Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
7. juuni 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-10279
Tsiviilasi
Oliver Kruuda pankrotihaldur Andres Tootsmani hagi ME3 Motosport.com OÜ, Gustav Kruuda, Gerda Paltsi, Reet Raiduri, Aktsionär OÜ, DeliveryMade OÜ ja SIA Piena Trading Business vastu tehingute tagasivõitmiseks või tühisuse tuvastamiseks Oliver Kruuda pankrotihaldur Andres Tootsmani hagi Gerda Paltsi vastu ühishüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. veebruari 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olver Kruuda määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Oliver Kruuda pankrotihaldur Andres Tootsman, lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson, vandeadvokaat Andrei Svištš ja advokaat Viviana Vilter Vastustaja III (kostja III): Gerda Palts (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Tark
esindajad
pankrotihaldur
Andres
Tootsmani
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. veebruari 2024 määruse resolutsiooni punkt 2 ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada Oliver Kruuda pankrotihaldur Andres Tootsmani määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (TsMS § 427).
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Oliver Kruuda (võlgnik) pankrotihaldur Andres Tootsmani (hageja) hagi ME3 Motosport.com OÜ (kostja I), Gustav Kruuda (kostja II), Gerda Paltsi (kostja III), Reet Raiduri (kostja IV), Aktsionär OÜ (kostja V), DeliveryMade OÜ (kostja VI) ja SIA Piena Trading Business (kostja VII) vastu 16. jaanuari 2017 ja 2. septembri 2021 müügilepingute, 31. oktoobri 2017 kasutusvalduse seadmise lepingu, 12. mai 2020 ja 20. jaanuari 2021 ühishüpoteegi seadmise lepingute ja 2. septembri 2021 tagatiskokkuleppe tagasivõitmise või tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Hageja esitas 19. septembril 2022 kohtule hagiavalduse täienduse kostja III vastu. Hageja palus tuvastada kostja III kohustuse anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse number XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX (X korteriomandid) IV jakku kostja III kasuks seatud hüpoteegi summas 600 000 eurot kustutamiseks ning kostja III vastava tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Hageja märkis, et menetlusökonoomiast tulenevalt on mõistlik lahendada haginõudeid koos, sest asjaolud on olulises osas kattuvad ning nõuded on seotud sama kinnistuga. Juhul, kui hageja tehingute tagasivõitmise/tühisuse tuvastamise nõuded rahuldatakse, on hagejal kostja III vastu AÕS § 349 lg 1 alusel nõue X korteriomanditele seatud ühishüpoteegi kustutamiseks. Ühishüpoteegiga tagatud nõudeid ei ole tekkinud ega saa tekkida tulevikus.
3.Maakohus võttis 24. aprilli 2023 kohtumäärusega hageja 19. septembri 2022 täiendava haginõude menetlusse.
4.Kõik kostjad vaidlesid täiendavale nõudele vastu leides, et nõue tuleks jätta TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata, sest hageja ei ole AÕS § 349 lg 1 järgi õigustatud vastavat nõuet esitama ning lisaks ei ole täidetud ka selle õigusnormi kohaldamise sisulised eeldused.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohus jättis 20. veebruaril 2024 määruse resolutsiooni p-s 2 läbi vaatamata hageja
19.septembri 2022 haginõude, milles hageja palus tuvastada kostja III kohustuse anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse number XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX IV jakku kostja III kasuks seatud hüpoteegi summas 600 000 eurot kustutamiseks ning kostja III tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega tema kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks. Maakohus nõustus kostjate vastuväidetega, et hagi 19. septembri 2022 täiendus on ekslikult menetlusse võetud ning tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata.
Maakohus tuvastas, et X korteriomandite omanikuks on kostja VII. Seega on AÕS § 349 lg 1 järgi õigustatud hetkel vastavat nõuet esitama kostja VII, mitte hageja ega võlgnik, kes korteriomandite omanikud ei ole. Maakohus nõustus kostjatega, et hageja ei saa X korteriomandite omanikuks ka juhul, kui kohus rahuldaks hageja poolt esitatud X korteriomandite omandi üleandmisele suunatud haginõuded ja selline kohtulahend jõustuks, sest AÕS § 641 järgi on kinnisomandi üleandmiseks nõutav ka kande tegemine kinnistusraamatusse, mis saab toimuda alles pärast eelnimetatud haginõuete rahuldamise kohta tehtava kohtulahendi jõustumist. Seega saaks hageja esitada AÕS § 349 lg 1 alusel nõude alles seejärel, kui ta on kinnistusraamatusse kantud X korteriomandite omanikuna, kuid see saaks toimuda alles pärast käesolevas asjas hageja haginõudeid hüpoteetiliselt rahuldava kohtuotsuse jõustumist ja selle alusel kinnisturaamatus omanikuvahetuse kohta kannete tegemist. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja (ega võlgnik) ei ole X korteriomandite omanik, siis ei ole hageja õigustatud esitama AÕS § 349 lg-s 1 sätestatud nõuet. Hageja õiguste rikkumine ei ole selle haginõude osas üldse võimalik ning vastava haginõudega ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jätta hagi läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja III taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub hageja jätta kostja III kanda. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja ei saa esitada tingimuslikku nõuet kinnistusraamatu kande kustutamiseks (TsMS § 369). Hageja on seisukohal, et kui kohus rahuldab hageja nõuded, sh X korteriomandite omandi ja valduse välja andmiseks ning asendab selleks vajalikud tahteavaldused kohtulahendiga, siis saab võlgnikust X korteriomandite omanik. Seejärel, kui hageja on kinnistusraamatusse X korteriomandite omanikuna sisse kantud, on hagejal kui võlgniku pankrotihalduril PankrS § 35 lg 1 p 2 alusel õigus esitada võlgniku nimel nõue hüpoteegikande kustutamiseks. Tingimuslikku nõuet kinnistusraamatu kande parandamiseks on peetud kohtupraktikas võimalikuks (tsiviilasi nr 2-08-25091). Kohus saab lahendada hageja nõuet käesoleva tsiviilasja raames. Kui kohus tuvastab, et X korteriomandite müügitehingud on kas tagasivõidetavad või alternatiivselt tühised, siis kuulub X korteriomandite omandiõigus võlgnikule. Selliselt on võimalik kohtul kohtuotsuse resolutsioonis tingimuslikult sätestada, et kui võlgnik on X korteriomandite omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud, siis kuulub kostja III kasuks kinnistusraamatusse sisse kantud hüpoteegikanne kustutamisele. Maakohus ei andnud hagejale enne haginõude läbi vaatamise otsustamist võimalust esitada omapoolset seisukohta. Maakohus rikkus sellega ausa menetluse põhimõtet (TsMS § 5 lg 2), mis viis kohtu ebaõige järelduse tegemiseni.
7.Kostja III palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Pooled ei vaidle, et hageja ei ole X korteriomandite omanik. Vaidlust ei saa olla ka selles, et hüpoteetilise positiivse jõustunud lahendiga ei saa hageja X korteriomandite omanikuks, vaid selleks oleks vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse. Määruskaebuses ei ole hageja vaidlustanud kostja III vastuses (p 3.4.1 jj) ja maakohtu määruse põhjenduste p-s 4 sedastatut, mille kohaselt ei ole täidetud ka AÕS § 349 lg 1 kohaldamise sisulised eeldused, sest kostjal III on
hüpoteegiga tagatud nõuded. Arvestades eelkirjeldatud vaidlustamata asjaolusid, on haginõude läbi vaatamata jätmine ainuõige. Isegi, kui positiivse kohtulahendi jõustumisel ja omanikukande muutmisel saaks hageja X korteriomandite omanikuks, ei oleks tal siiski õigust nõuda kostjalt III nõusolekut ühishüpoteegi kustutamiseks AÕS § 349 lg 1 alusel, kuna puudub AÕS § 349 lg-s 1 kirjeldatud olukord. Kostjal III on käesoleval hetkel vähemalt 101 102 euro suurune nõue võlgniku vastu, mis on tagatud X korteriomanditele seatud ühishüpoteegiga ja välistatud ei ole täiendavate ühishüpoteegiga tagatavate nõuete tekkimine tulevikus tulenevalt pankrotihalduri tegevusest (PankrS § 119 lg-d 4-6). TsMS § 369 reguleerib hagi esitamist enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõude sissenõutavusest tuleb eristada nõude olemasolu. Kui AÕS § 349 lg 1 järgset nõuet ei ole, ei saa rääkida kohustusest ja selle sissenõutavaks muutumise ajast ega eeldusest, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida (mis on TsMS § 369 järgse hagi esitamise eeldused) ega kohustada kostjat III andma nõusolekut ühishüpoteegi kustutamiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga. TsMS § 369 eesmärgiks on võimaldada teatud tingimustel esitada hagi enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, mitte enne kohustuse tekkimist. Määruse tühistamiseks ei anna alust ka kaebuses viidatud ausa menetluse põhimõtte väidetav rikkumine. Hagejale võimaluse andmine ning hageja poolt TsMS §-le 369 tuginemine ei oleks muutnud kohtu lõppjäreldust.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 2 tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks (TsMS § 667 lg 2). Hageja määruskaebus kuulub rahuldamisele.
10.Maakohtu menetluses on võlgniku pankrotihalduri (hageja) hagi tehingute tagasivõitmiseks või tühisuse tuvastamiseks. Hageja täiendas 19. septembril 2022 hagi nõudega kustutada X korteriomanditele kostja III kasuks seatud ühishüpoteek summas 600 000 eurot ja kostja III vastava nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga. Hageja tugineb nõude esitamisel AÕS § 349 lg-le 1, mille kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hagiavalduse väidete kohaselt ei ole ühishüpoteegiga tagatud nõuet tekkinud ega saa tekkida ka tulevikus, mistõttu on tegemist n-ö tühja hüpoteegiga.
11.Maakohus võttis hagiavalduse täienduse 24. aprilli 2023 määrusega menetlusse ning siis jättis 10 kuud hiljem nõude läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel. Kohus peab hagi läbi vaatamata jätmisel seaduse punkti täpsusega märkima, millisel alusel ta hagi läbi vaatamata jätab (vt Riigikohtu 10. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-06, p 11 TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamise kohta). Maakohus on viidanud läbi vaatamata jätmise alusena nii TsMS § 423 lg 2 p-le 1 kui ka p-le 2, leides, et hageja õiguste rikkumine ei ole üldse võimalik ning hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi hageja õiguste rikkumise võimatus tähendab, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, st hagi esitamine peab olema õiguslikult võimatu. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi tuleb hagi jätta läbi vaatamata juhul, kui hageja on esitanud oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks ebasobiva hagi, mille rahuldamine ei tooks kaasa hageja soovitud tagajärge.
Kohtul on TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamisel kõrgendatud selgitamis- ja põhjendamiskohustus. Kohus ei hinda seejuures tõendeid ega võta seisukohta hagi sisulise põhjendatuse osas. Erinevalt TsMS § 423 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmisel on kohtul TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamisel kaalutlusõigus, kas jätta hagi läbi vaatamata või jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata.
12.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus pidanud hagi kostja III vastu õiguslikult perspektiivituks põhjusel, et hageja ei ole käesoleval ajal ühishüpoteegiga koormatud X korteriomandite omanikuks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et praegusel juhul tuleb tema nõuet hüpoteekide kustutamiseks käsitleda tulevikus tekkida võiva nõudena, mille esitamine on TsMS § 369 alusel lubatav. TsMS § 369 alusel saab hagi esitada ka tingimuslike nõuete osas, mis muutuvad eelduslikult tulevikus sissenõutavaks. See tähendab, et „tulevase nõude“ all ei peeta silmas mitte ainult neid nõudeid, mille tulevikus sissenõutavaks muutumine on kindel ning määratletud kindla tulevikus saabuva kuupäevaga, vaid ka neid nõudeid, mille sissenõutavus on seotud mingi edasilükkava tingimusega, st tingimusega, mille puhul ei ole teada, kas tingimus tulevikus saabub. Sellise nõude puhul tuleb asja sisuliselt lahendaval kohtul märkida kohtuotsuse resolutsioonis ka tingimus, mille saabumise korral saab otsuse täitmist nõuda. (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 369, p 3.5). Maakohtu selgitused selle kohta, et esmalt peab võlgnik (maakohus on määruses ekslikult märkinud selleks isikuks hageja) saama X korteriomandite omanikuks, on õiged, kuid ei välista ringkonnakohtu arvates kostja III kui hüpoteegipidaja vastu esitatava hüpoteekide kustutamise nõude perspektiivikust. Kui võlgnik saab tagasivõitmise hagi rahuldamisel ja vastavate tahteavalduste kohtulahendiga asendamise tulemusel X korteriomandite omanikuks ja ta kantakse omanikuna ka kinnistusraamatusse ning eeldusel, et ühishüpoteek ei taga hüpoteegipidaja nõudeid võlgniku vastu, on hageja nõude rahuldamine õiguslikult võimalik. AÕS § 349 lg 1 alusel esitatud hagi rahuldamine täidaks hagiga taotletavat eesmärki, milleks on kostja III kasuks seatud hüpoteekide kustutamine. Kostja III väited selle kohta, et hüpoteek tagab vähemalt 101 102 euro suurust nõuet võlgniku vastu, puudutab asja sisulist lahendamist, mida hagi läbi vaatamata jätmise aluste üle otsustamisel ei saa arvestada.
13.Olukorras, kus TsMS § 369 alusel esitatava nõude rahuldamise eelduseks on omanikukannete muudatused kinnistusraamatus, on maakohtul võimalik kaaluda erinevate menetluslike lahenduste vahel. Maakohus peab seejuures tagama asja menetlemise mõistliku aja jooksul (TsMS § 2) ja kuulama ära poolte seisukohad. Täiendava hageja nõude läbivaatamise saab poole taotlusel lahendada otsuse täitmise korra kindlaksmääramise kaudu, märkides tingimuse saabumise eeldused otsuse resolutsiooni. Võimalik on esmane nõue lahendada osaotsusega (TsMS § 450), kui see kiirendab asja läbivaatamist. Kohtul on õigus eraldada täiendav haginõue iseseisvasse menetlusse ning eraldatud tsiviilasja menetlus TsMS § 356 lg 1 järgi peatada kuni esmase hageja nõude suhtes tehtud lahendi jõustumiseni.
14.Eelnevat arvestades kuulub hageja määruskaebus rahuldamisele ja maakohtu määruse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.