lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-11015/18

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-11015/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1720
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 477 lg 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 420 lg 1Apellatsioonkaebus tagaseljaotsuse peale

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-11015/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.09.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
VK Gentle 7 OÜ16201367(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.11.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-11015

Tsiviilasi

X (X) hagi VK Gentle 7 OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.09.2022 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

X apellatsioonkaebus, hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X (isikukood XXXXXXXX), esindaja Marie Tsine

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Kostja VK Gentle 7 OÜ (registrikood 16201367), esindajad TK ja VK

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 08.09.2022 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.X (hageja) esitas 28.07.2022 Harju Maakohtule hagi VK Gentle 7 OÜ (kostja) vastu 3 551,24 euro saamiseks ja palus kohustada kostjat tasuma viivist seadusjärgses määras alates 28.07.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 09.03.2022 notariaalse müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs ja hageja ostis korteriomandi asukohaga XXX Tallinn ja korteriomandi XXX Tallinn, mille eriomandiks oli mitteeluruum nr PP32-PK34. Lepingu p 4.3 kohaselt lepiti kokku, et kostja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest. Pooled allkirjastasid 06.05.2022 vara üleandmise ja vastuvõtmise akti, milles nad kinnitasid, et korteriomandil asukohaga XXX Tallinn lasub 01.05.2022 seisuga kommunaalkulude võlgnevus 3 551,24 eurot, mis tasutakse kostja poolt. 05.05.2022 koostati garantiikiri, milles kinnitatakse võlgnevuse tasumist. Vaatamata korduvatele lubadustele ei ole võlgnevust tasutud. Hageja saatis 15.06.2022 kostjale nõudekirja ja andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 22.06.2022. Kostja võlga ei tasunud.
3.Hagi sisaldas taotlust hagi tagamiseks, millega hageja soovis põhinõude ulatuses hüpoteekide seadmist ja arvelduskontode arestimist. Kohus jättis 29.07.2022 hagi tagamise taotluse rahuldamata.
4.Kohus võttis hagi 02.08.2022 menetlusse ja kohustas kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest. Kostja sai hagi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse koos lisadega kätte 16.08.2022 avaliku e-toimiku kaudu. Hagile vastamise tähtaeg oli 05.09.2022.
5.Hageja esitas 02.08.2022 taotluse hagi tagamiseks, millega soovis hüpoteegi seadmist põhinõude ulatuses kostjale kuuluvale kinnisasjale. Kohus rahuldas 03.08.2022 hageja taotluse.
6.Hageja esitas 08.08.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid hageja menetluskuludeks riigilõiv hagilt 455 eurot, riigilõiv kahelt hagi tagamise taotlustelt kokku 140 eurot, hagi tagamiselt tasutud tagatis 177,56 eurot ja õigusabikulud 1 780,80 eurot 10 tunni 36 minuti eest tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks) järgmiste toimingute eest: a) kinnistusraamatusse päringute tegemine, hagi ja tagamise taotluse koostamine (6 tundi 36 minutit); b) täiendava info kogumine kinnistute võõrandamisega seoses ja hagi täiendamine (51 minutut); c) Riigikohtu praktikaga tutvumine ja uue hagi tagamise taotluse koostamine (1 tund 31 minutit); d) hagi tagamise taotluse täiendamine kliendilt saadud infost lähtudes, taotluse komplekteerimine ja kohtusse esitamine (1 tund 30 minutit); e) hagi tagamise taotluse täiendamine (28 minutit). Hageja kinnitas, et kõik kulud olid seotud käesoleva asjaga ning palus mõista menetluskuludelt välja viivise.
7.Kostja teatas 17.08.2022, et ta maksis hagi tagamise abinõu asendamiseks 3 551,24 eurot kohtu deposiiti ning tulenevalt sellest palus tühistada hagi tagamise abinõu. Kohus rahuldas 24.08.2022 kostja taotluse.
8.Kostja hagile tähtajaks ei vastanud. Maakohtu otsus
9.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3 551,24 eurot ning kohustas kostjalt tasuma hagejale viivist alates 28.07.2022 võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud määras iga maksetähtajaga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse 3 551,24 eurot kohase täitmiseni. Kohus määras, et otsus oli tagatiseta viivitamata täidetav.

Kõik menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1 029 eurot ja kohustas tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus analüüsis hageja menetluskulude suurust ja leidis, et lepingulise esindaja kulu oli üle paisutatud. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning võttes arvesse, et kohus lahendas asja tagaseljaotsusega, oli käesolevas tsiviilasjas põhjendatud õigusabikulu kokku 3 tunni ulatuses. Hagilt tasutud riigilõiv 455 eurot ja 02.08.202 hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 70 eurot oli põhjendatud ja vajalik. Põhjendatud polnud 28.07.2022 hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu kostjalt väljamõistmine, kuivõrd kohus jättis 28.07.2022 hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hagi tagamise taotluselt tasutud tagatise väljamõistmine kostjalt ei olnud samuti põhjendatud, kuivõrd hagejal oli võimalik taotleda tagatise tagastamist. Hageja apellatsioonkaebus

10.Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja esindaja õigusabikulu 1 276,80 euro ulatuses ning palus teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks õigusabikulud kogu ulatuses ehk 1 780,80 eurot käibemaksuga. Juhul kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks ise lahendit teha, tuleks asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetlusekulud tuli jätta kostja kanda. Hageja nõustus kohtuga, et põhjendatud polnud kostjalt välja mõista 02.08.2022 hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv ja tagatis. Kaebaja ei nõustunud, et põhjendatud oli kostjalt välja mõista esindaja õigusabikulud vaid 3 tunni ulatuses. Kohtusse pöördumise vajalikkuse põhjustas kostja, sest ta ei täitnud oma kohustusi vabatahtlikult. Lepingulise esindaja kulu polnud ülepaisutatud. Kohus ei põhjendanud piisavalt, miks ta pidas põhjendatuks õigusabikulusid vaid 3 tunni ulatuses. Asjaolu, et kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, tõendas, et hageja koostas piisava põhjalikkusega hagi ja põhistas oma nõuet. Ka kostja pidas nõuet põhjendatuks ja tõendatuks ning seetõttu ei esitanud vastuväited sellele. Asjaolu, et kohus jättis algse tagamise taotluse rahuldamata ei tähendanud, et vastav kulu polnud tehtud. Kuivõrd kostja ise põhjustas kohtusse pöördumise, polnud põhjendatud õigusabikulude jätmine suuremas ulatuses hageja kanda. Esindaja kõik toimingud olid põhjendatud ja vajalikud. Hagi esitati 6 leheküljel koos 13 lisaga ja uus täpsustatud hagi tagamise avaldus oli 5 lehel koos 8 lisaga. Ka asjaolu, et kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, ei andnud alust vähendada menetluskulude suurust. Hageja valmistas hagiavalduse ette võimalikult selgelt ja põhjalikult. Ei olnud mõeldav, et ükski esindaja oleks suutnud tutvuda kõikide hagiavalduse esitamise aluseks olevate materjalidega ja koostada sedavõrd sisuka hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse kõigest kolme tunniga. Antud juhul tekkis hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane olukord, kus hageja pöördus kostja tõttu kohtusse, sai kohtuvaidluse lahendatud enda kasuks (mis tõendas, et kohtusse pöördumine oli vajalik ja põhjendatud), kuid sellest hoolimata pidi kandma kulusid, mida kohus kostjalt välja ei mõistnud. Vastustaja seisukoht
11.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle läbivaatamata või rahuldamata. Menetluskulud tuli jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 12.Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja taotluse apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata.
13.Esmalt lahendab kohus kostja taotluse. Kostja tugines kaebuse vastuses väitele, et hageja kaebus võeti ebaõigesti menetlusse. Kaebuse esitamise eeldused ei olnud täidetud, kuna menetluskulude taotlus polnud hagi esemeks ning apellatsioonkaebuse esitamisel tagaseljaotsusele (TsMS § 420 lg 1) peetakse silmas üksnes hagi eseme (materiaalõigusliku nõude) rahuldamist. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega. Menetlusosalisel on õigus menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada ja selline õigus tuleneb alati TsMS § 178 lg-st 1, olenemata sellest, kas millisel viisil põhivaidlus lahendati ja kas kulude rahaline suurus määrati kindlaks lõpplahendiga või eraldi määrusega pärast lõpplahendi jõustumist.
14.Järgmisena lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem/rohkem aega. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hageja etteheited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult ja ammendavalt, miks esinduskulud olid vajalikud ja põhjendatud just väljamõistetud ulatuses ning miks tuli toimingute ajakulu vähendada. Kohtu põhjendused olid piisavad ja selgelt jälgitavad. Kohus hindas menetluskulusid lühidalt ja konkreetselt, arvestades menetluse mahtu. Käesolevas asjas ei olnud põhjendatud nii suure ajakulu teke hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisel. Hageja nõude oleks saanud hagis sõnastada oluliselt väiksema ajakuluga, kuivõrd tegemist polnud keeruka ja detailirohke vaidlusega, vaid küllaltki selgetel asjaoludel põhineva rahalise nõudega. Hageja ei teadnud hagiavalduse koostamisel, kas kostja plaanib hagile vastuväiteid esitada. Seejuures ei saa nõustuda apellandi väitega, et just hagi põhjalikkus tingis kostja otsuse vastuväiteid mitte esitada. Kostja oleks võinud vastuväited esitamata jätta ning nõuet tunnistada ka oluliselt väiksema ajakuluga koostatud hagiavalduse esitamisel eeldusel, et nõue on selgelt formuleeritud. Vaid lisade arv ja menetlusdokumentide pikkus ei ole aluseks esindaja toimingute hindamisel ja tasu väljamõistmisel TsMS § 175 lg 1 alusel. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks saab arvestada esindaja tunnitasu suurust. Maakohus ei eksinud TsMS § 175 lg 1 kohaldamisel. Kaebuse kohaselt rikkus maakohus määruse tegemisel põhjendamiskohustust. Ka selle väitega ei saa ringkonnakohus nõustuda. Kõnealuse menetluse väikest mahtu arvestades saab maakohtu põhjendusi pidada piisavaks ning põhjenduste maht on proportsionaalne menetluse keerukuse ja mahuga. Eeltoodud põhjustel asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, ei rikkunud põhjendamiskohustust ja kontrollis avaldust nõuetekohaselt.

Arvestades käesoleva menetluse kulgu, sisu ja keerukust, on maakohtu järeldused veenvalt esitatud ja lõppkokkuvõttes õiged.

15.Arvestades eeltoodut, ei ole hageja apellatsioonkaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Puudub maakohtu poolne rikkumine, mis võiks anda alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja menetluskulude suuruse ümberhindamiseks.
16.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
17.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja