Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Iris Kangur-Gontšarov, Maris Kuurberg
Määruse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-15-16389
Kohtuasi
Swedbank AS hagi X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Swedbank AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Swedbank AS lepinguline esindaja KR
(registrikood
10060701),
Kostja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jaanus Krevald Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamise otsustamine
2-15-16389
Swedbank AS esitas 02.11.2015 Harju Maakohtule hagi X vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja: − püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 1494,39 eurot (põhinõue 1304,27 eurot, intress 16,90 eurot, viivis 147,57 eurot, menetlustasu 3,20 eurot, kaardikasko 22,45 eurot) ning viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 02.11.2015 kuni põhinõude täitmiseni; − vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 3026,64 eurot (põhinõue 2619,77 eurot, intress 108,73 eurot, viivis 298,14 eurot) ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 02.11.2015 kuni põhinõude täitmiseni; − American Express Blue krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 3672,99 eurot (põhinõue 3195,58 eurot, intress 29,81 eurot ja viivis 447,60 eurot) ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 02.11.2015 kuni põhinõude täitmiseni; − väikelaenulepingust nr 11-053837-VL tulenev võlgnevus summas 3614,25 eurot (põhinõue 2783,22 eurot, intress 78,71 eurot ajavahemiku 12.05.2014-06.06.2014 eest ja viivis 752,32 eurot ajavahemiku 06.06.2014-27.10.2015 eest) ning viivis põhinõudelt 0,053% päevas alates hagi esitamisest 02.11.2015 kuni põhinõude täitmiseni; − väikelaenulepingust nr 12-065739-VV tulenev võlgnevus summas 386,03 eurot (põhinõue 280,18 eurot, intress 9,33 eurot ajavahemiku 18.05.2014-06.06.2014 eest ja viivis 96,52 eurot ajavahemiku 25.05.2015- 27.10.2015 eest) ning viivis põhinõudelt 0,069% päevas alates hagi esitamisest 02.11.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus rahuldas hagi 07.06.2016 tagaseljaotsusega. Kostja esitas 21.10.2021 kaja, mille kohus 02.08.2022 määrusega rahuldas ja menetluse taastas. Kostja vaidles hagile vastu. 30.09.2022 otsusega rahuldas maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
2-15-16389 Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni punkti 3 osas, millest ei selgu kostjalt välja mõistetud täiendava viivise määr ja uue otsusega rahuldada hageja viivisenõue hagiavalduses esitatud kujul. Ringkonnakohtu ettepanekul jõudsid pooled kokkuleppele käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tingimustel ja esitasid 02.12.2022 kompromissi kohtule kinnitamiseks.
Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja kompromissiga lahendamist. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Apellatsioonkaebuse seni veel menetlusse võtmata jätmine ei takista kompromissi kinnitamist. Menetlusökonoomia ja poolte menetluskulude kokkuhoiu seisukohalt on mõistlik kompromiss kinnitada enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist. TsMS § 4511 lg 1 sätestab, et kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus menetluse lõpetamiseks, mh kompromissi sõlmimise tõttu, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ja lõpetada asja menetluse. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt saab pärast apellatsioonkaebuse esitamist esimeses lõikes nimetatud toimingu teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel menetlusse võetud. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele poolte endi kanda. Poolte kokkuleppe järgi ei mõjuta kompromiss maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus. Apellatsioonkaebuse esitamisel ei tasutud riigilõivu, mistõttu ei tõusetu küsimust selle tagastamisest. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 ja § 645 lg 2 võimaldavad määruse peale esitada määruskaebuse. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust viie päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaanile asendab töölt eemal olevat kohtukoosseisu liiget Kaija Kaijaneni kohtunik Iris Kangur-Gontšarov. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Iris Kangur-Gontšarov
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.