Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
02. detsember 2022.a, Tallinnas
Tsiviilasi
Osaühing RV Ortopeedia hagi Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu vastu 9700,90 euro ja viivise nõudes
Hagihind
16 491,06 eurot
Menetlusosalised esindajad
2-20-7081
ja
nende Hageja: Osaühing RV Ortopeedia (registrikood 10458881) Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom Kostja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (registrikood 70001975) Kostja volitatud esindaja: Merli Rikolas Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2022.a, edasi kirjalik menetlus Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja X Hageja lepinguline esindaja Maia Ploom Kostja volitatud esindaja Merli Rikolas
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Eesti Vabariigilt Sotsiaalkindlustusameti kaudu Osaühing RV Ortopeedia kasuks 9700,90 eurot.
3.Välja mõista Eesti Vabariigilt Sotsiaalkindlustusameti kaudu Osaühing RV Ortopeedia kasuks alates 02.12.2022.a viivis määras 0,05 % tasumata summalt päevas 9700,90 eurolt kuni nõude täieliku täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Harju Maakohtule 14.05.2020.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.01.2017.a tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu nr 10-8/41 abivahendite müügiteenuse teenuseosutajaga. Hageja arvates on tegemist tööettevõtuga. Hageja esitas kostjale 30.06.2017.a jaanuar 2017.a - aprill 2017.a tööde aruanded. Kostja esitas päringud nelja tehingu kohta ning teatas 19.07.2017.a, et kõik nelja kuu aruanded on tagasi lükatud. Kostja jättis tööde eest tasumata kokku 9700,90 eurot. Poolte vahel sõlmitud leping ei näe ette võimalust, mitte maksta teostatud tööde eest isegi siis, kui nende 4 kliendi kohta saadeti selgitused hilinemisega. Hageja ei eita puuduste olemasolu, mis aga on väga paljudele klientidele teenuse osutamisel seletatav. Hageja esitas kostjale hea tahte märgiks veel 2021/2022.a vastuseid tema päringule. Iga kord peale küsimustele vastuse saamist esitas kostja jälle uusi täiendavaid küsimusi, kunstlikult otsitud küsimusi samade klientide, samade tehingute kohta. Hageja palub kostjalt võlgnevus välja mõista. Tasumata summast tuleneva võlgnevusega palub hageja kostjalt välja mõista ka viivise summas 8473,56 eurot ning lisaks ka edasiulatuva viivise. Viiviste nõue on põhjendatud, kuna kostja on keeldunud pikema aja jooksul teenuste eest tasumisest. Kostja on loobunud hagejaga suhtlemisest, jätnud tähelepanuta hageja poolt esitatud arved ja pöördumised. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt, juhul, kui kohus peab nõuet põhjendatuks, jätta rahuldamata viivise nõue. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 54 lg-s 1 sätestatud eraõigusliku lepinguga, mille sõlmivad abivahendi müüja ja riik ning millega kostja võtab õigustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse. Sõlmitud leping ei ole töövõtuleping ega müügileping, mistõttu ei ole hageja viidatud sätted VÕSi eriosas asjakohased. Hageja ei esitanud perioodi jaanuar–aprill 2017 koondaruandeid tähtaegselt ega teavitanud kostjat takistustest, mille tõttu koondaruannete esitamine viibis. Sellega rikkus hageja Lepingu punktides 2.1.20 ja 2.1.21 sätestatud kohustusi. Kostja pistelise kontrolli käigus tuvastati, et hageja esitas perioodi jaanuar– aprill 2017 eest vähemalt neljal korral arveid toodete eest, mida õigustatud isikute sõnul neile tegelikult müüdud polnud. Kostja esitas nende tehingute kohta 05.07.2017.a kirjaliku järelepärimise, millele kostja tähtaegselt ei vastanud ega teavitanud kostjat tähtaja pikendamise vajadusest. Sellest tulenevalt tühistas kostja aruanded. Hageja on korduvalt pikema aja jooksul jätnud õigeaegselt kostjale vajalikud andmed esitamata, samuti on hageja esitanud kostjale valeandmeid ning puudulikke või vigaseid dokumente. Käesolevaks hetkeks on hageja kostja jaoks kohtumenetluse käigus ära tõendanud oma nõude olemasolu ainult 10 kliendi osas kokku summas 1503,70 eurot. Ülejäänud tehingud on tõendamata. Hagejal tuleb nõude tõendamiseks esitada reaalsed dokumendid, milliste alusel tehinguid tehti ja mis näitavad nende tehingute tegelikku toimumist. Hageja esitas viivisenõude esmakordselt alles kohtumenetluses ehk kolm aastat hiljem, seega on viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks ulatub viivisenõue samasse suurusjärku põhinõudega ning on kostjale koormav. Menetluskulud palub kostja jätta hageja enda kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele
vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 18.09.2020.a kohtumääruses (II köide t/l 17-19).
5.Vaidlust ei ole, et poolte vahel on 16.01.2017 sõlmitud leping „Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping nr 10-8/41 abivahendite müügiteenuse teenuseosutajaga“. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale 9700,90 eurot. Samuti vaidlevad pooled viivisnõude üle.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub.
7.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 16.01.2017.a Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu nr 10-8/41 abivahendite müügiteenuse teenuseosutajaga punkt 2.1 kohaselt on pooled kokku leppinud, et hageja põhikohustuseks on osutada abivahendite müügiteenust riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks õigustatud isikutele tulenevalt õigusaktidest (I köide t/l 6-9). Lepingu punkt 2.2.1 järgi on kostjal kohustus tagada hageja poolt korrektselt ja õigeaegselt esitatud tehingute aruande ning kostja poolt kinnitatud tehingute aruannete alusel arve tasumine 14 kalendripäeva jooksul pärast arve esitamist. Lepingu punkt 2.4.1 kohaselt on kostjal õigus kontrollida lepingu täitmise järelevalve käigus hageja kõiki andmeid, mis kinnitavad õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmist hageja poolt (I köide t/l 8).
8.Seega tuleneb eelpool osundatud lepingust, et pooled on kokkuleppinud, et hageja osutab abivahendite müümise teenust õigustatud isikutele ning kostja kohustub abivahendite müügi korral maksma hagejale tasu kooskõlas sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 4655.
9.Hageja on esitanud eelpool viidatud lepingu alusel kostjale 05.03.2020.a arve nr 20200027 perioodi 01.2017 – 04.2017 eest vastavalt 30.06.2017 üles laetud aruannetele summas 9700,90 eurot (I köide t/l 25). Kostja arvet tasunud ei ole.
10.Lepingu punkt 2.1.20 järgi kohustus hageja laadima üles abivahendite tehingute ja tööealiste seire koondaruande vormi kostja abivahendite andmete haldamise ja töötlemise andmekogusse (edaspidi AVE) aadressil http://ave.sm.ee/ hiljemalt 5. kuupäevaks möödunud kuu kohta. Kui antud kuupäev langeb vabale päevale, siis esimesel tööpäeval pärast seda ning punkt 2.1.21 kohustus hageja informeerima kostjat kirjalikult takistustest, mis ei võimalda koondaruande esitamist hiljemalt 5. kuupäevaks (I köide t/l 7). Hageja selliselt ei toiminud.
11.Kohtule esitatust nähtub, et kuigi lepingujärgselt oli hageja kohustuseks laadida tehingud üles hiljemalt 5.kuupäevaks möödunud kuu eest, siis on hageja alles 19.06.2017 esitanud kostjale kirjaliku avalduse võimaldada tal esitada perioodi jaanuar 2017, veebruar 2017, märts 2017 ja aprill 2017 aruanded ja arved tagantjärgi (I köide t/l 14). Sellele taotlusele on kostja vastanud, et lubab tehingud üles laadida ning viimane üles laadimise kuupäev on 30.06.2017 (I köide t/l 18). Hageja on andmed 58 tehingu kohta üles laadinud 30.06.2017 (II köide t/l 153-156), kostja on need kätte saanud, kuid tagasi lükanud (I köide t/l 18 – 18 pöördel).
12.Nagu nähtub kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest, siis on kostja küsinud hagejalt selgitusi, sest aruandeid menetledes selgus, et hageja on esitanud tehinguid, kus klient pole saanud kätte ühtki abivahendit või on saanud neid vähem, kui on kajastatud
aruandes. Kostja on andnud hagejale tähtaja selgitustele vastamiseks hiljemalt 07.07.2017 (I köide t/l 19, II köide 29), hageja seda tähtaegselt ei teinud ning on ise seda tunnistanud (I köide t/l 19 pöördel). Kostja on oodanud hageja selgitusi kuni 19.07.2017 ning lõpetanud seejärel tehingute menetlemise (I köide t/l 19 pöördel). Samuti on kostja 19.07.2017 teavitanud Politsei- ja Piirivalveametit võimalikust kuriteokahtlusest (II köide t/l 33-34).
13.29.12.2017 on hageja pöördunud kostja poole eelpool nimetatud perioodi tehingute küsimuses (I köide t/l 19 pöördel -20). Seega tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et hageja on enda kohustusi täitnud mittenõuetekohaselt ning on hakanud hiljem esitama sellega seoses kostjale pretensioone.
14.Hageja on alles 09.11.2017 esitanud kostjale aruanded viie küsimusi tekitanud tehingu kohta (I köide t/l 19) ning asjakohased tõendid on esitatud asja kohtulikul arutamisel (I köide t/l 21-24). Kuigi kostja ei ole varasemalt teisi tehinguid vaidlustanud, siis on hageja esitanud ka täiendavaid tõendeid varasemate tehingute kohta (II köide t/l 59-81, 85-98, 110-111). Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja ise on vaatamata hageja korduvatele hilinemistele oma kohustuste täitmisel võimaldanud hagejal tehingud üles laadida hiljemalt 30.06.2017, mida hageja ka tegi (osaliselt küll puudustega), siis on hageja õigustatud saama õigeaegselt vaidlustamata (lepingu punkt 2.2.3 kohaselt 7 päeva jooksul) 53 tehingute eest tasu summas 8455,10 eurot.
15.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hageja on selgitanud nelja isiku viite tehingut ning esitanud nende kohta asja kohtulikul arutamisel täiendavaid tõendeid (I köide t/l 19, 2124), siis tuleb ka nende osas kostjalt tasu välja mõista summas 1245,80 eurot. Eelpooltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja põhinõude kogusummas 9700,90 eurot.
16.Hageja nõuab kostjalt ka viivise 0,05 % väljamõistmist tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest kooskõlas lepingu punkt 5.5. 25.05.2022 seisuga moodustab sissenõutavaks muutunud viivis summas 8473,56 eurot (II köide 151 pöördel). Kostja on esitanud hageja viivise nõudele vastuväiteid.
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Vastavalt VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
19.Eelpool osundatud sättest tuleneb, et viivist saab nõuda rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hageja on välja toonud viivise arvestuse kohtule 22.05.2022 esitatud menetlusdokumendis (II köide t/l 150-151). Hageja on arvestanud viivist summalt 7461,72 eurot alates 26.07.2017 ning summalt 1245,80 eurot alates 5.12.2017. Kohus hageja toodud viivise arvestusega ei nõustu.
20.Vaidlust ei ole selles, et hageja on esitanud kostjale 05.03.2020.a arve nr 20200027 summas 9700,90 eurot tasumiseks maksetähtpäevaga 20.03.2020 (I köide t/l 25). Varasemalt ei ole hageja ei tasu ega viivist kostjalt nõudnud. Seega on kohtu ette toodu kohaselt nõue rahalise kohustuse täitmiseks esitatud kostjale 05.03.2020. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud eelpool käsitletud hageja viivise arvestus enne nõude esitamist.
21.Lisaks on kohus seisukohal, et pooltevaheline vaidlus on tekkinud sellest, et hageja ei ole pidanud kinni enda lepingulistest kohustustest ning kuigi kostja on andnud hagejale võimaluse andmed esitada (lepingujärgselt sellist kohustust kostjal polnud) nii jaanuar 2017, veebruar 2017, märts 2017 ja aprill 2017 eest, mis oleks tulnud hagejal esitada hiljemalt järgneva kuu 5. kuupäevaks, siis on hageja jätnud ka selgitused tähtaegselt esitamata, samuti pole hageja taotlenud kostjalt selleks täiendavat tähtaega. Eelpool viidatud VÕS § 162 võimaldab kohtul oma diskretsiooniõigust kasutades sekkuda viivise nõudesse kohustatud poole taotlusel võttes arvesse konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid. Kohus leiab, et kuna kohus peab viivise väljamõistmisel arvesse võtma ka hageja enda osa vaidluse tekkimisel, siis peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt viivis välja alates käesoleva kohtuotsuse tegemisest s.o 02.12.2022.
22.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingust tulenev võlgnevus summas 9700,90 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,05 % päevas tasumata summalt 9700,90 eurolt alates 02.12.2022 kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 16 491,06 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
25.Kohus saab TsMS § 163 lg-s 2 sätestatut kohaldada ka juhul, kui kohus on pakkunud pooltele võimalust sõlmida kompromiss ja üks menetlusosalistest on nõus kohtu pakutud kompromissi sisuga. Ühe menetlusosalise poolt kohtu poolt pakutud kompromissiga nõustumisel teeb ta sisuliselt ettepaneku teisele menetlusosalisele vaidluse lõpetamiseks kompromissiga ja kui teine menetlusosaline sellega ei nõustu, on kohtul võimalik menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 163 lg 2 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2022.a otsus nr 2-21-100509 p 38).
26.Kostja on nõustunud pidama kompromissläbirääkimisi 12.11.2021 (II köide t/l 50). Kostja on korduvalt menetluse käigus pakkunud hagejale (kostja 12.01.2022.a ja 23.05.2022.a kiri hagejale ja 18.01.2022.a toimunud kohtuistung) kompormissina, et tasub hagejale põhinõude, kuid viiviste tasumisega ei nõustu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda (II köide t/l 109, 122-123, 148).
27.Sama kompromisspakkumise tegi ka kohus oma 13.05.2022.a kohtumääruse p-s 3, millega uuendas menetluse ja leidis p 7, et kostja kompromissettepanek tasuda üksnes põhinõue on igati mõistlik. Kohus selgitas määruse p-s 5 hagejale, et viivisenõude aluseks pidi eelnema nõuetekohane tehingute dokumenteerimine ja kostjale esitamine. Kohus palus hagejal kompromissiga mittenõustumisel esitada kohtule viivisenõude täpsustus ning lisatõendid põhinõude osas.
28.Seega pidi hageja arvestama võimalusega, et selliselt esitatud viivisenõue võib jääda rahuldamata. Hageja on nii kostja kui ka kohtu poolsetest kompromissettepanekutest kategooriliselt keeldunud. Hageja on nõustunud kompromissi sõlmima kui lisaks põhinõudele tasub kostja pool viivisenõudest ning kõik kohtukulud, mis tähendaks, et
hageja saaks kaetud kõik kulutused ja natuke endale ka (II köide t/l 122 pöördel). 25.05.2022 on hageja nõustunud kompromissiga, et lisaks põhinõudele tasub kostja viivised summas 4236 eurot ja hageja menetluskulud summas 4000 eurot (II köide t/l 151 pöördel).
29.Kohus leiab, et sellises summas viivise ning menetluskulude nõue ei ole põhjendatud. Kohus on selgitanud oma seisukohta viivise nõude osas käesoleva kohtuotsuse punktides 19-20. Samuti ei pea kohus menetluskulude suurust sellises mahus põhjendatuks. Asjas on toimunud üksnes üks kohtuistung kestusega 55 minutit, millel hageja esindaja osales virtuaalselt (II köide t/l 122-123) ning hageja poolt kohtule esitatud dokumendid on enamasti kordused. Hagejat esindas kohtus jurist, mitte advokaat.
30.Kuna kohus rahuldab hagi samas ulatuses nagu kohus ja kostja on hagejale kompormissi korras pakkunud, siis jätab kohus menetluskulud eelpool toodud põhjendustel hageja kanda kooskõlas TsMS § 163 lg 2.
31.Kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024. a otsusega nr 2-20-7081.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.