Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi D. P. vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulu ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 10 550,66 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, e-post xxx); Kostja: D. P. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx); Kostja lepinguline esindaja: Jana Kitter (Stabimer Õigusbüroo OÜ, e-post xxx). Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi D. P. vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulu ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Mõista D. P.lt välja põhinõue 5257,83 eurot, enne 11.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 3181,59 eurot, viivised alates 16.09.2020 kuni 09.05.2022 summas 1895,97 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
3.Mõista D. P.lt välja viivised määraga 0,06% päevas põhinõudelt 5257,83 eurot alates 10.05.2022 kuni kohustuse täitmiseni Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks, kuid mitte rohkem kui 180,27 eurot. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja ja hageja sõlmisid 11.02.2020 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxxxxxx. Hageja omas võlgniku vastu 13.07.2017 väikelaenust nr xxxxxxxxx tulenevat nõuet, mille alusel kostja võlgnes hagejale 5603,72 eurot ja viivised summas 3183,31 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/ võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 1,72 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 8785,31 eurot (5603,72+3181,59). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõuet summas 375,89 eurot, millest 30 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot katteks ning 345,89 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 5257,83 eurot ja viivised 3181,59 eurot.
2.Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma senitasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.09.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates.
3.Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses.
4.Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev
võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 8439,42 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 15.10.2020, 06.12.2021, 07.03.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
5.Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 5257,83 eurot osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 % päevamääralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 601 x 0,06 % päevas: 1895,97 eurot. Hageja on arvutanud viivist alates kostjaga lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (5257,83* 0,06 % päevas * 365 päeva = 1151,46 €), mida hageja nõuab kuni summani 180,27 eurot, et hagis esitatud viivisenõue kokku ei ületaks põhinõude summat.
6.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus kompromissisummas 8439,42 eurot (s.h põhinõue 5257,83 eurot, enne 11.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 3181,59 eurot), viivised põhinõudelt 5257,83 eurot alates 16.09.2020 kuni 09.05.2022 summas 1895,97 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 5257,83 eurot alates 10.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled sõlmisid 11.02.2020 kompromisslepingu/ võlatunnistuse nr xxxxxxx, mille punktis 1.1. on kirjas, et võlausaldaja omab lepingu sõlmimise seisuga (s.o. 11.02.2020) võlgniku vastu nõuet, mille ta on omandanud vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt Swedbank aktsiaseltsilt. Nõue koosneb põhiosanõudest 5603,72 eurot ja viivitusintressinõudest 3183,31 eurot. Nõue tuleneb 13.07.2017 väikelaenust nr xxxxxxxxx. Nimetatud kompromisslepingu punktis
2.4.on märgitud kompromissisummaks 8785,31 eurot, kuigi 5603,72+3183,03=8787,03 eurot. Sellise liitmise tagajärjel on kostja põhinõue suurenenud viivisega liitmise tõttu summas 3183,31 eurot, mis on kostjale äärmiselt kahjulik tehing, kuna võimaldab hagejal täiendavalt viivistelt viiviseid arvestada.
8.Tsiviilseadustiku § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, mida see kostja jaoks kahtlemata on, sest sellised viiviste liitmised ei võimalda võlgnikel kunagi oma võlgniku seisundist välja tulla. Kostja viitab ka VÕS § 42 lõikele 1. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
9.Hageja on 09.05.2022 hagiavalduses kirjutanud, et kostja tasus nõuet summas 375,89 eurot, millest 30 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot katteks ning 345,89 eurot kompromiss summas sisalduva võla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 5257,83 eurot ja viivised 3181,59 eurot. Hageja ei ole millegagi tõendanud, millal kostja tasus osamakse summas 375,89 eurot, kuigi kostja palus hagejat korduvalt saata kostjale käesoleva laenu osamaksete kohta kõik andmed laekumiste kohta, sest osamakseid tasus osaliselt kostja ema. Hageja kostja poolt palutud informatsiooni kostjale käesoleva ajani saatnud ei ole.
10.Puudub igasugune arusaadav viivise arvestus. Kompromissilepingus kompromissisumma ei ole põhivõlgnevus 5603,72 eurot ja viivised 3183,31 eurot, vaid 8785,31 eurot, millest on arvestatud viivist, arvatavasti, ja mille kohta puudub samuti viivise arvestus. Kostja on seisukohal, et hageja on tahtlikult esitanud kohtule mittevajalikud tõendid (võlanõuded, mille võlasummad on kaheldavad ja pole arusaadav, milline on põhivõlgnevus ja milline viivis; pole arusaadav, mida peab tõendama maksegraafik või kostja ID kaardi koopia). Hageja on jätnud esitamata arvestuse laekumiste kohta koos kuupäevadega, põhivõlgnevuse kasvu või vähenemise eraldi kuude kohta, puudub igasugune viiviste arvestus kuude lõikes, kokkuvõtvalt hagejal puuduvad nõude tõendamiseks kõik vajalikud tõendid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Asjas puudub vaidlus, et kostja ja hageja sõlmisid 11.02.2020 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxxxxxx (tlk 4-5). Hageja omas võlgniku vastu 13.07.2017 väikelaenust nr xxxxxxxxx tulenevat nõuet, mille alusel kostja võlgnes hagejale 5603,72 eurot ja viivised summas 3183,31 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 1,72 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 8785,31 eurot (5603,72+3181,59). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõuet summas 375,89 eurot, millest 30 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot katteks ning 345,89 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 5257,83 eurot ja viivised 3181,59 eurot.
13.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus kompromissisummas 8439,42 eurot (s.h põhinõue 5257,83 eurot, enne 11.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 3181,59 eurot), viivised põhinõudelt 5257,83 eurot alates 16.09.2020 kuni 09.05.2022 summas 1895,97 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 5257,83 eurot alates 10.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et hageja on kostjaga kompromissi sõlmides teinud kostjale äärmiselt kahjuliku tehingu, samuti pole arusaadav viiviste arvestus.
14.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et kostja ei ole hageja ees 11.02.2020 kompromissilepingust tulenevaid kohustusi täielikult täinud.
15.Kostja kohustus 11.02.2020 kompromissilepingu alusel võlgnevuse summas 8439,42 eurot tagastama maksegraafiku alusel perioodil 15.03.2020-15.10.2024. Kostja on tasunud võlgnevusest üksnes 375,89 eurot. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu vähemalt kaht graafikujärgset makset tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma senitasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kuna kostja ei tasunud pärast 375,89 euro maksmist enam graafikujärgseid makset, muutus kogu kompromissisumma sissenõutavaks alates 15.09.2020 osamakse tähtaja möödumisest.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks välja mõista 11.02.2020 kompromissilepingus kokku lepitud kompromissisumma tasumata osas, s.o 8439,42 eurot (s.h põhinõue 5257,83 eurot ja enne 11.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 3181,59 eurot).
17.Seoses kostja vastuväidetega märgib kohus järgmist. Antud juhul on 11.02.2020 võlatunnistuse näol tegemist deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes, mille kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlatunnistuse punktist 1.1 nähtub, et tegemist on juba olemasoleva nõudega, mida kostja oma allkirjaga kinnitab. Riigikohus on lahendis nr 2-13-34922 p-s 13.1 asunud seisukohale, et deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslik tagajärg on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt nt eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1124-14, p 23; tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 20), sh kuna kohustust ei olnud olemas (vt eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p-d 13 ja 15; Riigikohtu 8. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-09, p 11; eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 21). Lisaks võib võlatunnistusest tulenevale nõudele esitada mh lepingu kehtivust või nõuete aegumist puudutavaid vastuväiteid (vt eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-14, p 23). Täiendavalt on Riigikohus sama lahendi punktis 13.2 märkinud, et deklaratiivsele võlatunnistusele toetumisel ja selle esitamisel ei pea hageja esitama võla tekkimise asjaolusid, kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal (Riigikohtu 12. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 13; eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 21). Seejuures ei piisa üksnes võla puudumise põhistamisest TsMS § 235 tähenduses, vaid see tuleb tõendada (eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 21).
18.Kohus on 26.09.2022 määruses (tlk 40-41) kostjale selgitanud, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist piisab olukorras, kus kostja on allkirjastanud hageja kasuks võlatunnistuse, hagejal oma nõude esitamiseks üksnes vastava võlatunnistuse esitamisest ning ühegi muu dokumendi esitamise kohustust hagejal ei ole. Olukorras, kus kostja hageja nõudele vastu vaidleb, tuleb just kostjal tõendada võla puudumise
asjaolusid. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja toonud kohtu ette ühtegi tõendit, millest ilmneks, et 11.02.2020 võlatunnistuses kajastatud võlga kostjal tegelikkuses hageja ees ei ole.
19.Kostja on asunud seisukohale, et 11.02.2020 tehing on tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 alusel, kuna tehing oli tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, sest tegemist oli viiviste liitmisega, mis ei võimalda võlgnikul kunagi oma seisundist välja tulla. Täiendavalt on kostja viidanud VÕS § 42 lõikele 1, mille kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Kostja on seisukohal, et kuna hageja on kostjaga samasuguse kahjuliku kompromisslepingu sõlminud ka tsiviilasjas 2-22-118196, on põhjust eeldada, et hageja sõlmibki võlgnikele kahjulikke kompromisslepinguid, millega suurendatakse viivistega põhinõudeid.
20.Kohus leiab, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et 11.02.2020 tehing on TsÜS § 86 lg 2 või VÕS 42 lg 1 alusel tühine, kuna toimunud on viivise nõudmine viiviselt. 11.02.2020 võlatunnistusest nähtuvalt on hageja täpsustanud, et nõue koosneb põhivõlgnevusest summas 5603,72 eurot ja viivistest 3183,31. Nimetatud võlatunnistusest ega hageja nõudest ei ilmne, et hageja nõuaks viiviste tasumist viiviselt. Hageja on hagiavalduse kohaselt täiendavalt viivist nõudnud üksnes esialgselt põhinõudelt, mis on seni tasumata summas 5257,83 eurot. Seega on põhjendamatu kostja väide, et hageja nõuab viivistelt viivist, mistõttu puudub alus asuda seisukohale, et tegemist on tühise tehinguga.
21.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja esindaja on kostjale saatnud 3 tasulist kirja (tlk 7-9), millest esimese eest on hagejal õigus nõuda 25 eurot ning kahe järgneva eest 5 eurot kirja kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 35 eurot hageja kasuks.
22.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhinõudelt 5257,83 eurot alates 16.09.2020 (võlgnevuse tekkimine) kuni 09.05.2022 (hagiavalduse esitamine) summas 1895,97 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist lepingu punktis 3.2 sätestatud määras, mis on 0,06% päevas, kuna kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 16.09.2020 kuni 09.05.2022 (601 päeva) viivist põhivõlgnevuselt 5257,83 eurot viivisemääraga 0,06% päevas, s.o kokku 1895,97 eurot, mis tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista.
23.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 5257,83 eurot määraga 0,06% päevas alates 10.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Võttes arvesse, et kostjalt on hageja kasuks juba välja mõistetud viivised summas 5077,56 eurot (3181,59+1895,97) eurot, ei tohi täiendavad viivised ületada 180,27 eurot.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 10 550,66 eurot. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.