4.Muuta töötamise registris kanded E P töölepingu lõppemise aluse ja kuupäeva kohta ja märkida, et E P töölepingu lõppemise alus on TLS § 107 lg 2 ja tööleping on lõppenud 17.01.2022.
5.Mõista OÜ-lt Personaal E P kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 1795,14 eurot.
6.Mõista OÜ-lt Personaal E P kasuks välja viivis hüvitiselt summas 1795,14 eurot alates 18.01.2022 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta rahuldamata OÜ Personaal hagi E P vastu. 1 / 17
2-22-5765
8.Jätta OÜ Personaal ja E P menetluskulud OÜ Personaal kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Menetluse varasem käik
14.02.2022 esitas E P OÜ Personaal vastu nõude tuvastada 17.01.2022 töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus ja lõpetada tööleping alates 17.01.2022 TLS § 107 lg 2 alusel. Lisaks palus töötaja nõuda tööandjalt välja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest summas 2692,71 eurot, saamata jäänud töötasu summas 900 eurot ning viivis seaduses sätestatud ulatuses. 02.03.2022 esitas OÜ Personaal avalduse töötaja E P vastu kahjuhüvitise nõude seoses töökohustuste rikkumisega summas 900 eurot. 02.03.2022 liitis töövaidluskomisjon töövaidlusasjad 4-1/220/22 ja 4-1/307/22 ühte menetlusse ja luges liidetud töövaidlusasja numbriks 4-1/220/22. Töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas nr 41/220/22 21.03.2022 otsuse, mille kohaselt töövaidluskomisjon jättis rahuldamata OÜ Personaal avalduse täies ulatuses ning rahuldas E P nõude täies ulatuses.
Poolte nõuded Viru Maakohtus
OÜ Personaal esitas Viru Maakohtule hagi kahjuhüvitise nõudes seoses töökohustuste rikkumisega, summas 900 eurot. Lisaks taotles OÜ Personaal E P poolt töövaidluskomisjonile 14.02.2022 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi vaatamist hagimenetluses.
E P jäi töövaidluskomisjonis esitatud nõuete juurde ning palub tuvastada OÜ Personaal 17.01.2022 töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse. Lõpetada tööleping alates 17.01.2022 TLS § 107 lg 2 alusel. Mõista Personaal OÜ-lt E P kasuks välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2692,71 eurot ning viivis alates 18.01.2022 kuni kõikide rahaliste nõuete tasumise päevani. Lisaks soovis E P, et parandatakse kanded tema töötamise kohta töötamise registris.
OÜ Personaal hagiavaldus 2 / 17
2-22-5765 OÜ Personaal ja E P sõlmisid 31.08.2011 tähtajatu töölepingu nr 142, mille kohaselt asus töötaja tööle bussijuhina. Töölepingu lisas 14 on sätestatud ja töötaja nõustub, et lepingust tulenevaid tööandja õigusi ja kohustusi teostab tööandja volitusel ja tööandja määratud juhul J OÜ (kasutajaettevõtja) ning töötaja täidab lepingus nimetatud töökohustusi, alludes kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile. Töötaja töö sisuks reisijate vedu liiniveol ja tellimusveol. Töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus sisaldub autobussijuhi ametialastes eeskirjades (töölepingu p 2.3) Kasutajaettevõtjal on sõlmitud E AS-ga veoleping, mille liinidel E P töötas. Veolepingu esemeks on tellija töötajate liinivedu ja tellimusvedu. Veolepingu kohaselt peab veoteenuse bussi sisetemperatuur talvel väljumisel olema vähemalt + 15 kraadi. Kui bussi reisijate salongi temperatuur ei vasta nõutele, on tellijal õigus määrata leppetrahv kolmsada eurot rikkumise kohta. Töötaja töötab nimetatud liinidel alates 2015 (ehk rohkem kui 7. aastat). Detsembri- ja jaanuarikuu jooksul teostas E AS kontrolli busside temperatuure reisijateveo kvaliteedinõuete täitmise tagamiseks. E AS on 03.12.2021 mõõtnud bussi nr 667 WLG reisijate salongi temperatuuriks: +2,1 kraadi, 05.12.2021: +11 kraadi ning 07.12.2021: +9 kraadi. Sõidulehtedega on tõendatud, et nendel kuupäevadel sõitis selle bussiga E P.
29.12.2021 kirjaga (e-maili teel) teatas E AS esindaja J OÜ-le, et E AS kohaldab trahvi 300 eurot iga juhtumi kohta temperatuurinõuete rikkumise tõttu ja vähendab vastavalt tellimuse eest tasumisele kuuluvat summat. Tegemist on töökohustuste rikkumisega raske hooletuse tõttu E P süül ja E P vastutab OÜ-le Personaal tekitatud kahju eest summas 900 eurot. E P on rikkunud nõuded salongi temperatuuri tagamise osas 03.12.2021, 05.12.2021, 07.12.2021 ja 08.12.2021. Kokku rikkus E P lepingut neljal korral, nõue esitati kolme rikkumise eest (buss nr 667WLG - 03.12.2021, 05.12.2021, 07.12.2021), summas 900 eurot. J OÜ-le on E P töökohustuste rikkumise tõttu põhjustatud varaline kahju summas 900 eurot. Kolmas isik saab töötaja tekitatud kahju nõuda tööandjalt, kellel tekib omakorda regressiõigus. 14.01.2022 esitas J OÜ nõude OÜ Personaal vastu, pooled sõlmisid kahju hüvitamise kokkuleppe.
E P oli teavitatud reisijate salongis vajalikust temperatuurist augustis 2021. 2021 augustis paigaldati vedaja bussidesse uued seadmed sisetemperatuuri mõõtmiseks. Mõõtevahenditest ja nende eesmärgist teavitati ka bussijuhte, s.h kohustusest kütta salongi nii, et oleks tagatud +15 kraadi - + 25 kraadi, samuti ka sanktsioonist, õigusest määrata leppetrahvi summas 300 eurot. Bussijuhte teavitamata ei olnud seadmeid võimalik paigutada, kuna bussijuhid peavad järgima anduri asukohta jooksvalt. Augustis 2021 andis OÜ Personaal suuliselt mõistlikke korraldusi töötajale temperatuuri tagamise nõude osas ja E P oli kohustatud neid nõudeid täitma. E P teavitati korduvalt veel külmaperioodi alguses busside soojenduskohustusest. Alates 25.09.2021 selgitasid dispetšerid kõikidele bussijuhtidele, et talvisel ajal peab algpeatuses olema salongitemperatuur bussis talvel mitte alla +15 ja suvel mitte üle +25 kraadi. Samuti hoiatati trahvide eest. Tegemist ei ole uue ülesandega ja töötaja pikaajalise töötajana oli nõuetest teadlik. Ka varasematel aastatel kehtisid nõuded temperatuuridele (käskkirjad aastast 2015).
E P rikkus töölepingu punkti 9.1, mille kohaselt peab töötaja täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega; töötaja on kohustatud tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ning täitma tööandja erikorralduseta muid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust. Ametijuhendi kohaselt allub bussijuht
3 / 17
2-22-5765 dispetšerile ja on kohustatud täitma tema antud tööalaseid korraldusi. E P jättis täitmata dispetšeri korralduse läbida soojendusringid.
Rikkumised:
8.1.03.12.2021 hommikul tuletas tööandja töötajale meelde, et bussijuht peab tagama talvel reisijate salongis temperatuuri vähemalt +15 kraadi, milleks tuleb sõita soojendusringi ning seda tuleb teha seni kuni buss on soe ning hoiatas, et temperatuuride nõude rikkumise eest rakendatakse leppetrahvi 300 eurot. Töötajat teavitati teise juhi rikkumisest ja korduvalt selgitati, mis temperatuur tuleb reisijate salongis tagada. 03.12.2021 XXX väljumine kell 16:55, temperatuur reisijate salongis +2,2 kraadi. Graafiku kohaselt oli liinil nr 77 bussijuht E P, tööpäeva algus kell 16:00. Juht käivitas bussi kell 16:11, bussi ei soojendanud, samuti jättis täitmata dispetšeri korralduse bussi soojendamiseks läbida soojendusring. Soojendusringi pikkus ei ole etteantud. Sõita tuleb nii kaua kui buss on soe. Erinevad bussid soojenevad erinevalt ning soojendusringi pikkus ja vajadus on sõltuvuses bussi eripärast ja ilmastiku tingimustest. Bussijuht peab otsustama mitu soojendusringi teha, et tagada reisijate salongis vajalik temperatuur. Abiks võib olla dispetšeri märge sõidulehel või dispetšeri suuline käsk, mida on vaja täita. Ka E P sõidulehtedel oli vastav märge lisatud.
8.2.05.12.2021, XXX väljumine algpeatusest kell 5:45, temperatuur reisijate salongis +13,6 kraadi. Graafiku kohaselt oli liinil nr 73 bussijuht E P, tööpäeva algus kell 5:15. Juht käivitas bussi kell 5:13 kuni 5:16, järgmisel korral käivitas kell 5:24. Bussiga vastavalt dispetšeri korraldusele soojendusringi ei teinud. Buss seisis öösel soojas boksis (piisanud väikesest soojendusringist).
8.3.07.12.2021, XXX väljumine algpeatusest kell 6:25, temperatuur reisijate salongis +9 kraadi. Graafiku kohaselt oli liinil nr 75/1 bussijuht E P, tööpäeva algus kell 5:45 Juht käivitas bussi kell 5:47 kuni 5:49, järgmisel korral käivitas ta bussi kell 5:57. Bussiga ei teinud vastavalt dispetšeri korraldusele soojendusringi.
8.4.06.01.2022, tööpäeva algus kell 5.30, bussi XXX käivitas kell 6.08, sõitis dispetšeri nõudmisel soojendusringi kell 6.23 kuni 6.37. Kell 6.48 teiselt soojendusringilt liinile, temperatuur oli reisijate salongis 10,6 kraadi.
Ametijuhendi osa II p 1 p) kohaselt juht on kohustatud rikete või vigastuste avastamisel sellest viivitamatult teatama dispetšerile ja meistrile. Kategooriliselt on keelatud sõita liinile nõuetele mittevastava autobussiga. 03.12.2021 oli bussi nr XXX reisijate salongi temperatuuriks oli +2,1 kraadi, 05.12.2021 oli temperatuuriks +13,6 kraadi. Kui tegemist oleks olnud küttesüsteemi rikkega, oleks töötaja pidanud juba 03.12.2021 esitama remondilehe (ka ametijuhendi osa IV p 2 b). Töötaja esitas remondilehed alles peale esimese kirjaliku hoiatuse saamist (08.12.2021). Kuna 03.12.2021 ja 05.12.2021 töötaja remondilehte ei esitanud, on tõendatud, et ka töötaja arvates töötas soojendussüsteem õigesti. Peale remondilehtede saamist kontrollis OÜ Personaal, et küttesüsteem töötavad korrektselt.
10.Bussi XXX kohta on esitatud remondilehed 08.12.2021 ja 10.12.2021. 08.12.2021 remondilehel on kirjas, et salong soojeneb halvasti, õhusoojendi külm; ülemine õhupuhumine ei tööta; bussijuhi uks sulgub halvasti. Bussi juhiuks reguleeriti samal päeval ja E P selgitati, et bussis on kliimaautomaat, bussi küttesüsteem reguleerib salongi temperatuuri vastavalt etteseadistatud temperatuurile, kuid mootori töötemperatuur peab olema saavutatud ehk salongi soojendamine toimub mootori ja soojendusringide abil. 10.10.2021 remondilehel on kirjas, et salongi kütteradiaator 4 / 17
2-22-5765 töötab halvasti; ülemine õhupuhumine ja vasak esimene radiaator ei tööta. Bussi küttesüsteem kontrolliti üle ja bussijuhile selgitati veelkord, et vajalik on bussi mootori soojendamine ja soojendusringide tegemine, sest bussil on kliimakontroll ja kõik reguleeritakse automaatselt. OÜ Personaal kontrollis bussi XXX temperatuuri andmeid ka jooksvalt 10.12.2021 õhtust kuni järgmise nädala lõpuni (16.12.2021 oli puhkepäev, 17.12.2021 oli ainult hommikune vahetus). OÜ Personaal veendus, et temperatuur salongis vastab lepingu tingimustele, süsteemid töötavad korrektselt. Teised bussijuhid saavutasid sama bussiga töötades vajaliku temperatuuri.
11.OÜ Personaal täitis oma kohustusi E P suhtes lojaalselt ja andis töötajale õigeaegse, arusaadava, mõistliku ja asjakohase juhise tööülesannete täitmiseks. Töötajat teavitati augustis ja veel külmaperioodi alguses busside soojenduskohustusest. Kõik bussid on varustatud soojendussüsteemiga, mida bussijuht peab ise seadistama (mootori eelsoojendus, salongisoojendus), sest ainult bussijuht saab kontrollida, kui pikk soojendusaeg tuleb läbida vajaliku temperatuuri saavutamiseks enne liinile väljumist. Kui E P oleks oma töökohustusi täitnud korrektselt ja järginud töölepingus ja ametijuhendis ettenähtud hoolsuskohustust ning täitnud tööandja korraldusi korrektselt, siis ei oleks nimetatud kahju põhjustatud. OÜ Personaal on seisukohal, et E P on toime pannud töökohustuste olulise rikkumise raske hooletuse tõttu ja vastav kahju on tekkinud kostja süülise käitumise tõttu. E P on kahe kuu jooksul toime pannud viis olulist rikkumist vaatamata sellele et hageja andis töötajale õigeaegse, arusaadava, mõistliku ja asjakohase juhise ning kõik vajalikud selgitused.
E P avaldus
12.Kohus luges E P töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks ja võttis selle menetlusse. E P kinnitab, et tema ja OÜ Personaal vahel oli 31.08.2011 sõlmitud tähtajatu tööleping. 17.01.2022 edastas OÜ Personaal E P avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 17.01.2022.
13.Töölepingu ülesütlemise avalduse kohaselt on töötajat hoiatatud töökohustuste rikkumise tõttu korduvalt. Samas ei selgu avaldusest, milliste väidetavate rikkumistega seoses on töötajat hoiatatud. Töölepingu ülesütlemise on tinginud asjaolu, et 03.12.2021, 05.12.2021, 07.12.2021 ja 06.01.2022 ei olnud reisijate salongis töö alustamisel tagatud temperatuur +15 kraadi. Samas on E P teadaolevalt OÜ Personaal alles 09.12.2021, s.o enne viimast kontrolli andnud käskkirja, millega on bussijuhte kohustatud tagama reisijate salongis ühtlane temperatuur talvel vähemalt +15 kraadi ja suvel mitte üle +25 kraadi, kusjuures ka seda käskkirja ei ole E P allkirja vastu tutvustatud, vaid on teavitatud vastavast nõudest üksnes suuliselt.
14.E P hinnangul on talle etteheidetavad rikkumised tingitud OÜ-st Personaal. E P töötas 03.12.2021 bussiga XXX esimest päeva, asendades puhkusel olevat bussijuhti, ja ei teadnud selle bussi kõikide rikete kohta. Buss oli Eesti Elektrijaama lähedal. Juhte viiakse elektrijaama valvebussiga kindla graafiku järgi. Kohale jõudes panevad juhid kohe bussid käima ja lülitavad sisse kütteradiaatorid. Keegi ei hoiatanud E P, et buss on korrast ära (eesmine vasak kütteradiaator ei kuumene, küttekehad ja ülemised õhuavad ei tööta). Samuti ei hoiatatud, et kütteradiaatori tööd tuleb kontrollida mitte indikaatori järgi (mis ei tööta), vaid käsitsi, mis temperatuuriga õhk radiaatorist tuleb. Sõidulehel ei sisaldu ja suuliselt ei teinud dispetšer korraldust bussi soojendamiseks läbida soojendusringi. Lisaks E P bussile ei läinud soojaks XXX (temperatuur +9,3°С), XXX(temperatuur +3,3°С), XXX (temperatuur +2,5°С). Tegemist on suurte 5 / 17
2-22-5765 liigendbussidega ja kõigil on küttesüsteemid rikkis. Buss XXX soojenes +9,3°С ainult selle tõttu, et tund aega varem oli võimalik küttesüsteemi eelsoojendi taimer seadistada, teistel bussidel seda võimalust ei ole. E P esitas remondilehe kui sai aru, et suulisele palvele remondimees ei reageeri.
15.E P leiab, et OÜ Personaal on rikkunud töölepingu punkti 9.2 ja ei ole E P kindlustanud töötingimusi ega vahendeid tööülesannete täitmiseks. Väidetavate rikkumiste osas märgib E P järgnevat: 5.12.2021 oli bussipargist väljumisel bussi XXX salongi temperatuur +16 kraadi (kuvapaneelil näit). Seega soojendusring ei olnud vajalik ja keegi (sh dispetšer) ei nõudnud suuliselt ega kirjalikult soojendusringi tegemist. E P sõitis 3 km ja jõudis algpeatusesse kell 5:43, avas ukse sõitjate sisenemiseks. Külma ilma korral võib uste avanemisel temperatuur langeda. Esipaneeli fotolt nähtub, et salongi temperatuur oli +18 kraadi, samas programmis GSM kaudu on temperatuur +14 kraadi. 07.12.2021 pani E P bussi XXX hommikul käima ja sõitis bussiga autopesulasse soojenema, sest klaasid olid kõik jääga kaetud ja esiklaasile puhus külm õhk. Seejärel sõitis E P peatuseni "Narova", et transportida töötajaid NAKROsse. Buss soojaks ei läinud. E P ei teadnud, et kütteseade/radiaator lülitus spontaanselt välja (soojendi töö indikaator on kustunud/ei tööta). Kas kütteradiaator töötab või mitte, on võimalik kontrollida kui buss seisab ja käega kontrollides, mis temperatuuri õhk Webastost puhub. Salongis on radiaatorid vasakul külmad, küttekehad ei tööta, ülemised puhurid ei tööta. Ka pärast Eesti Elektrijaama sõitmist ei tõusnud temperatuur üle +13°C. Dispetšer ei nõudnud soojendusringi tegemist ei suuliselt ega kirjalikult. E P teavitas rikkest remondilehel. Sel päeval ei saavutanud ükski liigendbuss ei liini alguses ega ka liinil sõites salongis temperatuuri +15°C. Vastavalt väljastatud tööajagraafikutele, pidi E P 06.01.2022 tulema tööle kell 6:10. Tegelikult jõudis E P kohale kell 6:00 ja oli üllatunud, et saatelehe esiküljel on kellaaeg 5:30. E P ei olnud hoiatatud ajakava muudatusest. Eelmisel päeval oli tal puhkepäev. Saatelehe tagaküljel on töövahetuse algus 6:10. Seetõttu peab E P tööandja väiteid alusetuks. Alguses proovis E P ilma bussi XXX käivitamata mitu korda küttekeha sisse lülitada. Küttekeha läks maksimaalselt 8 sekundiks sisse, kuigi remondimees väitis, et süsteem on korras. E P proovis töötava mootoriga kütteseadet käivitada, lülitades mitu korda pistiku välja, kuid see kõik oli kasutu. Peale seda käis E P soojendusringil Balti Elektrijaamas, aga seegi ei aidanud. Vahetult enne bussipeatust tuli E P bussist välja, tegi pistiku uuesti lahti ja siis hakkas soojendus tööle. Temperatuur salongis hakkas kohe tõusma. Kui soojendus oleks korralikult töötanud, oleks buss kiiresti soojaks läinud. Soojendusring oli 12 km kaugusel, dispetšer märkis seda valesti sõidulehel. Küttekeha ei töötanud bussis algusest peale. E P kirjutas selle kohta iga päev mitu nõudeavaldust, remont tehti alles 14.01.2022.
16.OÜ Personaal ei ole E P töölepingu ülesütlemisest seoses temperatuuri mittetagamisega bussi salongis eelnevalt hoiatanud. Ettenähtud temperatuuri saavutamine ei olnud objektiivsetel ja tehnilistel põhjustel võimalik. OÜ Personaal on töölepingu öelnud üles õigusvastaselt ja ülesütlemine on tühine.
17.E P palub välja mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise summas 2593,02 eurot (3 x 864,34 eurot).
18.E P palub välja mõista ka viivised seaduses sätestatud määras alates 18.01.2022 kuni kohase tasumiseni. OÜ Personaal seisukoht 6 / 17
2-22-5765
19.E P on hoiatatud töökohustuste rikkumise eest korduvalt: 12.03.2018 hoiatusega nr 14, 21.03.2018 hoiatusega nr 24, 23.03.2018 hoiatusega nr 36, 12.06.2020 a hoiatusega nr 16, 08.12.2021.a. hoiatusega nr 25, 09.12.2021 hoiatusega nr 27. 2021 detsembris on OÜ Personaal hoiatanud E P samaliigiliste rikkumiste eest kirjalikult kaks korda. 03.12.2021 ja 05.12.2021 rikkumisest teavitati E P suuliselt. Kuna 07.12.2021 rikkus E P järjekordselt nõudeid salongi temperatuuri tagamiseks, siis vormistas OÜ Personaal hoiatuse kirjalikult. OÜ Personaal on E P eelnevalt selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjalikult hoiatanud 6 korda, seal hulgas samasisulise rikkumise eest.
20.E P töötas bussiga 667 WLG alates 23.11.2021. Bussi korrasoleku osas ei maininud E P midagi OÜ-le Personaal enne kui 08.12.2021, millal on esitatud esimene remondileht. Kategooriliselt on keelatud sõita liinile nõuetele mittevastava bussiga. Tõendamata on, et E P oleks 03.12.2021 midagi bussi küttesüsteemi osas dispetšerile teatanud. E P ei saanud pöörduda lukkseppade poole ka suuliselt kuna 03.12.2021 oli reede ja E P oli õhtune vahetus ning bussid saabuvad garaaži peale lukkseppade tööpäeva lõppu. 05.12.2021 oli nädalavahetus, millal lukksepad ei tööta.
21.OÜ Personaal ei nõustu, et kõik bussid oleksid olnud katki. OÜ Personaal esitab GPS väljavõtted, millest nähtub, et 03.12.2021 oli bussis XXX salongi temperatuur +15,8 kraadi, bussis XXX oli salongi temperatuur 15,6 kraadi, bussis XXX oli salongi temperatuur 17,2 kraadi.
22.E P ei oleks tohtinud liinile sõita katkise bussiga. Kui oleks olnud tegemist küttesüsteemi rikkega, siis oleks E P sellest pidanud juba 03.12.2021 teatama, mitte alles peale hoiatuse saamist 08.12.2021. 03.12.2021 ütles dispetšer E P, et vajalik on soojendusringi läbimine. OÜ Personaal väidab, et kuna 05.12.2021 ja 07.12.2021 soojendusringe ei tehtud, siis ei saavutatud ka temperatuuri. 07.12.2021 oli soojendusringi tegemise kohustus kirjas ka sõidulehel. OÜ Personaal esitab ka tõendina GPS väljavõtted, kus nähtub, et soojendusringi läbimisel on ka bussi salongitemperatuur normikohane. 06.01.2022 ei teinud E P piisavalt soojendusringe ja ei tulnud ka õigel ajal tööle, sõidulehe teine pool on olnud ekslik, kus on märgitud tööaja alguseks 6.10. Teised bussijuhid on saavutanud samade bussidega kohase temperatuuri, mille osas on esitatud ka GPS väljavõtted. Kuna teised juhid said bussiga tööd teha, siis ei olnud vajalik ka remondi tegemine – küttesüsteem oli korras.
E P seisukoht
23.Evgeny Potapov leiab, et OÜ Personaal nõue on alusetu, ta ei ole rikkunud töölepingust tulenevat kohustust ning puudub põhjuslik seos rikkumise ja väidetava kahju vahel. Ülekanne väidetava kahju hüvitamiseks on tehtud alles 14.03.2022, kuigi TVK istungil on OÜ Personaal väitnud, et on leppetrahvi ära maksnud. Personaal OÜ ja J OÜ vahel sõlmitud kahju hüvitamise kokkulepe on näilik. Puudub mõistlik põhjus, miks oleks OÜ Personaal pidanud kahju hüvitama, kui kahju ei ole mitte põhjustatud OÜ-st Personaal, aga J OÜ busside tehnilisest olukorrast. Asendusbusse ei tagatud. E AS mõõtmistulemustest nähtub, et ainult kahel bussil kolmeteistkümnest õnnestus nõutav temperatuur saavutada.
24.Hoiatusi ei ole E P tutvustatud. Samuti ei ole need seotud kahjuhüvitise aluseks olevate mõõtmistega. Väide, justkui oleks busside salongis vajaliku temperatuur mittesaavutamine tingitud üksnes sellest, et E P ei teinud soojendusringe, ei vasta tõele. Juhul, kui busside kütteseadmed olnuks korras, siis polekski olnud vajalik nendega mingeid soojendusringe teha. E P viitab TÜ J D-kategooria mootorsõidukijuhtide 7 / 17
2-22-5765 koolitaja/tehnilise eksperdi A. Jungmani seletusele, mille kohaselt bussi salongi soojendamiseks on vaja saavutada piisav mootori töötemperatuur +80, +90oC, mille juures saab liikuma hakata Seejuures koormuse all liikumisel soojendamine toimub ainult veoautodel või bussidel kestuspiduriga, millel pole iseseisvaid kütteseadmeid. Mootori eelsoojendi on ette nähtud mitte ainult mootori käivitamise hõlbustamiseks külma ilmaga, vaid ka bussi salongis õhu soojendamiseks. Töökorras bussides töötab see automaatselt.
25.A. A ei ole 3.12.2021 bussijuhtidega rääkimas käinud. N. A lisatud seletuses on selgitatud, et pidevalt on praktiseeritud tegevust, kus dokumendid bussijuhtide vastu koostatakse tagasiulatuvalt A. A surve all ja isik ise ei ole bussijuhtidega vestlemas käinud.
26.3.12.2021 buss XXX lisaks juba eelnevalt selgitatule viitab E P asjaolule, et nimetatud kuupäeval ei soojenenud mitu bussi üles. E P juhtud bussil puudusid pooled kui mitte kõik termostaadid, radiaatoritel ei tööta ventilaatorid, puudub madalam mootorikaitse. Isegi jaanuaris väideti, et buss ei ole korras. Soojendusringi kohta ei räägitud ei suuliselt ega ka kirjalikult. E P esitas kirjalikud remondilehed, kuna sai aru, et remondimees ei reageeri suulisele palvele. Talv saabus ootamatult ja hooldust ei olnud bussidele tehtud. Kui tööandjal oli mure lepingu täitmise pärast, siis oleks vajalik toimetada juhid elektrijaama vähemalt 2 tundi varem või saata mehhaanik eelnevalt eelsoojendit sisse lükkama. Tööandja lükkab vastutuse samas töötajatele. E P A. A 3.12.2021 Narvas ei näinud.
27.Töötades ettevõttes Narva Bussiveod soojendusringe ei kasutatud, bussid asusid soojendatud parklas. Vajadusel soojendasid busse valves olevad juhid ja suure pärasega ei lülitatud mootoreid üldse välja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Kohus leiab, et E P hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning OÜ Personaal hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
29.Kohus on võtnud menetlusse E P saamata jäänud töötasu nõude, kuid menetluse kestel on selgunud, et nimetatud osas ei ole pooltel vaidlust ning töövaidluskomisjoni 21.03.2022 otsus töövaidlusasjas 4-1/220/22 on jõustunud osas, millega töövaidluskomisjon mõistis OÜ-lt Personaal E P kasuks välja töötasu summas 900 eurot. Kohus jätab nimetatud osas hagi läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel.
30.Kohus on tuvastanud, et OÜ Personaal ja E P vahel on 31.08.2011 sõlmitud tööleping, mille alusel asus E P tööle bussijuhina (dtl 166 jj, ametijuhend dtl 185). 01.12.2012 on pooled leppinud kokku, et E P täidab töökohustusi renditööna ettevõtja AS J (õigusjärglane AS A) juures (dtl 169). Alates 01.09.2021 on pooled leppinud kokku, et E P täidab töökohustusi renditöötajana kasutajaettevõttes AS-s A ja J OÜ-s (dtl 181). E P töökoormus oli 01.11.2021 kuni 31.12.2021 töölepingu nr 142 lisa nr 17 järgi 0,79 ehk 31,6 tundi nädalas ning töötasu 869 eurot kuus (dtl 184).
31.OÜ Personaal esitas E P 17.01.2022 töölepingu ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (dtl 128). E P ei ole vastu vaielnud, et avalduse sai ta samal päeval kätte (dtl 120).
32.Töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 95 lg 1 kohaselt esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisavaldust põhjendama. TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta tööandja põhjendamiskohustuse rikkumine töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid kohustus rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Töölepingu ülesütlemisavaldus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 kohaselt tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1).
33.OÜ Personaal ütles 17.01.2022 E P töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, mis sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (dtl 128). E P on ülesütlemisavalduse kohaselt rikkunud OÜ Personaal korraldust, mille kohaselt pidi bussi reisijate salongis olema töö alustamisel sooja 15 kraadi. Antud kohustust on rikutud neljal korral – 03.12.2021 oli temperatuur reisijate salongis 2,2 kraadi, 05.12.2021 oli temperatuur 13,6 kraadi, 07.12.2021 oli temperatuur 9 kraadi ning 06.01.2022 oli temperatuur 10,6 kraadi. Samuti on E P rikkunud kolmel korral (välja arvatud 06.01.2022) dispetšeri korraldust teha bussi reisijate salongi kiiremaks soojendamiseks soojendusringe. Ülesütlemise avaldusest nähtub, et E P on hoiatatud töökohustuste rikkumise tõttu korduvalt – 12.03.2018 nr 14, 12.06.2020 nr 16, 21.03.2018 nr 24, 23.03.2018 nr 36, 08.12.2021 nr 25, 09.12.2021 nr 27 (dtl 129). Kohustus järgida temperatuuri
34.Esmajoones analüüsib kohus, kas E P oli teada kohustus, et bussi reisijate salongis peab talvel olema vähemalt 15 kraadi sooja. OÜ Personaal on viidanud E ja J OÜ vahel sõlmitud lepingule, kuid võttes arvesse, et tegemist on kolmandate isikute vahel sõlmitud lepinguga, siis olenemata asjaolust, et nimetatud lepingutingimustel võib mõju olla E P töökohustustele, siis leping ise ei ole E P siduv ja kohus ei pea vajalikuks sellest tulenevaid kohustusi eraldi analüüsida. AS A on andnud 22.10.2015 välja käskkirja nr 20, milles on viidatud, et kui külma ilmaga on bussi reisijate salongi temperatuur madalam kui 10 kraadi, on E AS-l õigus määrata leppetrahv 400 eurot rikkumise kohta (dtl 29), E P on nimetatud käskkirja allkirja vastu tutvustatud (dtl 30). Lisaks on AS A 29.10.2015 väljastanud käskkirja nr 21, mille kohaselt on Narva osakonna bussijuhtidel kohustus tagada algpeatusesse saabudes reisijate salongi õhutemperatuur vähemalt +12 kraadi mõõdetuna istekoha kõrguselt kahe ukse vahelt, käskkirja täitmise osas on vastutav Narva osakonna dispetšer T Š (dtl 31). E P on nimetatud käskkirja allkirja vastu tutvustatud (dtl 32). OÜ Personaal on selgitanud, et augustist 2021 on tööandja suuliselt andnud korraldusi temperatuuri tagamise nõude osas. Samuti on paigutatud bussidesse uued seadmed sisetemperatuuri mõõtmiseks, mida ei saanud teha ilma bussijuhtide teadmata. OÜ Personaal on esitanud dispetšeri selgituse, et alates 25.09.2021 on bussijuhtidele selgitatud kohustust tagada bussi salongides temperatuur mitte alla +15 kraadi, temperatuuride jälgimine algas 25.09.2021 (dtl 27, tõlge dtl 28). 09.12.2021 on A A allkirjastanud E AS ettevõtete töötajate veolepingu nõuetekohaseks täitmiseks käskkirja, milles sisaldub bussijuhtidel kohustus tagada salongi igas osas liinil töötamise ajal ühtlane temperatuur talvel vähemalt +15 kraadi ja suvel mitte üle +25 kraadi mõõdetuna istekoha kõrguselt kahe ukse vahelt. Lubatud on temperatuuri ajutine muudatus liinil töötamise ajal uste 9 / 17
2-22-5765 avamisel ja sulgemisel tingimusel, et buss antakse ette algpeatusesse kehtestatud temperatuuride vahemikus. Samuti sisaldub käskkirjas viide leppetrahvi kohta, mida tellijal on õigus rakendada (dtl 130). Käskkirja ei ole E P allkirja vastu teatavaks tehtud (dtl 131). Samas on leidnud tunnistaja ütlustega kinnitust, et temperatuuri nõue oli bussijuhtidele teada. V S on 03.10.2022 istungil kinnitanud, et hommikul oli vaja pidevalt vaadata, et temperatuur ei oleks alla 16 kraadi ja see kohustus oli juba enne 2021 aastat (dtl 588). Sama on kinnitanud ka tunnistaja A A (dtl 591). Kohus leiab, et eeltoodud tõendite pinnalt on selge, et E P pidi olema arusaadav kohustus hoida salongis temperatuuri +15 kraadi. Olenemata sellest, et antud nõude kehtestamise vormistamise osas on puudujääke, siis võttes arvesse, et ettevõttes töötanud teine bussijuht kinnitas, et teadis antud kohtustust ja E P ise on möönnud vähemalt suulist informeerimist (dtl 120), siis leiab kohus, et tõendatud on, et E P pidi olema teada, et tal on kohustus bussi salongi temperatuuri järgida. 3.12.2021 tööl olemine ei ole antud asjaolu analüüsimise seisukohalt oluline, E P oli temperatuuri järgimise kohustus teada juba enne 3.12.2021 ja arvestades, et 3.12.2021 vestluse sisu ei ole kohtule tõendatud, siis leiab kohus, et pelgalt vestluse toimumine või mitte toimumine ei ole vaidluse lahendamise seisukohalt oluline ning kohus ei pea vajalikuks nimetatud asjaolusid analüüsida. Bussi salongi temperatuur
35.OÜ Personaal on esitanud tõendid, et ülesütlemisavalduses viidatud kuupäevadel ei ole bussisalongi temperatuur olnud üle +15 kraadi (dtl 439 jj). 3.12.2021 kell 16.52 on buss XXX läbinud 0,9 km ja soojendusringi ei ole tehtud, temperatuur on salongis +2,3 kraadi, E poolt mõõdetuna +2,2 kraadi (dtl 439). Buss on käivitatud kell 16.11, liigutud on enne algpeatust 0,9 km (dtl 440). Tunnistaja A A on selgitanud, et 3.12 temperatuuri on näha kasti all paremal (temperatuur 12,4 kraadi on fikseeritud sel hetkel kui programm käivitatakse s.t väljavõtte tegemise ajal, seega ei ole see asjakohane) (dtl 584). Arvestades, et bussi väljumine oli kell 16.55, siis leiab kohus, et on tuvastatud, et nõutud temperatuur ei olnud saavutatud.
36.05.12.2021 on buss XXX saavutanud salongitemperatuuri üle 15 kraadi peale 6.00 (dtl 445), kuid buss on väljunud liinile 05.37 (dtl 444), seega ei ole salongi temperatuur saavutatud bussi väljumise ajaks. Väike temperatuuri kõikumine võib olla tingitud uste lahti ja kinni panemisest, mille jooksul külm õhk tuleb bussi, seda on kinnitanud ka tunnistaja A A (dtl 590).
37.07.12.2021 on bussi XXX salongi temperatuur kell 6.21 8,4 kraadi. E on mõõtnud 9 kraadi. Algpeatusest väljumine on olnud kell 6.25 (dtl 446). A A on selgitanud, et soojendusringi tegemist ei nähtu (dtl 590), samuti ei nähtu seda programmi väljavõttest (dtl 447).
38.06.01.2022 on bussi XXX salongi temperatuur kell 6.05 10,6 kraadi (dtl 84). Buss käivitati kell 06:08. Esimene soojendusring on tehtud kella 6.23 kuni 6.37 ja teisele soojendusringile on sõidetud kella 6.48 ning sealt otse liinile. Algpeatuses kell 7:00 (dtl 458).
39.Dispetšer T. Š on seletuses selgitanud, et ajavahemikul 09.12.2021 – 14.12.2021 teostasid A. S ja N. B EEJ teenindavates bussides mõõtmisi ja võrdlesid andmeid EcoFleet programmis. Näitude erinevus oli minimaalne 15,5 – 2 kraadi (dtl 567 – 568). E P on väitnud, et armatuuril on temperatuur olnud üle +15 kraadi (dtl 136), samas ei ole sel hetkel fikseeritud temperatuur rikkumise aluseks.
10 / 17
2-22-5765
40.Kohus leiab, et puudub alus kahelda mõõtmistulemustest ning tõendatud on asjaolu, et temperatuur on ülesütlemisavalduses viidatud kuupäevadel olnud bussisalongis alla +15 kraadi Temperatuuri tagamise võimalus
41.Järgnevalt analüüsib kohus, kas E P oli võimalik tagada bussisalongis +15 kraadi. E P on seisukohal, et reisijate salongis ei olnud võimalik saavutada nõutavat temperatuuri, kuna OÜ Personaal ei ole taganud E P töökorras töövahendeid ehk busse. E P töölepingu punkti 9.2 kohaselt on tööandja kohustus kindlustada E P töötingimused ja – vahendid, mis on E P vajalikud tööülesannete täitmiseks. Seega oli OÜ Personaal kohustus tagada E P töökorras bussid, et E P oleks võimalik tagada reisijate salongis vähemalt 15 kraadi sooja. OÜ Personaal hinnangul on kõikides bussides olemas kõik võimalused selleks, et bussi reisijate salongi oleks võimalik soojendada +15 kraadini. E P ametijuhendi punkti 18b kohaselt on E P kohustus teatada mehaanikule kõigist töötamise ajal ilmnenud riketest. Ilmnenud puuduste kohta tuleb täita remondileht, mis allkirjastatakse ja antakse edasi osakonna tehnikajuhile või meistrile. E P on tõendanud, et ta on esitanud remondilehti bussi nr XXX kohta 08.12.2021 (dtl 139), 10.12.2021 (dtl 140, dtl 141) 13.01.2022 (dtl 478 -479) ning bussi nr XXX kohta 30.12.2021 (dtl 145), 03.01.2022 (dtl 146), 04.01.2022 (dtl 147), 06.01.2022 (dtl 148), 10.01.2022 (dtl 149), 11.01.2022 (dtl 150) ning 12.01.2022 (dtl 151). Kõikidel remondilehtedel on E P teinud märkuse selle kohta, et seadmed salongi soojendamiseks ühel või teisel viisil ei tööta. Samuti on E P 03.10.2022 istungil andnud nimetatud asjaolude kohta vande all ütlusi (dtl 586). Busside halva korrashoiu osas andis ütlusi ka OÜ Personaal endine töötaja V S, kes kirjeldas, et kirjutas talve jooksul kolm korda teate, et sooja õhku andvad föönid ei tööta. Föönid töötasid, kui buss kohal oli, kui liikus, siis ei töötanud (dtl 588). Kohus leiab, et Personaal OÜ vastutab töövahendi ehk busside korrasoleku eest ning pidi esitatud infole reageerima ning kontrollima bussides neid asjaolusid, millele E P viitas. OÜ Personaal on esitanud AS A tehnikajuhi selgitused, et 08.12.2021 on bussi XXX ust reguleeritud, samuti on kontrollitud salongi soojendust ja ülemisi puhureid. Samuti on bussijuhile (E P) selgitatud, et salongi soojendamine toimub mootori ja soojendusringide abil. Oluline on saavutada mootori töötemperatuur. Ülemised puhurid lülituvad sisse automaatselt ja juhtimine toimub bussi kompuutri abil (dtl 35, 88 ning tõlge dtl 36, 85). 10.12.2021 kohta on V. R selgitanud, et peale bussi XXX kontrolli selgitati, et vajalik on bussi mootori soojendamine ja soojendusringide tegemine, kuna bussil on kliimakontroll ja kõike reguleeritakse automaatselt (dtl 500, tõlge dtl 37, 38, 86,87). Bussi XXX on remonditud 21.12.2021 – 29.12.2021, 30.12.2021 on saadetud liinile ja remonditud on muuhulgas küttesüsteemi (dtl 525 – 526). Novembris 2021 on tehtud busside, s.h küttesüsteemid, ettevalmistus talveks (dtl 529). OÜ Personaal on esitanud tõendid, et bussis XXX on 06.01.2022 ning bussis XXX on 05.12.2021 ning 08.12.2021 (dtl 502 jj) olnud salongi temperatuur nõuetekohane. Samuti on olnud 03.12.2021 nõuetekohane bussi XXX temperatuur (dtl 441), XXX bussisalongi temperatuur (dtl 442), XXX bussisalongi temperatuur (dtl 443). E P on esitanud A. J selgituse (dtl 480), et küttesüsteem koosneb radiaatoritest ja katusel olevast konditsioneerist ja temperatuuri reguleerimise süsteemist. Bussi salongi soojendamiseks on vajalik saavutada piisav mootori töötemperatuur, mida on vaja talvel saavutada +60 kraadi. Rõhutatakse ka vajaliku eelsoojendi olulisust, samuti viidatakse ka asjaolule, et kui buss ei ole töökorras, siis on ka soojendamine aeglasem. Arvestades nii E P kui ka V S ütlusi ja kõiki esitatud remondilehti, siis leiab kohus, et ei ole tuvastatud, et busside soojendussüsteem oleks olnud sellises korras, et ilma suurema pingutuseta oleks olnud võimalik bussisalongi hommikune soojendamine külma ilmaga +15 kraadini. 11 / 17
2-22-5765
42.OÜ Personaal hinnangul oleks E P pidanud bussi soojendama pikema aja jooksul. Sõidulehtede järgi algas ta tööpäev 03.12.2021 kell 16.00 (dtl 132) ning esimeses peatuses pidi E P olema kell 16.55 (dtl 133). 05.12.2021 algas E P tööpäev kell 4.45 (dtl 134) ning esimeses peatuses pidi ta olema kell 5.45 (dtl 135). 07.12.2021 algas E P tööpäev kell 5.45 (dtl 137) ning esimene peatus oli kell 6.25 (dtl 138). 06.01.2022 algas E P tööpäev kell 5.30 (dtl 142) ning esimene peatus oli kell 7.10 (dtl 144). Eelnevast nähtub, et OÜ Personaal on arvestanud E P bussi soojendamiseks tund aega või vähem. Ainult 06.01.2022 on arvestatud üle tunni ajaga bussi soojendamiseks, kuid sellel kuupäeval on ka arusaamatus E P tööaja algusega. Kuivõrd E P käivitas 06.01.2022 bussi kell 6.08 ning tegi ka enne peatusesse sõitmist kaks soojendusringi, on ta bussi enne peatusesse sõitmist soojendanud üks tund. E P ei olnud ligi tunni jooksul ka kahe soojendusringiga saavutada nõutavat temperatuuri.
43.OÜ Personaal on väitnud, et veendus, et temperatuur busside salongides vastab lepingu tingimustele s.t. bussi kütteseadmed töötavad korrektselt ja teised bussijuhid töötades samade bussiga tagasid vajaliku temperatuuri. OÜ Personaal on esitanud mitmeid GPS väljavõtted, millest nähtub, et temperatuur oli üle nõutava +15 kraadi. Kohus analüüsides GPS väljavõtteid (dtl 89 jj) jõudis järeldusele, et enamasti ei teinud bussijuhid nõutava temperatuuri saamiseks pikki soojendusringe, ainult kolmel korral ületas soojendusringi pikkus 8 kilomeetrit. Seega tekib küsimus, miks E P oleks pidanud tegema pikki soojendusringe, et oma buss soojaks saada, kui keskmiselt seda tegema ei pidanud. OÜ Personaal väide, et teised bussijuhid teevad palju pikemaid soojendusringe ei pea vastavate tõendite valguses paika. Samuti nähtub Eesti Energia mõõtmistest, et näiteks 3.12.2021 oli ainult kahel bussil kolmeteistkümnest võimalik saavutada kokkulepitud temperatuur ja ka 7.12.2021 ja 8.12.2021 oli mitu bussi, kus nõutavat temperatuuri ei saavutatud (dtl 376).
44.A A on tunnistajana selgitanud, et tööpäeva algus on sõidulehel kirjas ja sinna on jäetud piisavalt aega bussi soojendamiseks ning et kas ta teeb seda kõik 1,5 tundi või vähem, see on tema otsustada (dtl 591). Öösel väljas seisnud bussid peaksid soojaks saama -25 kraadise välistemperatuuri korral paari tunniga (dtl 593). OÜ Personaal on palunud kohtul jätta tähelepanuta tekstifailina esitatud informatsioon ilma kohta (dtl 579). Kohtul puudub alus kahelda failis esitatud informatsiooni tõesuses, dokumendis on viited teksti toimetajale, lisatud on ka hüperlingid uudistele (dtl 625). Samal alusel peaks kohus jätma kõrvale OÜ Personaal väljavõtted busside jälgimise programmist, kuna ka need on Word failid, mis on tehtud kuvatõmmisena. Seega leiab kohus, et tõendatud on, et vähemalt 07.12.2021 oli Narvas üle 20 kraadi külma. Kohtu jaoks on kummastav, et töötaja peab ise oma tööaega reguleerima, et tema töövahend oleks nõutavas seisundis. Arusaadav on vajadus tagada bussis nõuetekohane temperatuur, samas ei saa töötaja enne hommikul tööle tulemist teada, millises konditsioonis tema töövahend on ja kas tal on võimalik see soojaks saada ühe soojendusringiga (näiteks kui buss on garaažis seisnud) või ei piisa ka kahest soojendusringist (nagu juhtus E P 06.01.2022). Töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtub, et ajavahemik tööpäeva alguse ja algpeatusest väljumise vahel oli 03.12.2021, 05.12.2021, 07.12.2021 ja 06.01.2022 55, 60, 40 ja 90 minutit (60 minutit kui arvestada ebaselgust tööaja osas, vt p 47 käesolevas otsuses). Ainult 06.01.2022 väljumise puhul bussi soojendamiseks ettenähtud aeg teoorias 1,5 tundi, kuid ka siis ei õnnestunud bussi kahe soojendusringi läbimisest hoolimata soojaks saada.
45.Kuigi kohus jättis tunnistajana ülekuulamata N A, kuna tegemist ei ole rikkumiste ajal OÜ-s Personaal töötanud inimesega, siis tõendina on siiski esitatud tema seletus, mida 12 / 17
2-22-5765 saab hinnata dokumentaalse tõenina (nagu ka dispetšer T. Š selgitust). Kuigi isiku kirjeldus töötingimustest ei ole 2021 aasta kohta, siis kohtu hinnangul peegeldub antud seletusest siiski tööandja suhtumist töötajatesse ja ka seda, milliste töövahenditega nad peavad tööd tegema. N A kirjeldab, et teda on sunnitud koostama libaesildisi ja samuti on toonud välja, et bussid, mille salongi temperatuur on normikohane, on olnud soojades paigutusruumides, kuna pakases ei ole neid võimalik + 15 kraadini soojendada (dtl 482).
46.Võttes eeltoodut arvesse leiab kohus, et OÜ Personaal ei taganud E P nõuetekohaseid töövahendeid ning E P ei olnud oma tööaja piires võimalik talle pandud kohustusi täita. Lisaks sellele on ebamõistlik eeldada, et E P oleks pidanud varem tööle tulema, et oma töövahendi nõuetekohasuses veenduma – selline ülesanne saab olla tööandjal, kes peab tagama korras töövahendi olemasolu. Soojendusringide tegemata jätmise kohustuse rikkumine
47.OÜ Personaal on E P heitnud ette ka dispetšeri korralduste eiramist ja soojendusringide mittetegemist. Nimetatud rikkumise pani E P ülesütlemisavalduse alusel toime 3.12.2021, 5.12.2021 ja 7.12.2021. OÜ Personaal ei ole 3.12.2021 ega 05.12.2021 korraldust soojendusringi tegemiseks tõendanud. Sõidulehtedel ei ole selle kohta tehtud märget (dtl 132 – 135). Samas on sõidulehtedel tankimise juures märge liitrite kohta, mida on kasutatud soojenduseks (dtl 133, 135) 07.12.2021 on sõidulehele märgitud kohustus teha soojendusring (dtl 138). Sõidulehel on ka märkus tankimise juures, et 21 l on kasutatud soojendamiseks. Programmi väljavõtetega on OÜ Personaal tõendanud, et 7.12.2021 on buss XXX läbinud 3,8 km, seega ei saa soojendusring olla olnud väga pikk (dtl 447). E P ei ole nimetatud kuupäeval dispetšeri korraldust täitnud. 06.01.2022 sõidulehele on samuti märgitud, et E P on kohustus teha soojendusring (dtl 142). Ülesütlemisavaldusest tuleneb, et E P tegi kaks soojendusringi ja sõitis seejärel liinile, kus mõõdeti reisijate salongi temperatuuriks 10,6 kraadi. E P tööpäeva alguse kellaaeg oleks pidanud olema 5.30, kuid ta käivitas bussi alles kell 6.08. E P hinnangul pidi tema tööpäev tööajakava järgi algama kell 6.10. OÜ Personaal väidab, et juba 27.12.2021 oli liini nr 80 teenindava bussijuhi tööajaks kell 5.30 (dtl 461 jj), samas ei ole E P OÜ Personaal sõidugraafikute alusel enne 6.01.2022 liinil nr 80 sõitnud (dtl 464). 6.01.2022 sõidulehe teisel küljel on samuti tööajaks kell 6.10 (dtl 144). 6.01.2022 osas on esitatud vastuolulist informatsiooni, mida kohus tõlgendab töötaja kasuks. 6.01.2022 tegi E P kaks soojendusringi, kuid ei saavutanud salongis piisavat temperatuuri.
48.OÜ Personaal on väitnud, et eraldi korraldusi soojendusringideks ei olnud kirjalikult vaja esitada, kuna bussijuhid pidid ise teadma, et neil on vajalik saavutada nõutav temperatuur. Kohus leiab, et selline töökorraldus võib olla küll tööandja jaoks mugav, kuid arvestades, et töövahendite korrashoiu ja ka tööaja planeerimise eest vastutab tööandja, siis ei saa sellist vastutust töötajale panna.
49.Kokkuvõttes leiab kohus, et tuvastatud on, et E P rikkus 7.12.2021 dispetšeri kirjalikku korraldust teha soojendusring. Hoiatused
50.OÜ Personaal on toonud välja, et E P on korduvalt hoiatatud töökohustuste rikkumise eest, mis iseloomustab tema suhtumist töösse. Hoiatused on tehtud 12.03.2018 (dtl 194), 21.03.2018 (dtl 195), 23.03.2018 (dtl 196), 12.06.2020 (dtl 197). Kohus leiab, et nimetatud hoiatused on tehtud nii kaua aega tagasi, et nendele tuginemine ei ole mõistlik. 13 / 17
2-22-5765
51.OÜ Personaal on teinud hoiatused suuliselt ka 03.12.2021 ja 05.12.2021, kuid OÜ Personaal ei ole nende osas esitanud tõendeid, et need vastaksid TLS § 83 lg 3 nõuetele.
52.08.12.2021 (dtl 199) ja 09.12.2021 (töötajale tutvustatud 10.12.2021) (dtl 200). E P ei ole kirjutanud nendega tutvumisele alla ning on väitnud, et neid ei ole talle ka tutvustatud. OÜ Personaal on esitanud dispetšer T. Š selgituse, et hoiatused on E P üle antud (dtl 560 – 567). Siiski leiab kohus, et vastutus töövahendite korrashoiu osas lasus OÜ-l Personaal ning hoiatuste tegemine E P ei saanud täita oma eesmärki. Kokkuvõte
53.Kokkuvõttes leiab kohus, et kuna OÜ Personaal ei võimaldanud E P töökorras töövahendit, ei saa lugeda E P poolt reisijate salongis nõutud temperatuuri mitte saavutamist töötaja töökohustuse rikkumiseks. Dispetšeri korralduse rikkumine 7.12.2021 ei ole aga selline töökohustuste rikkumine, mille puhul oleks põhjendatud töölepingu ülesütlemine, eriti arvestades, et OÜ Personaal on nimetatud rikkumise osas teinud hoiatuse, mis on ka rikkumise raskust arvestades proportsionaalne. Eelneva põhjal leiab kohus, et töölepingu ülesütlemisavaldus on TLS § 104 lg 1 ja TLS § 105 lg 1 alusel tühine. Töölepingu lõpetamise nõue
54.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab kohus või töövaidluskomisjon ülesütlemise tühisuse korral töölepingu poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. E P on taotlenud, et töövaidluskomisjon lõpetaks töölepingu 17.01.2022 (dtl 119). Kohus leiab, et käesoleval juhul on vajalik arvestada E P tahet ning mitte kohaldada töölepingu ülesütlemise tähtaega. Kohus rahuldab E P taotluse ning lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 17.01.2022. Kande muutmise nõue
55.E P palub töötamise registris tema kohta tehtud töötamise kannete muutmist. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 252 lg 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima töölepingu alusel töötava isiku töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed. MKS § 255 p 3 kohaselt on kannete tegemise aluseks jõustunud kohtulahend. Hüvitis
56.E P nõuab OÜ-lt Personaal töölepingu alusetu lõpetamise eest TLS § 109 lg 1 alusel hüvitist kolme kuu töötasu ulatuses summas 2692,71 eurot.
57.TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 2).
14 / 17
2-22-5765
58.Esmalt märgib kohus, et töövaidlusorganil on õigus kaaluda iga kaasuse lahendamisel hüvitise suurust, kui tööleping on lõpetatud TLS § 107 lg 2 alusel. Seaduseandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks on jäetud töövaidlusorganile (töövaidluskomisjon, kohtud). Kohus selgitab, et TLS § 109 lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve. Riigikohus on 14.05.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 tehtud lahendi punktis 32.3 selgitanud, et: „TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7. peatüki sätteid. Üldkogu leiab, et töövaidlusorganil on võimalik selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Lisaks on TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.“
59.Kohus on kaalunud töölepingu lõppemise asjaolusid, E P staaži, aga ka seda, et mingil määral saab E P siiski heita ette töökohustustesse hooletut suhtumist ja nende mittetäitmist. Nimetatud teo tagajärjeks ei peaks olema siiski töölepingu ülesütlemine. Selle tõttu leiab kohus, et põhjendatud on E P mõista välja kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis summas 1795,14 eurot. Viivise nõue
60.E P taotleb viiviste välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates 18.01.2022 kuni põhinõuete täieliku täitmiseni.
61.Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
62.TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisest. Kohus mõistab OÜ-lt Personaal E P kasuks välja viivise 15 / 17
2-22-5765 hüvitiselt summas 1795,14 eurot alates 18.02.2022 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. OÜ Personaal OÜ kahjunõue
63.OÜ Personaal on palunud kohtul mõista välja
64.Riigikohus on 11.02.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-2497 korranud üle, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); - tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
65.TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. TLS § 16 lg 1-2 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg 1 järgi vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg d 1 ja 2).
66.Kohus leiab, et E P ei ole rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi sellises ulatuses, et sellest oleks võimalik tema vastutus OÜ Personaal tekkinud kahju osas (vt käesoleva otsuse punktid 41 – 46). Kohus on tuvastanud, et E P on 7.12.2021 rikkunud dispetšeri korraldust teha soojendusringe (vt käesoleva otsuse p 47 – 49), kuid kohus leiab, et sellel teol ei ole põhjuslikku seost OÜ-le Personaal tekkinud kahjuga. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohtu 02.11.2016 lahendis nr 3-2-1-101-26 on kolleegium punktis nr 18 märkinud, et varasema praktika kohaselt põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku 16 / 17
2-22-5765 käitumine kahju põhjuseks (Riigikohtu 8.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; Riigikohtu 8.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19). Kohus leiab, et ei ole võimalik üheselt tuvastada, et soojendusringi tegemata jätmine oli kahju põhjuseks. Kahju tekkimise põhjuseks võis olla halb töökorraldus, busside hoidmine külmas, eriliselt külm ilm jne. Ükski nendest asjaoludest ei ole samas E P kontrolli all, et ta saaks selle eest vastutada.
67.Arvestades, et puudub põhjuslik seos E P tegevuse ja OÜ-le Personaal tekkinud kahju vahel, siis ei pea kohus vajalikuks kahju hüvitamise nõuet täiendavalt analüüsida ning jätab OÜ Personaal nõude kahju hüvitamiseks rahuldamata.
68.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Toimiku leheküljed 204 – 253 on sõidulehed, millele pooled ei viita või mis on esitatud topelt, seega ei anna kohus neile otsuses hinnangut.
MENETLUSKULUD
69.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõistis OÜ-lt Personaal E P kasuks välja hüvitise ning jättis OÜ Personaal hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud OÜ Personaal kanda.
70.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
(digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
17 / 17
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.