Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-22-105666
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 16. jaanuar 2023
Kohtukoosseis
Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Margus Kurvitsa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
40 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. detsembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Osaühing
ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Berit Asuküla
Menetluse liik
Vastustaja (kostja): Margus Kurvits (isikukood
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
edastanud vastavalt m-parkimise juhendile SMS-i mobiilseks parkimiseks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes sõiduki XXXXXXX parkimise eest tasumata, mistõttu on väljastatud leppetrahvinõue, mida tähtaegselt ei tasutud ega vaidlustatud. Kostja väide, et ta on trahvinõuet paigaldanud kontrolörile asjaolusid selgitanud, on tõendamata ning vestlus kontrolöriga ei ole korrektne viis vaide esitamiseks. Kostja ei ole leppetrahvinõudel toodud kodulehel vaiet esitanud, kuigi sai info koos leppetrahvinõudega. Kohtumenetluse käigus selgus, et 19. märtsil 2019 on alustatud mobiilset parkimist ning saadetud SMS numbrile 1902 järgmise sisuga: XXXXXXX EP33 ning sellest lähtuvalt jõutud järeldusele, et tõenäoliselt oli tegemist sõiduki XXXXXXX parkimisega, kuid SMS-i saatmisel on eksitud ühe tähega. Ei saa eeldada, et hageja parkimistingimuste täitmise kontrollimisel vaatab andmebaasist üle kõik sõiduki registrinumbri sisestamisel võimalikud eksimuse võimalused. Sõidukil XXXXXXX puudus parkimisõigus leppetrahvi väljastamise ajal. Parkimisõigus oli sõidukil registrinumbriga XXXXXXX. Kostjal oli kohustus sisestada õige sõiduki registrinumber, mida ta aga ei teinud. Parkimistingimuste p 2 sätestab, et parkimislepingu tingimuste nõuetekohase täitmise eest vastutab sõiduki omanik. Kostja ei ole tõendanud seda, et samal ajal ei olnud parkimisalal parkimas kaks sõidukit registrinumbritega XXXXXXX ja XXXXXXX, kuigi kostja viitas, et just XXXXXXX parkimise all on mõeldud temale kuuluva sõiduki parkimist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu 10 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist (praegusel juhul pärast parkimiskohalt lahkumist) võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot. Sissenõudmiskulude nõude eelduseks on tarbijaga sõlmitud lepingu puhul üksnes see, et tarbijale saadetakse meeldetuletuskiri. Seda on hageja teinud. Hageja on teinud erinevaid toiminguid, mis annavad aluse sissenõudmiskuludele. Hageja on teinud päringud Transpordiametisse ja rahvastikuregistrisse ning seejärel saatnud kostjale tähitud kirja. Kõik eeltoodu on kulu, mida hageja ei oleks pidanud tegema, kui kostja oleks leppetrahvi õigeaegselt tasunud. Sissenõudmiskulude suurus ja piirmäärad on välja toodud seaduses, nendes ei ole vaja eraldi kokku leppida ning hageja peaks tõendama sissenõudmiskulude suurust üksnes olukorras, kui sissenõudmiskulude suurus ületab seaduses ettenähtud piirmäärasid.
4(6)
Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus
apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 2 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud.
kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.