Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

2/7

Kostjal on kohustus tagastada hagejale sõiduki müügihind 3790 eurot. Lisaks on hagejal kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 127 järgi. Hagejale on tekkinud järgmine kahju: numbrimärgi registreerimine 192 eurot, kindlustus 121,56 eurot, tehnoülevaatus 45 eurot, uus aku 92,25 eurot. VÕS § 128 lg 3 järgi palub hageja välja mõista kulud kahju kindlakstegemisele ja kohtueelsele õigusabile: tehnilise seisundi kontroll 24 eurot, õigusabikulud kohtueelses menetluses 537,60 eurot. Kokku on hageja nõue 4802,41 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

3/7

aku 92,25 eurot, tehnilise seisundi kontroll 24 eurot ja õigusabikulud kohtueelses menetluses 537,60 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseid.

Eelsoojendi kohta esitas hageja tõendi, mille kohaselt vajaks soojendi täishooldust ehk põlemiskambri läbipesu, tihendikomplekti ja sukakomplekti vahetust. Lõpliku hinnangu rikete ulatusest ja vajaminevate remonttööde mahust ning maksumusest saab anda peale soojendi demontaaži ja vigade defekteerimist (dtl 69). Hageja esitatud tõendist nähtuvalt ei pruugi tegemist olla puudusega, mis ei ole 2002. aastal registrisse kantud sõiduki puhul tavapärane. Täishoolduse tegemine ei ole puudus, mis tingiks nii vana sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse. Tõendist ei nähtu, et eelsoojendus tõstaks märkimisväärselt kütusekulu. Kohus leiab, et eelsoojenduse puudused ei too kaasa sõiduki mittevastavust lepingutingimustele. 6.3 Poolte vahel sõlmitud müügi lepingu p 3 on järgmine: ostja kinnitab, et ta on esemega põhjalikult tutvunud, ta ostab eseme müügilepingu sõlmimise hetkel olevas kvaliteedis ning ta ei oma hilisemalt eseme suhtes mingeid pretensioone ega nõudmisi müüjale. Seega on pooled sisuliselt kokku leppinud, et hageja ostab sõiduki sellises seisundis nagu see on. Kokkulepe asja ostmise kohta sellises seisundis, nagu see on, ei hõlma varjatud puuduste olemasolu kokkulepitud omadusena, müüja vastutus varjatud puuduste eest ei ole sellega välistatud (vt RKTKo otsus nr 3-2-1-100-15, p 33). Riigikohus on leidnud, et müüja vastutust ei välista ega piira ostja kinnitus müügilepingus, et ta on teadlik müügilepingu eseme seisukorrast. Kui müügiese vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud. Hageja andis müügilepingus kinnituse, et on esemega tutvunud. Seega tuleb eeldada, et hageja oli nõus sõidukit ostma kõigi puudustega, mida oli võimalik auto ülevaatusel tuvastada (näiteks asjaolu, et kesklukk ei tööta). Mootori kinnitusega seotud puudused ei ole oma olemuselt sellised, mida peab olema võimalik avastada pelgalt sõidukit üle vaadates. Mootori kinnitusega seotud puuduste eest vastutuse välistamine lepingu p-ga 3 on antud juhul vastuolus ka VÕS § 221 lg-ga 2. Müüja kinnitas hageja väitel müügikuulutuses, et sõiduk on väga heas korras (dtl 16-19). Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud. Kuna müügilepingu p 3 antud kinnitus ei too hageja jaoks varjatud puuduste puhul kaasa õiguslikke tagajärgi, ei ole asjakohane analüüsida, kas lepingu punkt on tüüptingimusena tühine. 6.4 Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejal õigus puudustele viidata, kuna ta ei soovinud ostes saada sõidukile garantiid. Kohus leiab, et ka ilma eraldi garantiikokkuleppeta sõlmitud lepingu puhul peab sõiduk vastama lepingutingimustele. VÕS § 230 lg 1 järgi antakse müügigarantiiga ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Kui pooled ei ole garantiilepingut sõlminud, saab hageja tugineda ainult otseselt seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele. 6.5 VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt peab asi sobima tavaliseks kasutusviisiks. Kasutatud sõiduki puhul on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on selle üleandmise hetkel puuduseid, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse.

5/7

Hageja on tõendanud, et müüdud sõiduk ei vastanud VÕS § 217 lg 2 p 2 tingimustele. Asjatundja hinnangul ei võinud hageja sõidukiga liikluses osaleda. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki kvaliteet on tavapärane, arvestades sõiduki vanust. Seega ei vastanud müüdud sõiduk lepingutingimustele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.