale esemele. Kostja V ei omandanud eespool viidatud ühishüpoteeke mitte kostjalt VII (võlgnikuga tehingu teinud kostja I väidetavalt eriõigusjärglaselt), vaid AS-lt Luminor Bank. Kostjaga VII sõlmis kostja V üksnes tagatiskokkuleppe (s.o võlaõigusliku kokkuleppe ühishüpoteekidega tagatavate nõuete kohta), mitte ei omandanud kostjalt VII mingit õigust korteriomandite suhtes. Hageja väite, et 16. jaanuari 2017. a leping on näilik, kuna sellel puudus majanduslik sisu ning selle eesmärgiks oli üksnes õigusnäivuse tekitamine kostja I kui korteriomandite omaniku osas, on õiguslikult perspektiivitu. Abstraktsioonipõhimõttest (TsÜS § 6 lg 4) tulenevalt ei muuda omandi üleandmisele suunatud käsutustehingut näilikuks see, kui müügileping on näilik. Asjaõiguslepingu kehtivuse korral sai kostja I korteriomandite omanikuks, mistõttu ei saa tema edasiseid tehinguid teiste kostjatega käsitleda võlgniku tehingutena. Samuti on perspektiivitu hageja väide 16. jaanuari 2017. a lepingu tühisuse kohta TsÜS § 86 lg 1 alusel. Rakendatud tagamisabinõud ei ole proportsionaalsed ega vajalikud. Maakohus keelas kostjatel V–VI nende ühishüpoteekide käsutamise ning seadis ühishüpoteekidele käsutamise keelumärked põhjendamata, miks ei ole hagi tagamisega taotletavaid eesmärke võimalik saavutada kostjaid vähemkoormavate abinõudega, nagu eelmärke või vastuväite sissekandmine. Selleks, et välistada kostjatele V–VI kuuluvate ühishüpoteekide kehtiv loovutamine kolmandatele isikutele piisab hüpoteekidele eelmärgete seadmisest nende kustutamise nõude tagamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Maakohus on põhjendatult kohaldanud hüpoteekidega seotud hagi tagamise abinõusid ja seoses hüpoteekide käsutamise ja tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamisega lähtunud TsMS § 378 lg 1 p-st 2. Abinõu valikul on kohus lähtunud muuhulgas § 378 lg-s 4 sätestatust ning leidnud, et hüpoteekide käsutamise ja tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamine kuni kohtumenetluse lõpuni ei ole kostjate V–VI jaoks liigselt koormav. Keelumärge tagab kõige efektiivsemalt korteriomandite hüpoteekide puutumatuse.

GERDA PALTSI MÄÄRUSKABUS

VASTUSTAJA SEISUKOHT

käsutamise ja tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamine kuni kohtumenetluse lõpuni ei ole kostja III jaoks liigselt koormav. Hageja on toonud välja asjaolud, sh võlgniku ja kostjate varasema käitumismustri, mis on tinginud võlgnikule kuulunud vara tagasivõitmise hagi esitamise vajaduse – selleks, et võimalik pankrotivara säiliks kohtumenetluse ajal võimalikult muutumatul kujul, on põhjendatud asjakohase vara suhtes hagi tagamise korras nii omandi, kui hüpoteekide käsutamise keelamine. Asjakohane hüpoteek, mis käesoleval ajal on seatud kostjale VII kuuluvale kinnistule, oli seatud võlgniku ja kostja III vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks. Arvestades võlgniku ja tema lähikondsete tegevust, on hagejal alust arvata, et võlgnik asub koostöös lähikondsetega tegema toiminguid, mis võivad pankrotimenetluse läbiviimist hakata takistama. Hagi tagamisega seatud keelud kostja III suhtes tagavad vara säilimise sellisel viisil ja kujul, nagu see hagi avalduse esitamise hetkel oli, mis on nii võlgniku suhtes läbiviidava pankrotimenetluse, kui ka kõigi võlausaldajate huvides. Hagi tagamata jätmisel võidakse asuda kohtumenetlust takistama, proovida hüpoteeki täitemenetluses realiseerida või kinnistu tagasivõitmisel hilisemas pankrotimenetluses esitada pankrotimenetluses uusi pandiga tagatud nõudeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

hageja tuginenud sellele, et need tehingud kahjustasid võlausaldajate huve. Hageja on hagis põhjalikult käsitlenud mitte ainult vaidlusaluste tehingutega seonduvat, vaid ka võlgniku ja tema lähikondsete tegevust teiste samasuguste tehingute tegemisel Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades vastab tagasivõitmise hagi TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele ja puudub alust arvata, et see ei oleks õiguslikult perspektiivikas. Hageja soovib tunnistada kehtetuks tehingud, mille tulemusena on võlgniku kinnistud kahe müügilepingu alusel (millest esimene sõlmiti vähem kui viis aastat enne ajutise halduri nimetamist ning teine pärast võlgnikule ajutise halduri määramist) võõrandatud tema lähikondsele, neile on seatud kasutusvaldused ja need on koormatud hüpoteekidega samuti võlgniku lähikondsete kasuks. Võlgnik ja tema lähikondsed on teinud tehingud, mille tulemusel on kinnistute väärtus märkimisväärselt vähenenud. Eeldades hageja väidete õigsust on hageja hagi võimalik rahuldada. Hageja on tagasivõitmise aluseid piisavalt põhistanud (TsMS § 381 lg 2). Hagejal on menetluses võimalik tõendada, et vaidlusalused tehingud on tagasivõidetavad, sest need kahjustasid võlausaldajate huve ning tagasivõitmise asjaolude tõendatuse korral saab hageja nõuda PankrS § 119 lg 1 alusel vaidlusalust kinnistut pankrotivarasse või siis kinnistu väärtusele vastavat hüvitist (PankrS § 119 lg 3).

kas kostja VII on tegelikult kinnistu eest turuväärtusele vastava summa tasunud, tehakse kindlaks kohtuasja menetluse käigus. PankrS § 116 lg 2 kohaselt on eriõigusjärglasega tehtud tehingu tagasivõitmine võimalik kahel juhul: esiteks siis, kui eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud ja teiseks siis, kui eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Sama paragrahvi kolmas lõige näeb ette, et kui eriõigusjärglane oli omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis eeldatakse, et võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid talle teada. Hageja on tehingute asjaolusid kirjeldades tuginenud esimesele alusele. Iseenesest on õige kostja VII väide, et ta ei pruukinud saada korteriomandeid tasuta (PankrS 116 lg 2 teine alus), sest müügilepingu p-i 4.1.1 järgi on ostis kostja VII korteriomandid 446 000 euro eest (II kd, tl 7 pöördel). Kuid ringkonnakohtu hinnangul ei välista PankrS § 116 lg-s 2 nimetatud nimetatud alused üksteist. Hagejal on võimalik tõendada, et kostjale VII olid teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud ning et vaidlusalune korteriomandite müügileping on tagasivõidetav, sest see kahjustas võlausaldajate huve (PankrS § 116 lg 2 esimene alternatiiv). Ringkonnakohtu arvates on hageja piisavalt põhistanud ka seda, et kostja IV on võlgniku lähikondne. Hageja on põhistanud, et kostja IV on võlgniku elukaaslane. PankrS § 117 lg 1 p-i 2 kohaselt on lähikondne mh isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut. Lisaks võib kohus PankrS § 117 lg 3 järgi lugeda võlgniku lähikondseks ka muu võlgnikule lähedase isiku sõltumata ühise majapidamise olemasolust. Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 117 lg 3 järgi muu isik lähikondne siis, kui tal on võlgnikuga sedavõrd suur ühine majanduslik huvi, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8552, p 34). Võlgniku elukaaslase majanduslik huvi on üldjoontes sama, nagu oleks võlgniku abikaasal, kes on PankrS § 117 lg 1 p 1 järgi lähikondne. Seega saab kostjat IV lugeda võlgniku lähikondseks ja samamoodi on lähikondseks ka kostjaga IV seotud juriidilised isikud. Kostja VII heidab maakohtule ette, et maakohus jättis kohaldamata TsMS § 389 lg 3. Ringkonnakohus selgitab, et viidatud sätte koosmõjus TsMS §-ga 385 kohaldub rahaliste nõuete puhul. Praegusel juhul ei ole hageja esmased nõuded rahalised ning TsMS § 389 lg 3 ei kohaldu. Kostja VII väidab ka seda, et hageja huvi saab olla üksnes rahaline, mistõttu ei kahjustaks hageja huve see, kui kinnistu menetluse vältel võõrandatakse. Hageja on praegu esimese alternatiivina esitanud nõuded, millega soovib saada tagasi vaidlusalused kinnistud. PankrS § 119 lg 3 näeb ette, et tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Viidatud normi eeldustest nähtub, et rahaline nõue tekib siis, kui tehingu alusel saadu väljaandmine pole mingil põhjusel võimalik. See, kas see on võimalik, tehakse kindlaks kohtumenetluse tulemusena.

lähikondsete vahel sõlmitud võõrandamistehinguga liikus võlgniku vara hulgast välja, ja mis lisaks koormati võlgniku lähikondsete kasuks. Hagi eesmärgiks on saada kinnistu tagasi sellisel õiguslikul kujul, nagu see oleks ilma tagasivõidetavate tehinguteta. Hageja on esile toonud, et tema arvates ei saanud võlgnik vastusooritust. Selle, kas see ka tegelikult nii oli, teeb kohus kindlaks tõendeid hinnates. Tagatiskokkuleppe tagasivõitmise nõue ei ole õiguslikult perspektiivitu, kuna selle tagasivõitmine on iseenesest võimalik (PankrS § 116 lg 4). Õiguslikult on võimalik, et kostjatega sõlmitud tagatiskokkulepped sõlmiti selleks, et vähendada kinnistu väärtust, nii et seda ei oleks mõtet pankrotimenetluses tagasi võita. See, kas tegu oli kahjuliku või tasuta tehinguga, on hagi tõendatuse, mitte perspektiivi küsimus. Hageja on põhjendanud vaidlusaluste tehingute heade kommete vastasust sellega, et võlgnik ja tema lähikondsed on võlgniku vara süstemaatiliselt ja pahauskselt kõrvale toimetanud. Ei ole välistatud, et kohtumenetluses suudab hageja tõendada, et vaidlusalused tehingud olid eeltoodud põhjustel heade kommete vastased. Keelumärgete seadmine kinnistut koormavatele hüpoteekidele ja keeld sõlmida või muuta nende hüpoteekidega seotud tagatiskokkuleppeid, on vajalikud ja lubatavad hagi tagamise abinõud, mis ei koorma kostjat TsMS § 378 lg 4 mõttes ülemäära. Vähemkoormavate abinõudega ei ole võimalik takistada hüpoteekide võõrandamist menetluse kestel. Kui need menetluse kestel võõrandatakse, toob see kaasa uusi kohtuvaidlusi, takistab menetlust ja pankrotimenetluse kulud suurenevad veelgi. Ringkonnakohtu arvates on valitud abinõud hagis viidatud asjaolusid ning kostjate ja võlgniku varasemat käitumist arvestades proportsionaalsed.

TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. Sellise keelu abil on võimalik takistada kostja tegevust, mis võiks kahjustada hageja õiguspositsiooni (nõude sundtäitmise võimalust) või tema õigusi kohtumenetluse ajal (TsMS-i kommenteeritud väljaanne, II osa, § 378 kommentaarid, p 3.5.3.1). Samasugust eesmärki kannavad praegu ka kostja III suhtes kohaldatavad hüpoteegi võõrandamise ning tagatiskokkulepete sõlmimise ja muutmise keelud. Tagamata jätmisel oleks kostjal III võimalik vähendada hüpoteegi käsutamise või sellega seotud tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmisega kinnistu väärtust ja seega ka müügitulemit. Tegu on lubatava tagamisabinõuga. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult ja menetlusnorme rikkumata, et hagi tagamise abinõud ei koorma kostjat III ülemäära. Hagi tagamise abinõu valikul peab kohus TsMS § 378 lg 4 kohaselt arvestama, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et praegu ei piira hüpoteegi käsutamise keeld ja selle kohta kinnistusraamatusse kantud keelumärge, ega ka keeld sõlmida või muuta hüpoteegiga seotud tagatiskokkuleppeid ülemäära kostja III õigusi. Käesolevas asjas on vaidluse all kostjate kui võlgniku lähikondsete tehtud (väidetavalt kahjulikud) tehingud, asjaoludest nähtuvalt on tegu olnud pikaajalise ja süstemaatilise tegevusega, mistõttu on põhjendatud, et kostja III peab taluma kohtumenetluse aegseid piiranguid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.