Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Margus Kurvitsa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
40 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. detsembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Osaühing
EUROPARK
ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Berit Asuküla
Menetluse liik
Vastustaja (kostja): Margus Kurvits (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Osaühingu EUROPARK ESTONIA Tartu Maakohtu 1. detsembri 2022. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja lugeda apellatsioonkaebus Osaühingule EUROPARK ESTONIA tagastatuks.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 1(6)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 16. veebruaril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Margus Kurvitsalt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite, menetlus jätkus Tartu Maakohtus. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki MERCEDES-BENZ SPRINTER 313 CDI registrinumbriga XXXXXXX omanik/vastutav kasutaja alates 18. veebruarist 2016. Sõiduk oli 19. märtsil 2019 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Turu 6, Tartu (EP33) parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist leppetrahvinõude nr 1161 9031 9153 6376 maksetähtajaga 2. aprill 2019, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväidet ei esitanud. Hageja saatis 19. mail 2021 posti teel tähitud kirjaga nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, kostja sellele ei vastanud. Võla sissenõudmiskulu on tekkinud seoses transpordiametile saadetud päringuga sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, päringuga rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning kostjale võlgnevuse kohta meeldetuletuse saatmisega. Kostja ega advokaadibüroo TGS Baltic Eesti töötaja ei ole võtnud hagejaga ühendust ja leppetrahvi vaidlustanud. Hageja andmebaasi kohaselt ei ole võlgnevuse osas pretensiooni esitatud. Leppetrahvi pretensiooni ei saa esitada ning sellega seotud otsuseid ei tehta telefoni teel. Sõidukist tehtud fotodelt on näha, et sõiduki juures ei viibinud leppetrahvi väljastamise hetkel ning fotode tegemisel ühtegi isikut.
19.märtsil 2019 kell 15:07:29 – 15:36:42 oli tsoonis EP33 pargitud sõiduk registrinumbriga XXXXXXX. Arvestades parkimise kellaaega, sisestatud sõiduki numbrimärki ning telefoninumbrit, saab eeldada, et mobiilsel parkimisel on eksitud sõiduki registrinumbri sisestamisega ning XXXXXXX asemel on kirjutatud XXXXXXX. Parkimisõigust kontrollinud isik ei tuvastanud seetõttu mobiilset parkimist sõidukil XXXXXXX ning väljastas leppetrahvinõude. Parkimist kontrolliv isik ei saa eeldada, et sõiduki registrinumber võib olla sisestatud valesti ning ei pea kontrollima kõiki võimalike eksimuse võimalusi.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Sõiduki parkimise eest hagiavalduses toodud ajal oli tasutud mobiilse parkimise vahendusel, parkimise alustas ning selle eest tasus advokaadibüroo TGS Baltics Eesti sekretär, kes eksis aga auto numbrimärgi sisestamisel. Kui kostja sõiduki juurde naasis, paigaldas parkimiskontrolör leppetrahvi nõuet sõiduki esiklaasile. Kostja vaidlustas nõuet ning püüdis selgitada, et parkimise eest on tasutud. Kontrolör väitis, et tema ei saa enam väljastatud leppetrahvi tühistada ning soovitas helistada leppetrahvinõudel toodud kontaktnumbrile. Kostja seda ka tegi ja selgitas telefoni teel tekkinud olukorda. Järgmisel päeval esitas kostja leppetrahvi kohta vaide interneti teel. Samuti kontakteerus parkimise korraldajaga ka parkimise eest tasunud advokaadibüroo TGS Baltic Eesti töötaja. Kostja ei ole tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile saadetud teadet saanud, kuigi elab seal igapäevaselt. Kostja pidas hageja leppetrahvi nõuet lahendatuks. Hageja nõue on aegunud. 2(6)
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 1. detsembri 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk registrinumbriga XXXXXXX oli 19. märtsil 2019 kostja poolt pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Turu 6, Tartu (EP33). Sõiduki parklasse sisenemisega saab lugeda poolte vahel sõlmituks lepingu, mille kohaselt kostja kohustus kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused olid näidatud infotahvlil parklas. Lisaks infotahvlile oli paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis andsid parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Parkimistingimustes oli kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Leppetrahvinõudest nähtuvalt seisnes parkimistingimuste rikkumine parkimistasu maksmata jätmises. Leppetrahvinõue väljastati 19. märtsil 2019 kell 15.36. Hageja 19. märtsi 2019. a parkimise logi väljavõttest nähtub, et kell 15:07:29 – 15:36:42 oli pargitud tsoonis EP33 sõiduk registrinumbriga XXXXXXX, sõnum sõiduki parkimiseks oli saadetud mobiilinumbrilt XXXXXXXX. Sama mobiilinumbri on kostja eelnevalt nimetanud advokaadibüroo TGS Baltic Eesti sekretäri numbrina, mida kasutades parkimine alustati ja parkimise eest tasuti. Hageja on nõustunud, et parkimise kellaaega, sisestatud sõiduki numbrimärki ning telefoninumbrit arvestades saab eeldada, et mobiilsel parkimisel on eksitud sõiduki registrinumbri sisestamisega ning XXXXXXX asemel on kirjutatud XXXXXXX. Maakohus luges eelnevaga tõendatuks, et mobiilse parkimise alustamisel ja parkimise eest tasumisel on eksitud sõiduki registrinumbri kirjutamisega. Maakohus nõustus kostjaga, et eksimusele vaatamata on mobiilset parkimist alustatud ja parkimise eest tasutud. Kostja vastusest nähtub, et kostja on kontrolörile, kes paigaldas trahvinõuet ka asjaolusid selgitanud. Seega puudub hagejal alus leppetrahvi nõudmiseks parkimistasu maksmata jätmise tõttu. Sissenõudmiskulu nõude puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega, mille nõudmise eelduseks on VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumine. Kuna kostja ei olnud parkimise eest maksmata jätnud, tuleb jätta rahuldamata ka hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõue.
MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid valikuliselt. Parkimisalale on paigaldatud parklasse sissesõidul ja parkimisalal infotahvlid (parkimistingimused) ning liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkijale teada, et ta on sisenenud eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused, mis näevad ette, et sõiduki kasutaja on kohustatud tasuma parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest parkimistasu, ning maksmise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil. Parkimistingimused näevad lisaks ette, et parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi kuni 50 eurot. Turu 6, Tartu parkimisalal on kaks võimalust parkimise eest tasumiseks, kas parkimisautomaati kasutades või SMS-iga (nn mobiilne parkimine). Kostja ei olnud
19.märtsil 2019 sõiduki XXXXXXX parkimise eest tasunud ei parkimisautomaadis ega 3(6)
edastanud vastavalt m-parkimise juhendile SMS-i mobiilseks parkimiseks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes sõiduki XXXXXXX parkimise eest tasumata, mistõttu on väljastatud leppetrahvinõue, mida tähtaegselt ei tasutud ega vaidlustatud. Kostja väide, et ta on trahvinõuet paigaldanud kontrolörile asjaolusid selgitanud, on tõendamata ning vestlus kontrolöriga ei ole korrektne viis vaide esitamiseks. Kostja ei ole leppetrahvinõudel toodud kodulehel vaiet esitanud, kuigi sai info koos leppetrahvinõudega. Kohtumenetluse käigus selgus, et 19. märtsil 2019 on alustatud mobiilset parkimist ning saadetud SMS numbrile 1902 järgmise sisuga: XXXXXXX EP33 ning sellest lähtuvalt jõutud järeldusele, et tõenäoliselt oli tegemist sõiduki XXXXXXX parkimisega, kuid SMS-i saatmisel on eksitud ühe tähega. Ei saa eeldada, et hageja parkimistingimuste täitmise kontrollimisel vaatab andmebaasist üle kõik sõiduki registrinumbri sisestamisel võimalikud eksimuse võimalused. Sõidukil XXXXXXX puudus parkimisõigus leppetrahvi väljastamise ajal. Parkimisõigus oli sõidukil registrinumbriga XXXXXXX. Kostjal oli kohustus sisestada õige sõiduki registrinumber, mida ta aga ei teinud. Parkimistingimuste p 2 sätestab, et parkimislepingu tingimuste nõuetekohase täitmise eest vastutab sõiduki omanik. Kostja ei ole tõendanud seda, et samal ajal ei olnud parkimisalal parkimas kaks sõidukit registrinumbritega XXXXXXX ja XXXXXXX, kuigi kostja viitas, et just XXXXXXX parkimise all on mõeldud temale kuuluva sõiduki parkimist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu 10 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist (praegusel juhul pärast parkimiskohalt lahkumist) võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot. Sissenõudmiskulude nõude eelduseks on tarbijaga sõlmitud lepingu puhul üksnes see, et tarbijale saadetakse meeldetuletuskiri. Seda on hageja teinud. Hageja on teinud erinevaid toiminguid, mis annavad aluse sissenõudmiskuludele. Hageja on teinud päringud Transpordiametisse ja rahvastikuregistrisse ning seejärel saatnud kostjale tähitud kirja. Kõik eeltoodu on kulu, mida hageja ei oleks pidanud tegema, kui kostja oleks leppetrahvi õigeaegselt tasunud. Sissenõudmiskulude suurus ja piirmäärad on välja toodud seaduses, nendes ei ole vaja eraldi kokku leppida ning hageja peaks tõendama sissenõudmiskulude suurust üksnes olukorras, kui sissenõudmiskulude suurus ületab seaduses ettenähtud piirmäärasid.
RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu 1. detsembri 2022. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Maakohtu otsuses on tsiviilasja hinnaks märgitud 40 eurot. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4(6)
Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus
apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 2 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid põhjuse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse norme või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu otsuse resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5). Maakohus ei ole asjas ebaõigesti hinnanud tõendeid.
8.Iseenesest on põhjendatud kostja väide, et leppetrahvi kohaldamise aluseks on parkimistingimuste nõuete täitmata jätmine. Samas ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatut, et kostjale esitatud leppetrahvinõudest nähtuvalt seisnes parkimistingimuste rikkumine parkimistasu maksmata jätmises (dtl 39). Seega kohaldas hageja leppetrahvi parkimislepingu konkreetse rikkumise tõttu. Kostja väitel on ta aga parkimise eest tasunud, tema eest on kohustuse täitnud advokaadibüroo. Hageja ei ole menetluses advokaadibüroolt tasu saamist ajal, kui kostja sõiduki parkis, vaidlustanud. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et kostja peaks tõendama, et advokaadibüroo ei ole täitnud kostja asemel kellegi kolmanda isiku kohustust hageja ees (apellatsioonkaebuse sõnastuse kohaselt tõendanud seda, et samal ajal ei olnud parkimisalal parkimas kaks sõidukit registrinumbritega XXXXXXX ja XXXXXXX). Seda, et kolmandal isikul oleks samasugune kohustus hageja ees, mida täitis advokaadibüroo, tuleb tõendada hagejal, kui ta sellele tugineb. Sissenõudmiskuludega seoses leiab ringkonnakohus, et TsMS § 405 lg 1 p 5 lubab kohtul tõendina lähtuda ka poole seletusest. Kostja väitel pöördus ta parkimiskontrolöriga vestluse järel telefoni teel kostja esindaja poole, et olukorda selgitada. Kostja väitel peaks see telefonikõne olema hageja poolt salvestatud. Ringkonnakohus leiab, et sellega on kostja käitunud tsiviilkäibes tavapärase hoolsusega. Kui hageja leiab, et vestlus kontrolöriga ning telefonivestlus hagejaga ei ole korrektne viis vaide esitamiseks (apellatsioonkaebuse p 2.1), peaks see olema selge ja üheselt arusaadav lepingu sõlmimisel (mh oleks saanud kohast vaidlustamise viisi selgitada nii kontrolör kui ka hageja esindaja telefonivestluses), mitte ainult leppetrahvi nõude edastamisel. Eelmärgitut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.
9.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
10.TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab kaebaja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud 5(6)
kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.