Pankrotiõigus

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud HK Teenindus OÜ (likvideerimisel) esitas 27.09.2022 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 05.10.2022 määrusega jäeti avaldus käiguta ja anti avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas avalduses esinenud puudused 11.10.2022. Avalduse kohaselt esitas HK Teenindus OÜ (likvideerimisel) 24.03.2022 kandeavalduse, milles palus avaldaja äriregistrist kustutada. Avaldusest nähtuvalt jättis Tartu Maakohtu registriosakond 28.03.2022 määrusega registriasjas nr Ä 10156013 / 15 HK Teenindus OÜ (likvideerimisel) 24.03.2022 esitatud kandeavalduse rahuldamata. Maksu- ja Tolliamet on teavitanud Tartu Maakohtu registriosakonda, et ei ole nõus HK Teenindus OÜ (likvideerimisel) kustutamisega äriregistrist. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnikul võlgnevused võlausaldajate ees kogusummas 123 773,42 eurot. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankroti. Harju Maakohtu 13.10.2022 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Andres Tootsman. 25.10.2022 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul igasugune vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad ka sõidukid. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Võlgniku ainsaks teadaolevaks täitmata kohustuseks on 123 773 euro suurune maksuvõlg. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole likvideerija haldurile bilansse seisuga 31.12.2020 ja 31.11.2021 ning 2021. aasta kasumiaruannet esitanud. Halduri hinnangul ei saa välistada, et juhtkond on teadvalt kahjustanud äriühingu huve ja jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Aruandest nähtuvalt puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub kavatsus, äriplaan ja raha. Maksejõuetuse konkreetset põhjust ei ole käesolevalt võimalik täpselt määratleda, kuid maksejõuetuse tekkimisele võis kaasa aidata omaniku/juhtkonna pahatahtlik käitumine, kui maksuvõla tasumise asemel algatati ettevõtte jagunemine, millega muutus ettevõte varatuks ning seejärel jäeti õigeaegselt esitamata pankrotiavaldus. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 14.11.2022 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2500 eurot hiljemalt 25.11.2022 ning avaldas 14.11.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus vähendas halduri poolt taotletud deposiidi summat 4000 eurot 2500 euroni. Deposiiti ei tasutud.

Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku täitmata kohustuseks maksuvõlg summas 123 773 eurot, kuid igasugune vara puudub. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Halduri sõnul puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub kavatsus, äriplaan ja rahalised vahendid. Ajutine haldur tegi kohtule ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot. Kohus vähendas deposiidi summat 2500 euroni. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (654:5) 130,80 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 12 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 60 eurot, mis jääb alla halduri tasu ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 720 eurot (12 h x 60). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise OÜ Pankrotivara arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 720 eurot. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 12 tunni eest (alustatud pooltunde 24 x 33) 792 eurot. Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. Haldur on taotlenud hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 720 eurot. Kohus selgitab, et PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd pankrotihalduri tasule käibemaksu ei lisandu, kuulub pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamisele summas 654 eurot. Kohus määrab mõista välja pankrotihalduri tasu, mida menetlusabi ei kata, võlgniku pankrotivarast. Tasu tuleb kanda OÜ Pankrotivara arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud.

Dokumendid jäävad vastavalt ajutise halduri poolt taotletule võlgniku likvideerija T. K. vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.