4.Võtta määruskaebusele lisatud tõendid asja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hooneühistu PÕHI (avaldaja) esitas 29. juunil 2022 kandeavalduse, milles palus kustutada registrist senised andmed juhatuse liikmete ja nende volituste kestuse kohta, kanda registrikaardile juhatuse liikmetena Ruslan Murtazin ja Oleg Orlov ning märkida Vladimir Belyakov, Sergey Zhilinskiy ja Artur Kuznetsovi kohta, et nende volitused kestavad kuni 5. juunini 2025. Avaldusele oli lisatud avaldaja 24. mai 2022. a üldkoosoleku protokoll, 5. juuni 2022 korduva üldkoosoleku protokoll ning 5. juunil 2022 toimunud üldkoosolekul osalejate nimekiri.
2.Tartu Maakohtu registriosakonna 29. juuni 2022. a määrusega nr Ä 10032554/21 jäeti avaldaja kandeavaldus rahuldamata. Kohtunikuabi selgitas määruses, et üldkoosoleku teade tuleb saata kõikidele liikmetele selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist (hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2 ja tulundusühistuseaduse (TÜS) § 41 lg 1 kohaselt). Üldkoosolek võib otsuseid vastu võtta siis, kui kohal või esindatud on üle poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet (TÜS § 46 lg 1). Registripidajale esitatud dokumentide järgi ei olnud esimesel, 24. mail 2022 toimunud üldkoosolekul vajalik kvooruminõue täidetud. Seadusest tuleneb, et kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud nõutud kvoorum, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga, mil uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust (TÜS § 46 lg 2). Eeltoodust lähtudes kutsus avaldaja 5. juunil 2022 kokku korduskoosoleku. Avaldaja kandeavaldus tuleb aga jätta rahuldamata, sest korduskoosoleku kokku kutsumisel rikuti oluliselt seaduses ja põhikirjas sätestatud nõudeid. Rikutud on seaduses sätestatud nõudeid sellega, et TÜS § 46 lg 2 järgi ei saanud korduskoosolekut kokku kutsuda varem kui seitse päeva pärast üldkoosolekut, kus kvooruminõue ei olnud täidetud. Rikutud on põhikirjas sätestatud nõudeid, sest avaldaja põhikirja p 5.4 kohaselt pidi juhatus saatma korduskoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist, kuid üldkoosoleku ja korduskoosoleku vahele jäi vaid 12 päeva. Eeltoodut arvestades keeldus registripidaja kande tegemisest äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5 alusel, mille kohaselt ei tehta kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Avaldaja esitas 12. juulil 2022 Tartu Maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palus teha uue määruse, millega kandeavaldus rahuldada, sest korduvkoosoleku kokkukutsumisel järgiti seaduses ja põhikirjast (p-d 5.4, 5.9) tulenevaid nõudeid. Juhatus teavitas liikmeid 24. mai 2022 üldkoosoleku ja 5. juuni 2022 korduvkoosoleku toimumise ajast samal ajal, avaldades 9. mail 2022 teadetetahlil teate üldkoosoleku toimumise aja kohta ja selle kohta, et üldkoosoleku kvoorumi puudumise korral viiakse korduvkoosolek sama päevakorraga läbi 5. juunil 2022. Põhikiri ei reguleeri korduvkoosoleku etteteatamise korda. Määruskaebusele on avaldaja lisanud fotod üldkoosolekute kokkukutsumise teatest, väljavõtte valveteenistuse päeviku kandest ning e-kirja teksti, millega edastati ühistu liikmetele teade üldkoosolekute (sh korduskoosoleku) toimumise kohta.
4.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle 14. juulil 2022 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
5.Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 9. augustil
TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu registriosakonna määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt jätta muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu registriosakonna määrus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 465 lg 2 p 8) ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei korda. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Avaldaja leiab, et registripidajal puudus alus kande tegemisest keelduda, sest kõik seaduses nõutavad dokumendid olid esitatud ja vastasid seaduse nõuetele ÄS § 33 lg 6 mõttes. Avaldaja hinnangul edastati liikmetele nii üldkoosoleku kui ka korduskoosoleku kutse 9. mail 2022, samuti saadeti mõlema kohta korraga liikmetele e-kirjad. Ringkonnakohus avaldaja seisukohaga ei nõustu. Maakohus jättis põhjendatult avaldaja kandeavalduse rahuldamata.
8.Maakohtu tuvastatud asjaoludel pidi algne üldkoosolek toimuma 24. mail 2022, kuid kuna kvooruminõue jäi täitmata, sooviti uus koosolek (korduskoosolek) kokku kutsuda 5. juunil 2022. Määruskaebuses toodud avaldaja väidetest nähtuvalt edastati algse üldkoosoleku ja uue üldkoosoleku kutsed liikmetele korraga 9. mail 2022 selliselt, et neis oli märgitud, et kvoorumi puudumisel toimub korduv üldkoosolek 5. juunil kl 18.00 samal aadressil. Ringkonnakohus leiab, et seadus ei võimaldanud avaldaja soovitud viisil korduskoosolekut kokku kutsuda.
9.Juhatus võib TÜS § 46 lg 2 kohaselt kutsuda kvooruminõude täitmata jätmisel kokku uue koosoleku (korduskoosoleku) sama päevakorraga kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast. Sama nõuded tulenevad avaldaja põhikirja p-st 5.9. Lisaks on põhikirja p-s 5.4 sätestatud, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. Võrdlusena võib märkida, et analoogne on regulatsioon ka osaühingu kohta, kus ÄS § 171 lg 6 kohaselt tuleb uue koosoleku kokkukutsumise teade saata osanikele mitte varem kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut. Riigikohus on selgitanud, et nimetatud tähtaeg ei ole uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg, vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks. Sätte osa "kuid mitte varem kui kahe päeva pärast" tuleb aga koostoimes ÄS § 172 lg-ga 2 (koosolekust tuleb osanikele teatada ette vähemalt üks nädal) mõista nii, et uus koosolek ei saa toimuda enne ühe nädala ja kahe päeva möödumist esimesest koosolekust (Riigikohtu 8. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2208, p 15). Ringkonnakohus leiab, et sarnaselt tuleb tõlgendada ka korduskoosoleku kohta sätestatud tähtaega hooneühistu puhul.
10.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades pidi avaldaja HÜS § 1 lg 2, TÜS § 46 lg 2 ja põhikirja p-de 5.4 ja 5.9 kohaselt saatma liikmetele uue koosoleku (korduskoosoleku) kokku kutsumiseks teate pärast esialgset üldkoosolekut, sealjuures mitte varem kui seitse päeva ning mitte hiljem kui kolm nädalat pärast esialgset üldkoosolekut (24. mail 2022) ning selliselt, et uue koosoleku kokku kutsumise kohta teate edastamise ja selle toimumise vahele jääks vähemalt kaks nädalat.
Tsiviilasja materjalidest ning määruskaebuse väidetest nähtuvalt ei saatnud aga avaldaja liikmetele 5. juuni 2022. a korduskoosoleku kokku kutsumise kohta kutset pärast esialgset üldkoosolekut, mistõttu keeldus registripidaja ÄS § 33 lg 5 alusel põhjendatult kande tegemisest, sest avaldusele lisatud dokumendid ei vastanud seadusele.
11.Täiendavalt võib märkida, et kuna avaldaja leidis, et ta kutsus korduskoosoleku kokku algse üldkoosoleku kutsega ega tugine sellele, et ta oleks liikmetele pärast esialgset üldkoosolekut (24. mai 2022) saatnud teate korduskoosoleku toimumise kohta, ei ole asja lahendamise seisukohalt tähendust ka määruskaebusele lisatud tõenditel üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Kaebusele lisatud tõendid võtab ringkonnakohus TsMS § 662 lg-st 3 lähtudes asja materjalide juurde. Asjakohane ei ole ka avaldaja hinnang, et põhikiri ei reguleeri uue üldkoosoleku (korduskoosolek) kokku kutsumise korda. Korduskoosoleku puhul ei ole tegemist eriliigilise koosolekuga, vaid ka see on oma olemuselt üldkoosolek, mistõttu tuleb avaldaja põhikirja p 5.4 kohaselt teatada liikmetele ka korduskoosoleku kokkukutsumisest ette vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist.
12.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda TsMS § 172 lg 2 kohaselt, mille järgi kannab avaldaja ise menetluskulud, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja.
13.Ringkonnakohus selgitab, et käesoleva määruse peale võib avaldaja esitada TsMS § 599 ja § 696 lg 3 kohaselt määruskaebuse Riigikohtule. TsMS § 698 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.