Tsiviilasja nr Tsiviilasi Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja lahendamine
Tartu Maakohus Susann Liin Tartu, 12. november 2025 Tartu kohtumaja (Kalevi tn 1, 51010, Tartu, epost [email protected]) 2-25-7800 B2 Impact OÜ hagi R.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1830 eurot 37 senti Hageja Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine (epost XXX) Kostja R.P (isikukood XXX, elukoht XXX xx– x, XXX-i, e-post XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ 20.05.2025 hagi R.P vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista R.P-lt B2 Impact OÜ kasuks välja 7801 eurot 59 senti, mis on põhivõlg tulenevalt tarbijakrediidilepingutest nr S215065149, nr S215067787, nr S215105705; nr S215118666; nr S215125262; nr S225302977; nr S225348090; nr S225364974; nr S225667060, nr S235828421 ja nr S235835906.
3.Mõista R.P-lt B2 Impact OÜ kasuks välja 1854 eurot 48 senti, mis on 11.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis, tarbijakrediidilepingutest nr S215065149, nr S215067787, nr S215105705; nr S215118666; nr S215125262; nr S225302977; nr S225348090; nr S225364974; nr S225667060, nr S235828421 ja nr S235835906 tulenevalt.
4.Mõista R.P-lt B2 Impact OÜ kasuks välja edasiulatuv võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (7801 eurot 59 senti) alates 12.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta menetluskuludest 87% R.P kanda ja 13% B2 Impact OÜ kanda. R.P-l puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
6.Mõista R.P-lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 730 eurot 80 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (730 eurot 80 senti) käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord
Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, hageja) esitas 20.05.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.P (kostja) vastu laenulepingutest nr S215065149; nr S215067787, nr S215105705; nr S215118666; nr S215125262; nr S225302977; nr S225348090; nr S225364974; nr S225667060, nr S235828421 ja nr S235835906 kokku tuleneva põhivõlgnevuse 10 561 eurot 60 senti, intressi 91 eurot 02 senti, võla sissenõudmiskulude 30 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskuluna riigilõivu 840 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
1.1.Hagi kohaselt sõlmisid OÜ Omaraha (krediidiandja) ja kostja 11 lepingut (lepingud): a) 18.10.2021 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S215065149 laenusummas 1580 eurot, perioodiga 24 kuud, krediidikulukuse määraga 33,8% aastas, intress 23,96% aastas. Laenusummast peeti enne kostjale ülekandmist kinni lepingutasu 31 eurot 60 senti, tagatisfondi tasu 47 eurot 40 senti ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 1391 eurot 69 senti, millest krediidiandja arvestas maksegraafikujärgse põhiosa katteks on 975 eurot 64 senti, intressi katteks 414 eurot 50 senti, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja viivise katteks 1 euro 56 senti. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest, võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (18.03.2023, 18.04.2023 ja 18.05.2023) osamakse tasumisega, ütles krediidiandja laenulepingu erakorraliselt üles 26.06.2023 ja loovutas nõude hagejale;
2
b) 20.10.2021 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S215067787, laenusummas 2080 eurot, perioodiga 36 kuud, krediidikulukuse määraga 37,5% aastas, intressimäär 27,89% aastas. Väljamakstavast laenusummast peeti kinni lepingutasu 41 eurot 60 senti, tagatisfondi tasu 72 eurot 80 senti ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 1421 eurot 56 senti, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 728 eurot 95 senti, intressi katteks 689 eurot 63 senti, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja viivise katteks 2 eurot 96 senti. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest, võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (20.03.2023, 20.04.2023 ja 20.05.2023) osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 28.06.2023 ning loovutas nõude hagejale; c) 12.11.2021 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S215105705, laenusummas 1230 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 34,7% aastas, intressimäär 27,22% aastas, lepingu kestus 60 kuud. Laenusummast peeti kinni lepingutasu 24 eurot 60 senti, tagatisfondi tasu 43 eurot 5 senti ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 579 eurot 74 senti, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 177 eurot 77 senti, intressi katteks 401 eurot 58 senti, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja viivise katteks 0 eurot 39 senti. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (12.03.2023, 12.04.2023 ja 12.05.2023) osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 20.06.2023 ning loovutas nõuded hagejale; d) 18.11.2021 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S215118666 laenusummas 600 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 42,60% aastas, intressimäär 32,88% aastas. Laenusummast peeti väljamaksmisel kinni lepingutasu 12 eurot, tagatisfondi tasu 21 eurot ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 310,28 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 76 eurot 41 senti, intressi katteks 233 eurot 74 senti, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja viivise katteks 0 eurot 14 senti. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (18.03.2023, 18.04.2023 ja 18.05.2023) osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 26.06.2023 ja loovutas nõuded hagejale; e) 21.11.2021 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S215125262 laenusummas 1000 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 39,4% aastas, intressimäär 30,62% aastas. Laenusummast peeti väljamaksmisel kinni lepingutasu 20 eurot, tagatisfondi tasu 35 eurot ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 503 eurot 75 senti, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 133 eurot 03 senti, intressi katteks 370 eurot 24 senti, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja viivise katteks 0 eurot 49 senti. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (21.03.2023, 21.04.2023 ja 21.05.2023) osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 29.06.2023 ning loovutas nõuded hagejale; f) 11.03.2022 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu nr S225302977 laenusummas 400 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 28,5% aastas, intressimäär 22,56% aastas. Laenusummast peeti väljamaksmisel kinni lepingutasu 8 3
eurot, tagatisfondi tasu 14 eurot ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 123 eurot 20 senti, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 44 eurot 42 senti, intressi katteks 78 eurot 68 senti ja viivise katteks 0 eurot 11 senti. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (11.03.2023, 11.04.2023 ja 11.05.2023) osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 19.06.2023; g) 08.04.2022 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu nr S225348090 laenusumma 740 eurot, laenuperiood 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määr 32,5% aastas, intressimäär 25,55% aastas. Laenusummast peeti väljamaksmisel kinni lepingutasu 14 eurot 80 senti, tagatisfondi tasu 25 eurot 90 senti ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 224 eurot 74 senti, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 69 eurot 85 senti, intressi katteks 154 eurot 61 senti ja viivise katteks 0 eurot 29 senti. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (08.03.2023, 08.04.2023 ja 08.05.2023) osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 16.06.2023 ning loovutas nõude hagejale; h) 19.04.2022 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu nr S225364974 laenusummas 1000 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 34,9% aastas, intressimäär 27,17% aastas. Väljamakstavast summast peeti kinni lepingutasu 20 eurot, tagatisfondi tasu 35 eurot ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 321 eurot 7 senti, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 91 eurot 51 senti, intressi katteks 229 eurot 7 senti ja viivise katteks 0 eurot 51 senti. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (19.03.2023, 19.04.2023 ja 19.05.2023) osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 27.06.2023 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale; i) 15.10.2022 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S225667060 laenusummas 870 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 38,1% aastas, intress 29,72% aastas. Laenusummast on väljamaksmisel kinni peetud lepingutasu 17 eurot 40 senti, tagatisfondi tasu 30 eurot 45 senti ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 113 eurot 80 senti, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 27 eurot 72 senti, intressi katteks 83 eurot 05 senti ja viivise katteks 0 eurot 04 senti. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (15.03.2023, 15.04.2023 ja 15.05.2023) osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 26.06.2023 ning loovutas nõuded hagejale; j) 11.01.2023 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S235828421 laenusummas 1690 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 42,8% aastas, intressimäär 33,01% aastas. Laenu väljamaksmisel peeti kinni lepingutasu 33 eurot 80 senti, tagatisfondi tasu 59 eurot 15 senti ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 58 eurot 8 senti, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 11 eurot 64 senti, intressi katteks 46 eurot 45 senti ja viivise katteks 0 eurot. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses 4
vähemalt kolme järjestikuse (11.03.2023, 11.04.2023 ja 11.05.2023) osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 19.06.2023 ning loovutas nõuded hagejale; k) 15.01.2023 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S235835906 laenusummas 1720 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 44,4% aastas, intressimäär 34,14% aastas. Väljamakstavast laenusummast peeti kinni lepingutasu 34 eurot 40 senti, tagatisfondi tasu 60 eurot 20 senti ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 60 eurot 50 senti, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 11 eurot 50 senti, intressi katteks 48 eurot 91 senti ja viivise katteks 0 eurot 6 senti. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (15.03.2023, 15.04.2023 ja 15.05.2023) osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 26.06.2023;
1.2.Tartu Maakohus selgitas 29.07.2025 kirjas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on kõikide hagis nimetatud laenulepingute kostjaga sõlmimisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale tähtaja 10 päeva, et esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte eeldatavat rikkumist arvestades nõude ümberarvutus VÕS § 4034 lg 7 mõttes, mis sätestab, et kui krediidiandja rikub tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks seadusjärgne intressimäär VÕS § 94 mõttes ning muid tasusid (sh lepingutasu) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tartu Maakohus selgitas 24.10.2025 kirjas täiendavalt hagejale vastutustundliku laenamise põhimõtte eeldatava rikkumise tagajärgi ning palus hagejal esitatud ümberarvutust täiendada, sealjuures täpsustada viivisearvutust ja ülesütlemisega seostuvat.
1.3.Hageja täpsustas enda nõuet ja ümberarvutusi kohtule 11.08.2025 ja 05.11.2025 saadetud vastustes. Hageja selgitas, et tema hinnangul ei rikkunud krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest toonane seadus ega krediidiandja enda reeglid ei näinud ette kohustust küsida igal juhul arvelduskonto väljavõtet. Juhuks, kui kohus aga peaks leidma, et nimetatud põhimõtet on rikutud, esitas hageja 11.08.2025 ümberarvutused, mida ta täpsustas kohtu nõudel veel 05.11.2025 seisukohas. Hageja ei soovinud esitada ümberarvutust intressinõude kohta, hageja selgitas, et nõuab kõigi lepingute puhul vaid põhiosa ja viivist. Hageja palus kokkuvõtvalt 05.11.2025 täpsustatud ümberarvutuse kohaselt kostjalt välja mõista järgnevad summad: a) lepingu nr S215065149 alusel põhinõude jääk 188 eurot 31 senti (väljastatud laen 1580 eurot, millest on maha arvutatud laekumised 1391 eurot 69 senti). Laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras tagastamata krediidisummalt alates lepingu tähtaja saabumisele järgnevast päevast 19.10.2023; b) lepingu nr S215067787 alusel põhinõude jääk 658 eurot 44 senti (väljastatud laen 2080 eurot, millest on maha arvutatud laekumised 1421 eurot 56 senti). Laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras tagastamata krediidisummalt alates lepingu tähtaja saabumisele järgnevast päevast 21.10.2024; c) lepingu nr S215105705 alusel põhinõude jääk 650 eurot 26 senti (1230 – 579,74 = 650,26) ja viivis tagastamata krediidilt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 5
21.06.2023. Ümberarvutatud graafiku järgi on kostja tasunud täies ulatuses osamaksed kuni 12.01.2023 ning osaliselt 12.02.2023 osamakse. Kostja oli viivituses 12.03.2023, 12.04.2023 ja 12.05.2023 osamaksete tasumisega mistõttu olid lepingu ülesütlemise eeldused täidetud 20.06.2025 ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvutuse korral; d) lepingu nr S215118666 alusel põhinõude jääk 289 eurot 72 senti (600 – 310,28 = 289,72) ja viivis tagastamata krediidilt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 27.06.2023. Ümberarvutatud graafiku järgi on kostja tasunud täies ulatuses osamaksed kuni 18.01.2023 ning osaliselt 18.02.2023 osamakse. Kostja oli viivituses 18.03.2023, 18.04.2023 ja 18.05.2023 osamaksete tasumisega mistõttu olid lepingu ülesütlemise eeldused olid 26.06.2025 ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvestuse korral täidetud; e) lepingu nr S215125262 alusel põhinõude jääk summas 496 eurot 25 senti (1000 – 503,75 = 495,25) ja viivis tagastamata laenusummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 30.06.2023. Ümberarvestatud graafiku järgi on kostja tasunud täies ulatuses osamaksed kuni 21.01.2023 ning osaliselt 21.02.2023 osamakse. Lepingu ülesütlemise eeldused olid 29.06.2025 ülesütlemisavalduse esitamise ajal ka ümberarvestuse korral täidetud, kuna kostja oli viivituses täies ulatuses 21.03.2023, 21.04.2023 ja 21.05.2023 osamaksetega; f) lepingu nr S225302977 alusel põhinõude jääk summas 276 eurot 80 senti (400 – 123,20 = 276,80) ja viivis tagastamata laenusummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 20.06.2023. Ümberarvestatud graafiku järgi on kostja tasunud täies ulatuses osamaksed kuni 18.01.2023 ning osaliselt 18.02.2023 osamakse. Kostja oli viivituses 18.03.2023, 18.04.2023 ja 18.05.2023 osamaksete tasumisega mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused olid 19.06.2025 ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvestuse puhul täidetud; g) lepingu nr S225348090 alusel põhinõude jääk summas 515 eurot 26 senti (740 – 224,74 = 515,26) ja viivis tagastamata laenusummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.06.2023. Ümberarvutatud laenugraafiku järgi on kostja tasunud täies ulatuses osamaksed kuni 08.01.2023 osamakseni ning osaliselt 08.02.2023 osamakse. Kostja oli viivituses täies ulatuses 08.03.2023, 08.04.2023 ja 08.05.2023 osamakse tasumisega, mistõttu olid lepingu ülesütlemise eeldused 16.06.2025 ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvestuse puhul täidetud; h) lepingu nr S225364974 alusel põhinõude jääk 678 eurot 93 senti (1000 – 321,07 = 678,93) ja viivis tagastamata krediidilt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 28.06.2023. Ümberarvutatud laenugraafiku järgi on kostja tasunud täies ulatuses osamaksed kuni 19.01.2023 osamakseni ning osaliselt 19.02.2023 osamakse. Kostja oli viivituses täies ulatuses 19.03.2023, 19.04.2023 ja 19.05.2023 osamakse tasumisega, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused olid 27.06.2025 ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvestuse puhul täidetud; i) lepingu nr S225667060 alusel põhinõude jääk 756 eurot 20 senti (870 – 113,80 = 756,20) ja viivis tagastamata laenusummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 27.06.2023. Ümberarvestatud laenugraafiku järgi on kostja tasunud täies ulatuses osamaksed kuni 15.01.2023 osamakseni ning osaliselt 15.02.2023 osamakse. Kostja oli viivituses täies ulatuses 15.03.2023, 15.04.2023 ja 15.05.2023 osamakse tasumisega, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused olid 26.06.2025 ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvestuse puhul täidetud; 6
j) lepingu nr S235828421 alusel põhinõude jääk summas 1631 eurot 92 senti(1690 – 58,08 = 1631,92) ja viivis tagastamata laenusummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 20.06.2023. Ümberarvestatud laenugraafiku järgi on kostja tasunud üksnes esimese osamakse, seega kostja oli viivituses täies ulatuses 11.03.2023, 11.04.2023 ja 11.05.2023 osamakse tasumisega ja osaliselt 11.02.2023 osamaksega, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused olid 19.06.2025 ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvestuse puhul täidetud; k) leping nr S235835906 alusel põhinõude jääk 1659 eurot 50 senti (1720 – 60,50 = 1659,50) ja viivis tagastamata krediidilt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 26.06.2023. Ümberarvutatud laenugraafiku järgi on kostja tasunud üksnes esimese, s.o 15.01.2023 osamakse. Kostja oli viivituses täies ulatuses 15.02.2023, 15.03.2023 ja 15.04.2023 osamakse tasumisega, mistõttu olid lepingu ülesütlemise eeldused 25.06.2025 ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvestuse puhul täidetud.
5.Tartu Maakohus võttis 15.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 16.09.2025, kui kostjale kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist 16.09.2025 e-posti aadressilt XXX. Kostja pidi hagile vastama hiljemalt 07.10.2025, kuid tähtaegselt hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostja ei vastanud tähtaegselt hagile ega teavitanud kohut mõjuvast põhjusest. Kostjal oli hagile vastamiseks aega 21 päeva, mis oli piisavalt pikk aeg. Kostja ei ole taotlenud riigi õigusabi, et hagile vastata ning kostjale ei toimetatud hagi kätte avaliku kättetoimetamisega. Kohus selgitas kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et kui kostja hagile ei vasta, on võimalik teha tagaseljaotsus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus hagiavalduses, et kohus lahendaks asja tagaseljaotsusega, kui kostja hagile ei vasta ning tunnistaks tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt. Kohus teeb selle nõude kohta sisulise otsuse. Osas, milles kohus leiab, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus TsMS § 407 lg 6 kohaselt otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Osas, kus kohus hagi rahuldab, teeb kohus tagaseljaotsuse. TsMS § 444 lg 3 kohaselt ei põhjenda kohus otsust osas, kus kohus hageja nõude tagaseljaotsusega rahuldab.
8.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud üksteist lepingut. Kohus leiab, et kõik need lepingud tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguteks VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepingutega peab kohus omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud vastavalt Euroopa Kohtu ja 7
Riigikohtu praktikale (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C 679/18, OPR Finance s.r.o. vs. GK, p d 18 ja 46). Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks, kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
8.1.Krediidiandja on kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50, p 17 jj). Sealjuures pidi teenusepakkuja VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Võtma arvesse kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet lepingus kokkulepitud tingimustel krediiti tagasi maksta, hindama kostja varalist seisundit, sissetuleku regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Teenusepakkuja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest ja lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
8.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima mõistlikul viisil kostja esitatud teavet VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Kohus märgib, et hageja pidi VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendama, et kostja krediidivõimelisust on hoolsalt kontrollitud ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud. Kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollima ka kostja vastuväiteta.
9.1.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt määras krediidiandja võimaliku lubatava krediidilimiidi kostja esitatud andmete alusel ja kasutas kostja maksekäitumise analüüsimiseks enne iga laenulepingu sõlmimist sisemisi andmebaase ning teenusepakkujale võimalikke kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit ja OÜ-d Krediidiregister). Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Krediidiandja hindas kostja maksevõimet arvestades taotlusest lähtuvaid teisi finantskohustusi, taotlusest nähutvaid igakuiseid majapidamiskulusid, kulutusi ülalpeetavatele ja teisi Omaraha.ee ees olevaid kohustusi. Sissetulekuna arvestas krediidiandja Pensioniregistrist saadud pensioni suurust, millele lisas 20%, kuna kostja näitas laenutaotluses palju suuremat sissetulekut. Samuti kontrollis krediidiandja kostja andmeid avalikest registritest.
9.2.Kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui jättis kostja krediidivõimelisuse nõuetekohase hoolega hindamata. Kohus leiab, et krediidiandja ei täitnud eelkirjeldatud tegevusega nõuetekohase hoolsusega teabe hankimise ja krediidivõimelisuse hindamise kohustust. 8
Nimelt tugines krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel eelkõige kostja enda esitatud andmetele ning maksehäireregistrile. Riigikohus on rõhutanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Hageja tõi selle riigikohtu seisukoha hagiavalduse täienduses välja, kuid ei tõendanud enda väidet, et muu teave oli tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Iseenesest on õige hageja väide, et laenusaaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest ja väiksemate laenude puhul ei saa eeldada päris sellise protsessi läbimist nagu elamukinnisvara ostuks saadud krediidi puhul. See ei vabasta aga krediidiandjat konto väljavõtte küsimise kohustusest. Seda eriti olukorras, kus kostja võtab väikse vahega samalt krediidiandjalt juba korduvalt laenu. Maksehäireregistrid kajastavad infot isikute registreeritud maksehäirete kohta, kuid ei anna teavet selle kohta, kas isikul on finantskohustusi. Konto väljavõttest oleks selgunud, kas kostjal on veel täiendavaid kohustusi teiste laenuvõtjate ees. Krediidiandja jättis kostja tegelikud sissetulekud ja kohustused kontrollimata ning rikkus sellega vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi, et kostjalt saab VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõuda vaid põhivõlga ja seadusjärgset intressi, kuid muid tasusid (sh lepingutasu) kostja teenusepakkujale ega nüüd ka hagejale ei võlgne. Kuivõrd hageja on selgitanud, et ta ei soovi intressinõuet ümber arvestada ja arvestab kõik tagasimaksed põhivõla katteks, on ta intressinõudest loobunud. Seega piirdub hageja nõue kostja vastu vaid põhivõlaga.
11.Kohus leiab, et hageja üheteistkümne tarbijakrediidilepingute alusel esitatud nõuded kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt. Kohus hindab esmalt nõude õigusliku aluse välja selgitamiseks, kas hageja ütles lepingud kehtivalt üles. Kohus märgib, et tähtajalise tarbijakrediidilepingu saab VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 järgi tarbija makseviivituse tõttu erakorraliselt üles öelda eeldusel, et täidetud on järgnevad tingimused: tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist ja krediidiandja on pakkunud tarbijale hiljemalt koos eelnimetatud kahenädalase tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust.
12.Hageja on palunud nõude ümberarvutuse korral välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivised. Kui lepingu kõpptähtaeg on möödunud, nõuab hageja viivist alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast. Kui leping on lõppenud ülesütlemisega, nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast. Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest tulenevalt. Kui kohustus on muutunud sissenõutavaks kas lepingu tähtaja möödumise või lepingu ülesütlemise tõttu ning seda pole tähtajaks tasutud, tuleb sellelt tasuda ka viivist.
13.Järgnevalt analüüsib kohus iga tarbijakrediidilepingu kohta, kas krediidiandjal oli ülesütlemise avalduse seisuga õigus nimetatud lepingu ülesütlemiseks. Kuna hageja on ümberarvutuses loobunud intressi ümberarvutamisest ning muude kulude nõudmise õigust vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu hagejal VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei ole, on hageja arvestanud kõik maksed põhiosa katteks ning esitanud ümberarvutused. Kohus tuvastab, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt on krediidiandja loovutanud lepingutest tulenevad nõuded hagejale (dtl 44–222). Kohus kontrollib samuti iga lepingu puhul viivisenõude põhjendatust ja ulatust. Kuivõrd hageja on enamike nõuete puhul arvutanud viivised välja 11.08.2025 seisuga, arvutab kohus kõigi lepingute puhul viiviseid välja tolle aja 9
seisuga. Viivise arvutamisel kasutati viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee), arvutuskäike seetõttu kohus otsusesse ei märgi.
13.1.Kohus analüüsib esmalt 18.10.2021 sõlmitud lepingust nr S215065149 tulenevaid nõudeid. Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 1580 eurot, krediit tuli tagastada 24 kuu jooksul, viimase osamakse tähtpäev oli 18.10.2023 (dtl 44–52). Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on leping lõppenud, ei tule ülesütlemise kehtivusele eraldi hinnangut anda. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 188 eurot 31 senti põhivõla ja 40 eurot 49 senti, mis on seadusjärgne viivis alates lepingu lõppemisest perioodil 19.10.2023–11.08.2025.
13.2.Kohus leiab, et rahuldada tuleb ka 20.10.2021 lepingust nr S215067787 tulenevad nõuded. Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 2080 eurot, krediit tuli tagastada 36 kuu jooksul, viimase osamakse tähtpäev oli 20.10.2024 (dtl 60–68). Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on leping lõppenud, ei tule ülesütlemise kehtivust eraldi hinnata. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 658 euro 44 sendi suuruse põhivõla ja 59 eurot 56 senti, mis on seadusjärgne viivis alates lepingu lõppemisest perioodil 21.10.2024–11.08.2025.
13.3.Kohus analüüsib järgnevalt 12.11.2021 lepingust nr S215105705 tulenevaid nõudeid. Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 1230 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase osamakse tähtpäev oleks olnud seega 12.11.2026 (dtl 76–85). Kohus leiab, et leping on ka ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1 kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kohus leiab, et krediidiandja ütles 20.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 89) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus tuvastab, et kostja oli viivituses 12.03.2023, 12.04.2023 ja 12.05.2023 osamaksete tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale 05.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 88). Kohus leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana. Kohus leiab, et hagi tuleb ka selles osas rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 650 eurot 26 senti ning 165 eurot 22 senti, mis on seadusjärgne viivis alates lepingu lõppemisest perioodil 21.06.2023–11.08.2025.
13.4.Kohus analüüsib järgnevalt 18.11.2021 lepingust nr S215118666 tulenevaid nõudeid. Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 600 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase osamakse tähtpäev oleks olnud seega 18.11.2026 (dtl 93–102). Kohus leiab, et leping on ka ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1 kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kohus leiab, et krediidiandja ütles 26.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 106) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus tuvastab, et kostja oli viivituses 18.03.2023, 18.04.2023 ja 18.05.2023 osamaksete tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale 10
11.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 105). Kohus leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana. Kohus leiab, et hagi tuleb ka selles osas rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 289 eurot 72 senti ning 73 eurot 11 senti, mis on seadusjärgne viivis alates lepingu lõppemisest perioodil 27.06.2023–11.08.2025.
13.5.Kohus analüüsib järgnevalt 21.11.2021 lepingust nr S215125262 tulenevaid nõudeid. Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 1000 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase osamakse tähtpäev oleks olnud seega 21.11.2026 (dtl 110–119). Kohus leiab, et leping on ka ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1 kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kohus leiab, et krediidiandja ütles 29.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 123) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus tuvastab, et kostja oli viivituses 21.03.2023, 21.04.2023 ja 21.05.2023 osamaksete tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale 14.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 122). Kohus leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 496 eurot 25 senti ning 124 eurot 80 senti, mis on seadusjärgne viivis alates lepingu lõppemisest perioodi 30.06.2023–11.08.2025 eest.
13.6.Kohus käsitleb järgnevalt 11.03.2022 lepingust nr S225302977 tulenevaid nõudeid. Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 400 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase osamakse tähtpäev oleks olnud seega 11.03.2027 (dtl 127–135). Kohus leiab, et leping on ka ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1 kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kohus leiab, et krediidiandja ütles 19.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 139) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus tuvastab, et kostja oli viivituses 11.03.2023, 11.04.2023 ja 11.05.2023 osamaksete tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale 04.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 138). Kohus leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 276 eurot 80 senti ning 70 eurot 41 senti, mis on viivis lepingu lõppemisest perioodi 20.06.2023–11.08.2025 eest.
13.7.Kohus analüüsib järgnevalt 08.04.2022 lepingust nr S225348090 tulenevaid nõudeid. Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 740 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase osamakse tähtpäev oleks olnud seega 08.04.2027 (dtl 143–152). Kohus leiab, et leping on ka ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on 11
muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1 kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kohus leiab, et krediidiandja ütles 16.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 156) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus tuvastab, et kostja oli viivituses 08.03.2023, 08.04.2023 ja 08.05.2023 osamaksete tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale 01.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 155). Kohus leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 515 eurot 26 senti ning 131 eurot 51 senti, mis on viivis lepingu lõppemisest perioodi 17.06.2023–11.08.2025 eest.
13.8.Kohus analüüsib järgnevalt 19.04.2022 lepingust nr S225364974 tulenevaid nõudeid. Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 1000 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase osamakse tähtpäev oleks olnud seega 19.04.2027 (dtl 160–169). Kohus leiab, et leping on ka ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1 kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kohus leiab, et krediidiandja ütles 27.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 173) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus tuvastab, et kostja oli viivituses 19.03.2023, 19.04.2023 ja 19.05.2023 osamaksete tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale 12.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 172). Kohus leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 678 eurot 93 senti ning 171 eurot 14 senti, mis on viivis lepingu lõppemisest perioodi 28.06.2023–11.08.2025 eest.
13.9.Kohus analüüsib järgnevalt 15.10.2022 lepingust nr S225667060 tulenevaid nõudeid. Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 870 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase osamakse tähtpäev oleks olnud seega 15.10.2027 (dtl 177–185). Kohus leiab, et leping on ka ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1 kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kohus leiab, et krediidiandja ütles 26.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 189) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus tuvastab, et kostja oli viivituses 15.03.2023, 15.04.2023 ja 15.05.2023 osamaksete tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale 08.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 188). Kohus leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana. 12
Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 756 eurot 20 senti ning 190 eurot 83 senti, mis on viivis lepingu lõppemisest perioodi 27.06.2023–11.08.2025 eest.
13.10.Kohus käsitleb järgnevalt 11.01.2023 lepingust nr S235828421 tulenevaid nõudeid. Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 1690 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase osamakse tähtpäev oleks olnud seega 11.01.2028 (dtl 193–201). Kohus leiab, et leping on ka ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1 kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kohus leiab, et krediidiandja ütles 19.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 205) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus tuvastab, et kostja oli viivituses 11.03.2023, 11.04.2023 ja 11.05.2023 osamaksete tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale 04.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 204). Kohus leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1631 eurot 92 senti ning 415 eurot 11 senti, mis on viivis lepingu lõppemisest perioodi 20.06.2023–11.08.2025 eest.
13.11.Kohus hindab järgnevalt 15.01.2023 lepingust nr S235835906 tulenevaid nõudeid. Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 1720 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase osamakse tähtpäev oleks olnud seega 15.01.2028 (dtl 209–217). Kohus leiab, et leping on ka ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1 kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kohus leiab, et krediidiandja ütles 26.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 221) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus tuvastab, et kostja oli viivituses 15.02.2023, 15.03.2023 ja 15.04.2023 osamaksete tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale 08.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 219). Kohus leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1659 eurot 50 senti ning 412 eurot 30 senti, mis on viivis lepingu lõppemisest perioodi 27.06.2023–11.08.2025 eest.
13.12.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb üheteistkümnest lepingust tuleneva põhivõla ja 11.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas rahuldada järgmiselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 7801 eurot 59 senti (188,31 + 658,44 + 650,26 + 289,72 + 496,25 + 276,80 + 515,26 + 678,93 + 756,20 + 1631,92 + 1659,50 = 7801,59). Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 11.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1854 eurot 48 senti (40,49 + 59,56 + 165,22 + 73,11 + 124,80 + 70,41 + 131,51 + 171,14 + 190,83 + 415,11 + 412,30 = 1854,48). Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ka osas, mis puudutab lepingutest tulenevalt põhivõlalt edasiulatuvat viivist. Kuivõrd kohus arvutas sissenõutavaks muutunud viivise välja ühtselt 11.08.2025 seisuga, rahuldab kohus edasiulatuva viivisenõude selliselt, et mõistab kostjalt 13
hageja kasuks TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 kohase viivise välja põhivõlalt (7801,59) alates 12.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
14.Kohus märgib, et hageja on lisaks esitanud nõuded lepingutasu, tagatisfonditasu, ülekandetasu jms tasude ning sissenõudmiskulude saamiseks. Kohus leiab, et need nõuded tuleb rahuldamata jätta, sest VÕS § 4034 lg 7 kohaselt saab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijalt nõuda vaid põhivõlga ja seadusjärgset intressi, kuid muid tasusid kostja krediidiandjale ega hagejale ei võlgne. Enamikke neist tasudest ei ole ka hageja ise pärast ümberarvutusi enam kostjalt nõudnud. Kohus lisab, et hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuigi hageja saatis kostjale kaks kirja 30.06.2023 ja 07.07.2023, soovides selle eest saada 30 eurot, ei ole kohtu hinnangul sissenõudmiskulude hüvitamiseks VÕS § 1132 lg 2 eeldused täidetud. Saadetud meeldetuletuskirjad on ebatäpsed, sest neis ei ole lähtutud ümberarvutuses kajastatud summadest. Nõutud summad on suuremad, kui kostja tegelikult tasuma kohustus. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõuet ei anna alust rahuldada ka viide Riigikohtu seisukohale (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 33). Nagu hageja ka ise hagis on märkinud, on Riigikohus tolles lahendis leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korra, seisukoht ei käsitle sissenõudmiskulusid.
15.Kohus määrab TsMS § 173 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esitamise seisuga oli hageja nõude järgi määratud hagi hind 11 860 eurot 24 senti. Kui hageja esitanuks hagi üksnes nende nõuetega, mille kohus rahuldas, olnuks hagi hind hagi esitamise seisuga 10 325 eurot 76 senti. Kohus leiab, et sellest lähtudes võib asuda seisukohale, et põhjendatud on jätta 87% hageja menetluskuludest kostja kanda ning 13% hageja enda kanda, sest selline on ligikaudne hagi rahuldamise ulatus.
16.Kohus määrab TsMS § 174 kohaselt kindlaks ka hüvitatava menetluskulude rahalise suuruse. Kohus märgib, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud ning hageja on palunud menetluskuludena välja mõista üksnes tasutud riigilõivu 840 eurot. Riigilõiv on menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb TsMS § 138 lg 2 järgi seaduses. Hagejat esindas menetluses tema töötaja, seega ei saa hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamist TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõuda. Kohus leiab, et seda arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 730 eurot 80 senti (840 × 0,87). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.