Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Kui apellant taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 16.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 26.04.2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse M. K. (kostja) vastu 40 euro saamiseks, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot võla sissenõudmiskulu. Hagiavalduse kohaselt kostja oli sõiduki xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 18.02.2016. Sõiduk oli xxxxxxxxxx pargitud hageja opereeritavale parkimisalale xxxxxx, Tartu (xxxx) parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist leppetrahvinõude nr 1161 9031 9153 6376 maksetähtajaga 02.04.2019, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväidet ei esitanud, kuigi sellele on leppetrahvil viidatud. Enne kohtusse pöördumist saatis hageja 19.05.2021 posti teel tähitud kirjaga nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Leppetrahv on käesoleva ajani tasumata. Võla sissenõudmiskulu on tekkinud seoses transpordiametile saadetud päringuga sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, päringuga rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning kostjale võlgnevuse kohta meeldetuletuse saatmisega.
2.Kostja nõuet ei tunnista, kuna sõiduki parkimise eest avalduses toodud ajal oli tasutud mobiilse parkimise vahendusel. Samuti tugines kostja nõude aegumisele. Kostja väitel mobiilse parkimise alustas ning selle eest tasus advokaadibüroo TGS Baltics Eesti sekretär. Sekretär eksis auto numbrimärgi sisestamisel, kuid sellele vaatamata oli mobiilne parkimine alustatud ning selle eest tasutud. Kostja selgituste kohaselt vahetult sõiduki juurde naastes paigaldas parkimiskontrolör leppetrahvi nõuet sõiduki esiklaasile. Kostja vaidlustas nõuet ning püüdis selgitada, et parkimise eest on tasutud. Kontrolör väitis, et tema ei saa enam väljastatud leppetrahvi tühistada, ning soovitas helistada leppetrahvinõudel toodud kontaktnumbrile. Kostja seda ka tegi ja selgitas telefoni teel tekkinud olukorda. Järgmisel päeval esitas kostja leppetrahvi kohta vaide ka interneti teel. Samuti kontakteerus parkimise korraldajaga ka parkimise eest tasunud TGS Baltic Eesti töötaja. Kuni käesoleva menetluse alustamiseni ei ole hageja leppetrahvi nõuet esitanud, kuigi hagejal olid kostja kontaktandmed ja telefoninumber olemas. Kostja ei ole tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile saadetud teadet saanud, kuigi elab seal igapäevaselt. Kostja pidas hageja leppetrahvi nõuet lahendatuks.
3.Hageja väitel ei ole kostja ega TGS Baltic Eesti töötaja võtnud hagejaga ühendust ja leppetrahvi vaidlustanud. Hageja andmebaasi kohaselt ei ole võlgnevuse osas pretensiooni esitatud. Leppetrahvi pretensiooni ei saa esitada ning sellega seotud otsuseid ei tee hageja telefoni teel, vaid isik suunatakse pretensiooni esitama vaie.europark.ee. Sõidukist tehtud fotodelt on näha, et sõiduki juures ei viibinud leppetrahvi väljastamise hetkel ning fotode tegemisel ühtegi isikut.
xxxxxxxxxx kell 15:07:29 – 15:36:42 oli pargitud tsoonis xxxx sõiduk registreerimisnumbriga xxxxxx. Arvestades parkimise kellaaega, sisestatud sõiduki numbrimärki ning telefoninumbrit, saab eeldada, et mobiilsel parkimisel on eksitud sõiduki registreerimisnubri sisestamisega ning xxxxxx asemel on kirjutatud xxxxxx. Parkimisõigust kontrollinud isik ei tuvastanud seetõttu mobiilset parkimist sõidukil xxxxxx ning väljastas leppetrahvinõude. Parkimist kontrolliv isik ei saa eeldada, et sõiduki registreerimisnumber võib olla sisestatud valesti ning kontrollida kõiki võimalike eksimuse võimalusi. Seetõttu on ette nähtud aeg leppetrahvinõude vaidlustamiseks, kostjal oli võimalus vaidlustada leppetrahvinõue pärast leppetrahvi väljastamist ning esitada/paluda esitada tõendid ja info eksimuse kohta TGS Baltic Eesti töötajal. Kostja seda ei teinud ning leppetrahvinõuet ei ole seetõttu tühistatud ega vähendatud. Samuti on hageja edastanud kostjale tasumata leppetrahvinõude kohta kohtueelselt meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, millele kostja samuti ei reageerinud. Seetõttu on hageja alustanud tasumata leppetrahvi osas kohtumenetluse ning hagejal on seoses sellega tekkinud täiendavalt menetluskulud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk numbrimärgiga xxxxxx oli xxxxxxxxxx kostja poolt pargitud hageja opereeritavale parkimisalale xxxxxx, Tartu (xxxx). Sõiduki parklasse sisenemisega saab lugeda poolte vahel sõlmituks lepingu, mille kohaselt kostja kohustus kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused olid näidatud infotahvlil parklas. Lisaks infotahvlile oli paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis andsid parklaalale sisse sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Parkimistingimustes oli kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
8.Leppetrahvinõudest nähtuvalt seisnes parkimistingimuste rikkumine parkimistasu maksmata jätmises. Leppetrahvinõue väljastati xxxxxxxxxx kell 15:36. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte xxxxxxxxxx parkimise logist, millest nähtub, et 15:07:29 – 15:36:42 oli pargitud tsoonis xxxx sõiduk registreerimisnumbriga xxxxxx; sõnum sõiduki parkimiseks oli saadetud mobiilinumbrilt xxxxxxx. Sama mobiilinumbri on kostja eelnevalt nimetanud TGS Baltic Eesti sekretäri numbrina, mida kasutades parkimine alustati ja parkimise eest tasuti. Hageja on nõustunud, et parkimise kellaaega, sisestatud sõiduki numbrimärki ning telefoninumbrit arvestades saab eeldada, et mobiilsel parkimisel on eksitud sõiduki registreerimisnubri sisestamisega ning xxxxxx asemel on kirjutatud xxxxxx. Kohus loeb eelnevaga tõendatuks, et mobiilse parkimise alustamisel ja parkimise eest tasumisel on eksitud sõiduki registreerimisnumbri kirjutamisega. Kohus nõustub kostjaga, et eksimusele vaatamata on mobiilset parkimist alustatud ja parkimise eest tasutud. Kostja vastusest nähtub, et kostja on
kontrolörile, kes paigaldas trahvinõuet ka asjaolusid selgitanud. Seega puudub hagejal alus leppetrahvi nõudmiseks parkimistasu maksmata jätmise tõttu.
9.Sissenõudmiskulu nõude puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega, mille nõudmise eelduseks on VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumine. Kuna kostja ei olnud parkimise eest maksmata jätnud, tuleb jätta rahuldamata ka hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõue.
10.Arvestades hagi rahuldamata jätmist, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
11.Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Seega kohus määrab, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.