2-22-6974 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.10. mail 2022 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja on saanud kahju seoses Tallinna Keskkonnaja Kommunaalameti tellimusel detsembris 2021 xxxx bussipeatuse ümbruses teostatud kõnnitee libedustõrjega.
2.Libedustõrje teostamisel kasutati lubatust suuremat graanulit, millest osa sattus sõiduteele, kus see paiskus 17.12.2021 kell 11:45 xxxx ees kesklinna suunas eessõitva auto alt hageja sõiduki Mercedes Bens GLS (reg.nr xxxx) esiklaasile ja tekitas klaasi mõranemise selle paremas ülemises nurgas. Hageja sõidukit juhtinud juhatuse liige M.V. peatas sõiduki vigastuste tuvastamiseks, kusjuures klaasi algul lumehelbe kujuline ring arenes hiljem edasi mõraks. Kell 12.10 saabus välja kutsutud politseipatrull No: 3770, sh. konstaablid M.H. ja R.R.. Selgus, et xxxx peatuse ümbrusele oli tehtud libedusetõrjet graniitsõelmetega (mitte graniitliivaga) ja need olid osaliselt pudenenud sõiduteele. Kohapealt leidis hageja koos politseinikega sõelmeid tera läbimõõduga 15 mm, mille kohta sai kohapeal tehtud fotod.
3.Hageja pöördus esmalt 22.12.2021 kirjas nr xxxx esitatud pretensiooniga Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poole, kelle selgitustaotlusele vastas ka politsei, mille kohta on lisatud Põhja prefektuuri vaneminspektor V.O. 29.12.2021 vastuskiri nr xxxx ja tema täiendav 14.01.2022 selgitus. Hageja esitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile vastavalt peaspetsialist N.K. 11.01.2022 ekirjale täiendavalt vormikohase 12.01.2022 kahjunõude 919.97 euro suurune hüvitise saamiseks.
4.Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas 2.02.2022 kirjaga nr xxxx hageja 22.12.2021 pretensioonile vastuse, milles linnavalitsus leidis, et kogutud materjalidega ei ole tõendatud, et tee seisundinõuded oleks antud juhul rikutud. Lisaks on vastuses osundatud võimalusele, et sõiduki kiirus võis olla teeolusid mittearvestav ja sõidukite vaheline pikivahe võis olla ebapiisav.
5.Kostja poolt teostatud libedustõrje ja hageja sõiduki esiklaasi kahjustuse vahel on ilmselt põhjuslik seos ning samuti kahju rahaline suurus. Hageja ei nõustu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 2.02.2022 vastusega. Antud juhul on tehtud kõik võimalik kahju tõendamiseks ja koos välja kutsutud politseitöötajatega fikseeritud olukord, mille asjaolude puhul on ilmne, et libeduse tõrjeks kasutatud ülemõõdulised graanulid põhjustasid kahju tekkimise. Tallinna kodulehel https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Libedusetorje-eestkonniteedel-vastutavad-kinnistute-omanikud on märgitud, et Tallinnas tuleb libeduse tõrjumisel kasutada vaid 2-6 mm läbimõõduga sõelmeid. On ebatõenäoline, et miski muu kahju põhjustas. Spekulatsioonid sõiduki kiiruse ja pikivahe kohta (milliste alusetute väidetega hageja ei nõustu) ei oma ka õiguslikku tähtsust, sest hageja ei saanud teada, et kõnniteel on tehtud libedusetõrjet ja selle materjal on sattunud sõiduteele ning ohtlik, kusjuures puudusid teavitavad-hoiatavad sildid või märgid. Oluline on, et nõuetekohase libedusetõrje materjali puhul ei ole teada sarnase kahju tekkimist.
6.Lähtudes eeltoodust palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 919.97 eurot. 2 (9)
2-22-6974
KOSTJA VASTUVÄITED
7.06. juunil 2022 esitatud vastuses kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud, milles seisneb kostja õigusvastane tegevus ning seda, et kostja vastutaks hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (RKTKo 3-2-1-30-07). Hagis ei ole selgitatud, millisest konkreetsest õigusnormist kostja vastutus tuleneb ja millist kohustust kostja on väidetavalt rikkunud. Kostja on täinud nõuetekohaselt kõiki seadusest tulenevaid kohustusi tee hooldamisel. Kostja hinnangul põhineb hageja väide, et klaasikahjustuse põhjustas lubatust suurem graniitsõelme tükk üksnes oletusel. Hageja esitatud fotod ei tõenda kuidagi, et klaasikahjustus tekkis justnimelt hageja nimetatud asukohas ning et seda põhjustas sõiduteelt paiskunud kivitükk. Puudub mistahes võimalus veendumaks, et hageja sõiduki klaas ei olnud juba varasemalt kahjustunud. Kostja hinnangul vastas tee õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
8.Kohtupraktikas on leitud, et ainuüksi juhi selgitus, et kruusatee peal oli lahtine killustik, ei võimalda järeldada, et tee ei vastanud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusest nr 92 tulenevatele nõuetele ja oli ohtlik sõidukitele liiklemiseks. Kostja on seisukohal, et isegi kui lugeda tõendatuks, et sõiduteel leidus libedusetõrjeks kasutatava graniitsõelme jääke, ei ole see vastuolus ühegi õigusaktiga.
9.EhS § 97 lg 2 kohaselt tee seisundinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi seisundinõuete määrus). Vabaduse puiesteele kehtivad seisundinõuete määruse § 6 sätestatud üldised seisundinõuded ning § 9 kohaselt tänava seisundinõuded vastavalt määruse lisale 2. Tänava talvised seisundinõuded sätestab määruse § 20 ja lisa 7. Seejuures ei tulene ühestki määruse sättest põhimõtet, et sõiduteel ei võiks leiduda abrasiivmaterjali osasid. Vastupidiselt, määruse § 17 p 4 ja 7 kohaselt võib tänaval talviseks libedusetõrjeks kasutada ka abrasiivmaterjali ning määruse § 6 lg 1 p 18 kohaselt tuleb libedusetõrje jäägid koristada hiljemalt iga aasta 15. maiks. Seega ei ole kostja rikkunud oma kohustusi tee seisundinõude tagamisel, mistõttu ei ole täidetud VÕS § 1045 lg 1 eeldused.
10.Lisaks sellele hageja ei ole tõendanud, milles seisnes kostja tegu, mis oleks põhjuslikus seoses hagejal tekkinud väidetava kahjuga. Õiguskirjanduse ning Riigikohtu praktika kohaselt tuleb põhjusliku seose tuvastamisel kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18; RKTKo nr 3-2-142-16, p 19). Kostja on seisukohal, et isegi juhul, kui eeldada kostja õigusvastast tegevust (mida eeltoodu pinnalt ei ole hageja tõendanud), ei ole hageja tõendanud põhjusliku seose olemasolu. Hageja üksnes oletab, et kahjustuse tekitas eessõitva sõiduki alt paiskunud väidetavalt lubatust suurem graniitsõelme osake. Esiteks, puuduvad tõendid, et kahjustuse põhjustas justnimelt libedusetõrjeks kasutatud graniidist sõelme osake, mitte muu nt teele juhuslikult sattunud kivi vms objekt. Teiseks, puuduvad ka tõendid, et kahju tekkis justnimelt hageja nimetatud asukohas ning sõiduki tuuleklaas oli varasemalt kahjustamata. 3 (9)
2-22-6974
11.LS § 46 lg 2 kohaselt peab asulasisesel teel aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit. Kiirusel 50 km/h (suurim lubatud sõidukiirus asulas), on seega minimaalne lubatav pikivahe 27,7 meetrit. Ei ole eluliselt usutav, et lubatud pikivahe korral oleks võimalik sellise kahjustuse tekkimine isegi, kui ees sõitva sõiduki ratta alt paiskub kivitükk. Seega, isegi kui kohus peaks tuvastama kostja õigusvastase tegevuse, tuleks kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada. Sõiduki juht on suurema ohu allika valdaja ning LS § 46 järgimise eesmärgiks on tagada ohutus ja mh vältida kahju tekitamist. Pikivahe järgimata jätmisel on hageja ise asetanud ennast olukorda, kus on kahju tekkinud ning hoolsa käitumise korral saanuks seda vähendada.
12.Kostja vaidleb vastu ka hagejale tekkinud kahju suuruse osas. Kostja on seisukohal, et hageja nõutav kahju on meelevaldselt ülepaisutatud, sest sõiduklaasile tekkinud täket on võimalik parandada ilma esiklaasi vahetamiseta. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt maksab täkke parandamine 45 kuni 70 eurot. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on asja kahjustamise korral kahjuhüvitisega hõlmatud asja parandamise mõistlikud kulud. Käesoleval juhul saaks seega asja parandamise mõistlik kulu seisneda täkke parandamise kuludes, kuivõrd mõistliku isiku seisukohast ei ole vajalik ligikaudu 1 000 euro kulutamine olukorras, kus minimaalse mõjuga kahjustus on võimalik likvideerida ka 70 euro eest. Õiguskirjanduse kohaselt peab asja parandamine või uue asja soetamine toimuma mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Kui ta laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise. Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist tarbetult kalli remondi tegemiseks. Seega ei oleks kogu esiklaasi vahetamise kulude väljamõistmine kooskõlas VÕS § 132 lg-ga 3.
HAGEJA SEISUKOHT
13.28. juunil 2022 esitatud seisukohas hageja leidis, et kostja vastutab linna tänavate heakorra eest ja ühtlasi selle eest, et seejuures ei põhjustataks eraisikutele kahju. Selleks on ettenähtud libeduse tõrjel kasutatavate graanulite maksimaalne suurus. Suuremate graanulite kasutamine on kehtestatud regulatsiooni jäme rikkumine. Asjaolu, et klaasikahju tekkis libeduse tõrjeks kasutatud graanulist avaldub kahjustuse iseloomust ja tunnistajate juuresolekul sõiduteelt korjatud graanulitest, mida oli libedusetõrjeks kasutatud. Oluline on, et sündmuskohal ei avaldunud muud võimalust kahju tekkimiseks ehk ainsana sai kahju tekitada libedustõrjel kasutatud graanul. Lubatust suurema graanuli (mis tekitab kahjustusi) kasutamine on süüline õigusrikkumine.
14.Kostja väited, et tema vastutusel tänavale sattunud lubatust suurem graanul ei ole aluseks kahjunõude esitamiseks võrrelduna kruusateega ei ole kohane, sest kruusateel sõites arvestatakse selle eripäraga ja hoitakse suuremat pikivahet kui linnatänaval. Linnatänavate hooldamiseks kehtestatud nõuded välistavad eesmärgipäraselt sellest kahju tekkimise võimaluse. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja ei järginud liikluses sõidukite pikivahe nõudeid. Kostja väide on tõendamata ja ei kuulu arvestamisele ka põhjusel, et pikivahe nõuded ei ole kehtestatud libedusetõrjest põhjustatud kahju vältimiseks. Mis puutub väidet, et ei ole tõendatud kahjustuse tekkimine konkreetsel teekasutusel, siis hageja esitas selle tõendamiseks täiendava asjaolu, et hageja juhatuse liikmega koos viibis kahju tekkimise ajal tema poeg R.V., kes nägi kahju tekkimist.
15.Kahju suuruse tõendamiseks esitas hageja C. 28.06.22 kirja, millest avaldub hageja poolt klaasikahjustust tavalise tunnustatud töökojas parandada ilma klaasi vahetamata ja, et see osutus esiklaasi vahetamata teostamatuks. Hageja esitab täiendavalt hagiavaluse lisana esitatud 12.01.22 4 (9)
2-22-6974 kahjunõude avaldusele juures olevale 17.12.21 kell 12:17 tehtud fotole esialgsest klaasitäkkest 30.12.21 kell 11:30 klaasi samast kohast tehtud foto, millest nähtub täkke suurenemine ulatuslikuks praoks.
KOSTJA SEISUKOHT
16.15. juulil 2022 esitatud seisukohas kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et teeseadus ja selle alusel antud määrused on alates 01.07.2015 kehtetud. Kehtetu seadus ei kuulu kohaldamisele. Kehtiv õigus tuleneb ehitusseadustiku § 97 lg 2 alusel antud määrusest, millele on kostja on asjakohaselt tuginenud hagi vastuse punktides 16-18. Kehtiv õigus ei sätesta konkreetset nõuet libedusetõrjel kasutatava abrasiivmaterjali osakese suurusele ning nõuet, et talvisel ajal ei tohiks üldse libedusetõrje materjali sõiduteele sattuda. Isegi kui seadusandja varasemalt nägi ette mingi normi, siis näitab regulatsiooni muutmine seda, et seadusandja tahe on olnud suunatud selle muutmisele. Hageja väide, et kahju põhjustas n-ö lubatust suurem osake põhineb samuti üksnes oletusel. Ta ei ole tõendanud, milles seisneb kostja õigusvastane tegevus. Õigusvastase tegevuse tõendamine on hageja kohustus.
17.Kostja ei nõustu ka väitega, et kostja peab tõendama, et hageja järgis § 46 lg-s 2 sätestatud minimaalset pikivahet. Riigikohus on sedastanud, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on hageja kontrolli all, kostjal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja hageja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui kostja on asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab hageja tõendama asjaolu esinemise puudumist (RKTKo 2-16-9016/34 p 11.2, vt ka nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 17; 12. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 13).
18.Kostjal ei ole võimalik objektiivselt koguda ega esitada tõendeid selle kohta, et hageja pikivahe oli lubatust väiksem. Kogu informatsioon nimetatu kohta saab olla üksnes hageja kontrolli all ning on ilmne, et hageja ei soostuks rikkumist omaks võtma. Arvestades üldtuntud asjaolu, et Tallinna linnaliikluses on lubatud pikivahega sõitmine harva esinev nähtus ning asjaolu, et nõuetekohase pikivahe hoidmisel ei ole kivi vms objekti paiskumine esiklaasile sellise jõuga, mis seda kahjustaks, objektiivselt usutav, on kostja hinnangul ülimalt tõenäoline ning eluliselt usutav, et hageja ei järginud nõutavat pikivahet ning nimetatu võis olla kahju tekkimise põhjuseks.
19.Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu praktikast ning asjaolust, et hageja keeldub tõendeid esitamast, tuleb hea usu põhimõtte kohaselt seega pöörata tõendamiskoormis hageja kahjuks – hageja peab ise tõendama, et ta järgis nõutavat pikivahet või tuleb eeldada, et ta seda ei teinud. Nõustuda ei saa ka väitega, et nimetatud sätte eesmärgiks ei ole sellise kahju ära hoidmine nagu hagejale tekkis. Vastupidiselt, kostja hinnangul on sätte eesmärgiks ohutuse tagamine kõige laiemas mõttes, sh ka varalise kahju ärahoidmine sõidukitele, mis võib mh tekkida sõidukilt või selle rataste alt paiskuvatest objektidest. Lubatava pikivahe järgimisel on ilmne, et kahju ei oleks tekkinud. Seejuures on eksitav ka hageja väide, et kostja viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane, kuivõrd kruusateel hoitakse suuremat pikivahet. Esiteks, liiklusseadus ei näe ette mistahes erisusi pikivahe hoidmisel sõltuvalt sellest, milline on teekatte materjal. Teiseks, kostja rõhutas nimetatud kohtupraktikast tulenevat põhimõtet, et üksnes juhi/hageja paljasõnaline väide ei tõenda, et tee ei vastanud seisundinõuetele. Hageja tõendama, et tee, millel ta liikles ja kus väidetavalt kahju tekkis, ei vastanud EhS § 97 lg 2 alusel kehtestatud tee seisundinõuetele. 5 (9)
2-22-6974
KOHTUISTUNG.
20.Kohtuistungil hageja esindajad jäid hagi juurde. Nende selgituste kohaselt kostja on väitnud, et vaidlusalune kahju võis tekkida millegi muu tõttu, kui tänaval olnud sõelmetest, kuid ei ole välja toonud, mis põhjus see võis olla. Hageja leiab, et kuna ei ole muid põhjuseid, siis on põhjuslik seos nende sõelmete ja tekkinud klaasikahju vahel ilmne ja ei vaja täiendavat tõendamist. Seda ei olegi võimalik täiendavalt tõendada. Samuti on oluline, et need sõelmed olid üle tänava, mitte vaid tänava ääres, vaid ka hajutatult üle sõidutee nagu selgus tunnistaja ütlustest. Oluline on veel, et kuigi algul kahjustus tundus parandatav, siis töökojas (C. ́is) selgus, et klaasikahjustust ei ole võimalik parandada ilma klaasi vahetamata, seda küll prooviti, aga see ei osutunud võimalikuks. Mis puudutab õiguslikku alust, siis tõepoolest teeseaduse sätted on asendatud ehitusseadustiku vastavate sätetega, aga õiguslik regulatsioon ei ole iseenesest muutunud. Tee seisundinõueteks on, et tänav peab olema puhastatud ja tee peab olema liiklemiseks ohutu, selle eest antud juhul vastutab Tallinna Linnavalitsus ja neid nõudeid oli ilmselgelt rikutud. Sõelmete suurus oli ohtlik ja ka see on tõendatud. Mis puudutab väidet ebapiisava pikivahe kohta, siis see on tõendamata ja ei vasta ka tõele.
21.Kostja esindaja jäi kostja vastuväidete juurde. Esindaja selgituste kohaselt asja toimikust ei nähtu ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kahju põhjustas just nimelt see väidetav ülemõõduline „kivi“. Eesti Vabariigis kasutatakse väga palju naastrehve ja on üldteada asjaolu, et naastrehvide küljest võib naast ära tulla ning see võib täpselt samamoodi olla mõjuv põhjus, mis lendas sinna esiklaasi. Seaduse järgi on lubatud, et talvisel ajal kasututakse erinevaid abrasiivmaterjale libeduse tõrjeks ja mitte ühestki õigusnormist ei tule, et teel ei võiks olla libedustõrje materjale, vastupidi, tee seisundinõuete määrus ütleb selgelt, et need jäägid peaksid olema hiljemalt 15. maiks koristatud. Samuti ei ole ühtegi normatiivi, mis ütleks, et mis suurusega nad peavad olema. Fotodelt ei nähtu, et need kivid oleks sõiduteel selles osas, kus auto rattad on. Materjali on näha kõnnitee servas, aga ükski kogenud juht ei sõida nii lähedal äärekivile. Tallinna linnas on tavapärane, et talvisel ajal on kõnnitee servades jää, kivide ja muid jääke. Tallinna linnas ei järgi keegi seda pikivahet. Linn ei vastuta kahju eest, mis tekib sellest, kui nõutud pikivahet ei järgita. C. ́i kiri on Wordi fail, seega ei ole võimalik veenduda, et see on selle ettevõtte poolt tulnud.
22.Tunnistajana kuulati üle R.R., kelle ütluste kohaselt maasturi esiklaasi oli kivi lennanud eessõitvalt auto rattalt. Kivi lendamist tunnistaja ei näinud. Mõra suurust klaasis tunnistaja ei mäleta. Sündmuskohal olid mingid suuremat sorti pindamise kivid maas, kuid täpset suurust öelda ei oska. Tunnistaja kinnitas, et need olid nii kõnniteel kui ka sõiduteel. Laiutatult terve sõidutee peal oli neid sõelmeid. Nad võisid olla suuremad võrreldes tavapäraste sõelmetega. Tunnistaja kinnitas, et mäletab, et kahju näidati talle. Menetlustoiminguid ei tehtud, vaid selgitati, et peab Kommunaalameti poole pöörduma. Fotosid tunnistaja kohapeal ei teinud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Kohus tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
24.Hageja on hagiavaldises tuginenud järgmistele asjaoludele: 1) 17.12.2021 kell 11:45 xxxx ees kesklinna suunas eessõitva auto alt paiskus AS-i Morrison Invest (hageja) sõiduki Mercedes Bens GLS, registrimärk xxxx, esiklaasile kivi ja tekitas klaasi mõranemise, millega tekitati hagejale kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks on asjaolu, et Tallinna linn (kostja) kasutas libedustõrje teostamisel 6 (9)
2-22-6974 lubatust suuremat graanulit; 3) nõuetekohase libedusetõrje materjali kasutamisel ei oleks saanud kahju tekkida.
25.Kostja põhivastuväited hagile on; 1) väide, et klaasikahjustuse põhjustas lubatust suurem graniitsõelme tükk põhineb oletusel; 2) puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kahju tekkis hageja nimetatud kohas ja seda, et sõiduki klaas ei olnud juba varasemalt kahjustunud; 3) hageja ei ole välja toonud, milles seisneb kostja õigusvastane tegevus ja millist kohustust kostja on väidetavalt rikkunud; 4) kostja ei rikkunud õigusaktidest tulenevaid kohustusi; 5) kahju võis tekkida pikivahe järgimata jätmisest.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas ja millega hagejale kahju tekitati; 2) kas kostja on rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi; 3) kas esinevad seaduslikud alused hagiavalduse rahuldamiseks.
27.Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei suutnud välja tuua, millisest seadusest või seaduse alusel kehtestatud normatiivaktist tulenevate kohustuste rikkumist hageja kostjale ette heidab. TsMS § 436 lg 7 tulenevalt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Samas hagiavalduse on hageja esitanud tuginedes Tallinna linna kodulehel https://www.tallinn.ee/est/UudisLibedusetorje-eestkonniteedel-vastutavad-kinnistute-omanikud avaldatud informatsioonile. Viidatud veebileheküljel 07.12.2018 rubriigis – uudised-libedusetõrje eesti k...- avaldatud artiklis “Libedustõrje eest kõnniteedel vastutavad kinnistute omanikud“ tuletas Tallinna Kommunaalamet meelde, et kõnniteede puhastamise eest vastutab teega külgneva kinnistu omanik ja et lume ja libeduse tõrjumisel tuleb kasutada 2-6 mm läbimõõduga sõelmeid. Eeltooduga seoses peab kohus vajalikuks märkida, et esiteks, kostja avaldatud uudises toodud nõudmine sõlmete suurusele ei tulene seadusest, ja teiseks, käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal on uudis veebileheküljelt juba kustutatud.
28.Hageja on kahju tekkimise tõendamiseks esitanud fototõendid sündmuskoha, sündmuskohale politseipatrulli saabumise, hagejale kuuluva sõiduauto esiklaasi mõranemise, libedusetõrjeks kasutatud graanulite suuruse kohta (t.lk. 6-12, 29, 69). Kohtuistungil üle kuulatud hageja tunnistaja R.R.’i ütluste kohaselt sündmuskohal (nii kõnniteel kui ka sõiduteel) olid suuremat sorti pindamise kivid maas. Kivi esiklaasi oli lennanud eessõitvalt auto rattalt, kuid kivi lendamist tunnistaja ei näinud. Mõra suurust klaasis tunnistaja ei mäleta (91-93).
29.Käesolevas vaidluses on hagihinnaks 919.97 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Hageja seadusliku esindaja M.V.’e poolt kohtuistungil antud seletuse järgi juhtis ta sõidukit ja Hõimu bussipeatuse juures ees sõitva tumeda värvi maasturi alt pritsis välja kivi, mis lendas paremale esiklaasi nurka ja tekitas lumehelbekujulise täkke (t.lk. 93 pöördel). Hageja seaduslik esindaja on kahju tekkimise tõendamiseks on taotlenud ka 7 (9)
tema alaealise poja R.V.’e loobunud.
2-22-6974 (sünd xxxx) tunnistajana ülekuulamiseks, millest kohtuistungil on
30.Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja seletuse ega tunnistajate ütlustega ei ole võimalik tuvastada, et hagejale kuuluva sõiduki esiklaasi kahjustus tekkis just väidetavalt sündmuskohal eessõitva auto alt tulnud kivist. Kuna sündmus on leidnud aset 17.12.2021 ja talvisel perioodil on lubatud kasutada naastrehve, siis nõustub kohus kostja vastuväitega, et hagejale kahju võis tekitada ka naastrehvi küljest ära tulnud naast.
31.Hageja heidab kostjale ette seadusest tulenevate kohustuste rikkumist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 tulenevalt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1050 järgi isiku vastutusele võtmise aluseks on vaja tuvastada isiku süüd. VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Süü presumptsioon VÕS § 1050 lg 1 järgi ei tähenda seda, et eeldatakse õigusvastase teo toimepanemist (3-2-1-127-08 p 15). Riigikohus on lahendis 3-2-1-73-13 punktis 10 selgitanud.... , et kuna üldine käibekohustus tähendab õigusteoorias üldtunnustatud seisukoha järgi hoolsuskohustust, hooletus on VÕS § 104 lg 2 järgi süü üheks vormiks ning VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd, siis lasus kostjal koormus tõendada, et ta ei rikkunud üldist käibekohustust. Sellise tõendamiskoormuse tekkimiseks peab hageja olema tõendanud, et kahju tekkis kostja loodud ohu tagajärjel ning et kostja süü ehk üldise käibekohustuse rikkumine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt ilmselgelt välistatud.
32.Kostjal on Tallinna linnas teede korrashoiu tagamise kohustus, mis tuleneb ehitusseadustikust (EhS), mille § 97 lg 1 järgi teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi tee seisundinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 (Tee seisundinõuded) § 17 punkti 5 järgi tähendab libedusetõrje – teekatte haardeteguri suurendamist teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamist mehaanilise karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimist ja punkti 7 järgi tähendab puistematerjal – libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud kloriididega ja kloriidide vesilahused. Seega ei tulene eelviidatud õigusaktidest puistematerjalina üksnes kuni 2-6 mm suurusega sõelmete kasutamise kohustust. Sellega on kohus tuvastanud, et kostja ei ole rikkunud seadusest tulenevat käibekohustust tee seisundinõude tagamisel. Sellepärast ei vastuta kostja ka hagejale tekkinud kahju eest.
33.Kahju tekkimisega seoses peab kohus vajalikus välja tuua ka seda, et hageja seadusliku esindaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt liikus ta kiirusega 50 kilomeetrit tunnis ja et pikivahe eessõitva autoga oli kahe auto pikkune, hiljem ta täpsustas, et pidas silmas kaks autopikkust ja autopikkus tema jaoks tähendab maasturipikkune vahe ja pluss selle vahe eelmise sõidukiga (t.lk. 94, 95). Hageja esindaja selgitustest tulenevalt oli tema juhitud sõiduki pikivahe eessõitnud sõidukiga 9-18 m. Liiklusseaduse (LS) § 46 lg 2 järgi asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit. See nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud. LS § 46 lg 2 esimeses lauses toodud sõna „peab“ 8 (9)
2-22-6974 tuleb tõlgendada sõiduki juhi kohustusena. Viidatud sätte järgi arvestatud pikivahe asulasisesel teel peab olema 27.78 meetrit (50 000 m : 3 600 sek x 2 sek). Hageja ei ole nimetatud pikivahet järginud. Selle järgimisel oleks hagejal võimalk kahju tekkimist vältida, sest väidatud ei ole, et ka pikivahe järgimisel ei oleks saanud hageja kahju tekkimist vältida ja et asula sees lubatud kiirusega sõitva sõiduki kummi alt lendav ese võib kahju (esiklaasi mõranemist) tekitada ka 28 m kaugemale lennates.
34.TsMS § 436 lg 1 järgi kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Käesolevas vaidluses ei ole võimalik hagi rahuldada, sest hagi rahuldamise korral läheb kohtuostus vastuollu seadusega. Kostjale ei ole võimalik seadusest tulenevate kohustute rikkumist ette heita, mistõttu ei vastuta kostja hagejal tekkinud kahju eest. Kuna TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus käesolevas vaidluses otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, siis ei pea kohus vajalikuks hagi rahuldamata jätmist rohkem põhistada. Menetluskulud
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
36.Kohus on nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kostjat esindas menetluses TsMS § 218 lg 2 sätestatud esindaja (töötaja). Seega puudub kostja kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
37.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.