Urmas Simoni hagi Aada Jaska vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
4194,72 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. augusti 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Urmas Simoni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Urmas Simon (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Katrin Paulus Vastustaja (kostja): Aada Jaska (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Raul Ainla
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 8. augusti 2022 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1800 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
„3.1. Rahuldada Urmas Simoni hagi Aada Jaska vastu osaliselt.
3.2.Rahuldada Urmas Simoni nõue Aada Jaska vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ning mõista Aada Jaskalt Urmas Simoni kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot.
3.3.Välja mõista Aada Jaskalt Urmas Simoni kasuks viivis võlgnevuselt 100 eurot alates
28.veebruarist 2022 kuni 25. novembrini 2022 summas 5,94 eurot ja alates 26.11.2022 kuni täitmiseni võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.4.Jätta rahuldamata Urmas Simoni nõue Aada Jaska vastu varalise kahju 384 eurot väljamõistmiseks.
3.5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.“
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Urmas Simon (hageja) esitas 28.02.2022 maakohtule Aada Jaska (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, varalise kahju (kohtueelsed õigusabikulud) hüvitise 384 eurot ja seadusjärgses määras viivise kahjuhüvitistelt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni nõuete rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahjuhüvitiste summa. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 2021. a oktoobrikuus Helle-Moonika Helme Facebook’i postituse all järgmise kommentaari: „Nii inetu mees ei sobigi EKREsse. Mingu löögu kusagil mujal kella, va Quasimodo“. Hageja nõudel kostja vabandas ja nõustus hüvitama mittevaralise kahju maksegraafiku alusel, kuid kohustust ei täitnud ning hiljem nõuet enam ei tunnistanud. Kostja on avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid ja teotanud hageja au ning head nime ja heaolu. Quasimodo on väljamõeldud tegelane, keda tuntakse kui küürakat, lombakat ja alaarenenud isikut, ning teda peetakse sageli ka koletiseks, keda kõik kardavad. Hageja ei ole Quasimodo, sest ta ei ole küürakas, lombakas, alaarenenud ega kole. Nimetades hagejat Quasimodoks, on kostja avaldanud väärtushinnangu, mille inimväärikust alandav ja mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kostja tegevus on õigusvastane, sest kostja avaldas teadvalt väärtushinnangu, mille avaldamisel polnud muud eesmärki kui hageja alandamine. Kostja avaldas väite avaliku elu tegelase Facebook’i lehel, väide on jõudnud suure hulga inimesteni ning riive hageja õigushüvele on intensiivne. Hageja väärikus on alandatud, hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet, on pidanud pöörduma perearsti poole stressi ja ärevushäiretega, tekkinud on hingeline valu. Kostja sõnavõtt seab kahtluse alla ka hageja pädevuse. Kommentaari lugejad ei julge pöörduda vandeadvokaadi poole, kelle puhul kõrvalised isikud on avalikult leidnud, et ta ei vääri lugupidamist.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vabandas kohe hageja ees kirjalikult ja postitas vabanduse nii kommentaari avaldamise kohas kui ka EKRE sõprade grupis FB-s. Hageja on vabanduse vastu võtnud. Kirjavahetusest nähtub, et hageja suhtub enda Quasimodoks nimetamisse eluterve huumoriga. Nii poliitiku kui advokaadi tegevus on stressirohke. Kostja ei olnud ainuke, kes postitas kommentaari seoses hageja poliitikast lahkumisega. Kostjale etteheidetavate väidete avaldamine ei ole õigusvastane. Avaldatu ei ole vulgaarne, inimväärikust alandava ja mõnitava tähendusega, mis on mõistlikule lugejale ilmne. Vikipeedia andmetel on ilu puhul tegemist hinnangu andja subjektiivse aistingu väljendamisega. Seega ilu esinemist või puudumist pole võimalik objektiivselt tuvastada ega selle esinemist või puudumist põhjendada. Quasimodo on Victor Hugo kirjanduslik tegelane, mitte reaalne isik, kelle omadusi saaks kellelegi üle kanda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 võimaldab mitte lugeda õigusvastaseks vähemtähtsaid rikkumisi, mida isik peab tavakäibes mõistlikult taluma. Mitte igale igapäevaelus toimunud solvangule või ebakohasele väärtushinnangule ei pea järgnema õiguslik sanktsioon. Poliitikul kui avaliku elu tegelasel peab olema avaliku kriitika osas eriti kõrge taluvuspiir, seda isegi siis, kui tegemist on põhjendamatu kriitikaga. Hageja on põhjendamatult sidunud avaldatu oma kutsetegevusega. Kuna on kaheldav, et kommentaari lugejate arv on suur, ei saa rääkida suurest õiguste riivest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 8. augusti 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1800 eurot ja mõistis nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt saab kostja avaldatut lugeda solvanguks (st tegemist on hageja au riivava käitumisega), kuid tegemist ei olnud hageja au teotamise ega põhjendamatu väärtushinnangu avaldamisega. Kommentaaris ei ole midagi hageja poolt kostjale etteheidetavat peale hageja välimusele hinnangu andmise. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja on soovinud hagejat läbi Quasimodoks nimetamise pidada alaarenenuks, küürakaks ja lombakaks. Kellegi võrdlemine Quasimodoga ei tähenda, et kõik Victor Hugo väljamõeldud kangelase välised tunnused on otseselt ülekantavad hinnangu pälvinud inimese välimusele. Avaldatu ei ole ebasünnis, vulgaarne või alandav. Teise isiku kohta arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Kostjal oli õigus väljendusvabadusele. Au riivamisega oli tegemist ka seetõttu, et kommentaar oli ühekordne, selles kasutati väljendeid „inetu mees“ ja Quasimodo, ning kohus ei ole tuvastanud korduvat, erineval viisil toime pandud au teotamist. Seega kohtul ei ole vaja hinnata delikti üldkoosseisu teisi elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas. Kohus märkis, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kostja väidetavad rikkumised on sedavõrd rasked, et õigustaksid mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Selleks, et õigustatud oleks hüvitise väljamõistmine, peab isiku õiguste rikkumine olema intensiivne. Kohtu hinnangul ei rikkunud kostja avaldatud väärtushinnang hageja õigusi intensiivselt. Kommentaar käis hageja kohta olukorras, kui hageja astus välja parteist. Hageja ei ole tõendanud, et avaldatu on toonud kaasa hageja kui vandeadvokaadi maine kahjustamise, sh klientide kaotuse. Kommentaarist ei ole võimalik välja lugeda, et see käib hageja kui vandeadvokaadi pädevuse kohta. Vandeadvokaadi pädevust hinnatakse eelkõige tema töö kaudu. Kostja on esitanud tõendina artikli (Vilja Kiisleri 02.11.2021 intervjuu hagejaga: https://www.delfi.ee/artikkel/95024007/vilja-kusib-peksmis-ja-tapmisahvardusedon-ekrest-lahkunud-urmas-simonile-toonud-unetud-ood-ja-korgenenud-vererohu), millest nähtub, et hagejat on sõnaliselt rünnatud häirivamal ja hirmutavamal moel, kui seda on teinud kostja, mistõttu ei saa nõustuda, et ainult kostja kommentaar on hageja tervist kahjustanud.
Hageja on vaidluse kontekstis poliitik ehk avaliku elu tegelane, kes peab möönma, et tema tegevus võib kaasa tuua avalikkuse pahameele. Määrav on see, et hageja astus EKRE-st välja huvide konflikti tõttu, mida ta on pidanud meedias selgitama. See tähendab, et hageja ei ole partei lihtliige, vaid soovib poliitikas kaasa rääkida. Samuti nähtub intervjuust, et enne EKREt on hageja kuulunud 10 aastat keskerakonda. Kostja kommentaar oli küll sobimatu, kuid ei põhjustanud hagejale kahju. Hageja ei ole tõendanud, et kommentaari tulemusena on tema au ja hea nimi rikutud. Lisaks ei pea igasugune au riivav käitumine alati kaasa tooma rahalist kahjuhüvitist. Tavakäibes võib rahulduda ka vabandamisega. Kostja on hageja ees vabandanud ja avaldanud vabanduse kohas, kus kommentaar ilmus, samuti on kostja olnud valmis lepitamiseks hagejaga kohtuma. Kuna vaidlusaluste väärtushinnangute avaldamine ei ole õigusvastane, ei ole hagi põhjendatud. Kuivõrd hagi jäi rahuldamata, jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja palus mõista hagejalt välja õigusabikulud 2250 eurot (esindaja tunnitasu 150 eurot, koos käibemaksuga 180 eurot, ajakulu 12,5 tundi). Hageja leidis, et kostja menetluskulud on ülemäärased, tuues välja, et dokumendi ühe leheküljega tutvumisele kulub 4–5 minutit, seega hagi ja selle lisadega tutvumisele sai kostja esindajal kuluda 1,5 tundi, mitte 2,5 tundi, ning hageja 22.04.2022 seisukoha ja selle lisadega tutvumisele 55 minutit, mitte 1,75 tundi. Kohus, arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leidis, et kostja esindaja ajakulu tuleb vähendada 2 tunni 30 minuti võrra. Põhjendatud ajakulu hagi ja selle lisadega tutvumiseks on 2 tundi, tutvumiseks hageja 22.04.2022 seisukohtadega 1 tund 15 minutit ning lõplike seiskohtade koostamiseks 1 tund 30 minutit. Ülejäänud toimingute ajakulu on põhjendatud. Seega on kostja esindaja toimingud põhjendatud 10 tunni ulatuses. Põhjendatud on ka esindaja tunnihind 150 eurot, koos käibemaksuga 180 eurot. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 1800 eurot (sh käibemaks).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Urmas Simon esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 8. augusti 2022 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on väljendid „nii inetu mees“ ja „va Quasimodo“ ebakohased, au teotavad väärtushinnangud. Kellegi välimuse avalik mõnitamine toimub häbistamise ja alandamise eesmärgiga. Kohus ei põhjendanud, missugune hageja tegevus või tegevusetus andis aluse tema välimusele sellise halvustava hinnangu andmiseks. Väidet tuleb analüüsida keskmise lugeja vaatevinklist ehk oluline ei ole, mida kostja kommentaari avaldades silmas pidas. Väide on objektiivselt alandav. Quasimodo on koleda ja ühiskonnast isoleeritud isiku sümbol ning iga inimene, kes on lugenud „Jumalaema kirik Pariisis“, paneb Quasimodoga kokku just sellise omaduste paketi. Hindamisel, kas tegemist on au teotava väärtushinnanguga, tuleb arvestada konteksti, milles see on avaldatud. Kuna Helle-Moonika Helme postitus on äärmiselt negatiivne, ei saa öelda, et kostja kommentaar võis olla kaheti mõistetav. Kohtupraktikas on loetud au teotavateks nt järgmised väljendid: „kolhoosi esimees“, „süüdimatu“, „peast soe“, „umbes lehm“, „haige eit rsk“, „jube lõust“, „tõesti pöörane, justkui vaimse kiiksuga“, „väärakas“, „kohutav jõletis“, „rongaema“. Hageja nimetamine „inetuks meheks“ ja „va Quasimodoks“ on vähemalt sama vulgaarne, ebakohane ja mõnitav. Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Sama põhimõte on põhjendatud ka õigusvastasuse tuvastamisel, st kõigi isikute põhiseaduslikud õigused peavad olema ühetaoliselt kaitstud.
Kohtupraktikale ei tugine kohtu seisukoht, et au teotamisega on tegemist siis, kui rikkuja tegevuses esineb korduvuse element. Samuti eksis kohus õigusliku hinnanguga, et ei ole usutav, et ainuüksi nimetamine inetuks meheks ja Quasimodoks on põhjustanud hagejale ärevushäired ja stressi. Kohtupraktika kohaselt ei mõjuta kostja vastutust asjaolu, et hagejat võis laimata mitu isikut. Iga laimav tekst põhjustab eraldivõetuna kahju ning see tuleb eraldi välja mõista. Tegemist on faktilise asjaoluga, mis kuulub kostja tõendamiskoormise hulka. Kostja on paljasõnaliselt viidanud, et hagejale tekitatud kahju eest vastutavad ka teised isikud. Hageja on kirjeldanud negatiivseid tagajärgi mittevaralise kahju väljamõistmiseks kohtupraktikas piisavaks peetud ulatuses. Nõustuda ei saa kohtuga selles, et kostja teo õigusvastaseks lugemist saab mõjutada tekkinud negatiivsete tagajärgede ulatus; 2) on kohus oluliselt rikkunud menetlusõigust, sest on kogunud ise toimikusse tõendi – Vilja Kiisleri artikli. Artikkel on lubamatu tõend. Kohtupraktikas on leitud, et kui menetlusosaline soovib esitada kohtule tõendeid, siis peab ta esitama need kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 reeglitega ning kohus ei käi linkidelt tõendeid kogumas ja uurimas; 3) leidis kohus ebaõigesti, et hageja on avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelase definitsioon puudutab võrreldava ajahetke asjaolusid. Inimene, kes ei ole poliitikas aktiivselt tegev, st ei osale kollektiivsetes otsustusorganites jne, ei ole avaliku elu tegelane. Kohtu põhjendused otsuse p-s 21 on objektiivselt kontrollimatud. Samas ka avaliku elu tegelase vastu suunatud kriitika võib olla põhjendatud vaid siis, kui see puudutab avalike ülesannete täitmist ning kriitika aluseks olevad asjaolud vastavad tõele. Kostja eesmärk oli vaid laimamine; 4) keskendus kohus põhjendamatult palju sellele, kas väited kahjustavad hageja kui vandeadvokaadi pädevust. Sellise au teotava hinnangu avaldamine on õigusvastane iga inimese suhtes, sõltumata kannatanu staatusest või ametist; 5) rikkus kohus oluliselt põhjendamiskohustust, kui ei käsitlenud hageja väidet kahju tunnistamise kohta ja hagi lisa 3, mis tõendab poolte kokkulepet kahju hüvitamiseks. Kostja tahteavaldust saab pidada VÕS § 1043; § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 järgi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisega nõustumuseks (deklaratiivseks võlatunnistuseks). See, et hageja nõudis primaarse nõudena kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel, ei tähenda, et kohus ei saanud alternatiivselt arvestada kostja kohtueelselt antud nõusolekut kahju hüvitamiseks; 6) kui kohus jätab maakohtu otsuse jõusse, tuleb maakohtu otsus tühistada väljamõistetud menetluskulude ulatuse osas. Hageja jääb selles osas maakohtule esitatud vastuväidete juurde.
5.Aada Jaska vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei tulene kostja postitusest ebakohast väärtushinnangut, ei esine au teotamist ja puudub ka au riive. Avaldatu ei ole vulgaarne, inimväärikust alandav ja mõnitav. Väljend „inetu“ ja metafoorina toodud Quasimodo on oluliselt pehmemad kui apellatsioonkaebuses viidatud väljendid. Seega ilu esinemist või puudumist pole võimalik objektiivselt tuvastada ega selle esinemist või puudumist põhjendada. Quasimodo on kirjanduslik tegelane, mitte reaalne isik, kelle omadusi saaks kellelegi üle kanda. Seega on kostja avaldatu näol tegemist lihtsalt subjektiivsete väidetega, mille avaldamine pole õigusvastane; 2) leidis kohus õigesti, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kostja väidetavad rikkumised on sedavõrd rasked, et õigustaksid mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist, ning et selleks, et õigustatud oleks hüvitise väljamõistmine, peab isiku õiguste rikkumine olema intensiivne. Hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldatu on toonud kaasa hageja kui vandeadvokaadi maine kahjustamise. Asjaolu, et kommentaar ei mõjunud hagejale
tõsiselt, on tõendatud poolte kirjavahetusega. Vestlusest nähtub, et hageja võtab enda Quasimodoks nimetamist eluterve huumoriga. Hageja 02.11.2021 ajakirjanik Vilja Kiislerile antud intervjuust nähtub, et hagejat on sõnaliselt rünnatud oluliselt häirivamal ja hirmutavamal moel, kui seda on teinud kostja. Artikkel on asjakohane ja lubatav tõend. Artikkel on lisatud dokumentaalse tõendina (pdf-koopia) kostja 29.01.2022 seisukohtadele. Hageja ei ole tõendi esitamisele vastu vaielnud. Oma 24.10.2021 postituses kritiseeris Helle–Moonika Helme põhjendatult hagejat, kes oma postituses ähvardas maski mitte kandvaid inimesi raudtoruga peksmisega. Sellise postitusega tõmbas hageja ise endale negatiivset tähelepanu ja pidi sellega arvestama. Kohus leidis õigesti, et kui tegemist oleks au teotamise või põhjendamatu väärtushinnanguga, oleks piisav kostja vabandus. Kohtul on selles küsimuses suur diskretsiooniõigus. Kostja vabandus esitati ja postitus eemaldati kohe pärast hagejalt kirja saamist; 3) on hageja vaidluse kontekstis poliitik ehk avaliku elu tegelane. Hageja ei ole lihtsalt advokaat, vaid advokaat, kes kasutas oma ametit ära poliitikasse minemisel ja ilmselt ka selleks, et poliitikas endale tuntust koguda (sh advokaadina); 4) ei tõenda poolte kompromissläbirääkimised nõude omaksvõttu, vaid seda, et kostja püüdis kohtuvaidlust vältida. Kohtuvälist lepet ei saavutatud. Kohtueelsete läbirääkimiste käigus tehtud ettepanekud, mida lepinguga ei kinnitata, ei ole siduvad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1800 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 100 eurot. Menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude varalise kahju 384 euro hüvitamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses HelleMoonika Helme Facebooki postituse juures kirjutatud kommentaaris hageja kohta („Nii inetu mees ei sobigi EKREsse. Mingu löögu kusagil mujal kella, va Quasimodo“). Maakohus leidis, et kostja poolt avaldatu näol on tegemist hageja au riivava käitumisega, kuid mitte au teotamisega ega põhjendamatu väärtushinnangu avaldamisega. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu.
8.Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebakohaseid hinnanguid. Eelnevast tulenevalt on kostjal kahju hüvitamise kohustus, kui ta põhjustas õigusvastase teoga (hageja isikuõigusi rikkudes) hagejale kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (s.o ebakohase väärtushinnangu avaldamise). VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätetatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Pooled vaidlevad ringkonnakohtus eelkõige selle üle, kas kostja avaldatu teotab hageja au, st kas tegemist on ebakohase väärtushinnanguga. Vaidlust ei ole kommentaari sisu, samuti selle
üle, et kommentaar on tehtud kättesaadavaks kolmandatele isikutele ning et tegemist on väärtushinnanguga VÕS § 1046 lg 1 tähenduses.
9.Isikuõiguste rikkumine on eelduslikult õigusvastane. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud asjaolusid selgitamata või meelevaldselt, samuti võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Kui isikule antud hinnang on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, on tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja poolt avaldatud kommentaaris on kujutatud hagejat kui inetut meest, keda saab võrrelda Quasimodoga. Kuigi Quasimodo on väljamõeldud kirjanduslik tegelane, on üldtuntud asjaolu, et teda teatakse just Victor Hugo teoses talle antud välimuse kirjelduse järgi, st tegemist on väga koleda välimusega inimesega, keda teised vältisid ja kes elas seetõttu eraklikku elu. Tegemist on selgelt negatiivse tähendusega hinnanguga, mis näitab hagejat halvas valguses. Maakohtu seisukoht kostja poolt avaldatud kommentaari kohta ei ole kooskõlas VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatuga, samuti on maakohtu seisukohad kostja poolt avaldatud kommentaari kohta vastuolulised. Seetõttu on maakohus põhjendamatult leidnud, et kostja kommentaar ei teotanud hageja au ja head nime. Kohtuotsuse p-s 16 on maakohus leidnud, et väärtushinnangu ebakohasuse tuvastamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldatu oleks ebasünnis ja vulgaarne, vaid tegemist peab olema ühtlasi põhjendamatu väärtushinnanguga. Sellest saab järeldada, et maakohtu arvates oli kostja poolt avaldatu ebasünnis ja vulgaarne, mis kohtuotsuse p 12 märgitu kohaselt tähendabki ebakohast väärtushinnangut (ebasünnis väljendusviis). Ringkonnakohus leiab samuti, et kostja poolt avaldatud kommentaar oli oma väljendusviisilt ebakohane, mis kujutab hagejat halvustavalt. Tegemist ei ole VÕS § 1046 lg 1 teises lauses ettenähtud olukorraga (s.o vähetähtsa rikkumisega), mida hageja oleks pidanud taluma. Maakohus on kohtuotsuse p-s 12 õigesti leidnud, et väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut avalikkuse ees halvustada. Samas ei nähtu maakohtu otsusest põhjendusi, millised olid need asjaolud, mis õigustasid kostjat avalikkuse eest halvustamist. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka kostja seisukohtadest. Samuti ei ole kostja esile toonud neid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve, mis oleks õigustanud ebakohase väärtushinnangu avaldamist. Kui sellised asjaolud puuduvad, ei ole võimalik võrdlevalt hinnata erinevaid kaitstud hüvesid ja huvisid (VÕS § 1046 lg 2). Ainuüksi see, et hageja astus EKRE-st välja ning Helle-Moonika Helme kritiseeris oma postituses hagejat, ei õigusta kostjat hageja au ebakohases vormis teotada (seda ka siis, kui käsitleda hagejat seoses poliitikas osalemisega avaliku elu tegelasena). Maakohtu tuginemine PS §-s 45 sätestatud igaühe õigusele väljendusvabadusele ei ole praeguse vaidluse kontekstis (s.o väärtushinnangu ebakohasuse kindlakstegemisel) õige. Kui tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, siis on väljendusvabadust piiratud (PS § 17). Kostja oleks saanud enda sõnavabadust kasutada ja hageja tegevust hinnata, kasutades väljendeid, mis ei ole hagejat solvavad ja tema au teotavad. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja poolt avaldatu on ebakohane väärtushinnang, mis rikub hageja au ja head nime.
10.VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma.
Nimetatud sättest tuleneb, et isikuõigusete rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma (vt Riigikohtu lahend nr 2-15-16007). Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas, et kostja teotas kommentaaris avaldatud ebakohase väärtushinnanguga hageja au ja head nime, st rikkus hageja isikuõigusi, siis peab kostja hüvitama hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma. Kostja selline tegu on süüline (kostja oli vähemalt hooletu) ning asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja sellele vastutuse eeldusele ka vastuväiteid esitanud. Hageja palus mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Hagiavalduse põhjendustes on hageja rõhutanud, et mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleks juhinduda nii üldpreventiivsest kui kostja edasise õigusvastase kahju tekitamise tõrjuvast eesmärgist. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hageja ees vabandanud kohe pärast hagejalt nõudekirja saamist (tl 9, 43). Poolte kirjavahetuse (tl 28-37) sisust tuleneb, et kostja vabandamine on siiras. Eelnevast järelduvalt leiab ringkonnakohus, et mõistlik rahasumma hageja au teotamise eest on 100 eurot. Samas suuruses on võrreldava isikuõiguse rikkumise eest mõistnud mittevaralise kahju hüvitise välja ka Harju Maakohus tsiviilasjas nr 219-15896, millele on hageja apellatsioonkaebuses tuginenud. Hageja ei ole tõendanud, et just kostja kirjutatud kommentaari tõttu oli ta sunnitud pöörduma perearsti poole. Digiloo haigusjuhtumi väljavõte (tl 17-18) seda ei kinnita ning maakohus on õigesti leidnud (maakohtu otsuse p 20), et hageja nimetamine inetuks meheks ja Quasimodoks ei põhjustanud hagejale ärevushäireid ja stressi. Hageja nõudis viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi kohtusse esitamisest 28.02.2022.. Viivise nõue on põhjendatud ning viivise suuruseks on alates 28.02.2022 kuni 25.11.2022 5,94 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Samuti tuleb rahuldada hageja edasiulatuva viivise nõue. Asja materjalidest nähtuvalt olid pooled enne kohtumenetlust kirjavahetuses (tl 28-37) seoses kostja avaldatud kommentaariga ning ringkonnakohtu arvates on see käsitletav kompromissläbirääkimistena. Samas on põhjendamatu see hageja väide, et nimetatud kirjavahetus oleks käsitletav kompromisslepinguna ja pooltele siduv. Ringkonnakohus ei pea sellega arvestama ning lähtub hageja nõudest mõista välja kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Maakohus on otsuse p-des 19-22 esitanud põhjendused, miks ei ole hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue põhjendatud (tegemist pole raske rikkumisega). Millistel kaalutlustel maakohus nimetatud põhjendusi esitas, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuna eelnevalt leidis maakohus otsuse p-s 18, et kostja ei ole hageja isikuõigusi rikkunud. Seega on maakohtu otsuse põhjendused vastuolulised. Maakohtu seisukoht, et mitte alati ei pea au teotamine tooma kaasa rahalist kahjuhüvitist, on vale, kuna alates 31.12.2010 kehtiva VÕS § 134 lg 2 kohaselt mõistetakse isikuõiguse rikkumise kohustuse olemasolul alati välja mõistlik rahasumma.
11.Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude 384 eurot väljamõistmiseks. Praegusel juhul nõuab hageja õigusabikulude hüvitamist enda koostatud nõudekirja (tl 9-11) eest ja vandeadvokaadist hageja ei ole tõendanud, milliseid kulutusi seoses õigusabiga ta seoses nõudekirja edastamisega kostjale kandis. Seetõttu puudus maakohtul alus varalise kahju nõude 384 eurot rahuldamiseks.
12.Kostja on 29.06.2022 menetlusdokumendile lisanud Vilja Kiisleri 02.11.2021 intervjuu hagejaga ning maakohus on põhjendatult sellega kui lubatava tõendiga asja lahendamisel arvestanud. Ekslik on hageja väide, et tegemist on lubamatu tõendiga.s
13.Hageja mittevaralise kahju nõue kohtu õiglasel äranägemisel rahuldati ning varalise kahju nõue 384 eurot jäeti rahuldamata. Seega rahuldati hagi osaliselt ning TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda. Kuna ka apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, siis jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus samuti TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.