Võlaõigus

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja Kostja (laenusaaja) sõlmisid 08.06.2022 kirjalikus vormis väikelaenulepingu. Laenulepingu eritingimustes on avaldatud järgmine avaldamiseks kohustuslik teave lepingutingimuste kohta (millega on täidetud seaduse nõuded andmete avaldamiseks), mille põhjal on arvutatud ka lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr: Laenusumma (väljamakse arvelduskontole): 1900 €, laenujääk (sisaldab käesoleva lepingu tasu): 1900 €, tagasimakse periood: 84 kuud, osamaksete arv: 84, esialgne maksete kogusumma: 3 974,67 €, esialgne intressimäär: 21,90 % aastas 0,061 % päevas, esialgne viivitusintressi määr: 21,90 % aastas 0,061 % päevas, esialgne krediidi kulukuse määr aastas: 27,24 %, lepingutasu: 0,00 €, laenuhaldustasu: 2,90 €, ligikaudne osamakse suurus: 47,29 € , maksetähtaeg: Iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 522,92 eurot. Kostjal on kokkuvõttes tasutud maksegraafiku esimese üheteistkümne makse (st 10.07.2022 - 10.05.2023) kohustused täielikult ja 10.06.2023 makse osaliselt 0,42 euro ulatuses (07.03 makse ületas 42 sendi võrra kahe kuu maksete summat. See liigitub põhiosa tagastamiseks). 10.06.2023 makse jäi valdavas osas tasumata. Kõigi järgnevate maksete kohustused jäid kogu ulatuses täitmata. Hiljem ega ka pärast lepingu ülesütlemist pole kostja hagejale midagi maksnud. Kostja jäi viivitusse kõigi maksegraafikus sätestatud maksetega alates 10.06.2023 maksest. Tasumata maksete makseviivituse tõttu saatis krediidiandja Kostjale enne igakordse tasulise meeldetuletuse saatmist korduvalt tasuta meeldetuletusi. Maksete hilinemise tõttu saadeti kostjale ka tasulised meeldetuletused 20.06.2023, 20.07.2023, 20.08.2023 ja 08.09.2023 meeldetuletuskirjad. Meeldetuletuskirjade hind 5 eurot iga kirja eest tuleneb lepingule kohalduvast laenuandja hinnakirjast, millele viitab üldtingimuste esimene lõik ja p-d 3.6. ja 3.7. 08.09.2023 saatis hageja Kostjale viimase hoiatusena laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. 23.09.2023 ütles hageja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Pärast lepingu lõppemist saatis hageja kostjale samuti tasulisi meeldetuletuskirju, hinnaga 5 eurot: 08.11.2023, 04.12.2023, 16.01.2024 ja 19.07.2024. Kostja pole võlga tasunud. 2

Kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline. Krediidivõime hindamiseks vajalikud toimingud sõltuvad krediidi iseloomust, eelkõige võetava krediidi suurusest ja sellega kaasnevatest igakuistest maksetest. Kostja võetud laen oli väike ja kostjale lepingust tekkinud igakuine kohustus – esimene makse 49,60 eurot, järgnevad 47,29 eurot kuus - oli samuti väike, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud vajalik. Siiski tegi krediidiandja seda suure põhjalikkusega. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1782,41 eurot, intress 142,55 eurot, laenuhaldustasu 11,60 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 40,00 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 450,13 eurot, põhivõlalt arvestatud viivis 0,061 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt ning menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 05.07.2025 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (27,24%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.22.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%. 08.06.22 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 27,24%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,30*3=48,90%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja võetud laen oli väike ja kostjale lepingust tekkinud igakuine kohustus – esimene makse 49,60 eurot, järgnevad 47,29 eurot kuus oli samuti väike, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud vajalik. Siiski tegi krediidiandja seda suure põhjalikkusega. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet. Selleks esitas kostja ise oma krediidivõimet puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka täiendava andmete kontrolli. Kostja esitatud andmete põhjal töötas ta tähtajatult, tema regulaarne netosissetulek oli 1100 eurot kuus ja olemasolevate kohustuste kuumaksed olid kokku 610 eurot kuus, tal ei olnud ülalpeetavaid ja ta elas tema vanematele kuuluvas korteris. Kostjale jäi esitatu põhjal igakuiselt vaba raha 490 eurot. Laenuandja kontrollis kostja finantsseisundit kostja kontoväljavõtetelt, tehes põhjaliku analüüsi, mis kinnitas kostjal püsiva ja piisava suurusega sissetuleku olemasolu. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtus keskmine netopalga laekumine lepingueelsel neljal kuul keskmiselt 945,75 eurot ((1052,29 + 3

353,70 + 430,72 + 926,52 + 1019,76/4), millele lisandusid Haigekassa poolt makstud töövõimetushüvitised keskmiselt 160,09 eurot kuus ((332,02 + 142,30 + 166,02) / 4). Seega oli kostja tegelik tõendatud püsiv palgana käsitletav netosissetulek keskmiselt 1105,84 eurot kuus (945,75 + 160,09), ehk suurusjärgu mõttes nii nagu kostja laenutaotluses märkis. Lisaks sellele tuvastas hageja kostja teiselt kontoväljavõttelt, et töötukassa tasus kostjale igakuiselt ka töövõimetoetust, keskmiselt 205,39 eurot kuus ((103,35 + 150,43 + 279,24 + 288,55 / 4; vt vastavalt 04.02.22, 05. ja 06.04.22, 05.05.22 ja 03.06.22). Seega oli kostja tegelik tõendatud püsiv netosissetulek keskmiselt 1311,23 eurot kuus. Kostja finantskohustused ei ületanud kostja avaldatut (610 €). Kostjale jäi tõendatud tulust kohustusi maha arvestades faktiliselt kätte keskmiselt 701,23 eurot ehk 53,47 % sissetulekust. Kostja tulu oli uue laenukohustuste (47,29 € kuus) tasumiseks piisav. Kostja konto ei olnud arestitud ja seal ei olnud makseid inkassofirmadele ega kohtutäituritele. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistritesse. Maksehäireregistri päringute vastuste kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid, seejuures ka mitte minevikus eksisteerinud, kuid lõppenud maksehäireid.. Seega oli kostja laitmatu krediidiajalooga, usaldusväärne, maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Kostjale laenulepingu tagajärjel tekkinud kohustus tasuda kuumakseid – esimene makse 49,60 eurot, järgnevad 47,29 eurot kuus oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on põhjendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 385 eurot ning õigusabikulud 134,20 eurot ja maksekäsu kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 385 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 385 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on ühtlasi esitanud nõude õigusabikulude kostjalt välja mõistmiseks summas 134,20 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja õigusabikuludeks on Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja hagi koostamine 110 eurot + KM 22 % = 134,20 eurot. Võttes arvesse esitatud hagihinda, asjaolu, et hagi ei olnud õiguslikult keerukas ega tuginenud suurele hulgale tõenditele, menetluses on esitatud üksnes hagiavalduse, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid, peab kohus õigusabikulu summas 134,20 eurot põhjendatuks. TsMS § 484.2 järgi on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku on seega põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 539,20 eurot (385+134,20+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva 4

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (539,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.