Otsuse tegemise aeg ja koht, 06.12.2022, TallI kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Asja number
2-20-144978
Tsiviilasi
K J hagi I Pi vastu võla, viivise nõudes I Pi vastuhagi K J vastu võlgnevuse, alusetult saadu nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 2028,87 € Vastuhagi hind 868,32 €
Menetlusosalised ja nende Hageja/vastukostja: K J (xxx, xxx) Esindaja T M, xxx esindajad Kostja/vastuhageja: I P (xxx, xxx Esindaja A P, e-post: xxx Lihtmenetlus, kohtuistung 10.10.2022, Tallinn, osalesid
T. M, I. P, A. P
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata K J hagi I Pi vastu üürivõla 1350 €, kõrvalkulude 181,69 € ja viivise 1552,82 € väljamõistmiseks.
2.Rahuldada I Pi vastuhagi.
3.Välja mõista K Jlt I Pi kasuks 868,32 €.
4.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.
5.Jätta hagis ja vastuhagis K J menetluskulud tema enda kanda ning I Pi menetluskulud hagis ja vastuhagis K J kanda. Kohus ei määra kindlaks K J menetluskulude rahalist suurust.
Välja mõista K Jlt I Pi kasuks menetluskulude katteks 1875 € ja võlgnetavatelt
menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.I Pil on õigus taotleda tagasi tõlgitasu, esitades kohtule selleks vastava avalduse ja näidates ära, millisele kontole tuleb raha tagastada. Edasikaebamise kord, tähtaeg Kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse TallI Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Pooled sõlmisid 10.12.2019 xxx asuva eluruumi kasutamiseks üürilepingu kuni 10.12.2020 (lepingu p 2.8). I P kohustus tasuma üüri 450 € iga uue kuu 10-ks kuupäevaks ning maksma iga kuu kommunaalkulusid. Lisaks tasus I P lepingu sõlmimisel ajal ette ühe kuu ettemaksu ja tagatisraha kokku 900 € (450 € ühe kuu ettemaks + 450 EUR tagatisraha).
2.Kostjal tekkisid maksevõlad, esimene 10.04.2020, kui selleks ajaks oli tasumata 450 EUR üür. Selle tasusta 17.04.20. Alates 10.08.2020 ei maksnud enam üüritasu ega tasunud kõrvakulusid. 06.10.2020 võttis kostja hagejaga ühendust telefoni teel numbril +xxx ning andis teatas, et ta ei ela enam korteris. Kostja rikkus seega lepingu p 6.4 tulenevat kohustust. 12.11.20 sai hageja tekstisõnumi numbrilt +xxx sisuga, et üürile antud korteri võtmed on paigutatud postkasti ja lisaks antud korteri nr xxx elaniku kätte, millega rikkus lepingu punktist 4.3.8 tulenevat kohustust. Antud sõnumis oli lubatud tasuda kõik võlgnevused pangakontole, mida ei tehtud. Kostjaga ei ole ühendust saadud. 15.11.20 sai hageja võtmed postkastist, korteril olid kahjustused, mis ei ole kulumine, seinas on auk, mida on oma jõududega üritatud ebakompetentselt lappida. Köögikubu filter on varastatud ning kubu ise ei ole enam töökorras. Põrand on saanud märkimisväärseid veekahjustusi. Diivanil on lemmikloom, teritades küüsi, rikkunud katte, mida on ebakompetentselt üritatud parandada teibiga. Rebitud on tapeet. Selliseid vigastusi ei olnud korteril siis kui kostja sai korteri enda kasutusse.
4.Viivis on 21.01.21 järgmine: 1) augusti üüritasu - 450*0.002*179 = 161.1 EUR 2) augusti kommunaalkulud – 59.4 EUR*0.002*179 = 21.27 EUR 3) septembri üüritasu – 450*0.002*119 = 107.1 EUR 4) septembri kommunaalkulud – 109.43*119 = 26 EUR 5) oktoobri üüritasu – 450*0.002*88 = 79,2 €UR 6) oktoobri üüritasu – 450*0.002*88 = 17,26 EUR
5.Viivis on 411,93 €, kogu võlg 2028,87 €. Deposiiti tasutud 450 € on läinud korteris tekitatud vigastuste katteks vastavalt leping punktile 3.9, kuna see on suurem kui 450 €.
6.Hageja palus esialgses hagis (21.01.21) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2028,87 eurot. Hageja nõustus vähendama oma nõuet ekslikult kostja kanda jäänud remondifondi maksete võrra 250,56 eurot ja palus lugeda nõude lõplikuks suuruseks 21.01.2021 seisuga 1778,31. 15.08.22 täpsustas nõuet. Ekslikult sisaldas nõue remondifondi makseid iga kuu summas 27,84 eurot. Kuni võlgnevuse tekkimiseni ei ole kostja remondifondi makseid tasunud, ka ei ole kostja tasumist tõendanud. Seega puudub alus vähendada nõuet suuremas ulatuses kui 3 võlgnetava kuu osas.
7.Hageja nõude arvestus on järgmine: augusti, septembrikuu, oktoobrikuu üüri võlg 3*450 €, augustikuu üürivõla viivis on 15.08.22 652,5 €, septembrikuu üürivõla viivis on 62,60 €, oktoobrikuu üürivõla viivis 597,60 €. Viivist arvestab maksepäeva järgmisest päevast (makse tähtaeg oli iga kuu 20. kuupäev). Kõrvalkulude võlg on järgmine: augustikuu kõrvalkulud on 17,80 €, elekter on 14,40 ja viivis 44,69 €, septembrikuu kõrvalkulud on 59,79 € ja elektri on 19,43 €, viivis on 105,20 €. Oktoobrikuu kõrvalkulud on 61,03 € ja elekter on 9,24 € ja viivis on 90,23 €.
8.Kahjust teatas hageja kostjale telefoni teel. Diivan oli heas olukorras, hind 525 €, uus diivan maksis 262 €. Lisaks tuli teha remonti 398 € eest. Kahju oli 660 €.
9.Hageja vähendas 15.08.22 (dok 51s, dtl 524jj) kõrvalkulude nõuet ja nõudis lõplikult võlgnetava üüri tasumist 1350 eurot (3x450) ja kõrvalkulude tasumist 181,69 €. Lisaks nõudis viivist lepingu p -s 5.1 kokku lepitud määras 0,2 % päevas. Seisuga 15.08.2022 on viivis 1552,82 eurot.
10.Hageja ei nõustunud kostja väidetega. Kostja teatas hagejat lepingu ülesütlemise soovist 06.10.20. Hageja oli valmis sõlmima kokkulepet, mille järgi oli kostja valmis lepingu lõpetama lepingu p 6.4 järgi ja kohaselt pidi kostja tasuma võla 575 € ja kui see oleks tasutud, oleks leping läinud üle K. I. Kuna seda polnud
3 (16)
tehtud, siis leping lõppes leping p -i 6.4 järgi 06.11.20. Üürilepingust tulenevad õigused, kohustused ei ole üle läinud kolmandsale isikule. Kui kohustused oleks täidetud, oleks sõlmitud uue üürnikuga uus leping (hageja 22.08.22, dok 13s, dtl 202). Leping ei lõppenud 09.10.20. Kostja võttis esimest korda ühendust 06.10.2020 telefoni teel ja teavitas, et enam ei ela üürile antud korteris xxx. Telefoni teel ja „Viberis“ on 14.10.2020 on toimunud kirjavahetus, kus pooled leppisid kokku, et kohtuvad korteris 16.10.2020. Selgus, et kostjal ja tema usaldusisikul on rahaline kriis ja lepiti kokku uues kohtumises 19.10.2020. 19.10.2020 võttis kostja hagejaga ühendust „Viberis“ (manus 2) ja ütles, et ei ilmu siis kohale. 19.10.2020 andis kostja usaldusisik K. I sularahas 450 €, mis oli mõeldud katmaks juulikuu (07.2020) üüritasu, mis tegelikult pidi olema tasutud vastavalt üürilepingule mitte hiljemalt 10.08.2020.
11.Hageja SMS 19.10.2020 kell 19.00 on sisuga, et „Kogu oktoober on juba K peal“ tähendabki seda, nagu kirjas on. Juhul, kui mõlemad pooled oleksid allkirjastanud oma lepingu lisad (manus 3 ja 4) ja sellega likvideerinud oma võlgnevuse, oleks edasine eluruumide üürileping läinud üle K. Iile. Selle-teemaline leping koos lisaga (manus 4, lisa alates lk. 18) oli saadetud K. Iile 19.10.2020 kell 19:19 (lisatud manusena kaasa, nr 4). Kostjale oli saadetud lepingu lisa 19.10.2020 kell 19:23 (lisatud manusena kaasa, nr 3). Kostjale saadetud lepingu lisa summas 575 € hõlmas endas septembri üüri, septembri kommunaalkulusid ja augusti kommunaalkulusid. Juhul, kui vähemalt seegi summa oleks olnud tasutud, oleks eluruumide üürileping läinud üle K. Iile alates oktoobri kuust tagasiulatuvalt. Ruumide ülevaatust ei olnud 06.10.20.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
12.(10.01.22, dok 26s, dtl 401)
13.Leping ei lõppenud siis nagu väidab kostja. Hagejale ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldust esitatud ja kostja ei ole lepingu ülesütlemisavalduse esitamist tõendanud. Esimene kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teade esitati hagejale 12.11.2020 teksti sõnumi (SMS) teel numbrilt +xxx sisuga, et minu üürile antud korteri võtmed on paigutatud postkasti ja lisaks antud korteri number xxx elaniku kätte. Üürilepingu lõppemise päev on 12.11.2020 ehk päev, mil hagejale sai teatavaks, et üürnik üüritud eset enam ei kasuta. Kohtule esitatud kirjavahetus ja allkirjastatud üürileping kostja elukaaslase K Iiga ei tõenda, et üürileping oleks üles öeldud või kokkuleppel lõpetatud. Kirjavahetusega on tõendatud vaid vastavate läbirääkimiste pidamine. Hageja on olnud kogu menetluse jooksul läbivalt seisukohal, et läbirääkimised ebaõnnestusid ja K. Iiga ei sõlmitud üürilepingut, kuna kostja ei tasunud selleks ajaks tekkinud üürilepingust tulenevat võlgnevust. Võlgnevuse tasumine oli aga kostjaga üürilepingu lõpetamise ja K. Iiga lepingu sõlmimise eeltingimuseks, nagu nähtub hageja poolt 28.05.2021 menetlusdokumendi lisast „Manus 4“, lepingu lk 18, lepingu lisa 4. Seega ei saavutanud pooled läbirääkimistel 4 (16)
kokkulepet ja lepingut ei lõpetatud kokkuleppel. Kostja vastupidised väited on tõendamata.
14.Kostja ei ole hagis nõutud üüri, kõrvalkulusid tasunud, see on tõendamata. Hageja nõustub vähendama oma nõuet ekslikult kostja kanda jäänud remondifondi maksete võrra summas 250,56 eurot ja palub lugeda nõude lõplikuks suuruseks 21.01.2021 seisuga 1778,31 €.
15.K. I ei ole maksnud tagatisraha ega üüri ettemaksu väidetavalt temaga sõlmitud lepingu raames. Kostja väide, et andis K. Iile 575 € pooltevahelise üürilepingu alusel, on tõendamata.
16.Hageja on nõudnud kostjalt võla tasumist 15.11.20 kl 16.56 „Tere, Arve võtsin ära (leidsin oma võtme), selle kuu summa 88,87 + elekter 9,24, üldsummas 98,11 pluss eelmistest perioodidest 1105, ja kogu summa 1203,11. Ja tuletan meelde, et mitte hiljem kui homse päeva jooksu“. 17.11.20 toimis telefonivestlus, kus kostja tunnistas võlga.
17.Hagejal oli õigus tagatisraha arvestada korteri kahjude katteks.
18.Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega, sealhulgas on heakord, mis lepingu lisa 2 kohaselt on haldustasu sisuks, hooldustasu. Sise- ning väliskoristuse tasu on üürniku huvides ning kuna teenuste eest tasumises oli kokku lepitud, tuli üürnikul vastavad kulud kanda (Tallinna Ringkonnakohtu 31. august 2020 otsusele tsiviilasjas nr 2-17-7333).
19.Vastuhagis esitatud nõue halduse, hoolduse ja sise- ning väliskoristuse tasu mahaarvamiseks puudub alus, kuna vastavates kuludes on kokku lepitud, teenuste osutamine on ka üürniku huvides. Seetõttu ei esine alust, mis võimaldaks tunnistada tühiseks kokkuleppe, millega vastavad kulud üürniku kanda jäeti.
20.K. J peab võimalikuks remondifondi maksete mahaarvamist kommunaalkulude hüvitisest, arvutuse kohaselt on see 250,56 eurot ja K. J nõustub selle tasaarvestamisega põhihagis esitatud nõudest. Muus osas tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.
KOSTJA VASTUSED HAGILE
(05.02.21, dok 11s, 24.08.22 dok 11s, dtl 258, 14.09.22, dtl 532)
21.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja elas korteris K Iiga. Alates 01.10.20 lõpetas kostja ruumide kasutamise ja neid jäi kasutama K. I. Hagejaga lepiti nii kokku, et edasi kasutab ruume K. I. 06.10.20 vaatasid hageja ja kostja ruumid koos üle, hageja sai ruumide enda kätte. Aktile siis alla ei kirjutatud, kuna hageja pidi 5 (16)
saatma kostjale akti digitaalselt allkirjastatuna. Hageja ei saatnud akti, kostja ei saanud sellele alla kirjutada, sest kokkulepe oli, et kirjutatakse alla digitaalselt. 01.11.21 sai kostja hagejalt digitaalselt allkirjastatud lepingu lisa 4, mis nägi ette lepingu lõpetamise kokkuleppe ja tasumiselepingu. Kostja kirjutas sellele digitaalselt alla 02.11.21. See leping sisaldab tingimust, et nõustutaks, et xxx korteri üürileping kaotab kehtivuse tagasiulatuvalt 09.10.20 kui 575 € makstakse hiljemalt 15.11.20. Tingimuse järgi saab makse teha nii üürileandja kui usaldusisik (K I) ja et see leping kirjutatakse alla 04.11.20, vastasel juhul ei jõustu. K. I andis hagejale üle 575 €, mida hageja kinnitas 19.10.20 SMS vastuses (lisa 2).
22.16.10.20 sõlmisid hageja ja K. I sarnase üürilepingu ja K. I sai üürnikuks (lisa 3). Seega lõppes hageja ja kostja vahel leping 09.10.10 (üürilepingu lisa 4 ja hageja sms 19.10.20). Kostja täitis lepingust tulenevad kohustused, mida kinnitab üürilepingu lisa 4 ja hageja SMS 19.10.20. Hageja ja kostja vaheline leping lõppes 09.10.20 poolte kokkuleppel, pooltevahelisest lepingust tuleevad õigused ja kohustused ei ole üle läinud kolmandale isikule. 16.10.20 sõlmiti K. Iiga uus leping.
23.Kostja ole kahju tekitanud. Seda pole fikseeritud 06.10.20 üleandmisel ja lepingu lisa 4, sms-des. Hageja väitis, et avastas need 15.11.20. Leping oli lõpetatud 09.10.20 ja alates 16.10.20. oli sõlmitud eraldi üürileping hageja ja K Ii vahel ehk korter oli viimase valduses, kes kannab vastutust korteri seisukorra eest. K. I sai korteri võtmed kätte 16.10.20, tasus tagatisraha 450 eurot vastavalt lepingu punktile 3.8 ning üüri ettemakse ühe kuu eest 450 eurot, kokku 900 eurot.
24.Selliseid kahjustusi ei olnud fikseeritud K. Iiga sõlmitud lepingus 16.10.20 (Iiga üürilepingu lisa 1, Lisa 1). Hageja ei ole tõendanud kahju tekitamist kostja poolt lepingu ajal ega kahju suurust ega seda, kas need ületavad tavakasutuse kulumit. Fotod seda ei tõenda. Sõnumit, millest hageja räägib ja mille ta sai telefoninumbrilt xxx ja et ta on teinud korteri ülevaatuse 15.11.20.a. ja avastas ülalnimetatud kahjustused, ei ole kostja saatnud. See ei ole kostja telefoni number, see on K. Ii number. Ülevaatus toimus 15.11.20 ilma K. Iita (vastuolus lepingu p 7.1, 7.2, ka tunnistajaid polnud ülevaatuse juures).
25.Hageja ei saanud seega oma kahjunõuet tagatisrahaga tasaarvestada 450 €, kuna kostja pole kahju tekitanud.
26.Hageja nõuab üüri 2020.a. aasta augusti, septembri, oktoobri eest kokku 1350 € ja samade kuude eest kõrvalkulusid kokku 266,94 €. Kostja on tasunud hagis nõutud üüri perioodi 10.08.20 – 09.10.20 eest ja kõrvalkulud perioodi 01.08.20 – 09.10.20 eest sularahas. Kostja tasus hagejale üüri ja kõrvalkulud sularahas terve lepingu aja jooksul vastavalt lepingu punktile 3.6, kuid ilma tasumise kirjaliku kinnituseta. Nimelt ei soovinud hageja kinnitada kirjalikult üüri ja kõrvalkulude kättesaamist maksude tasumise vältimise eesmärgil. Hagist tuleneb, et üür perioodi 10.12.19 – 10.08.20 eest
6 (16)
ja kõrvalkulud perioodi 10.12.19 – 31.07.20 eest on tasutud kostja poolt sularahas ilma kirjaliku kinnitamiseta. Hagejal puuduvad nõuded selle perioodi eest.
27.Alates 16.10.22 pidi üüri ja kõrvalkulusid tasuma K. I. Hageja kinnitas kostjale 19.10.20
kell 19:00 edastatud e-kirjas (viberis) Ii üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust 2020.a. oktoobri eest – «Oktoobrikuu lasub juba terves ulatuses Kil» (vastuse hagile lisa 2). Leping on poolte vahel lõpetatud kokkuleppel 09.10.20, mitte erakorralise ülesütlemisega tasumisega viivitamise tõttu. Hageja pole ka ise lepingut üles öelnud.
28.16.10.20 kell 18:00 said pooled korteris kokku, kus pooled leppisid kokku, et leping poolte vahel lõpetatakse tagasiulatuvalt 09.10.20 ning alates 16.10.20 sõlmitakse uus eraldi üürileping K. Iiga. Lepingu lõpetamise seisuga 09.10.20 oli kostja võlgnevus üüri ja kõrvalkulude osas 575 eurot, mida kostja või tema volitatud isik (I) võisid tasuda hiljemalt 15.11.20.
29.16.10.20 andis kostja korteri võtmed hagejale üle. Hageja võttis endale kohustuse valmistada ette uus eraldi üürileping K. Iiga ja lepingu lõpetamise kokkuleppe kostjaga.
19.10.20.kell 19:19 edastas hageja K. Iile digitaalselt allkirjastatud üürilepingu epostile xxx (hageja 28.05.21.a. seisukoha Lisa 4). 19.10.20.a. kell 19:23 edastas hageja kostjale kokkuleppe, pannes Ii koopiasse, tõendamaks, et kostja leping lõpetatakse tagasiulatuvalt 09.10.20 ning võlgnevus 575 eurot tuleb tasuda hiljemalt 15.11.20. Kostja andis raha 575 eurot K. Iile, et see annaks võlgnevuse katteks raha üle hagejale. 19.10.20 tasus K. I 575 eurot hagejale lepingu võlgnevuse katteks ja kokkuleppe täitmiseks, mida hageja kinnitas 19.10.20 kell 19:24 e-kirjaga Viberis – „K: Ma olen juba teel. Me lihtsalt tegime võlakirja. Olen teile edastanud. Helistage, räägin sellest. K on lubatud summa andnud.“ (vastuse hagile lisa 2).
30.Hageja kinnitas kokkuleppes, et kostja võlgnevus oli 09.10.20 seisuga 575 eurot mitte 2028,87 eurot, nagu nõutakse hagis. Kokkuleppes ei ole sõnagi kahju tekitamisest kostja poolt ega sõnagi, et võlasumma 575 eurot oleks üksnes septembri üür ning augusti ja septembri kommunaalkulud. Hageja poolt digitaalselt allkirjastatud kokkulepe saabus kostja e-postile 01.11.20. 02.11.20.a. kirjutas kostja kokkuleppele digitaalselt alla (Lisa 3) ning edastas selle hagejale 02.11.2020. Seega oli kokkuleppele allakirjutamise viivitus tingitud hagejast.
31.Hageja ei ole esitanud kostjale ühtegi pretensiooni üüri ja kõrvalkulude kohta vaidlusaluse perioodi eest ega esitanud ühtegi teatist võlgnevuse olemasolust sama perioodi eest, millest peab hageja kostjat ette teavitama vastavalt lepingu punktile 10.1. ja 10.2.
32.Poolte vahel ei ole kokkulepet viivise kohta. Lepingu punktis 5.1 on pooled leppinud kokku ainult leppetrahvi tasumises 0,2% ulatuses tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest – «неустойка see on leppetrahv». Lepingu p.5.1 on tühine VÕS § 287 alusel. Kostja on tasunud üüri ja kõrvalkulusid tähtaegselt ja hagejal ei ole õigust 7 (16)
viivist nõuda. Peale selle on viivis hüvitis raha tähtaegselt tagastamata jätmisest tuleneva eeldusliku kahju eest, mis saaks tekkida üürileandjal. Hagejal ei ole mingit kahju tekkinud. Üürivõlga ei ole. Kõrvalkulude suurus on tõendamata ja nendelt pole õigus nõuda ka viivist.
33.Hageja ei saa nõuda haldustasu, hooldustasu, remonditasu, sise- ja väliskoristuse tasu
lepingu p-i 3.2. tühisuse tõttu. Peale selle ei olnud ka kokkulepet haldustasu ja sise- ja väliskoristuse kohta (VÕS § 292 lg 1).
34.Kostja ei olnud nõus hageja 15.08.22 esitatud täpsustatud nõudega, viivis on liiga suur. Kahju on ikkagi tõendamata. Viivist tuleb vähendada.
35.Kostjal on õigus nõuda hagejalt tagasi tema poolt alusetult makstud kõrvalkulud (s.o. halduskulud, hoolduskulud, remondikulud, sise- ja väliskoristuse tasu) alusetu rikastumise sätete alusel ehk lähtudes TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 1028 lg.1.
VASTUHAGI
(24.08.21, dok 12s, dtl 289, 14.09.22 dtl 533)
36.Pooled sõlmisid 10.12.19 üürilepingu. Lepingu objektiks oli xxx aadressil asuv eluruum. Lepingu p-i 3.1. kohaselt tasub kostja üüri 450 eurot kuus ning p.3.2 kohaselt tasub kostja kõik kõrvalkulud vastavalt hankijate/korteriühistu poolt väljastatud arvetele, sh. haldustasud, hooldustasud, remondifond, sise- ja väliskoristuse jne. Lepingu sõlmimise päeval maksis kostja tagatisraha 450 eurot vastavalt lepingu p-le 3.8 ning üüri ettemakse ühe kuu eest 450 eurot, kokku 900 eurot. Hageja võttis tagatisraha tasumise omaks põhihagis.
37.Leping lõppes 09.10.20 poolte kokkuleppel. Kostja andis K. Iile raha 575 eurot selle üleandmiseks hagejale ehk võlgnevuse katteks. 19.10.20 tasus I 575 eurot hagejale lepingu võlgnevuse katteks ja kokkuleppe täitmiseks, mida hageja kinnitas 19.10.20 kell 19:24 e-kirjaga viberis – „K: Ma olen juba teel. Me lihtsalt tegime võlakirja. Olen teile edastanud. Helistage, räägin sellest. K on lubatud summa andnud“ (vastus hagile lisa 2).
38.Hageja ei ole oma kahjunõuet, mille ta tagatisrahaga tasaarvestas, tõendanud, kostja ei ole tasaarvestusega nõus ja tugineb samadele väidetele, mis vastuses hagile.
39.Seega on kostjal tagatisraha nõue 450 € hageja vastu. Perioodil 10.12.19- 09.10.20
maksis kostja kõik kulud. Alates 16.10.20 oli hageja ja K. Ii vahel sõlmitud uus eraldi üürileping. Korteriühistu arve sisaldab haldustasusid, hooldustasusid, remonditasusid, sise- ja väliskoristuse, prügivedu, üldelektrit, vett ja kanalisatsiooni, kütet ja üldvett.
40.Hagejal ei olnud mingeid nõudeid kostja vastu perioodi 10.12.19 – 31.07.20 eest. Kõrvalkulude tasumine on tõendatud lepingu lõpetamise kokkuleppega, mille kohaselt oli üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 575 eurot ja selle tasus I 19.10.20.a. 8 (16)
41.Lepingu p 3.2 on vastuolus VÕS § 292 lg 1, 275. Lepingu p. 3.2 kohaselt „lisaks üürile kohustub üürnik kandma kõiki eluruumiga seotud lisakulusid, millisteks on korterelamu elektri- ja üldelektritasu, vesi ja kanalisatsioon, küte ja prügivedu ning muud kommunaalkulud, samuti kandma igakuiseid makseid elamu haldamise ja tehnilise hoolduse eest, avarii- ja remondimakseid majahaldurile (sealhulgas sissemakseid remondifondi ja korteriühistu laenumakseid), maamaksu, korterelamu kindlustusmakseid, gaasi- ja turvateenusemakseid (edaspidi tekstis – Lisakulud). Lisakulude suurus määratakse kindlaks igakuuliselt, lähtudes arvestite näitudest ja teenuste tarnijate poolt esitatud arvetest. Lisakulude loetelu, nende tellija ja nimetatud kulusid kandev isik on märgitud lepingu lisas No2“.
42.Tulenevalt sellest on kostjal õigus nõuda hagejalt tagasi tema poolt alusetult makstud kõrvalkulusid, s.o. haldustasu, hooldustasu, remonditasu, sise- ja väliskoristuse kulu alusetu rikastumise sätete alusel lähtudes TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS §1028 lg 1.
43.Kokku on arvete 1249, 149, 249, 349, 449, 549, 649, 749, 849 järgi ehk perioodi 2019.a detsember - 2020.a august eest nõue 376,66 €. I. P palub K. Jlt välja mõista tagatisraha 450 € ja alusetu rikastumise järgi tasu kokku 826,66 €.
44.14.09.22 suurendas nõuet. Nõue oli algselt esitatud kuni augustikuuni (kaasa arvatud). Kuna K. J esitas kõrvalkulude nõude ka septembrikuu eest, siis moodustavad alusetud tasud 41,66 € (arve nr 949), haldustasu 5,55 €, hooldustasu 1,81 €, remonditasu 27,84 €, sise -ja väliskoristuse tasu 6,46 €. Alusetult tasutu on kokku 418,22 €.
45.I.P palub K. Jlt välja mõista tagatisraha 450 € ja alusetu rikastumise õiguse järgi 418,32 eurot, kokku 868,32 €.
46.Hageja ei saa tasaarvestada oma nõudeid kostja tagatisraha nõudega.
KOHTU PÕHJENDUSED
47.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse vaidlusega (TsMS § 405, kuna hagihind ja vastuhagi hind nii põhinõudes kui ka kõrvalanõudes on mõlemad alla 3500 euro, siis on otsus lihtsustatud vormis.
48.Selguse huvides on otsuses läbivalt K. Jt nimetatud hagejaks, sõltumata, et ta on vastukostja ja I. Pi kostjaks, sõltumata, et ta on hageja.
49.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 10.12.2019 xxx asuva eluruumi üürilepingu aastaks ehk kuni 10.12.2020 (lepingu p 2.8). I P kohustus tasuma K. Jle üüri 450 € iga uue kuu 10-ks kuupäevaks ning samuti maksma iga kuu eest kõrvalkulusid. I P maksis hagejale lepingu sõlmimisel ühe kuu ettemaksu ja
9 (16)
tagatisraha kokku 900 EUR (450 € ühe kuu ettemaks + 450 € tagatisraha) (leping, dtl 72, tõlge dtl 92).
50.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) ja lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 292 lg 1 järg peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
51.Kuna vaidlust polnud selles, et pooled sõlmisid eluruumi üürilepingu xxx kasutamiseks perioodiks 10.12.2019 - 10.12.2020 ja I. P kohustus maksma üüri ja kõrvalkulusid, siis oli poolte vahel sõlmitud eluruumi üürileping VÕS § 271, § 292 lg 1 järgi.
52.Pooled vaidlesid lepingu lõppemise aja ja asjaolude üle, selle üle, kas kostja on kahju tekitanud korterile, seal asuvatele asjadele, kas hageja võis oma kahju, üüri ja kõrvalkulude nõuet osaliselt tasaarvestada kostja tagatisraha nõudega, kas kostja võlgneb hagejale üüri ja kõrvalkulusid ja milliste kõrvalkulude tasumise kohustus kostjal oli.
53.VÕS § 309 lg 1 järgi lõpeb leping tähtaja möödumisega, kui seda pole varem üles öeldud, tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja käesolevas peatükis sätestatut järgides üles öelda. VÕS § 13 lg lg 1 järgi võivad pooled lepingu lõpetada kokkuleppel.
54.I. Pi poolt esitatud eluruumi 16.10.20 dateeritud üürilepingust nähtub, et K. J ja K. I sõlmivad üürilepingu xxx kasutamiseks (kostja 05.03.21 vastuse lisa 3, dtl 118-121, 115-116.). I. P on esitanud kohtule enda üürilepingu lisa nr 4, millest nähtuvalt lõpetatakse temaga sõlmitud leping tagasiulatuvalt 09.10.21 kui tasutakse 575 € hiljemalt 15.11.20 ja makse võib teha nii üürnik kui usaldusisik K I (dtl 112,124-125). Esitatud üürilepingu lisal 4 ei ole hageja allkirja. Samas nähtub hageja ja kostja vahelisest sõnumivahetusest 16.10.20 (dtl 113, kostja 05.03.21 vastuse lisa 2), kus hageja kirjutab, et leping hakkab kehtima tagantjärgi kuupäevaga, kui makstase ära viimane makse, oktoobrikuu on juba K peal ning hageja on vastanud kostjale, et „.tegime lihtsalt kirjalikku kokkuleppe, ma saatsin Teile, Te helistate ja ma seletan lahti, lubatud summa maksis K ära.“ (dtl 113, 122, 123). Selline lepingu lisa 4 on saadetud kostjale 19.10.20 ja lisaks veel e-postile (dtl 172, 173). Lisaks on hageja poolt koostatud veel üks lepingu lisa 4, millest nähtub, et leping asutab jõusse hoopis 01.10.20 tingimusel, et makstakse ära 1105 € mitte hiljem kui 15.11.20 (hageja 28.05.21 lisad, dtl 193,194,195). Samas nähtub K. J e-kirjast 19.10.20, et ta saatis lepingu projekti K. Iile e-posti aadressil xxx (dtl 174, 176). Kostja I. P on esitanud kohtule lepingu 16.10.20, mis on sõlmitud K. J ja K Ii vahel xxx asuva eluruumi kasutamiseks, mis on alla kirjutatud üürileandja nimelt ja üürniku nimelt (24.08.22 lisa 1, dtl 263-277, allkirjad on lepingu 12.2 all). Kostja I. P esitas kohtule ka hageja poolt 01.11.20 10 (16)
saadetud lepingu lisa 4, milles märgitakse jälle, et leping lõpetatakse 09.10.20 tingimusel, et 575 € on tasutud hiljemalt 15.11.20 ja seda võib teha üürnik või usaldusisik K I (dtl 278-280). Ka hageja 02.11.20 e-kirja lisaks on samasisuline lepingu lisa 4 (dtl 281-283). I. P andis kohtule seletusi vande all ja seletas, et ta andis viimase raha 575 € K. Iile ja ta teadis, et kui võlg 575 € on tasutud, sõlmib hageja lepingu K. Iiga. K. I andis tunnistajana kohtus ütlusi, et sõlmis hagejaga üürilepingu umbes 19.10.20 xxx kasutamiseks. Ta ütles, et I. P andis talle üle raha, mille ta omakorda vastavalt hageja, kostja ja tunnistaja kokkuleppele, pidi üle andma hagejale 19.10.20, mida ta ka tegi (andis raha üle 19.10.20 hagejale), sest I. Pil ei olnud 16.10 päeval raha anda. Tunnistaja ütles, et hageja vaatas 16. ja 19. oktoobril korteri üle, pretensioone ei olnud. Kostja tunnistaja A. P andis ütlusi, et kostja septembrikuu üür ja kõrvalkulud oli tasutud. Hageja tunnistaja M. T andis ütlusi, et vaidlusalusest üürisuhtest teab ta vaid hageja kaudu ja seda, üürnik oli võlas alates augustist, teadis ta pooltevahelisest telefoni vestlusest (telefon oli valjuhääldi peal) ning sai ta aru, et hageja otsib Ki ja et kostja oli lubanud Ki üles otsida ning vestlus toimus 17.11.20.
55.HItes 1) hageja ja kostja sõnumivahetust oktoobrist 2020, milles hageja on teatanud, et oktoobrikuu eest tasu on juba Ki osa, ja milles on ta kinnitanud, et K tasus lubatud tasu, 2) hageja ja V. K vahel 16.10 sõlmitud kirjaliku üürilepingut sama korteri kasutamiseks, 3) hageja poolt 01.11.20 e-kirjaga kostjale saadetud lepingu lisa 4, milles märgitakse jälle, et leping lõpetatakse 09.10.20 tingimusel, et 575 € tasutud, 4) hageja seletusi, tunnistaja K. Ii tunnistusi selle kohta, et I. P andis 575 € tunnistajale, kes andis selle hagejale 19.10.20 üle, 5) tunnistaja A. Pi tunnistust, et kostja septembrikuu üür ja kõrvalkulud olid tasutud, asub kohus järeldusele, et hageja ja kostja saavutasid kokkuleppe VÕS § 13 lg 1 järgi, mille kohaselt lõpeb nendevaheline üürileping 09.10.22 siis, kui tasutakse ära võlg 575 €.
56.Kostja tõendas eelviidatud tõenditega, et märgitud summa on 575 € tasutud, seega lõppes VÕS § 13 lg 1 alusel pooltevaheline üürileping 09.10.20. See on kooskõlas ka lepingu p 6.3, mis võimaldab samuti lepingut lõpetada poolte kokkuleppel. Viidatatud tõenditega on kinnitust leidnud kostja väide, et kui K. I tasus hagejale ära 575 €, siis olid kõik üürniku ehk kostja kohustused, mis hagejal olid tema vastu 09.10.20 seisuga, täidetud VÕS § 76 lg 1, 2, 3, järgi, vastasel korral ei oleks hageja ju sõlminud K. Iiga üürilepingut, sest nii olid ju hageja ja kostja omavahel kokku leppinud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et isegi kui pooltevaheline leping poleks lõppenud 09.10.20, et siis oleks hageja sõlminud 16.10.20 K. Iiga üürilepingu. Nimelt kinnitasid mõlemad pooled kohtule, et pooltevahelisest üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused ei ole K. Iile üle läinud VÕD § 290 lg 1 järgi. Et hageja on sõnumivahetuses ise kinnitanud, et K on lubatud summa ära tasunud ega ole märkinud oma sõnumivahetuses, millisest summast jutt käib, siis kannab ta ise sellisest kinnitusest tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Teisisõnu asub kohus järeldusele, et 09.10.20 lõppes pooltevaheline üürileping poolte kokkuleppel VÕS § 13 lg 1, lepingu p 6.3 järgi. Hageja enda sõnumivahetuse kinnitusega, kostja seletuste ja tunnistaja K. Ii ütlustega on kostja tõendanud, et 09.10.20 seisuga oli ära tasutud kõik lepingust tulenevad I. Pi kohustused hageja ees, seda enam, et K. J ise on lubanud kostjale, et oktoobri eest 11 (16)
peab tasuma K. I. Pooltevaheline sõnumivahetus (Viber) 2020.a. novembris (dtl 435-439) kinnitab üheselt kostja väiteid, et hageja otsis kostjalt infot K. Ii kohta, sest hageja oli palunud võtta kostjal K. Iiga kontakti ja vastanud kostjale, et hakkab oktoobrikuu võlgu nõudma inkassofirma kaudu. Need kinnitavad kostja väiteid, et jutt käis hoopis K. Ii võlast. Hageja on soovinud saada selles kirjavahetuses kostjalt võlga (üüri ja kõrvalkulusid, septembri, augusti ees), kuid kostja ei ole seda kordagi tunnistanud. Hageja tunnistaja M. T ütlused ei võimalda järeldada, et tegemist oleks olnud I. Pi võlaga. Kohus märgib siinkohal vaid seda, et isegi kui K. Iiga sõlmitud üürilepingule ei ole alla kirjutanud K. J volitatud esindaja tunnistaja K. Š, kes kinnitas, et seal pole tema allkirja, ei oma see ka tähtsust, sest kostjaga lõppes leping 09.10.20. Lisaks ei tõendada K. Š ütlused seda, millal lõppesid lepingulised suhted kostjaga, sest ta tugines oma ütlustes lepingu tekstile endale. Nii on tegemist tunnistaja enda arvamusega lepingu võimalikule lõppemise ajale. Seetõttu ei oma tähendust ka hageja poolt esitatud tema seletuskiri (dtl 494).
57.Kohus tuvastas eespool, et pooltevaheline leping lõppes poolte kokkuleppel 09.10.20, sest võlg 575 € oli tasutud ja kostja lepingust tulenevad kohustused oli VÕS § 76 lg 1, 2, 3 järgi täidetud. Seega ei ole kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes VÕS § 271, § 292 lg 1 tulenevat üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust perioodil 2020.a. august – 2020.a. oktoober. Nii ei saa hageja nõuda kostjalt ka nende kuude eest üüri 1350 € (3*450) ning kõrvalkulusid 181,69 € (vt hageja 15.08.22 nõude vähendamine) VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 271, § 292 lg 1 järgi ega seda nõuet kuidagi tagatisraha arvelt 450 € mingiski osas tasaarvestada VÕS § 308 lg 1 järgi, § 197 lg 1, § 198 lg 1 järgi.
58.VÕS § 308 lg 1 I lause järgi võib eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses, lg 3 järgi võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
59.VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada, lg 2 sätestab, et kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused.
60.Hagiavalduse kohaselt oli diivan rikutud, korteris oli vaja teha remonti, sest põrand oli rikutud, tapeeti oli rebitud, seinas oli auk. Need puudused on avastavad tavalise ülevaatuse käigus. Seda, et kubu ei tööta, oli võimalik ka avastada koheselt korteri ülevaatuse käigus. 12 (16)
61.Kostja tõendas tunnistaja K. Ii ütlustega, et hageja vaatas 16., 19. oktoobril korteri üle ega esitanud mingeid pretensioone. Seega vaatas hageja korteri koheselt üle ja saanuks avastada need puudused VÕS § 336 lg 1 järgi ning koheselt ka üürnikku ehk I. Pi nendest teatada. Kui kubu filter oli varastatud, mille hageja avastas 15.11.20, siis pidanuks ta sellest VÕS § 336 lg 2 järgi sama moodi viivitamata kostjat teavitama.
62.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja vaheline leping lõppes 09.10.20. Kohus tuvastas, et hageja ja K. I sõlmisid sama korteri üürilepingu, mis on dateeritud 16.10.20 . Ülalviidatud hageja ja kostja sõnumivahetustest ei nähtu mitte kuskilt, et hageja esitaks korteri enda või selles asuvate asjade kohta kostjale pretensiooni kahjude kohta või nõude kahju hüvitamiseks. Veelgi enam leidis kinnistust, et 16.10., 19.10 ei olnud hagejal korteri kohta ehk pooltevahelise lepingu lõpetamise järgselt mingeid pretensioone kostjale. Hageja esitas oma kahjunõude asjaolud maksekäsu kiirmenetluse avalduses 16.12.20. Hagi kohaselt on ta selle nõude väidetavalt tasaarvestanud tagatisraha arvelt. Kuna hageja ei teatanud oma kahjunõuetest VÕS § 336 lg 1, 2 järgi viivitamata pärast korteri ülevaatamist (16.10, 19.10) või 15.11.20, kostjale, siis on ta kaotanud puudustest tulenevad õigused VÕS § 336 lg 1, 2 järgi. Kuna kahjunõuded on esile toodud alles maksekäsu kiirmenetluse avalduses 16.12.20 ja leping lõppes 09.10.20, siis on möödunud ka VÕS § 308 lg-s 3 märgitud nõuete teatamise 2- kuuline tähtaeg. Nii peab hageja kostjale tagastama tagatisraha 450 € ega saa selle arvelt oma kahjunõudeid tasaarvestada VÕS § 197 lg 1, § 198 järgi. Eeltoodu alusel ei hinda kohus seda, kas kahju on tekkinud, kas see on põhjuslikus seoses kostja mingi kohustuse rikkumisega, milline on kahju ulatus ja kas see on tõendatud VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1, 3 (asja soetamise, parandamise mõistlikud kulud) järgi ega hinda vastavaid hageja tõendeid (maksekorraldused, fotod, arved dtl 30 495-498,501, 505, 508-511).
63.Ülaltoodu alusel jääb hageja hagi üürivõla, kõrvalkulude nõue rahuldamata ja sama moodi jääb rahuldamata hageja viivisenõue 1552,82 € (15.08.22 täpsustatud nõue). Kohus ei pea seega viivise nõuet hindama ega hindama kostja väiteid viivise vähendamiseks, viivise lubamatusest (kas on tühine tingimus) ja tema varanduslikku olukorda.
64.Kohus märgib vaid seda, et hageja väited, et ta sai tagasi võtmed kuskilt postkastist 15.11, ei oma tähtsust, sest tunnistaja K. Ii ütluste järgi jättis tema need võtmed sI tema mitte kostja. Peale selle oli hageja 16.10.19 sõlminud üürilepingu K. Iiga, sest kostjaga sõlmitud üürileping oli lõppenud 09.10.20. Eeltoodu tõttu ei ole vaidluses tähtsust hageja ja tunnistaja K. Š kirjalikud ütlused, sj tema kirjalik seletus (dtl 513) selle kohta, kes külastasid 15.11.20 korterit ja milline oli korteri seisund.
65.Kuna hagejal ei ole õigus ei kahjunõuet ega üüri ja kõrvalkulude nõuet tasaarvestada kostja tagatisraha nõudega, on kostjal õigus saada märgitud tagatisraha tagasi. Seega kuulub kostja tagatisraha nõue rahuldamisele VÕS § 308 13 (16)
lg 3, § 10 1 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi, sest hageja on rikkunud VÕS § 100 mõttes tagatisraha tagastamise kohustust kostja ees. Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks tagatisraha 450 €.
66.VÕS § 275 sätestab, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
67.Lepingu p 3.2 järgi kohaselt kohustub üürnik lisaks üürile kohustub kandma kõiki eluruumiga seotud lisakulusid, millisteks on korterelamu elektri- ja üldelektritasu, vesi ja kanalisatsioon, küte ja prügivedu ning muud kommunaalkulud, samuti kandma igakuiseid makseid elamu haldamise ja tehnilise hoolduse eest, avarii- ja remondimakseid majahaldurile (sealhulgas sissemakseid remondifondi ja korteriühistu laenumakseid), maamaksu, korterelamu kindlustusmakseid, gaasija turvateenusemakseid (edaspidi tekstis – Lisakulud). Lisakulude suurus määratakse kindlaks igakuuliselt, lähtudes arvestite näitudest ja teenuste tarnijate poolt esitatud arvetest. Lisakulude loetelu, nende tellija ja nimetatud kulusid kandev isik on märgitud lepingu lisas 2 (dtl tõlge 62).
68.Kostja leidis, et tal on õigus tagasi nõuda hagejalt enammakstud kõrvalkulusid. Kostja arvates ei olnud tal kohustust maksta hagejale haldustasu, hooldustasu, remonditasu lepingu p.3.2 tühisuse tõttu ning sise- ja väliskoristuse tasu, kuna selles pole VÕS § 292 lg 2 järgi lepingu p 3.2. ja lisas 2 kokku lepitud. Kokku moodustavad need kulud 418,22 € perioodi 2019.a. detsember - 2020.a. september (kaasa arvatud) eest. See asjaolu, et märgitud ajavahemiku eest on haldustasu, hooldustasu, remonditasu, sise- ja väliskoristuse tasu kokku 418,22 €, ei olnud vaidluse all. See nähtub ka kohtule esitatud arvetest nr 1249, 149, 249, 349, 449, 549, 649, 749, 849, 949 (dtl 293-301, 487), millest sise - ja väliskoristuse tasu on kokku 65,37 €.Kohus nõustub kostjaga, et tal ei ole VÕS § 292 lg 1 tulenevalt (lepingu ajal kehtinud redaktsioon) kohustust maksta kulusid, mis ei ole seotud tema poolt tarbimisega ja asja kasutamisega ehk haldustasu, hooldustasu, remonditasu, ja selles osas on lepingu p 3.2 VÕS § 275 järgi tühine. Kostjal ei ole kohustust maksta ka sise- ja väliskoristuse tasu, sest lepingu p 3.2 ega lisast 2 ei nähtu, et selles oleks VÕS § 76 lg 1, 2, § 292 lg 1 järgi pooled kokku lepitud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal ei olnud kohustust märgitud vaidlustatud ulatuses 418,22 € VÕS § 76 lg 1, 2, § 292 lg 1, § 275, lepingu p 3.2 järgi tasuda kõrvalkulusid. Kuna kohus tuvastas, et 09.10.20 seisuga oli kostja oma kohustused tegelikult ära täitnud, siis on ta täitnud lepingust tulenevalt kohustusi ulatuses, milleks puudus lepingust ja seadusest tulenev alus. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna lepingus p 3.2 on osaliselt tühine, osaliselt ei ole aga kohustust tekkinud, siis on kostjal õigus nõuda hagejalt enammakstud kõrvakulusid 418,22 €, tagasi VÕS § 1028 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi, sest hageja ei ole nõus seda vabatahtlikult kostjale tagastama.
14 (16)
70.Vastuhagi kuulub rahuldamisele ning K. Jlt tuleb I. Pi kasuks välja mõista 868,32 €.
71.Lihtmenetluse otsus kuulub TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel viivitamatule täitmisele.
72.Kohus ei hinda hageja poolt kohtule esitatud telefonikõnede eristust, kuna neis ei nähtu, mida pooled on teineteisega vestelnud või kokku leppinud, seega pole oluline, millal need vestlused aset leidsid (dtl 32-69,131-168, 316-353). Kohus ei hinda hageja esitatud arveid xxx arveid, eluruumi arveid augusti, septembri, oktoobrikuu kohta 2020.a. (dtl 484-492), sest hageja nõue polnud põhjendatud ega tõendatud. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus
73.TsMS 162 lg 1, 2 alusel jäävad hagis ja vastuhagis K. J menetluskulud tema enda kanda ning P. Pi menetluskulud hagis, vastuhagis K. J kanda. Kohus ei määra kindlaks seetõttu K. J menetluskulude rahalist suurust.
74.Menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1,2, § 139 lg 1, § 144 p 1 järgi lõiv, lepingulise esindaja kulud.
75.I. P tasu lõivu 175 €, mis nähtub asja materjalidest. Tema esindaja kulud on kokku 3275 €, tunnitasu määr on 100 € (käibemaksu ei lisandu, nimekiri 27.09.22, dtl 543). Hageja ei olnud nõus kostja esindaja kuludega, kuna on üle paisutatud (27.10.22, dtl 617-618).
76.TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus kostja esindaja kulude põhjendatust.
77.Kostja esindaja kulud on nii hagi, vastuhagi esindustöö eest arvestuse järgi 28 tundi, kuigi 10.10.22 istung kestis ca 4 tundi, millest peaaegu pool tundi oli vaheaeg (10.10.22 istungi protokoll, dtl 598 -605). Seega oli esindaja tööaeg 23,5 tundi, mis on peaaegu 3 tööpäeva.
78.Arvestades, 1) asja mahukust, mille puhul tuleb arvestada väidete paljusust, tõendite rohkust nii hagi, vastuhagi, vastuväidete raames, sealjuures nõuete (hagi ja vastuhagi) täpsustusi, 2) et kostja siiski oma menetlusdokumentides korduvalt korranud samu väiteid, mis lihtsustab, kergendab tööd ja vähendab tegelikku aega, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik I. Pi lepingulise esindaja tööaeg on 17 tundi ja vastav tasu TsMS § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi on 1700 €.
79.Märgitud esindaja kulu 1700 € ja riigilõiv 175 € tuleb K. Jlt I. Pi kasuks välja mõista. Lisaks tuleb K. Jlt välja mõista I. Pi kasuks viimase taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi võlgnetavatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 15 (16)
80.Kohus selgitab, et I. Pil on õigus taotleda tagasi tõlgitasu, esitades selleks vastava avalduse ja näidates ära millisele kontole tuleb raha tagastada. (digitaalne allkiri) Kohtunik
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.