Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
07.12.2022 Tallinna kohtuumaja
Tsiviilasja number
2-22-10745
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi K P vastu võla nõudes. Kirjalik menetlus.
Tsiviilasja hind
613,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), Lepinguline esindaja: A K (isikukood xxx, E-post: xxx), Seaduslik esindaja: M A (isikukood xxx), Seaduslik esindaja: O M (isikukood xxx), Seaduslik esindaja: Ü M (isikukood xxx) Kostja: K P (isikukood xxx)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Mõista välja K Plt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 278,53 eurot, intress 26,89 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 278,53 eurot-
Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
Mõista välja K Plt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks lõivu 175 eurot, õigusabikulude käteks 180 eurot.
Mõista välja K Plt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
2-22-10745
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Toimetada K P tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohtu menetluses on tsiviilasi Aktiva Finants hagis K P vastu võla nõudes. Kohus võttis 26.08.22 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 10 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates, kuna kohus menetleb asja lihtmenetluses. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 23.11.22 dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagile vastamise tähtpäev saabus 05.12.22. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus vaid järgmist. Asjaolud ja nõue ja menetluskulud. xxx OÜ ja kostja sõlmisid 3.08.2019 tarbijakrediidilepingu nr. xxx, millest alusel sai kostja laenu (Lisa 1, 2). Kostja kohustus tagastama xxx OÜ-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule (Lisa 1 lk 2). Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud,
2 (2)
2-22-10745 ütles xxx OÜ lepingu üles 17.12.2019 (Lisa 3). xxx OÜ loovutas 18.12.2019 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finants-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (Lisa 4). Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 300,00 eurot (Lisa 1). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 2.09.2019 - 28.07.2020. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 21,47 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 278,53 eurot (300,0021,47). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi (Lisa 1). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 41,7% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 02.10.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 1.12.2019 summas 26,89 eurot (9,7+8,97+8,21). Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on kostjal intressivõlgnevus summas 26,89 eurot. Võla sissenõudmiskulude nõue. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja on kostjale saatnud tasuta kirjad (Lisa 5) ja tasulised kirjad (Lisa 4,6,7). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 113. 2 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 7.4. (Lisa 2). VÕS 113.2 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot, 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro. Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Seega on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 30,00 eurot. Viivisenõue. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 278,53 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 18.12.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.07.2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 0,12% iga viivitatud päeva eest kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 316,86 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (Lisa 8). Hageja vähendab viivist ja nõuab seda põhivõlaga võrdses määras, s.o. 278,53 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 278,53 eurot. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, 3 (2)
2-22-10745 st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS 407 lõikele 1. Hageja palub jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja tasus riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 175.00 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 278,53 eurot, intress 26,89 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 278,53 eurot; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 175,00 eurot ja hageja õigusabikulud 180,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna kostja hagile ei vastanud, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.