Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
12. detsember 2022.a, Tallinnas
Tsiviilasi
NISTER OÜ hagi Kiviidee OÜ vastu 6 442,24 euro ja viivise nõudes 7839,63 eurot
Hagihind
2-19-135020
nende Hageja: NISTER OÜ (registrikood 14103079) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aldo Vassar Kostja: Kiviidee OÜ (registrikood: 12882941) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kohtuistungi toimumise aeg 10.11.2022.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja R L Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Kostja seaduslik esindaja K K Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Kiviidee OÜ-lt NISTER OÜ kasuks töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 6442,24 eurot ning viivis hagi esitamise seisuga summas 178,46 eurot.
3.Välja mõista Kiviidee OÜ-lt NISTER OÜ kasuks viivis määras 0,05 % päevas põhinõude summalt 6442,24 eurot alates 29.01.2020.a kuni nõude täieliku täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud kostja Kiviidee OÜ kanda.
5.Välja mõista Kiviidee OÜ-lt Nister OÜ kasuks menetluskulu summas 3555,88 eurot.
6.Välja mõista Kiviidee OÜ-lt Nister OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3555,88 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
7.Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.08.2019.a töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama aadressil xx, Tallinnas paekivitöid. Peale lepingu sõlmimist selgus, et töid oli võimalik teostada ainult kindlatel aegadel. Töö tegemise ajalised takistused, mis sundisid töid tegema ette antud kellaaegadel, tihti öötundidel või nädalavahetuseti, ei olnud lepinguga kokku lepitud. Lisaks puudus projekt. Kostja kohustuseks oli muretseda vajalik materjal, kuid vale materjali tellimine või mitteõigeaegne tellimine pärssis võimalust töid teostada ja tekitas ebamõistlikult pikkasid viivitusi. Hageja keeldus ka kostja poolt pakutud täiendavast tööjõust, sest see ei oleks kuidagi kiirendanud töö lõpule viimist, sest tööde tegemise kiirus sõltus ajalistest piirangutest ja materjalide kättesaadavusest. Hageja teostas kõik tööd kvaliteetselt. Kostja on tööd vastu võtnud, sest pooled leppisid lepingut sõlmides kokku, et kui kostja mingi osa tööst ära akteerib, siis akteerib ka hageja. Kõik tehtud tööd vaatas kostja alati isiklikult enne üle ja võttis vastu, seejärel esitas hageja vastava osa eest ka arve. Kostja ei ole kordagi nõudnud töö parandamist või uue töö tegemist, seetõttu ei ole täidetud ka eeldus töövõtjalt tehtud kulutuste hüvitamise nõudmiseks. Lepingu p.3.2 kohaselt oli tööde üleandmise aeg 11.10.2019.a, kuid takistused töö tegemiseks kestsid ka veel oktoobri lõpus ja kuna pooled tööde teostamise osas mõistlikule kokkuleppele ei jõudnud, siis ütles hageja lepingu 01.11.2019.a üles VÕS § 652 lg 2 ja lepingu punkti 7.3.2 alusel. Hageja esitas kostjale 3 arvet, millest 17.09.2019.a arve summas 4645,20 eurot tasus kostja ära kahes osas. 16.10.2019 arvest summas 6868,80 eurot kinnitas kostja e-kirja teel ja sellest tasus kostja 30.10.2019.a ainult pool ehk 3434 eurot ning ülejäänu on tänaseni tasumata. Viimase 02.11.2019.a lõpparve, summas 3007,44 eurot, eest tehtud töö aktsepteeris kostja suusõnaliselt, kuid seda ei ole samuti tänaseni tasutud. Hageja teostas ka lisatöid ja kostja võttis need vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6442,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised kokku 178,46 eurot ning edasiulatuva viivise määras 0,05% päevas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Pooled olid lepingu p-s 4.2.8. kokku leppinud, et tööde tegemist võivad takistada juurdepääsupiirangud. Samuti oleks hageja pidanud arvestama, et tegemist on Riigikogu hoonega, kuhu ei ole võimalik iga kell sisse saada ning kus toimuvad istungid, millede ajal ei saa müra tõttu kõiki vajalikke remonditöid teostada. Kostja nõustub hagejaga selles, et kivide toomine oli tema ülesanne ning see võis olla ebakorrapärane, kuid see ei saanud olla põhjuseks lepingu lõpetamisele. Lepingu ülesütlemine on asjakohatu, sest ülesütlemise alusena toodud puudused ei saa olla ülesütlemise aluseks, kuna need ei ole kohustused, mida kostja tellijana on rikkunud poolte vahelisest lepingust tulenevalt. Hageja tegi töid halva kvaliteediga ning jättis tööd lõpetamata. Kostja selgitas objektil pidevalt hagejale, kuidas ja mida peab tegema ning andis juhiseid, kuid hageja ei kuulanud kostjat. Samuti pakkus kostja hagejale abi oma poolt täiendava tööjõu lisamisega objektile, kuid sellest hageja keeldus. Kostja ei ole töid vastu võtnud. Hageja seisukoht, et projekt puudus on otsitud, sest pooled olid lepingus (p 4.2.7) kokku leppinud, et tööd tehakse kostja juhendamise järgi. Hageja tasunõue ei ole põhjendatud, sest kostja on juba hagejale tasunud tööde eest kokkulepitud summa. Lepingu p. 2.1. kohaselt on lepingu maksumus koos käibemaksuga 8004,00 eurot. Kostja on selle juba hagejale tasunud. Kuna hageja on teinud töid ebakvaliteetselt, mistõttu pidi kostja tööd ümber tegema, siis tuli kostjal kanda veel täiendavalt kulutusi summas 12 960 eurot. Kostja ei tuvastanud töös olevaid puudusi kohe töö üleandmisel, vaid hiljem. Kostja palub tasaarvestada nimetatud summa osas hageja nõude. Hageja väide, et kostja ei ole
kordagi nõudnud töö parandamist või uue töö tegemist, on kummaline, kuna hageja ütles lepingu ise üles, seega ei soovinud töid jätkata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
8.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tunnistaja ütlused, kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 28.01.2020.a kohtumääruses (I köide t/l 46-47).
10.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 31.08.2019.a töövõtulepingu punkt 1.1 kohaselt on pooled kokku leppinud, et hageja teostab aadressil xxx Tallinnas paekivitöid vastavalt ehitustööde hinnapakkumisele, mis on lepingu Lisa 1 (I köide t/l 31-34).
11.Pooltel on vaidlus selles, kas hageja on kehtivalt lepingu üles öelnud. Samuti on pooled erimeelt selles, kas kostja peab tasuma hagejale hagetava rahasumma. Hageja on seisukohal, et ta on lepingu õigustatult üles öelnud ning kostja on kohustatud talle tehtud tööde eest tasuma. Kostja sellise hageja käistlusega ei nõustu.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
13.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
14.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
15.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
16.Vaidlust ei ole, et vastavalt 22.08.2019.a hageja poolt kostjale esitatud hinnapakkumisele nr xxx on hageja teinud kostjale pakkumise kogusummas 8004 eurot paekiviplaatide paigalduseks, paekiviplaatide eemalduseks ja utiliseerimiseks (15 m3 konteiner) ning veerenni paigalduseks märgbetoonile. Pakkumine sisaldab märget, et hind sisaldab plaatide eemaldust, utiliseerimist ja uute plaatide paigaldust koos sängituskihiga. Täpne maht selgub ülemõõtmiste tulemusel (I köide t/l 30).
17.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 3 järgi oli töö alustamise kuupäev 29.08.2019.a ning töö tellijale üle andmine pidi toimuma hiljemalt 11.10.2019.a (I köide t/l 31).
18.VÕS § 652 lg 2 kohaselt kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu.
19.01.11.2019.a on hageja lepingu üles öelnud järgmistel põhjustel:
20.Enne lepingu sõlmimist ei teavitatud töövõtjat sellest, et antud objektil võimaldatakse tööd teha ainult ette antud ajakava järgi;
21.Antud töödele ei ole teostatud ei projekti, seletust, vertikaalplaneeringut ega asendipaani. Seega puuduvad konkreetsed andmed millest lähtuda;
22.Leping ei kajastanud lisatöid milleks olid kaevude tõstmine ja sillutise ümberpaigaldamine;
23.Kiviidee OÜ-l ei ole õigust hankeväliselt riigiasutusele tööd teha ning 01.11.19 seisuga sellel Ettevõttel puuduvad Majandustegevuse registris tegevusload ning majandustegevusteated (I köide t/l 38).
24.Nagu nähtub kohtule esitatud e-kirjavahetusest, on kostja hagejale 09.09.2019.a e-kirjaga teatanud, millal on hagejal võimalik objektil töid teostada (I köide t/l 35-37). Seega on peale töövõtulepingu sõlmimist seatud hagejale tööde teostamiseks ajalised piirangud. Kohtu arvates on tegemist olulise informatsiooniga, kuivõrd lepingut sõlmides arvestas hageja sellega, et töid saab alustada ning lõpetada vastavalt kokkulepitule. Lisaks on hageja teinud kostjale 15.10.2019.a etteheiteid materjalide (kivide) tarnimise ning (varjatud) lisatööde kohta. Kostja on teatanud, et hageja võib kõik tööd, mis hageja vajalikuks peab ära akteerida ning lubanud, et tasumata ei jää midagi (I köide t/l 37).
25.Kohtule esitatu kohaselt on hageja tehtud tööde eest esitanud kostjale kolm arvet, millest üks on tasutud, 16.10.2019.a arve nr xxx summas 6868,80 eurot on kostja poolt tasutud osaliselt summas 3434, tasumata on 3434,80 eurot (I köide t/l 39) ning 02.11.2019.a kostjale esitatud arve nr xxx summas 3007,44 eurot on täielikult tasumata (I köide t/l 41, 42).
26.Hageja on 16.10.2019.a vastavalt kostjalt saadud juhistele tehtud tööd akteerinud ning selle alusel väljastanud kostjale arve summas 6868,80 eurot, millest kostja on tasunud 3434 eurot (I köide t/l 39). Arve sisaldab plaatide eemaldust summas 172,80 eurot, liiva utiliseerimist koos laadimise ja äraveoga 1200 eurot, killustikaluse ehitust 1152 eurot, paekivi plaatide eemaldust ja utiliseerimist (lisaks ühe konteineri täitmine) 1500 eurot, paekivi plaatide paigaldust sõelmetest sängituskihile 1152 eurot, paekiviplaatide paigaldus liivtsement segule 1512 eurot, trepi eemaldamisi, utiliseerimist, killustikaluse ehitust ja uue paigaldust 180 eurot. Seega sisaldab arve nii tehtud tööd, kui ka täiendavaid teenuseid, mida hageja on kostjale osutanud (utiliseerimine, konteiner, äravedu jne).
27.Kostja ei ole põhjendanud, miks ta on üksnes summas 3434 eurot arve tasunud. Tööd on teostatud pooltevahelise lepingu kehtivuse ajal. Kostja ei ole arve saamisel esitanud etteheiteid töö kvaliteedile. Samuti ei ole kostja taotlenud hinna alandamist. Kuivõrd etteheited töö kvaliteedile on esitatud alles asja kohtuliku menetluse raames, siis asub kohus seisukohale, et selles osas s.o summas 3434,80 eurot on hageja nõue põhjendatud
ning tuleb rahuldada. Kostja etteheited töö kvaliteedile on otsitud ning põhjendamata. Seda enam, et tegemist on poolelioleva tööga ning hageja pidi teostama töö vastvalt tellija poolt antud suunistele, projekti või jooniseid kostja ei esitanud.
28.Hageja on esitanud kostjale ka arve 02.11.2019.a, s.o peale lepingu ülesütlemist (I köide t/l 41). Arve sisaldab paekiviplaatide paigaldust liivtsement segule 2041,20 eurot, paekivi plaatide eemaldust ja uuesti paigaldamist (30 plaati) 408,24 eurot, frontaallaaduri ja vaakumseadme rent 450 eurot ja veerenni paigaldust 108 eurot, kokku summas 3007,44 eurot.
29.Kostja on asunud seisukohale, et lepingu ülesütlemine oli põhjendamatu. Hageja on lepingu ülesütlemist põhjendanud muuhulgas sellega, et töid oli võimalik teha üksnes piiratud ajal ning kostja ei suutnud tarnida objektile materjali (kive). Pooled ei vaidle, et töö tegemiseks olid ajapiirangud. Samuti on selles osas esitatud kohtule kirjalikke tõendeid (I köide t/l 35, 36).
30.Kohus leiab, et kohtu ette toodud tõendid ei kinnita kostja väidet, et hageja teades, et töö tegemine leiab aset xxx hoones, pidi teadma, et töö tegemine on ajaliselt piiratud. Info ajaliste piirangute kohta on selgunud hiljem 09.09.2019.a, s.o peale lepingu sõlmimist, samuti ei ole kostja ise sellele varasemalt tähelepanu juhtinud, kuigi hageja on edastanud juba 15.08.2019.a kostjale töötajate nimed, isikukoodid ning auto numbri, kes objektil töid teostama hakkavad järgides sellega lepingu punktis 4.2.8 kokkulepitud turvaprotseduure ja juurdepääsupiirnaguid (I köide t/l 65-66).
31.Kuigi kostja vastuväidetel oli materjali hankimine hageja kohustus vastavalt lepingu punkt 4.2.1, siis kohtu ette toodu seda ei toeta. Lepingu punkt 1.1 järgi kohustus hageja ehitustööd teostama vastavalt lepingu lisaks 1 hinnapakkumisele. Hinnapakkumises materjalide hankimine ei kajastu (I köide t/l 30). Enne lepingu sõlmimist on hageja 12.08.2019.a kostjale selgelt teatanud, et materjali nad sellele objektile ei paku (I köide t/l 67). Seda, et kostja kohustus oli kivide hankimine on kostja ka ise möönnud oma 12.06.2020.a kohtule esitatud menetlusdokumendis (I köide t/l 82 pöördel).
32.Ka kohtuistungil tunnistajana ära kuulatud T A selgitas, et objektil olles ta kuulis, kui kostja lubas kive tuua, samuti ei olnud kivifirmas paberil nende äriühingu nime (II köide t/l 36). Samuti tõendab asjaolu, et kostja hankis materjali, pooltevaheline kirjavahetus (I köide t/l 35 pöördel, 37, 68 pöördel). Kirjavahetusest tuleneb, et häired kivide tarnimisega esinesid ka siis, kui lepingulise töö valmimise tähtaeg oli juba möödunud.
33.15.10.2019.a on hageja teinud kostjale etteheited selle kohta, et „mahuliselt tööd suurendatakse, lisatakse varjatud lisatööd (trepp), kirjalikke kokkeleppeid ei sõlmita nii aja kui mahu kohta, ajakava pole koostatud, kivide tarne on kui Jumal juhatab, süsteem puudub, üldiselt väga ebaprofessionaalne käitumine Teie kui tellija poolt, praeguseks hetkeks on mul mitmeid põhjuseid, et sellest lepingust erakorraliselt taganeda“ (I köide t/l 36 pöördel). Hageja on selgitanud, et selle objekti tõttu seisavad tal mitmed teised tööd (I köide t/l 68). Sellest tulenevalt on tõendatud, et kostjapoolne projekti juhtimine ning asjaajamine ei olnud sujuv ega organiseeritud, mistõttu oli põhjendatud hagejapoolne lepingu ülesütlemine. Seda enam olukorras, kus kostja tehtud tööde ning osutatud teenuste eest esitatud arveid hagejale nõuetekohaselt ei tasunud.
34.Kostja väited hageja poolt teostatud tööde kvaliteedi osas on otsitud ning esitatud seetõttu, et õigustada enda kohustuste mittetäitmist. Kohtuistungil vande all seletuse andnud kostja seaduslik esindaja K K selgitas, et ta juhendas hagejat objektil ning osa töid tegi hageja ümber. Samuti andis ta ütlusi selle kohta, et kogu see protsess hakkas ülesse võetud pinnasest, siis selgus nii mõndagi (II köide t/l 38-39).
35.Esitatud fotod ning videod puudusi töös ei tõenda, kuivõrd tööd on teostatud vastavalt kostja enda juhistele (I köide t/l 87-102, 104-113). Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist on lõpetamata töödega ning neid ei saa seetõttu võrrelda lõpetatud ning lõplikult
viimistletud töödega.
36.Kostja väited selle kohta, et ta on tasunud suuremat hinda, kui lepinguga kokku lepitud ei ole kohased, kuivõrd vaidlust ei ole, et kostja tellis hagejalt pidevalt täiendavaid töid ning on neid ka aktsepteerinud. Hageja on saatnud 23.09.2019.a kostjale hinnapakkumise XXX summas 4368 eurot, mida kostja on 27.09.2019.a aktsepteerinud (I köide t/l 76-77). Seega on kostja kohustatud tasuma tellitud ning kokkulepitud lisatööde eest.
37.Kostja on esitanud ka vastuväite, millise kohaselt ei ole nõue sissenõutavaks muutunud, kuivõrd tööd ei ole vastuvõetud. Kohtu ette toodu kohaselt poolte praktikas ei ole töö üleandmise-vastuvõtmise akte koostatud. Töö valmimisel on hageja võimaldanud töö ülevaadata ning vastu võetud tööde eest on hageja esitanud arve (I köide t/l 36 pöördel 37).
38.Asjaolu, et töid hageja poolt teostatud pole, kohtu ette toodud ei ole. Kostja üksnes viitab formaalsetele põhjustele. Sellest tulenevalt tuleb lugeda tööd vastuvõetuks kooskõlas
VÕS § 638.
39.Kostja on esitanud ka tasaarvelduse avalduse. Kostja väidetel on ta kandnud täiendavalt kulutusi kogusummas 12 960 eurot, mille tasaarvestamist hageja nõudega ta soovib.
40.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
41.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
42.Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-129-11 punktis 9 selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
43.Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 980).
44.VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
45.Hageja kostja tasaarvestusega ei nõustu. Hageja väidetel kajastavad kostja poolt esitatud arved töid, mis pole kuidagi seotud hageja lepinguliste kohustustega ning ka töid, mida kostja tegi peale lepingu lõppemist töö lõpetamiseks, kuid mitte hageja tööde ümbertegemiseks. Kohus nõustub hageja väitega, kuivõrd kohtule esitatust nähtub, et kostja poolt esitatud arved sisaldavad kulusid, milliste kandmise kohustus ei ole seotud tööde ümbertegemisega, vaid ehitustöödega ning kuludega materjalile, transpordile jms, mida kostjal oleks niikuinii tulnud tasuda (I köide t/l 124-128, 149-160).
46.Eelneva alusel saab järeldada, et kostja on asunud otsima erinevaid ettekäändeid selleks, et hageja nõuet mitte tasuda. Kuivõrd kostja tasaarveldamise avaldus on põhjendamata ja jäi asja kohtulikul arutamisel paljasõnaliseks, siis puuduvad kohtul antud juhtumil alused hageja nõude tasaarvestamiseks. Sellest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue tehtud
tööde eest kogusummas 6442,24 (3434,80 + 3007,44) eurot ning see tuleb rahuldada.
47.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise hagi esitamise seisuga kokku summas 178,46 eurot ning viivise määras 0,05 % põhinõudelt 6442,24 eurolt alates hagi kättesaamisest kuni rahaliste kohustuste täieliku täitmiseni (I köide t/l 44-45, 196).
48.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
49.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
50.Lepingu punktis 6.8 on pooled leppinud kokku viivise suuruses 0,05 % maksetähtaja ületamisel vastaval arvel märgitud ja tähtpäevaks tasumata summalt iga selle summa tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (I köide t/l 32). Kostja vastuväiteid hageja viivise nõudele ega viivise arvestusele esitanud ei ole.
51.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja on viivitanud hageja poolt esitatud arvete tasumisega, siis on hageja viivise nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on kostjale hagi kättetoimetatud 29.01.2020.a (II köide t/l 84). Seega tuleb edasiulatuvut viivist arvutada alates 29.01.2020.a.
52.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingust tulenev võlgnevus summas 6442,24 eurot, viivis 178,46 eurot ning viivis määras 0,05 % päevas põhinõudelt 6442,24 eurolt alates hagi kättesaamisest, s.o 29.01.2020.a kuni rahaliste kohustuste täieliku täitmiseni.
53.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
54.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 7839,63 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
55.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
56.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 450 eurot ja esindajakulud summas 3545,88 eurot (II köide t/l 80-81).
57.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on menetluskulude nimekirja toimingute järgi kuni 02.03.2022.a 110 eurot ning alates 03.03.2022.a toimingu järgi 140 eurot. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: kliendiga kohtumine ja ekirjavahetus kohtuga (50 minutit), asja materjalidega tutvumine e-toimikust (48 minutit), materjalidega täiendav tutvumine, õiguslik analüüs, kirjavahetus kliendiga (2,25 tundi), kohtunõudele vastamine (11 minutit), istungiks valmistumine, telefonivestlus kliendiga (44 minutit), istungiks valmistumine, suhtlus kliendiga, istungil osalemine (1,22 tundi), telefonivestlus kliendiga (14 minutit), 19.10.2020.a esitatud seisukoha koostamine (4,19 tundi), kostja vastusega tutvumine, kirjavahetus kliendiga (20 minutit), kohtumäärusega tutvumine, kirjavahetus kliendiga (12 minutit), koondhagiavalduse koostamine ja
täiendamine (5,07 minutit), istungiks valmistumine, suhtlus kliendi ja kohtuga (20 minutit), kostja koondvastusega tutvumine, kohtu kirjale vastamine, kirjavahetus kliendiga (14 minutit), kirjavahetus kohtuga, telefonivestlus kliendiga (11 minutit), istungiks valmistumine ja osalemine (1,07 tundi), kohtumäärusega tutvumine, kirjavahetus kliendiga (29 minutit), istungi kutse ja kirjavahetus (6 minutit), istungiks valmistumine, suhtlus kliendiga (40 minutit), istungil osalemine (3,41 tundi), lõppseisukoha koostamine (2,20 tundi), lõppseisukoha täiendamine, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine (26 minutit), kohtumäärusega tutvumine, kohtule taotluse koostamine, kirjavahetus kliendiga (20 minutit), kohtukutse ja kirjavahetus kliendiga (15 minutit), istungiks valmistumine ja osalemine (1,35 minutit), istungi protokolliga tutvumine, täiendavate menetluskulude koostamine ja esitamine (35 minutit). Kokku 29,31 tundi.
58.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 450 eurot.
59.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
60.Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on kuni 02.03.2022.a 110 eurot ning alates 03.03.2022.a 140 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määradele vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määrad 110 eurot ja 140 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-11514 p 14).
61.Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 29,31 tundi. Kostja esitas 22.06.2022.a punktis 10 hageja esindajakulude osas vastuväite. Kostja arvates on koondhagi koostamisele kulutatud aeg üle paisutatud. Ülejäänud osas palub kostja kohtul ise diskretsiooni korras otsustada.
62.Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu koondhagi koostamisele 5,07 tundi on ülemäärane. Kuivõrd hageja koondhagiavaldus kordab eelnevalt menetluses esitatud seisukohti, siis loeb kohus põhjendatuks ajakuluks 3,07 tundi. Lisaks leiab kohus, et 19.10.2020.a esitatud seisukoha koostamisele ei saanud kuluda 4,19 tundi, kuna see kordab samuti enamuselt varasemaid seisukohti ning uusi asjaolusid, mis tingiksid niivõrd suure ajakulu, ei ole seisukohas toodud. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 2,19 tundi. Ülejäänud hageja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 25,31 tundi.
63.Kuna kohus on vähendanud toimingute ajakulu perioodi osas, mil hageja esindaja tunnihindeks oli 110 eurot, siis vähendab kohus esindajakulu 440 euro võrra (4 x 110 = 440). Seega on põhjendatud hageja esindajakulu kokku summas 3105,88 eurot (3545,88 440 = 3105,88)
64.Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 3555,88 eurot, millest riigilõiv 450 eurot ja esindajakulu 3105,88 eurot.
65.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.