2-21-138419/18 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

1.2.17.03.2022. a esitas KR Haldus OÜ Tartu Maakohtule oma nõude R. M. vastu hagiavalduse vormist. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1672,40 eurot, hagi esitamise seisuga viivise põhivõlalt summas 1672 eurot ja viivise alates hagi esitamise päevast VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Balti Puurkaev 05.09.2019. a ehituse töövõtulepingu nr XXX, mille esemeks oli kostjast telllija kinnistul, asukohaga XXX puurkaevu ja veevarustuse rajamine, sh rauaeraldusfiltri paigaldamine ja septiku rajamine. Lepinguga lepiti kokku, et kostja tellijana tasub tööde eest kokku koos käibemaksuga 9622,80 eurot, millest 2900 eurot tasutakse läbi InBank AS lepingu, 5698,40 eurot hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul enne puurimist, veevarustuse rajamist ja rauaeraldusfiltri paigaldust ning 1024,40 eurot hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul peale puurimist, veevarustuse rajamist ja rauaeraldusfiltri paigaldust. Töövõtja OÜ Balti Puurkaev teostas töövõtulepinguga kokku lepitud tööd ja andis kostjale üle. AS-i InBank poolt tasuti töövõtjale tööde teostamisele eelnevalt 2900 eurot ja Kanepi Vallavalitsuse poolt tööde teostamise järgselt 5698,40 eurot. 20.12.2019. a esitas OÜ Balti Puurkaev kostjale tehtud tööde eest täiendavalt tasumiseks arve nr 4791 summas 648 eurot, maksetähtajaga 27.12.2019. a, ja 23.12.2019.a arve nr 4806 summas 1024,40 eurot, maksetähtajaga 30.12.2019. a. Nimetatud arved kogusummas 1672,40 eurot on kostjal tasumata. Esialgne võlausaldaja esitas kostjale korduvalt nõudeid võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja nõuet ei täitnud ega esitanud nõudele ka vastuväiteid. 14.10.2020. a sõlmisid OÜ Balti Puurkaev ja hageja nõude loovutamise lepingu nr 09102020-2, millega OÜ Balti Puurkaev loovutas töövõtulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata põhivõlga summas 1672,40 eurot ja lisaks viivist põhivõlalt. Töövõtulepingus oli kokku lepitud viivise määraks 0,5% maksmata summalt päevas. Nimetatud määras arvestatud viivis ületab tasumata põhivõlga. Hageja vähendab viivist ja nõuab hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 1672 eurot. Edasiulatuvalt alates hagi esitamisest nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

eelduseks töö valmimine ja tellijale ülevaatamise võimaluse andmine. Eraldi tööde üleandmist-vastuvõtmist pooled kokku ei leppinud. Töövõtulepingu punkti 5.2. järgi oli tellijal õigus esitada töövõtjale omapoolsed pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule 7 kalendripäeva jooksul peale tööde teostamist. Töövõtulepingu punkti 4.5 järgi andis Balti Puurkaev OÜ töödele 24. kuulise garantii, milline alustas kulgemist tellijale puurkaevu üleandmisele järgnevast päevast. Töövõtja, Balti Puurkaev OÜ, koostas ja allkirjastas 23.12.2019. a teostatud tööde üleandmis-vastuvõtmisakti ja kaetud tööde akti, millised edastati kostjale e-posti teel 23.12.2019. a. Kaetud tööde aktist nähtub, et lepingulisi töid alustati 16.12.2019. a ja tööde lõpetamise kuupäev oli 21.12.2019. a. Kostja töövõtjale mingeid pretensioone töövõtulepingu punktist 5.2. tulenevalt 7 päevase tähtaja ega ka töövõtulepingu punktist 4.5. tulenevalt 24. kuulise garantiitähtaja jooksul ei esitanud. Kostja esitas hageja nõudele vastuväited alles maksekäsu kiirmenetluses. Varasemalt ei ole kostja kordagi pöördunud pretensioonidega töövõtja (esialgne võlausaldaja) poole. Hageja leiab, et seetõttu on kostja kaotanud õiguse tugineda töö mittevastavusele ja lisaks ei ole kostja ka oma väiteid töö mittevastavuse kohta tõendanud. Balti Puurkaev OÜ rajas ja andis kostjale üle töötava puurkaevu, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi. Kostja on lepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud. Töövõtulepingu punkt 5.4.3 järgi tuli kostjal 1024,40 eurot tasuda hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul peale puurimist, veevarustuse rajamist ja rauaerladusfiltri paigaldust. Kostja ei ole seda kohustust täitnud. Samuti ei ole kostja tasunud lisandunud tööde eest. Töövõtulepingu lisas oli ette nähtud, et kui maapind on savine või liigselt märg lisandub süsteemi hallveepumbakomplekt, mille hinnaks on 240 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Vahekaev sai paigaldatud kostja soovil, kuna kostjal oli soov tulevikus süsteemi teha juurdeliitumisi. Vahekaevu hind oli 300 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisatööde eest esitas töövõtja hagejale 20.12.2019. a arve maksetähtajaga 27.12.2019. a. Kostja summat tasunud ei ole. Hageja väitel teostati kõik tööd vastavalt kohapeal tellijast kostjaga konsulteerides ning kohapeal kostja kinnitas Balti Puurkaev OÜ töötajatele, et tehke nii kuidas vaja ning ta tasub lisanduvad tööd juurde. Seega on alusetu kostja väide, et ta ei tea, miks midagi paigaldati. Kostja on varasemalt ka korduvalt kinnitanud võlgnevust ning lubanud võlgnevuse tasuda.

esemeks oli XXX kinnistule puurkaevu ja veevarustuse rajamine, sh rauaeraldusfilter ja selle paigaldus ning septik ja selle rajamine. • Töövõtulepingu järgi kohustus kostja tasuma töövõtjale tööde eest vastavalt lepingu lisaks olevatele hinnapakkumistele kokku koos käibemaksuga 9622,80 eurot, millest 2900 eurot läbi InBank AS-i lepingu, 5698,40 eurot hiljemalt 7 päeva jooksul enne puurimist, veevarustuse rajamist ja rauaeraldusfiltri paigaldust ning 1024,40 eurot hiljemalt 7 päeva jooksul peale puurimist, veevarustuse rajamist ja rauaeraldusfiltri paigaldust. • Töövõtulepingu lisas 2 (septiku hinnapakkumine, dtl 40) lepiti kokku, et kui maapind on savine või liigselt märg, lisandub süsteemi hallveepumba komplekt, mille hinnaks on 240 eurot + käibemaks 20%. • Töövõtja, OÜ Balti Puurkaev, teostas töövõtulepingu esemeks olnud tööd. Lisaks paigaldas töövõtja hallveepumba komplekti ja kokkuleppel kostjaga veel ka vahekaevu. Tööd valmisid 21.12.2019. a. • 20.12.2019. a esitas OÜ Balti Puurkaev kostjale arve (dtl 45) lisatööna paigaldatud hallveekomplekti ja vahekaevu paigalduse eest kokku koos käibemaksuga summas 648 eurot, sh hallveepumba komplekti ja paigalduse eest 240 eurot, millele lisandub käibemaks ning vahekaevu paigalduse eest 300 eurot, millele lisandub käibemaks. Arve tasumise tähtaeg oli 27.12.2019. a. • 23.12.2019. a esitas OÜ Balti Puurkaev kostjale arve (dtl 46) lepingu esemena tehtud tööde eest tasumiseks summas 1024,40 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 30.12.2019. a. • Töövõtulepingu järgi tasuti OÜ-le Balti Puurkaev enne tööde teostamist InBank AS-i poolt 2900 eurot ja tööde teostamise järgselt Kanepi Vallavalitsuse poolt 5698,40 eurot. Töövõtulepingu esemeks olnud tööde eest on kostjal jätkuvalt tasumata 1024,40 eurot ja lisatööde eest, s.o hallveepumba komplekti ja vahekaevu paigaldamise eest, 648 eurot, kokku 1672,40 eurot. • 14.10.2020. a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga (dtl 43-44) loovutas Balti Puurkaev OÜ töövõtulepingust tulenevad nõuded kostja vastu summas 1672,40 eurot, lisaks viiviste, leppetrahvide, intresside ja muud kõrvalnõuded, KR Haldus OÜ-le (hageja). Hageja nõuab hagis kostjalt töövõtulepingust tulenevat põhivõlga summas 1672,40 eurot ja lisaks viivist summa tasumisega viivitamise eest. Hagiavalduse esitamise seisuga nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist summas 1672 eurot ja edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1

2.3.Kostja põhjendab tasu maksmisest keeldumist esiteks sellega, et töös esinevad puudused. Kostja väitel paigaldatud imbväljak ja pump ei tööta ning vesi ei lähe ära. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Vastavalt VÕS § 641 lg 2 ple 1 ei vasta töö lepingutingimustele muu hulgas kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Tulenevalt VÕS § 646 lg-st 1, kui töövõtja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, saab tellija esmalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist. Kui töövõtja põhjendamatult tellija nõuet ei täida, siis VÕS § 111 lg 1 alusel on tellija õigus keelduda tasu maksmast seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise seniks edasi lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt. VÕS § 644 lg 1 näeb ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodud sätetest tulenevalt, selleks, et lugeda, et kostjal on õigus tasu maksmisest keelduda, peab kostja tõendama tööde lepingutingimustele vastavust ja teiseks peab kostja tõendama, et ta on töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatanud või tõenditega põhistama asjaolusid selle kohta, et teatamata jätmine oli vabandatav. Antud juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit tõendamaks töö lepingutingimustele mittevastavust. Hageja kostja väiteid töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta ei ole õigeks võtnud ja kostja väited selle kohta, et töövõtja poolt paigaldatud imbväljak ja pump ei tööta, on paljasõnalised. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et ta väidetavatest puudustest töövõtjat mõistliku aja jooksul oleks teavitanud ja nõudnud lepingutingimustele vastava töö tegemist. Kohus selgitas kostjale kohtuistungil (dtl 91) tema tõendamiskoormist ja andis kostjale täiendavalt tähtaja ka tõendite esitamiseks, kuid kostja vaatamata sellele ühtegi tõendit ei esitanud. Kohtuistungil väitis kostja, et vead avaldusid 2020. aasta kevadel ja sama aasta aprillis-mais teavitas tema abikaasa sellest töövõtjat telefonitsi. Vastavad kostja väited on aga paljasõnalised ja tõendamata. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tugines töös esinevatele puudustele maksekäsu kiirmenetluses 03.01.2022. a esitatud vastuväites. Puuduvad tõendid selle kohta, et enne seda oleks kostja töövõtjat töö väidetavast mittevastavusest teavitanud. Hageja on esitanud tõendina T. R. a 03.06.2020. a e-kirja Balti Puurkaev OÜ-le (dtl 81), kus ta teatab, et esindab R. M. i ja pärib aru tema võla olemasolu kohta. T. R. märgib, et R. M. l on plaanis lähiajal kõik oma võlad ära tasuda. Kostja esindaja ei ole selles kirjas esitanud mitte mingeid vastuväiteid nõudele, sh vastuväiteid seoses töö mittevastavusega. Kohus leiab, et isegi, kui oleks tõendanud töö mittevastavus, siis arvestades asjaolusid saab lugeda, et kostja ei teavitanud sellest töövõtjat mõistliku aja jooksul Kostja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et oleksid esinenud sellised asjaolud, mis vabandaks teatamata jätmist. Seega vastavalt VÕS § 644 lg-le 3 ei või kostja enam töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja kostjal ei ole õigust sel põhjusel tasu maksmisest keelduda.

2.6.Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla, s.o 1672,40 euro tasumisega viivitamise eest alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavat viivist nõuab hageja summas 1672 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 17.03.2022. a nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja ei esine asjaolusid, mis annaks alust jätta nõuet rahuldamata. Viivise nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 näeb ette, et Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eespool tuvastas kohus, et kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenevat maksekohustust ja tal on tähtajaks maksmata tasu kokku summas 1672,40 eurot, sh lepingu esemeks olnud tööde eest 1024,40 eurot ja lisatööde eest 648 eurot. Tasunõue summas 1024,40 eurot muutus sissenõutavaks 28.12.2019. a ja tasunõue summas 648 eurot muutus sissenõutavaks 27.12.2019. a. Töövõtulepingu punktis 6.4. on lepingupooled kokku leppinud, et kui tellija ei tasu tööde eest kokkulepitud tähtajaks, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,5% maksmata summast iga viivitatud kalendripäeva eest arvates tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni tasumise päevani, kuid kokku siiski mitte rohkem kui lepingu hinna ulatuses. Kuigi kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määra suurusele, siis õigust kohaldab kohus ja kohus peab ka omal algatusel kontrollima viivisekokkuleppe kehtivust. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mille tõttu võiks viivise maksmise kokkulepe olla tühine. Balti Puurkaev OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu puhul ei ole tegemist VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimustel sõlmitud lepinguga ega VÕS § 635 lg 4 mõttes tarbijatöövõtulepinguga, millisel juhul on tüüptingimuse kehtivus seotud kohustuste rikkumise puhuks ette nähtud summa mõistliku suurusega. Antud juhul ei olnud kostja töövõtulepingu suhtes tarbija, tegemist ei olnud tüüptingimustel sõlmitud lepinguga ja pooled olid lepingu tingimustes, sh viivise määra tingimuses, vabad kokku leppima. Seega puudub alus hinnata viivise kokkulepet tühiseks. Kui arvestada viivist alates põhivõla nõuete sissenõutavaks muutumisest, siis hagiavalduse esitamise seisuga, kujuneb töövõtulepingus kokkulepitud määras arvestades sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1024,40 euro suuruselt põhivõlalt 4148,82 eurot Periood

28.12.2019. a – 16.03.2022. a) ja 648 euro suuruselt põhivõlalt 2627,64 eurot (periood 27.12.2019. a -16.03.2022. a). Kokku kujuneks lepingujärgses määras hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks seega 6776,46 eurot. Nimetatud summa ületab oluliselt hageja põhinõuet (1672,40 eurot) ning hageja nõuab kostjalt hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlast veidi väiksemas ulatuses, s.o summas 1672 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist seadusjärgses määras, mis on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti. Kohus leiab, et hageja viivisenõu nõutavas ulatuses on põhjendatud ja puudub alus jätta nõuet rahuldamata. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on 27.05.2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-47-15 korranud ka juba varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et nimetatud sätete alusel saab viivist vähendada vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel. Antud juhul ei ole kostja esitanud taotlust viivise vähendamiseks. Samuti ei ole kostja esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks hinnata kostjalt nõutava viivise ebamõistlikult suureks. Hageja on vähendanud lepingujärgset viivist ega nõua sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlga ületavas ulatuses. Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise, s.o 05.12.2022. a seisuga kujuneb hageja nõutavas määras viivise suuruseks 1768,77 eurot (16.03.2022. a seisuga 1672 eurot + perioodi eest 17.03.2022. a kuni 05.12.2022. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras 96,77 eurot).

4.4.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu saab lugeda põhjendatuks üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana jurist Andrus Viilver, kes TsMS § 218 kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses lepinguline esindaja olla. Hageja menetluskulude nimekirja ja selle lisade kohaselt oli hageja esindaja ajakulu õigusabi osutamisel kokku 18,5 tundi, sh: 1) 5 tundi – võlasuhete analüüs, hageja positsiooni kujundamine, hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine; 2) 0,5 tundi- menetluskulude nimekirja koostamine; 3) 8 tundi - hageja 02.09.2022. a täiendavate seisukohtade koostamine, ettevalmistus 13.09.2022. a kohtuistungiks ja esindus 13.09.2022.a kohtuistungil; 4) 5 tundi – hageja lõppseisukohtade ja täiendava menetluskulude nimekirja koostamine. Hageja esindaja taotleb tasu määras 90 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta, kokku 18,5 tunni eest 1665 eurot. Kohus leiab, et arvestades menetluse käiku, asja mahtu ja keerukust saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud kostjate esindaja toimingud põhjendatuks. Kohus leiab, et aga osaliselt on neile toimingutele märgitud ajakulu ülemäärane ja ülepaisutatud. Kohus loeb ülemääraseks hageja lepingulise esindaja ajakulu 02.09.2022. a täiendavate seisukohtade koostamisele ja ettevalmistusele kohtuistungiks ning kohtuistungil esindamisele kokku 8 tunni ulatuses. 13.09.2022. a toimunud kohtuistung kestis 1 tund ja 4 minutit. Kohus loeb põhjendatuks kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud ajaks 1 tund. Arvestades 02.09.2022. a hageja poolt esitatud täiendavate seisukohtade sisu ja mahtu, hindab kohus, et mõistlik ajakulu selle dokumendi koostamisele ja ettevalmistamisele on ca 4 tundi. Seega kohus loeb nende toimingute eest põhjendatuks ajakulu kokku 6 tundi. Kohus leiab, et ülepaisutatud on ka hageja lepingulise esindaja märgitud ajakulu lõppseisukohtade ja täiendava menetluskulude nimekirja koostamise eest kokku 5 tunni ulatuses. Lõppseisukohtades on hageja teinud kokkuvõtte varasemalt esitatud nõude põhjendustest ja seisukohtadest kostja vastuväidetele. Selles dokumendis ei ole esitatud enam midagi uut. Kohus hindab, et mõistlik ajakulu lõppseisukohtade ja täiendava menetluskulude nimekirja koostamisele on kokku 3 tundi. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 14,5 tunni ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatuks saab pidada hageja esindaja tasumäära tunnitasuga 90 eurot ilma käibemaksuta. Tasumäär sellises ulatuses vastab keskmiselt sarnastes asjades taotletavale lepingulise esindaja tasumäärale. Seega loeb kohus hageja põhjendatud menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 14,5 tunni eest kokku summas 1305 eurot (14,5 x 90).