2-22-12941/9 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2022.a. esimese seitsme kuu müügitulu moodustas 104 442 eurot, kuid kulude osas oli oluliselt suurenenud tööjõukulud ja põhitegevusega seonduv materjalikulu. Juhatuse liikme selgituste kohaselt tuli osa tarkvara arendamiseks vajalikke töid sisse osta. Ettevõte tegeles programmeerimisega, mis peaks olema igati tulus arvestades, et IT valdkonnas tööd jagub. Samas on programmeerimine ajakulukas valdkond ning kõik tellimused ei pruugi tähtajaks valmida. Sageli on tellijal vajalik sisse viia täiendusi ja parandusi programmis, et vajalik tarkvara töötaks ja vastaks tellija nõudmistele ning vajadustele. Nendel põhjustel võisid venida tööde üleandmised ning tellimuste täitmine, mis tähendas lõpptulemusena projekti osas suuremat või väiksemat kahjumit. Juhatuse liikme selgituste kohaselt lahkusid 2022.a. jaanuaris ettevõttest kaks kogenud ja pikaajalise töökogemusega programmeerijat-arendajat ning 2 müügiesindajat. Kuna tegemist oli kogenud töötajatega, siis nende asendamine samaväärse tööjõuga ei olnud kiiresti võimalik. Juba enne alustatud projektid ja tööd oli pooleli ning nende tähtaegne valmimine oli suures ohus. Juhatuse hinnangul reageeris ta kiiresti, võttis tööle uued inimesed, et tagada pooleliolevate projektide tähtaegne lõpetamine. Kahjuks uued töötajad ei olnud samal tasemel lahkunud spetsialistidega ning seetõttu osutus töös olnud projektide üleandmine pikaajalisemaks, mis tõi kaasa täiendavad kulud ning ettevõtte kahjumi. Võlgniku selgituste kohaselt tabas ettevõtet ka 24.02.2022 alanud Vene-Ukraina sõda, mille tõttu olevat uute projektide ja tellimuste hulk vähenenud kardinaalselt. Juba eelnevalt kokkulepitud töödele ja tellimustele tõmmati tellijate poolt pidurit, lükati nende tegemise aega edasi või loobuti hoopis. Juhatuse liige sisuliselt kuni 2022.a. juulini andis oma teise ettevõtte arvelt laenu võlgnikule lootuses, et olukord normaliseerub ning saadakse uusi perspektiivikaid tellimusi. Kahjuks seda ei juhtunud. Tellimuste suurendamist ei taganud ka täiendavalt kahe müügimehe tööle võtmine. Otsiti küll telefoni teel otse kontakte, suurendati kõnede arvu, et kõik see ei andnud loodetud tulemust. Augustis oldi sunnitud kogu meeskonnaga tõdema, et tellimuste puudumisel pole võimalik tegevust jätkata ning septembris esitas juhatus pankrotiavaldus. Ajutine haldur nõustub nendega, arvestades asjas esitatud tõendeid ning teatavaks saanud asjaolusid. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks ettevõtte käibe langus, uute tellimuste ja projektide puudumine ning otsene likviidsete vahendite puudujääk ettevõtte jooksvate kulude kandmiseks.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 107 642,48 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ning olemasolevate debitoorsete nõuete täielik laekumine pole eelduslikult võimalik. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 29 lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 04.11.2022 määrusega Finecode OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule ei ole teatatud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumisest, samuti ei ole kohtule esitatud makse tegemise kontrollimist võimaldavaid andmeid ning keegi ei ole teatanud makse tegemise kavatsusest. Kohus leiab, et kuna Finecode OÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Finecode OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Finecode OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme E. L. . Seoses pankrotiavalduse menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, tühistab kohus 28.09.2022 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõud. Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu osas

Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselt on alates 01.01.2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise ekorral 654 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tasu hüvitamiseks, milles palub määrata Finecode OÜ ajutise halduri tasuks 1404 eurot (käibemaksuga). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 9 tundi, tasuga 100 eurot tunni kohta. Ajutine haldur palub välja mõista tasu summas 784,80 eurot riigi vahenditest ning 619,20 eurot võlgniku vara arvelt xxxxxxxxxx kasuks, konto nr EE312200221055387366, AS Swedbank. 02.11.2022 vastuses teatab võlgniku esindaja, et tal puuduvad vastuväited ajutise halduri aruande ja halduri tasu taotluse osas. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Justiitsministri 01.02.2021. määrusega nr 2 kehtestatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulud poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt sama määruse §-le 2 lg 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33,00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja seadusega ja tuleb rahuldada. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 1170 eurot, millele lisandub käibemaks 234 eurot, kokku 1404 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul varast ei jätku ajutise halduri tasu maksmiseks ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud summas 784,80 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigivahenditest ja summas (1404-784,80) summas 619,20 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitavad kulutused tuleb määrata OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutses. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas PankrS § 3 lõike 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punkti 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda.