Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi J E vastu võla nõudes 50 eurot Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja lepinguline esindaja: I M (e-post xxx ) Kostja: J E (isikukood xxx; elukoht xxx)
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista J Eilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvide võlgnevus 40 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot.
3.Menetluskulud jätta J Ei kanda.
4.Välja mõista J Eilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud kokku 312 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 192 eurot.
5.Välja mõista J Eilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J E (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik J E esitas 22.07.2022 vastuväite. 10.08.2022 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.09.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja vähemalt alates 26.02.2018 kuni tänaseni ja sõidukit pargiti hageja opereeritavatele parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale: 1) 01.12.2019 Telliskivi 60, Tallinn; 2) 28.03.2022 Haabersti Rimi, Tallinn. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki parkimisega parkimistingimusi rikkudes on esitatud leppetrahvinõuetest tekkinud 40 euro suurune võlg. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Hageja on tõendanud, et leppetrahvide väljastamise ajal oli sõiduki xxx vastutav kasutaja/ omanik kostja, mistõttu ei ole nimetatud asjaolu vaidluse all. Hageja lähtub Transpordiameti poolt edastatud andmetest ning edastatud andmete kohaselt on sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja. Hageja on esitanud koos hagiga fotod parkimistingimusi rikkunud sõidukist koos esiklaasi vahele jäetud leppetrahviga, millega tõendas, et sõiduk oli pargitud nimetatud kuupäevadel ja kellaajal. Parkimislepingu pooleks on kostja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Kostja pole esitanud tõendeid, et sõidukit kasutas leppetrahvide vormistamise kuupäevadel teine isik.
Hageja selgitab, et leppetrahvi nr xxx tasumise tähtaeg oli 15.12.2019, seega muutus leppetrahv sissenõutavaks vastavalt 16.12.2019, millega algas leppetrahvi aegumistähtaja kulgemine. Arvestades, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kostja vastu 13.07.2022, ei ole kõnealune nõue kostja vastu aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, seega on leppetrahvinõue esitatud kohtumenetlusse õigeaegselt. Hageja hinnangul vastab sõlmitud leping üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava sõiduki juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Kohtueelselt saatis hageja kolm nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele e-posti aadressile. Selle toimingu jaoks pidi hageja tegema ka tasulised päringud Transpordiametile ning rahvastikuregistrile, et tuvastada sõiduki omaniku isik ja elukoht. Hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirjade välja saatmiseks. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot. Vastavalt hagiavalduse punktile 4.3.4. on tõendatud, et esmane teavitus leppetrahvide osas toimus leppetrahvide vormistamise kuupäeval sõiduki esiklaasi kojamehe alla panemisega. Ühtlasi on tõendatud, et kostjale on saadetud meeldetuletuskirjad kostja rahvastikujärgsele e-posti aadressile. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et leppetrahvinõuete osas kostjat teavitada, kuid hageja on seisukohal, et kostja eiras teadlikult leppetrahvidest tulenevat tasumise kohustust. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 40 eurot ja sissenõudekulu 10 eurot. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on alusetu, sest sõidukil xxx on lisaks kostjale veel mitu kasutajat, sh mitu kasutajat, kelle nimed on kantud ka sõiduki registreerimistunnistusele. Kostja ei mäleta, et oleks 01.12.2019 parkinud aadressil Telliskivi 60 ja 28.03.2022 Haabersti Rimi ees. Kostja ei pea arvestust selle kohta, kuhu ja millal ta parkinud on. Kuivõrd need väidetavad valesti parkimised on toimunud ühel juhul ligi 3 aastat tagasi ja teisel juhul ligi pool aastat tagasi, pole kostjal võimalik ka tagantjärgi hinnata, kas ta üldse võis siis nendes asukohtades parkida. Kostja ei ole hagejaga lepingute sõlmimiseks tahteavaldusi teinud, lepinguid sõlminud ega nõustunud leppetrahve tasuma. Ühel juhul on tegemist avatud alaga Telliskivi Loomelinnaku hoonete vahel, teisel juhul avatud alaga Haabersti Rimi kaupluse ees. Kummaski asukohas pole selgelt piiratud (taraga, tõkkepuudega vms) tasulisi parklaid. Hagiavaldusele on lisatud fotod peene kirjaga tahvlitest, mis on nendel aladel kuhugi paigutatud. Tekst tahvlitel on selline, et seda pole autost võimalik kuidagi palja silmaga lugeda. Samuti ei ole seda teksti võimalik lugeda hagiavalduse lisas 3 olevatelt fotodelt, ka maksimaalselt suurendades mitte. Hagile ei ole lisatud ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks kostja kohustunud hagejale leppetrahve tasuma. Veel enam, hageja ei ole vaevunud kohtule esitama ühtegi tõendit, millega ta tõendaks seda, et ta üldse oleks mingid võimalikud lepptrahvid hageja poolt nõutavates summades kusagil esile toonud või ära
märkinud, kostjale ja teisetele isikutele arusaadavalt nähtavaks teinud. Kostja on seisukohal, et kohus ega teised protsessiosalised ei pea peast teadma mingeid hageja ettevõtte „hinnakirju“ ja kui hageja ei ole oma väiteid tõendanud, siis tuleb hagi rahuldamata jätta. Loetamatu tekstiga infotahvleid ei saa kuidagi käsitleda nõuetekohase, sobiva pakkumusena (offerdina) lepingu sõlmimiseks. Nõustumuse (aktseptina) lepingu sõlmimiseks saab käsitleda üksnes otsest tahteavaldust või mingit tahtlikku tegu, millega väljendatakse nõusolekut sõlmida just konkreetne leping konkreetsetel tingimustel. Parkimise puhul saab sellise nõustumusena käsitleda näiteks parkimispileti võtmist parklasse sisenemisel, tasu maksmist parkla valvurile vms tegu. Kostja hinnangul on täiesti absurdne järeldada, et üksnes auto mõneks ajaks seiskamine toidupoe juures seal sisseostude tegemiseks on juhul, kui selle toidupoe läheduses on loetamatu tekstiga infotahvel, käsitletav isiku otsusena hagejaga parkimislepingu sõlmimiseks või nõustumusena sellise lepingu sõlmimiseks. Seega pole hageja ja kostja vahel lepingulisi suhteid ning seetõttu on ka leppetrahvide nõuded alusetud. Kostja sai kohtult makseettepaneku elektronposti teel 20.07.2022. Siis sai kostja esmakordselt teada, et temalt leppetrahve nõutakse. Kostja esitas makseettepanekule 22.07.2022 nõuetekohase vastuväite. Vastupidiselt hagiavalduses väidetule ei esitanud hageja varasemalt kostjale ühelgi viisil leppetrahvide nõudeid. Kostja ei saanud hagejalt ega tema esindajatelt leppetrahvide kohta eelnevalt kirju ega teateid. Kostja leiab, et vähemasti 01.12.2019, seega ligi 3 aastat tagasi toimunud valesti parkimise osas, on hageja tulenevalt VÕS § 159 lg 2 kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna ta ei teatanud leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 11.10.2022 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte
faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja on xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja alates 26.02.2018 (dtl 63). Nimetatud sõiduk pargiti 01.12.2019 ja 28.03.2022 hageja opereeritavatele parkimisaladele (dtl 34-62).
6.Kohus selgitab, et parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohtupraktikas on selliste vaidluste puhul lähtutud eeldusest, et sõidukit kasutab omanik või vastutav kasutaja (kes ka on eelduslikult sõidukit parkinud), kuid omanikul/vastutaval kasutajal on võimalik tõendada, et sõidukit kasutas kolmas isik. Eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks kauem kui kuus kuud, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul, mis on tavapäraselt kolm aastat (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16116867). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt RKTKo 3-2-1-75-10, p 14). Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida, et hagejal ei ole kohustust eraparkla parkimist korraldama parklavalvuriga, tõkkepuu või taraga. Seega on kostja viide nimetatule asjakohatu. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus seega parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 01.12.2019 Telliskivi 60, Tallinn parklas ning 28.03.2022 Haabersti Rimi, Tallinn parklas parkimisel. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses loetletud aegadel kasutas sõidukit keegi
teine konkreetne füüsiline isik. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
7.Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõuetega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 30 eurot. Hageja on määranud kostjale leppetrahvi kokku summas 40 eurot. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kostja on seisukohal, et hageja on VÕS § 159 lg 2 alusel kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna ta ei teatanud leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul. Hagile lisatud fotodest nähtub, et leppetrahvinõuded on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 37, 51). Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Hageja esitas kostjale vaidlusalused leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega.
8.Kohus selgitab täiendavalt, et TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Leppetrahvid tuli tasuda hiljemalt 15.12.2019 ja 11.04.2022, seega muutusid hageja nõuded sissenõutavaks 16.12.2019 ja 12.04.2022. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 13.07.2022. Seega ei olnud nõude esitamise ajaks 3 aastat möödunud ning seega ei ole hageja nõue ka aegunud.
9.Kostja vastuväiteks käesolevas asjas on mh see, et tahvlitel olevat teksti pole võimalik autost väljumata lugeda ning teksti ei ole võimalk lugeda ka hagiavaldusele lisatud fotodest. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, kus oleks ära märgitud võimalikud leppetrahvid. Seega on kostja hinnangul leppetrahvide nõuded tõendamata. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide asjakohatu, kuna hageja on nii hagis kui ka täiendavalt enda
10.10.2022 menetlusdokumendis parkimistingimusi tõendanud. Fotod on tingimuste olemasolu ja sisu tõendamiseks kohased tõendid, hageja on selgitanud, millised tingimused kehtisid millisel perioodil. Kohus, hinnanud hageja esitatud fotosid kogumis, on seisukohal, et need kajastavad sõiduki parkimist hageja poolt esile toodud aegadel ja kohtades hageja väljatoodud parkimistingimustel.
10.Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvide tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 40 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvide eest 40 eurot.
11.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 10 eurot. Hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale nõudekirjad kostja rahvastikuregistrisse kantud elektronposti aadressile (dtl 68-70). VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on Transpordiametile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostatud päring Rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue summas 10 eurot põhjendatud.
12.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvide võlgnevus kokku summas 40 eurot ja sissenõudekulu summas 10 eurot. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõivu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 288 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 65 eurot 13.07.2022 ja 35 eurot 06.09.2022). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 4842 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 288 eurot 3 tunni eest ei ole põhjendatud. Kohus peab küll põhjendatud tunnitasu suuruseks 96 eurot, kuid kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2 tundi, s.o 192 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 312 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 312 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (312 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.