Mõista M. J. Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulud summas 340 eurot, millest 100 eurot on hagilt tasutud riigilõiv ja 240 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.
3.M. J. tuleb punktis 2 Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on 1 (6)
selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kohus ei anna käesolevaga luba otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 05.07.2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 40,00 euro saamiseks. Kohus tegi 12.07.2022. a võlgnikule makseettepaneku, millele viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Võlgniku vastuväite tõttu andis kohus nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.19.08.2022. a esitas Osaühing EUROPARK ESTONIA OÜ Tartu Maakohtule oma nõude M. J. vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks M. J. hageja kasuks välja võlgnevuse summas 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot võla sissenõudmiskulu. Hagi asjaolude kohaselt pargiti 13.09.2019. a hageja opereeritavale parkimisalale xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx, sõiduk xxxxxxxxxxxxx numbrimärgiga xxxx, mille omanik/vastutav kasutaja vähemalt 13.09.2019. a oli kostja. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud. Lubatud on parkida 30 min, kui on fikseeritud parkimise algusaeg. Hageja pani kostja autole leppetrahvinõude kojamehe vahele, kuid kostja pole seda tasunud. Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Parkla sissesõidul on tehtud nähtavaks eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja hageja avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis ka e-kirja teel kostjale meeldetuletused, kuid kostja leppetrahvi nõuet ei täitnud.
3.Kohus võttis hagi 22.08.2022. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4.Kostja, M. J. , esitas 07.09.2022. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud. Kostja hinnangul on tegemist nii ammuse asjaga, et see on juba aegunud. Samuti polevat kostja selle sõidukiga sõitnud ega parkinud seda Tartu linna.
5.12.10.2022.a määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja asjas lõppseisukohtade esitamiseks ning palus kostjal esitada oma vastuväiteid kinnitavad tõendid ja põhjendused. Hageja jäi enda varasemate seisukohtade juurde ning selgitas, et tema hinnangul ei ole nõue aegunud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne nõude aegumist ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Kostja kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kostja jäi oma seisukoha juurde, et nõue on aegunud ning teatas, et tema seda maksta ei kavatse.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Hageja nõuab hagis kostjalt parkimisnõuete rikkumise eest leppetrahvi summas 30 eurot ja lisaks võla sissenõudmiskulu 10 eurot. Leppetrahvi nõude aluseks saab olla parkimisleping. Hageja esitatud asjaolude järgi oli vaidlusalune parkla tähistatud liiklusmärkidega ja parkla 2 (6)
sissesõidu juures paiknes infotahvel parkimistingimustega. See on tõendatud ka hageja esitatud fotodega (dtl 43-45).
8.Leppetrahvi nõude tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: • poolte vahel on kehtiv leping, sh kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS § 158 lg 1); • võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); • võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §‐d 103 ja 160); • võlausaldaja teatas leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist (VÕS § 159 lg 2). Hageja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama leppetrahvi nõude eelduseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu 10. mai 2017 lahend tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐36‐17, p 11).
9.Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes üürilepingu tunnustele. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p 22). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Seejuures loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb hinnakirja väljapanekus, VÕS § 16 lg 3 järgi ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
10.Parkimistingimuste (dtl 45) p 1 kohaselt on hageja parkimislepingu tingimuste väljapanek pakkumus ja sõiduki parklasse parkimine nõustumus ning parkimisleping on sõlmitud siis, kui sõidukijuht auto parklasse pargib. Hageja on seega tõendanud, et tema poolt välja pandud parkimistingimustes on ta väljendanud tahet lugeda parkimisleping sõlmituks iga parklas parkiva sõiduki juhiga. Seega on hageja parkimistingimused ofert vaatamata sellele, et see on suunatud kindlaks määramata isikute ringile (VÕS § 16 lg 3). Kui autojuht oma auto parklasse pargib, siis on ta andnud konkludentse aktsepti ehk nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes.
11.Kostja väitel ei ole tema selle sõidukiga Tartus parkinud. Sellest saab järeldada, et kostja hinnangul ei ole tema saanud parkimislepingu pooleks. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitatud fotodest (dtl 36-45) nähtub, et parkimisalale xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx oli 13.09.2019 pargitud sõiduk xxxxxxxxxxxxx numbrimärgiga xxxx. Transpordiameti väljavõttest (dtl 46) nähtub, et sõiduki omanikuks või vastutavaks kasutajaks on kostja. Seega on hageja tõendanud, et kostjale kuuluv vaidlusalune sõiduk parkis 13.09.2019 hageja opereeritaval parkimisalal. Kohus on kostjale 12.10.2022. a kirjaliku menetluse määrmaise määruses selgitanud tõendamiskoormist ning teinud ettepaneku esitada asjas täiendavaid tõendeid. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millistest nähtuks, et vaidlusalune sõiduk ei saanud 13.09.2019 viidatud parklas parkida, kuna asus hoopis mujal. Samuti pole kostja tõendanud, et tema asemel 3 (6)
oleks sõidukiga parkinud mõni teine isik. Kohus selgitab, et autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui auto vastutava kasutaja/omaniku kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu tuleb auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis keegi teine (vt ka RKTKo 3-2-1-68-16, p 31). Ka liiklusseaduse (LS) § 72 lg 2 kohaselt peab auto omanik või vastutav kasutaja teadma, kes tema autot kasutab. Seega oli kostjal kohustus lükata oma tõenditega ümber eeldus, et auto parkis hageja parklasse just tema. Kuna kostja ei ole seda eeldust ümber lükanud, siis tuleb lugeda tõendatuks, et parkimislepingu pooled olid hageja ja kostja.
12.Hageja tugineb leppetrahvi nõudmisel parkimistingimustele, mis on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja on eelpool viidatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused olid parklasse sisenemisel nähtavad, seega on need saanud VÕS § 37 lg 1 mõttes lepingu osaks.
13.Hageja nõue põhineb parkimistingimuste p-l 7, mille kohaselt peab sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise korral parklapidajale 30 euro suurust leppetrahvi. Samuti on selles tüüptingimuses märgitud, et leppetrahv tuleb tasuda 14 päeva jooksul alates nõude esitamisest. Selline kokkulepe vastab kohtu hinnangul leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes. Leppetrahvi nõudmiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS § 160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.
14.Kohus leiab, et parkimistingimuste p 7, mis näeb ette kohustuse tasuda lepingu rikkumise korral 30 euro suurust leppetrahvi, on kehtiv. See ei ole tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ega seetõttu tühine.
15.Järgmiseks hindab kohus leppetrahvinõude üldiseid eeldusi. Esimene eeldus on see, et kostja on parkimistingimusi rikkunud ja jätnud parkimise eest tasumata. Kostja ei ole väitnud, et ta on parkimise eest tasunud. Seega saab lugeda tuvastatuks, et kostja on rikkunud parkimislepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis välistaks tema vastutuse kohustuse rikkumise eest.
16.Hageja esitatud fotodelt nähtub, et hageja on leppetrahvinõude (dtl 34) pannud kostjale auto kojamehe vahele (dtl 36 ja dtl 41). Riigikohtu praktika järgi parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele üldjuhul tahteavalduse edastamise mõistlik viis TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega (vt RKTKo 2-17-117146, p 12). Seega on hageja kostjale leppetrahvinõude esitanud ning kostja on selle kätte saanud. Hageja on esitanud leppetrahvinõude kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumist.
17.Kohus nõustub kostja põhjendustega, mille kohaselt ei olnud hageja leppetrahvinõue nõue esitamise ajaks aegunud. Kuna tegemist on tehingust tuleneva nõudega, siis on selle nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Hageja parkimistingimuste p 7 järgi tuli leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul nõude esitamisest. Hageja esitas leppetrahvinõude 13.09.2019. a, pannes selle kostjale auto kojamehe vahele. Leppetrahvinõude maksetähtaeg oli
4 (6)
seega 27.09.2019. a TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Hageja parkimistingimuste p 7 järgi tuli leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul nõude esitamisest. See tähendab, et 13.09.2019. a esitatud leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 28.09.2019. a Kuna tegemist on tehingust tuleneva nõudega, siis on selle nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Hageja lepptrahvinõue oleks aegunud seega 28.09.2022. a Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 05.07.2022. a, so enne nõude aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt nõude aegumine peatus maksekäsu kiirmenetluse ja sellele järgneva kohtumenetluse ajaks. Seega ei ole hageja nõue praeguseks aegunud. Kohus selgitab kostjale, et kuna hageja jõudis enne nõude aegumistähtaja lõppu esitada kohtule leppetrahvinõude sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse, siis kohtumenetluse kestel aegumine peatub ja aegumistähtaeg edasi ei kulge.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja leppetrahvinõue rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 30 euro suurune leppetrahv. Leppetrahvi vähendamist ei ole kostja taotlenud.
19.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt ka 10 euro suuruse sissenõudekulu hüvitamist, mida hageja on kandnud seoses liiklusregistrile tehtud päringutega ja kostjale nõudekirja saatmisega (dtl 46 – 47). Sellise nõude aluseks on VÕS § 1132 lg 2, mille kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude, siis on põhjendatud ka hageja 10 euro suuruse sisenõudekulu hüvitamise nõue ja ka see summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista
20.Eeltoodut arvestades on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahv ja 10 eurot võla sissenõudmiskulu. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul rahuldab kohus hagi ja seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 63-64) kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 220 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot/tunnist ning hageja osutas õigusabi 2 tundi. Riigilõiv tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Kohus, kontrollinud TsMS § 175 lg 1 alusel hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et ka hageja õigusabikulud tuleb kostjalt välja mõista taotletud ulatuses. Hagejat esindas lepingulise esindajana jurist Berit Asuküla, kes koostas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi ning vastas ka hiljem kirjalikus menetluses kostja vastuväidetele. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 340 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus nimetatud summa kostjalt välja.
23.Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni
5 (6)
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.