Hageja U. S. (isikukood XXX), hageja lepinguline esindaja advokaat K. P. (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL); e-post: XXX Kostja A. J. (isikukood ), kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat R. A. (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ); e-post: XXX
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata U. S. i hagi A. J. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Menetluskulud jätta U. S. i kanda.
3.Määrata A. J.
menetluskulude rahaliseks suuruseks 1800 eurot ja mõista
menetluskulud 1800 eurot U. S. ilt A. J. kasuks välja. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.U. S. (hageja) esitas 28. veebruaril 2022 hagiavalduse A. J. (kostja) vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitise saamiseks. Hageja toob esile, et kostja rikkus hageja au ja head nime sellega, et avaldas H.-M. H. Facebooki postituse alla 2021. aasta oktoobrikuus järgmise kommentaari: „Nii inetu mees ei sobigi EKREsse. Mingu löögu kusagil mujal kella, va Quasimodo“. Hageja pöördus kostja poole ning nõudis mittevaralise kahju hüvitamist ja vabandamist. Kostja tunnistas kommentaari avaldamist ja vabandas hageja ees, mistõttu puudub vaidlus, et kostja on avaldatud kommentaari autor. Kostja nõustus hüvitama mittevaralise kahju maksegraafikuga, kuid seda kohustust siiski ei täitnud. Hiljem kostja lepinguline esindaja hageja nõuet enam ei tunnistanud. Hageja on teinud kõik, et kohtuvaidlust vältida. Kostja avaldas hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid ning teotas sellega hageja au ning head nime ja heaolu. Mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmine pakub kõige paremat rehabilitatsiooni ning annab kostjale signaali, et hageja õiguste rikkumine pole lubatud. Seadusandja ei ole näinud ette võimalust, et laimava avalduse korral piisab vaid vabandusest. 1.1 Kostja avaldatud kommentaar kannab endas negatiivset väärtusotsustust, mis on suunatud hageja alavääristamiseks ja solvamiseks. Kostja avaldas hinnangu, et hageja on inetu mees ning Quasimodo. Quasimodo on väljamõeldud tegelane, keda tuntakse kui küürakat, lombakat ja alaarenenud isikut ning Quasimodot peetakse sageli ka omamoodi koletiseks, keda kõik kardavad. Nimetades hagejat Quasimodoks on kostja avaldanud väärtushinnangu, mille inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Hageja ei ole Quasimodo, sest ta ei ole küürakas, lombakas, alaarenenud ega kole. Kostjal tuleb tõendada neid asjaolusid, millele tuginedes oleks võimalik jõuda põhjendatud seisukohale, nagu hageja oleks Quasimodo. Kui kostja seda teha ei suuda, tuleb tema avaldatud väärtushinnang lugeda ebakohaseks, sest selle hinnangu avaldamise kontekst on negatiivne. Kui kostja ei suuda enda väiteid põhjendada ning hageja suhtes esitatud väited on au teotavad ehk nendega rikutakse õigusvastaselt hageja au, tuleb hageja mittevaralise kahju nõue hüvitada. Kellegi Quasimodoks nimetamine kannab endas negatiivset ja halvustavad hinnangut selle inimese käitumisele ja välimusele. Hageja Quasimodoks nimetamine ei sobi kokku kuvandiga ühest vandeadvokaadist ning see seab kahtluse alla ka hageja töö. Sellise hinnangu andmine on hagejat sügavalt solvav ja haavav. Kostja naeruvääristas hageja välimust ning soovis sellega hagejat alandada. 1.2 Kostja tegevus on õigusvastane, sest kostja avaldas teadvalt hageja kohta väärtushinnangu, mis on hagejale solvav ja mille avaldamisel polnud muud eesmärki kui hageja alandamine. Avaldamine võib muutuda õigusvastaseks ka siis, kui avaldaja ei kõrvalda või lükka andmeid ümber mõistliku aja jooksul pärast tõeste andmete saamist, eelkõige pärast andmesubjekti vastava avalduse saamist. Hageja juhtis eraldi nõudekirjaga kostja tähelepanu kostja tegevuse õigusvastasusele. Hageja laimamine või väärikuse alandamine on igal juhul põhjendamatu. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei oma põhimõttelist tähendust see, kas tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab õigusvastase kahju tekitamise eest. 1.3 Hagejale on tekitatud mainekahju kõrvaliste inimeste silmis, tema väärikus on alandatud ja hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet. Kostja süü siinses asjas on suur. Kostja hinnang on põhjustanud hagejale stressi ning see häirib tema igapäevaelu – hageja on sunnitud siiamaani tegelema kostja laimu tagajärgedega. Hageja on pidanud pöörduma isegi perearsti poole stressi ja ärevushäiretega peale kostja avaldatud kommentaari saamist. Kostja sõnavõtt seab kahtluse alla ka hageja pädevuse. Hageja on vandeadvokaat ning kommentaari lugejad ei julge enam pöörduda vandeadvokaadi poole olukorras, kus kõrvalised isikud leiavad avalikult,
2-22-3041 et hageja ei vääri lugupidamist ning teda saab Quasimodoks nimetada. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane, poliitik ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Tegemist ei ole väljendusega arvamusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega, või ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagejal on tema au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu, kuivõrd kostja alandas hagejat kui meest ja nimetas hagejat inetuks meheks, sh Quasimodoks. 1.4 Hageja leiab, et talle tekitatud mainekahju ning kostja süü on suur, mistõttu peab hageja mittevaralise kahju hüvitama õiglases ulatuses. Kohtupraktikas on leitud, et kui andmeid avaldati internetis, jõuab see eelduslikult oluliselt suure hulga inimesteni. Kostja avaldas väite avaliku elu tegelase H.-M. H. Facebooki lehel, kellel on suur jälgijaskond. Järelikult tuleb lugeda, et kostja avaldatud väide on jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hageja õigushüvele on intensiivne. Praegusel juhul on ilmne, et sellise laimu avaldamine annab „julgustust“ ka teistele laimu avaldada. Lisaks seadis kostja oma väitega ohtu ka hageja maine osas, mis puudutab hageja tööd. Hageja on vandeadvokaat ning selliste väidete avaldamine seab kahtluse alla tema pädevuse, st kolmandad isikud ei julge enam tema poole pöörduda. 1.5 Inimeste maine ja arvamus neist pole varem kunagi nii palju maksnud kui praegu. Inimeste maine on tänapäeval selgelt kommertsialiseerunud ning ebaseaduslikud löögid inimeste maine pihta tähendavad inimestele suuremat kahju. Kostja õigusvastane tegevus on kahjustanud hageja mainet nii inimesena kui ka vandeadvokaadina. Kohus saab kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada vajadust mõjutada kostjat rikkumistest edaspidi hoiduma ning kostja varalist seisundit. Kostja majanduslik seis võimaldab hageja poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist. Samuti tuleb kostjat mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise. Kohtupraktikas jääb keskmine mittevaraline kahju laimujuhtumite puhul umbes 500-1000 euro vahemikku. Arvestades üldise elukalliduse tõusu ning kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, taotleb hageja käesolevaga kostjalt mõistliku kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja nõuab kostjalt ka 384 euro suurust kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejale on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega. 1.6 Hageja nõuab kostjalt mittevaralise hüvitise summalt ka viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Samuti nõuab hageja kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid seadusjärgses määras iga täitmisega viivituses oldud päeva eest. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on hageja väidetud postituse teinud, kuid tema õiguslik hinnang postitusele ja selle õiguslikele tagajärgedele erineb hageja omast. Hageja märgib õigesti, et kostja on tema ees vabandanud. Kuid hageja on jätnud märkimata, et kostja vabandas kohe hageja ees kirjalikult ning postitas ka vabanduse hageja nõudmisel kommentaari avaldamise kohas. Hageja on kostjat ka selle eest tänanud, st vabanduse vastu võtnud. Enne seda oli hageja postitanud vabanduse ka EKRE sõprade grupis FB-s. Poolte kirjavahetusest tuleneb, et hageja suhtub enda Quasimodoks nimetamisse eluterve huumoriga – nimetab oma kirjas ennast ka ise sama nimega. Seega ei saa tema väited mittevaralise kahju ja stressi tekkimise kohta seoses hageja kommentaariga olla tõsiseltvõetavad.
2-22-3041
2.1 Hageja kirjutab, et ta pakkus kostjale maksegraafikut, millega kostja nõustus ning viitab seejuures hagi lisale 3, kuid sellest lisast ei nähtu, et kostja oleks hageja pakutud graafikuga nõustunud. Kui selgus, et kohtuväline kokkulepe ei ole saavutatav, siis käitus hageja ebaeetiliselt ja ähvardas pöörduda seoses poolte vahelise vaidlusega kolmandate isikute poole. Selline käitumine näitab, et hageja eesmärgiks ei ole mitte hinge- ja õigusrahu saavutamine, vaid kiire rahalise hüvitise saamine. 2.2 Hageja väidab, et kostja avaldatu kannab endas negatiivset väärtusotsustust, mis on suunatud hageja alavääristamiseks ja solvamiseks ning leiab, et tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega. Konkreetselt toob hageja välja, kaks väljendit: et hageja on inetu mees ja Quasimodo. Hageja märgib, et Quasimodo on väljamõeldud tegelane, keda tuntakse kui küürakat, lombakat ja alaarenenud isikut. Kohtupraktika kinnitab, siis selliste väidete tõendamist ei olegi võimalik nõuda, sest tegemist on isiku subjektiivse arvamusega. Väärtushinnangute põhjendatust saabki ainult põhistada. Hageja tehtavate etteheidete analüüsimisel ei saa teha järeldust, et kostja avaldatu oleks vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitava tähendusega, mis on mõistlikule lugejale ilmne. Antud juhul ei saa rääkida ka ebaõigetest faktidest (asjaoludest). 2.3 Hageja enda väidetest lähtuvalt on Quasimodo inetu, seega on kaks kostja esitatud väidet kattuvad – need on seotud inimese iluga. Samas tuleb rõhutada, et kostja ei ole avaldanud, et hageja oleks küürakas, lombakas või alaarenenud. Vikipeedia andmetel on ilu puhul tegemist hinnangu andja subjektiivse aistingu väljendamisega, st ilu on sõna otseses mõttes vaataja silmades. Ilu definitsiooni on sõnastatud järgnevalt – ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu. Teadvuse osa, mis hindab, kas tajutav objekt on ilus, nimetatakse ilumeeleks. Seega ilu esinemist või puudumist polegi võimalik objektiivselt tuvastada ega selle esinemist või puudumist põhjendada. Kostja hinnangul pole tegemist ebakohaste väärtushinnangutega, sest kellegi inetuks nimetamist ja talle kirjandusliku tegelase – Quasimodo – nime omistamist polegi nende väljendite subjektiivsuse tõttu võimalik põhjendada. Quasimodo on Victor Hugo välja mõeldud kirjanduslik tegelane, mitte reaalne isik, kelle omadusi saaks kellelegi üle kanda. Õigeks ei saa pidada hageja väidet, et Quasimodo on Eestis justki üldtuntud kirjanduslik tegelane (nt Joosep Toots), et tema nime kellelegi omistamisel on justkui tema välimuse iseärasused reaalsele isikule üle kantud. 2.4 Inimese ilu puudumist või esinemist polegi võimalik põhjendada, seega on kostja avaldatu lihtsalt subjektiivne väide, mitte faktiväide ega väärtushinnang. Seetõttu pole hageja etteheidetavate väidete avaldamine õigusvastane. Juhul kui pole tegemist faktiväitega, mille tõesust või väärust saab kontrollida või väärtushinnanguga, mille põhjendamine pole objektiivselt võimalik, siis on tegemist lihtsalt väitega või hinnanguga, mille esitamine ei ole õigusvastane. Hageja pole suutnud tõendada kahjukoosseisu ning kostja on välja toonud argumendid oma teo õigusvastasuse puudumise kohta. 2.5 VÕS § 1046 lg 1 võimaldab kohtul mitte lugeda õigusvastaseks vähemtähtsaid rikkumisi, mida isik peab tavakäibes mõistlikult taluma. Mitte igale igapäevaelus toimunud solvangule või ebakohasele väärtushinnangule ei pea järgnema õiguslik sanktsioon (vt selle kohta Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 15 ja otsus tsiviilasjas nr 32-1-5-07). Poliitikul kui avaliku elu tegelasel peab olema avaliku kriitika osas eriti kõrge taluvuspiir, seda isegi siis, kui tegemist on põhjendamatu kriitikaga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97). Hageja oli poliitik (kostjal puuduvad
2-22-3041 andmed selle kohta, kas ta tegutseb poliitikas edasi), seega peab tal olema kõrgem taluvus kriitika suhtes. Kostja avaldas oma väited hageja kohta kostja poliitikast lahkumise kontekstis. Hageja on täiesti põhjendamatult sidunud kostja avaldatu hageja kutsetegevuse või tema pädevusega, sest kostja pole oma kommentaaris seda puudutanud, kostja avaldus on esitatud hageja parteist (EKRE) lahkumise kontekstis. Seega on asjakohatud väited selle kohta, et kuna hageja on advokaat, siis on justkui talle tekkinud mittevaraline kahju eriti suur. Sõltumata asjaoludest on ilu subjektiivne mõiste ja kummaline on siduda advokaadi pädevust tema välimusega või mõne muu ebaolulise kriteeriumiga. Tõendamata on väide, et isikud ei julge pöörduda enam hageja kui advokaadi poole. 2.6 Hageja väidab täiesti alusetult, et kostja olevat hoolimatu ja ükskõikne. Kostja on avaldanud kahetsust ja vabandanud ning hageja on kostja vabanduse vastu võtnud. Vabandamise fakt annab aluse väita, et kostja ei avalda hageja kohta enam ühtegi väidet. Seega on suure mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine vajadus preventiivsetel põhjendustel selgelt ebavajalik. 2.7 Väide, et H.-M. H. kodulehte külastavad väga paljud ei pea paika. Aktiivne poliitik teeb sotsiaalmeedia postitusi sellise sagedusega, et uued postitused jätavad vanemad kiiresti varju. Pealegi on olukorras, kus on palju postituste kommenteerijaid, kaheldav, et kommentaarid lugejate arv on suur. Seega ei saa rääkida hageja õiguste suurest riivest. Sellest saaks rääkida, siis kui kostja oleks avaldanud oma kommentaari mõnes suures päevalehes või mõnes muus igapäevaselt ilmuvas meediaväljaandes. 2.8 Hageja on õigesti esile toonud meedias tõstatatud diskussiooni selle üle, kas laimava avalduse korral peaks piisama vabandusest ning mittevaralise kahju nõudmine ei peaks olema prioriteet. Kostja vabandust, tema poolt avaldatu vähest tähtsust ja hageja staatust (avaliku elu tegelane) arvestades, tuleks jätta hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue niikuinii rahuldamata. Hageja pole tõendanud, et kostja on jõukas inimene, seega ei esine suure kahjuhüvitise väljamõistmiseks alust. 2.9 Tõendamata ja eluliselt ebausutav on väide, et hageja on pidanud pöörduma kostja kommetaari tõttu perearsti poole stressi ja ärevushäiretega. Kostja ei olnud ainuke, kes postitas kommentaari seoses hageja poliitikast lahkumisega. Nii poliitik kui advokaat on pideva surve all, sest nende tegevus on stressirohke. Pole eluliselt usutav, et üks subjektiivset hinnangut väljendav ja sisuliselt ebaoluline kommentaar sai hagejale tekitada unehäired ja stressi. Usutav on hoopis see, et hageja lahkus poliitikast, kuna stressitase oli nii kõrge, et ta ei suutnud seda enam taluda. Arvestada ei saa sellega, mida hageja perearstile avaldas, sest hageja võib perearstile väita, mida iganes, kuid perearst ei teinud uneuuringuid. Pealegi ei saanud hageja unehäired olla väga tõsised, sest perearst on talle välja kirjutanud käsimüügiravimid. Hageja seisukoht kostja vastusele
3.Hageja ei nõustu mitte ühegi kostja vastuväitega. Hageja on tõendanud, et tegemist on väidete avaldamisega ning et kostja avaldatud väited on õigusvastased ehk au teotavad. Kostja ei vabandanud hageja ees kohe. Kostja vabandas hageja ees alles pärast nõudekirja saamist ja seda ei saa „koheseks“ vabanduseks pidada, vaid vabandus oli selgelt initsieeritud nõude saamisest ja soovist vähendada kahjuhüvitist. Hageja ei suhtunud enda Quasimodoks nimetamisse huumoriga vaid sarkasmiga. Kuivõrd hageja jaoks oli kostja kommentaar äärmiselt solvav, siis suhtus hageja sellesse terava irooniaga. Kostja on kohtueelselt nõustunud hagejale raha maksmisega.
2-22-3041
3.1 Hageja ei vaidle vastu, et kirjutas kostjale seoses kolmandate isikute poole pöördumisega. Hageja rõhutab, et soovis vaid vaidluse kiiret lahendust ja kuivõrd kostja hageja kirjadele ei vastanud, siis ei jäänud hagejal muud üle, kui selliselt kostja tähelepanu saada. Hageja rõhutab, et tema eesmärk ei ole mitte kunagi olnud rahalise hüvitise saamine, vaid küsimus on põhimõttes – kas ja kuidas tuleb suud pruukida avalikus ruumis ja kas sellele peaks järgnema ka karistus või on kõigil ükskõik ja nimetame teisi inimesi nii nagu ise seda heaks arvame. Hageja hinnangul on tema avalik ja negatiivses kontekstis võrdlemine Quasimodoga hageja väärikust alandav, teda mõnitav ning hagejat hingepõhjani solvav. Quasimodo on küll väljamõeldud kirjanduslik tegelane, kuid talle on antud konkreetsed ja spetsiifilised iseloomustused ja välimus ning praktiliselt iga inimene saab aru, et tegemist oli väga koleda välimusega inimesega, keda teised vältisid ja kes seetõttu elas eraklikku elu. Ilu on tõesti vaataja silmades, kui öelda lihtsalt „inetu“, kui aga lisada sinna juurde Quasimodo, siis ei jää kahtlustki, et mõeldud on justnimelt seda küürakat, lombakat ja alaarenenud meest Victor Hugo raamatust eesmärgiga hagejat solvata. 3.2 Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab „inetu“ ebameeldivat, näotut (silmale või kõrvale). Ka emotsioonidetektori järgi on kellegi nimetamine inetuks ja Quasimodoks selgelt negatiivset emotsiooni esile kutsuv. Järelikult mõjub sellise väärtushinnangu omistamine hageja isikule tema au ja head nime riivavalt. Kui objektiivne kõrvalseisja, kes pole hagejaga isiklikult tuttav ega tea hagejast midagi, kostja laimavat kommentaari loeb, siis tekib tal hagejast väga eksitav ettekujutus. Kostja kommentaarist ja selle kontekstist on selge, et kostja esitatu oli hinnang hageja suhtes. H.-M. H. postitus, mille alla kostja enda kommentaari hageja kohta jättis, on üdini negatiivne (kritiseeritakse hagejat, tema käitumist, avaldatakse heameelt, et hageja erakonnast lahkub). Hageja on seisukohal, et kuivõrd postitus, mille alla kostja enda kommentaari jättis, on äärmiselt negatiivne, siis ei saa ka öelda, et kostja kommentaar võis olla näiteks kaheti mõistetav (st positiivne või neutraalne või kahetimõistetav näiteks). HelleMonika Helme postituse eesmärk oli eelkõige hagejat kritiseerida (maha teha) ning kostja kiitis sellele takka, postitades negatiivse kommentaari. Kostja kirjutatud kommentaari „inetu“ ja Quasimodo puhul on tegemist hageja au teotava väärtushinnanguga selles üdini negatiivses kontekstis. Hageja nimetamine inetuks ja Quasimodoks on ebakohased väärtushinnangud. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Põhiseaduse mõtte kohaselt ei saa ühegi õiguse või vabaduse teostamine toimuda teise isiku legitiimse õiguspositsiooni arvelt. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane (sh poliitik, näitleja, laulja, influencer jne), ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid või põhjendamatuid hinnanguid. Hageja ei ole mitte üheski telesaates, intervjuus ega mujal avalikult esinenud oma poliitiliste tõekspidamiste või erakonna eest. Hageja rõhutab, et mainekahju on üldine ning paratamatult mõjutab see ka hageja tööd advokaadina. Ei ole oluline, millises kontekstist kostja oma väited avaldas, oluline on see, et ta seda üldse tegi. Kostja väited, et kommentaaride lugejate arv pole ilmselt suur, on alusetu. Oluline on, et hageja pidi arstile pöörduma ja et arst hageja murega tegeles.
Kohtu eelmenetlus
4.Kohus 1. juunil 2022 selgitas pooltele väärtushinnanguga seonduvat, kahju hüvitamise olemust ja määras pooltele tähtaja esitada lõplikud seisukohad. Hageja kohtule lõplikke seisukohti ei esitanud.
2-22-3041 Kostja lõplikud seisukohad
5.Kostja kordab lõplikes seisukohtades juba varasemalt esitatut, mistõttu kohus kostja kõiki väiteid üle ei korda, vaid toob esile üksnes lõplikes seisukohtades avaldatud täiendavad seisukohad. See, et hageja nimetab end Quasimodoks tähendabki, et ta heidab enda üle nalja, sest sarkasm on eelkõige enda üle naermine. Isegi kui oleks tegemist sarkasmiga, siis näitab see seda, et hagejat ei ole oluliselt riivatud. Märkida tuleb ka, et advokaaditöö ja poliitikuna tegutsemine eeldab iseenesest kõrget valuläve ja pole eluliselt usutav, et isikul, kes on aastaid advokaadina tegutsenud, on madal valulävi. Kohtuvälise mittevaralise kahju hüvitamiseks pakkus maksegraafikut kostja, mitte hageja, kuid hagejale see ei sobinud ning kostjale ei sobinud hageja pakutud liiga lühike graafik. Kostja on seisukohal, et tema avaldatu ei ole vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitava tähendusega, mis on mõistlikule lugejale ilmne. Inimese ilu puudumist või esinemist polegi võimalik põhjendada, seega on kostja poolt avaldatu näol tegemist lihtsalt subjektiivsete väidetega, mitte faktiväidete ega väärtushinnangutega. hageja on täiesti põhjendamatult sidunud kostja poolt avaldatu hageja kutsetegevuse või tema pädevusega, sest kostja pole oma kommentaaris seda puudutanud, kostja avaldus on esitatud hageja parteist (EKRE) lahkumise kontekstis. Sõltumata asjaoludest on ilu subjektiivne mõiste ja kummaline on siduda advokaadi pädevust tema välimusega või mõne muu ebaolulise kriteeriumiga. Vabandamise fakt annab aluse väita, et kostja ei avalda hageja kohta enam ühtegi väidet. Seega on suure mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine vajadus preventiivsetel põhjendustel selgelt ebavajalik. 5.1 Hageja oli ja on kahtlemata avaliku elu tegelane – on olnud aastaid advokaat ja on seda jätkuvalt. Ka selles ei saa olla vaidlust, et hageja oli poliitik – EKRE liige ja isegi oma partei justiitsministri kandidaat. Isegi kui kostja tegi postituse vahetult pärast hageja lahkumist EKRE-st, on hagejal suurem taluvuskohustus kui tavainimesel. See, et hageja ei olnud EKRE juhtfiguur, et tähenda seda, et ta polnud poliitik. Hageja kogus suurt tuntust parteis välja astumisega ning meedia (st ka tavainimene) näeb teda poliitikuna. Vt Vilja Kiisleri 2. novembri 2021 intervjuu hagejaga: https://www.delfi.ee/artikkel/95024007/vilja-kusib-peksmis-jatapmisahvardused-on-ekrest-lahkunud-urmas-simonile-toonud-unetud-ood-ja-korgenenudvererohu. 5.2 Märkida tuleb ka, et oma 24. oktoobri 2021 postituses kritiseeris H.-M. H. põhjendatult hagejat, kes oma postituses ähvardas maski mitte kandvaid inimesi raudtoruga peksmisega. Sõltumata asjaoludest on vägivalla õhutamine lubamatu ja negatiivne, eriti kui seda teeb põhjalike õigusteadmistega isik. Oma sellise postitusega tõmbas hageja ise endale negatiivset tähelepanu ning pidi kas sellega arvestama. Hageja on eelviidatud intervjuus märkinud, et tal on unetud ööd ja kõrgenenud vererõhk tapmisähvarduste tõttu, mis on talle esitatud seoses EKRE-st lahkumisega.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et kostja ei ole hageja suhtes avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagis kostjale etteheidetud väidetel ehk väärtushinnangutel ei ole hageja au teotavat iseloomu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
2-22-3041
7.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel seoses kostja Facebookis kirjutatud kommentaaris hageja kohta avaldatuga. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kirjutas kommentaari („Nii inetu mees ei sobigi EKREsse. Mingu löögu kusagil mujal kella, va Quasimodo“) H.-M. H. Facebooki postituse alla, mis käis selle kohta, et hageja asus välja EKREst (tl 8).
8.Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lgga 1. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ja lg 2).
9.Hageja nõude rahuldamise eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid ja nende avaldajaks oleks kostja. Avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid. Kohtu hinnangul saab Facebooki grupis avaldatud postituse alla kirjutatud kommentaari pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses, kuivõrd sõnum tehakse teatavaks kolmandale isikule või isegi kõigile Facebooki kasutajale ligipääsetavaks, st avalikuks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on vaidlusaluse kommentaari avaldanud.
10.VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1045 lg 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (p 1); kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega (p 2); kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis (p 3); kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi (p 4).
11.Edasi märgib kohus, et isikliku õiguse rikkumine on VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Kohtupraktikas eristatakse kahte au teotamise koosseisu: 1) au teotava ehk ebakohase väärtushinnangu avaldamist (VÕS § 1046 lg 1) ning 2) au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamist (VÕS § 1047 lg 2) (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas
2-22-3041 nr 3-2-1-53-07, p 18). Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 31. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10 ja 11). Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (Riigikohtu 26. novembri 2010. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 12).
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-test 4 ja 7 on kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd tegemist on ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega on tegemist (Riigikohtu 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 p 32). Kohtu hinnangul on kostja avaldatu väärtushinnang, mitte faktiväide. Pooltel ei ole selle üle ka vaidlust. Kohus selgitab, et väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu, nt on eeldatavasti õigusvastane isiku sõimamine avalikuse ees; d) isik, kelle koha väärtushinnang avaldati ei ole andnud selleks põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada.
13.Hageja on esile toonud, et kostja on avaldanud, et hageja on inetu mees ja Quasimodo. Kuivõrd väljamõeldud tegelast Quasimodot tuntakse kui küürakat, lombakat ja alaarenenud isikut. Selliselt on kostja avaldanud hageja hinnangul väärtushinnangu, mille inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Samuti märgib hageja, et kostja naeruvääristas hageja välimust ning soovis sellega hagejat alandada. Hageja rõhutab, et kostja ebakohase väärtushinnangu tõttu on ta pidanud tundma avalikku häbitunnet, see on talle põhjustanud stressi ja häirib igapäevaelu: hageja on pidanud kostja avaldatud kommentaari tõttu pöörduma perearsti poole. Samuti on kostja sõnavõtt seadnud kahtluse alla hageja pädevuse, sest hageja on vandeadvokaat ja kommentaari lugevad kõrvalised isikud leiavad, et hageja ei vääri lugupidamist ja teda saab Quasimodoks nimetada, mistõttu on kostja õigusvastane tegevus kahjustanud hageja mainet nii inimesena kui vandeadvokaadina.
14.Kostja on hageja nõudele esitanud vastuväited ning soovib rõhutada, et hageja enda väidetest lähtuvalt on Quasimodo inetu, seega on kaks kostja esitatud väidet kattuvad – need on seotud inimese iluga. Kostja ei ole avaldanud, et hageja oleks küürakas, lombakas või alaarenenud. Inimese ilu puudumist ei ole võimalik põhjendada, mistõttu on kostja esitanud subjektiivsed väited, mille esitamine ei ole õigusvastane. Oluline on kostja hinnangul see, et ta avaldas oma väited hageja kohta kostja EKRE-st lahkumise kontekstis, mistõttu on asjakohatu hageja väide selle kohta, et kuna ta on vandeadvokaat, siis oleks talle tekkinud mittevaraline kahju eriti suur. Tõendamata on hageja väide, et isikud ei julge enam pöörduda hageja kui advokaadi poole. Kostja on hageja ees vabandanud ja hageja on vabanduse vastu võtnud.
15.Kohus rõhutab, et õigusvastane (st au teotav) saab olla üksnes ebakohane väärtushinnang (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Väärtushinnang on au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18 ja T. Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227). Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne,
2-22-3041 inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16). Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ka ebasündsast väljendusviisist (Riigikohtu 21. detsembri 2010. a ostus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). Au teotava väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust selliseks hinnanguks (Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsus asjas nr 3-2-1-63-02, p 7). Seega tuleb tuvastada, kas kõnealused väärtushinnangud teotavad hageja au.
16.VÕS § 1046 tulenevalt ei ole mitte igasugune solvamine alati au teotamine. Tegemist peab olema sellise ebakohase väärtushinnangu avaldamisega, millel ei ole VÕS § 1046 lg 2 tulenevalt õigustust. Ebakohasuse tuvastamiseks ei ole piisav, et tegemist on üksnes ebasündsa ja vulgaarse avaldusega, vaid tegemist peab olema ka põhjendamatu väärtushinnanguga. Au ja hea nime riive ning rikkumise eristamine on oluline Põhiseaduse §-s 45 sätestatud väljendusvabaduse ulatuse määratlemisel. Sõna- ja väljendusvabadust on lubatud piirata vaid au ja hea nime teotamise, mitte nende riive korral. Olukorras, kus kohus kvalifitseerib au ja hea nime teotamisena millegi, mis seda tegelikult ei ole (nt tegemist on vaid riivega) ja kohaldab inimesele vastava teo eest sanktsioone (nt kohustab inimest enda tegevuse eest tasuma kahjuhüvitist), on tegemist kohtuliku sõna- ja väljendusvabaduse lubamatu ja õigusvastase piiramisega. PS §-s 17 sõnastatud keeld ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046) (vt ka Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 15).
17.Sõnavabadus on demokraatliku riigi toimimise alus. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja poolt väärtushinnangu avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.
18.Praegusel juhul saab faktilisi asjaolusid hinnates asuda seisukohale, et kostja avaldatut saab lugeda solvanguks (st tegemist on hageja au riivava käitumisega), kuid tegemist ei olnud hageja au teotamisega ega põhjendamatu väärtushinnangu avaldamisega. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja kommentaar teotas hageja au ja head nime. Kommentaaris ei ole midagi hageja poolt kostjale etteheidetavat peale hageja välimusele hinnangu andmise. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja on soovinud hagejat läbi Quasimodo nimetamise pidada alaarenenuks, küürakaks ja lombakaks. Kellegi võrdlemine Quasimodoga ei tähenda seda, et kõik Victor Hugo väljamõeldud kangelase välised tunnused on otseselt ülekantavad hinnangu pälvinud inimese välimusele. Kohtu hinnangul ei ole kostja avaldatu ebasünnis, vulgaarne või alandav. Kohus märgib, et teise isiku kohta arvamuse (ka negatiivse) omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Demokraatlikus ühiskonnas ei saa ära keelata negatiivseid hinnanguid. Iseenesest on lubatud on ka sellise arvamuse avaldamine, mis hagejale ei meeldi. Seetõttu ei ole kostja esitanud hageja au teotavat väidet. Kohus on seisukohal, et kostjal oli õigus väljendusvabadusele, mida ta kasutas hageja au riivaval, aga mitte teotaval viisil. Hageja au riivamisega oli tegemist ka seetõttu, et kostja kommentaar oli ühekordne, selles kasutati väljendeid „inetu mees“ ja Quasimodo ning kohus ei ole tuvastanud kostja poolt hageja vastu korduvat, erineval viisil toime pandud au teotamist. Kohtul ei ole praegusel juhul vaja edasi hinnata delikti üldkoosseisu teisi elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas.
2-22-3041
19.Siiski märgib kohus, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kostja väidetavad rikkumised on sedavõrd rasked, et need õigustaksid mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Selleks, et õigustatud oleks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine peab isiku õiguste rikkumine olema intensiivne. Praegusel juhul ei ole kohtu hinnangul kostja avaldatud väärtushinnang hageja õigusi intensiivselt rikkunud. Kohus nõustub kostjaga selles, et tema avaldatud kommentaar käis hageja kohta olukorras, kui hageja astus välja parteist (EKRE). Seega ei nõustu kohus hagejaga selles, et kostja avaldatu on toonud kaasa hageja kui vandeadvokaadi maine kahjustamise, sh väidetava klientide kaotuse, kuivõrd kommentaari lugevad kõrvalised isikud ei julge hageja poole pöörduda, sest kostja sõnavõtt on seadnud kahtluse alla hageja pädevuse.
20.Esmalt nõustub kohus kostjaga selles, et hageja ei ole nimetatud väidet tõendanud. Kohus leiab, et kommentaari lugevatel kõrvalistel isikutel ei ole võimalik vaidlusalusest kommentaarist välja lugeda seda, et see käib hageja kui vandeadvokaadi pädevuse kohta. Kohtu hinnangul hinnatakse vandeadvokaadi pädevust eelkõige tema töö kaudu. Hageja on esile toonud ka selle, et pärast kostja kommentaari oli ta sunnitud pöörduma perearsti poole stressi ja ärevushäiretega. Kostja on kohtule esitanud tõendina artikli (Vilja Kiisleri
2.novembri 2021 intervjuu hagejaga: https://www.delfi.ee/artikkel/95024007/vilja-kusibpeksmis-ja-tapmisahvardused-on-ekrest-lahkunud-urmas-simonile-toonud-unetud-ood-jakorgenenud-vererohu, tl 58-61), millest nähtub, et hageja on teinud politseile avalduse nelja inimese kohta, kes on lubanud teda vigaseks peksta ja ähvardanud tema abikaasat ja teisi lähedasi. „Võtan peksmis- ja tapmisähvardusi tõsiselt. See on kaasa toonud unetud ööd ja kõrgenenud vererõhu. Võtan ravimeid. Enne uksest väljumist vaatan ringi, kas keegi võib mind oodata või jälgida. Suurenenud on stress, kahanenud on mõtlemisteravus, tunnen väsimust“, on hageja ajakirjanikule rääkinud. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et ainuüksi hageja nimetamine inetuks meheks ja Quasimodoks on põhjustanud hagejale ärevushäired ja stressi. Avaldatud artiklist nähtub see, et hagejat on sõnaliselt rünnatud häirivamal ja hirmutavamal moel, kui seda on teinud kostja, mistõttu ei saa kohus nõustuda, et ainult kostja kommentaar on hageja tervist kahjustanud hageja kirjeldatud moel.
21.Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et hageja praeguse vaidluse kontekstis on poliitik elik avaliku elu tegelane. Riigikohus on leidnud, et otsustades moraalse kahju olemasolu tuleb kohtul arvestada ka seda, kas tegemist on avaliku elu tegelasega, kes on end ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla. Eeltoodust tulenevalt võib avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. oktoobri 1997. a lahend tsiviilasjas 3-2-1-123-97). Kostja on avaldanud kommentaari hageja kohta seoses hageja parteist välja astumisega ning ka meedia on hagejat näinud poliitikuna, kes on pidanud selgitama enda parteist välja astumise tagamaid ja põhjuseid avalikkusele (vt p-s 19 viidatud Vilja Kiisleri intervjuu hagejaga). Hageja end küll poliitikuks ei pea ja arvab, et ainult tema parteisse kuulumine ei tee temast avaliku elu tegelast. Kohus siinkohal hagejaga ei nõustu. See, et hageja ei olnud parteis juhtival kohal, ei ole määrav. Määrav on see, et hageja astus EKREst välja huvide konflikti tõttu, mida ta on pidanud ka meedias selgitama, nt on Vilja Kiisleri intervjuust võimalik lugeda: „Erakond – kuhu ka mina kuulusin – kutsub üles mitte maski kandma, mitte vaktsiinipassi esitama ja mitte vaktsineerima. Leian, et selline tegevus on suunatud eesti rahva hävitamisele. Üleskutse haigestuma ja surema ei lähe minu põhimõtetega kokku. /.../ Olen varemgi viidanud juhtumitele, kus erakonna juhtide sõnakasutus pole olnud kõige sobilikum.“ See aga tähendab seda, et hageja ei ole lihtsalt nn partei lihtliige, vaid siiski soovib kaasa rääkida poliitikas ja enda seisukohti avaldada, mistõttu on hageja tegevus
2-22-3041 suunatud poliitilistele väljaütlemistele. Samuti nähtub intervjuust see, et enne EKREt on hageja kuulunud 10 aastat keskerakonda. Poliitiku puhul on õigustatud üldsuse kõrgendatud huvi tema isiksuse ning tema poliitilise ja ametialase tegevuse vastu (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 15). Hageja on avaliku elu tegelane, kes peab möönma, et tema tegevus võib kaasa tuua avalikkuse pahameele ning seda väljendavad hinnangud. Kostja kommentaar oli küll sobimatu, kuid see ei põhjustanud hagejale kahju. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kommentaari tulemusena on tema au ja hea nimi rikutud.
22.Lisaks ei pea kohtu hinnangul alati ja igasugune au riivava käitumine kaasa tooma rahalises vääringus kindlaksmääratavat kahjuhüvitist. Tavakäibes võib rahulduda ka vabandamisega. Kostja on hageja ees vabandanud ja avaldanud sellekohase vabanduse kohas, kus kommentaar ilmus (tl 31 ja tl 32 pöördel), samuti on kostja olnud valmis lepitamiseks hagejaga kohtuma, mida näitab poolte sõnumivahetus: „U.! Kui Teie valu on niivõrd suur minu tõttu, kas oleksite nõus minuga korra kohtuma näiteks detsembris?“ (tl 33).
23.Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja poolt vaidlustatud kostja faktiväite ja väärtushinnangute avaldamine ei olnud õigusvastane. Kohus jätab hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks ja sellelt viivise välja mõistmiseks rahuldamata. Samuti puudub hagejal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitiselt viivist.
24.Hageja on esitanud kostja vastu 384 euro suuruse varalise kahju hüvitamise nõude. Tegemist on kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõudega, kuna hageja kandis õigusabikulusid nõudekirja koostamise ja esitamise tõttu. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3, kuna tegemist on varalise kahjuga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (p-s 26) leidnud, et: „kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ Seega on Riigikohus kohtueelsete õigusteenuse kulude osas leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (nt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14).
25.Kuivõrd kohus on käesolevas kohtuotsuses leidnud, et hageja vaidlustatud kostja avaldatud väärtushinnangute avaldamine ei olnud õigusvastane, siis ei ole põhjendatud ka hageja varalise kahju nõue 384 eurot kostja vastu, mis oli seotud sama nõude esitamisega enne kohtumenetlust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja varalise kahju hüvitamise nõude summas 384 eurot rahuldamata. Hagi hinna määramine
26.TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise hagi puhul on hagihinnaks 3500 eurot. Nimetatud summale lisandub aastane viivisesumma 280 eurot, kuna hageja nõuab ka viivise väljamõistmist. Lisaks esitas hageja ka varalise kahju välja mõistmise nõude: TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Käesoleval juhul on varalise nõude hind 384 eurot, millele lisandub ka aastane viivis 30 eurot 72 senti. Kokku on hagihinnaks 4194 eurot 72 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-22-3041
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 180 eurot).
29.Kostja esindaja on teinud seoses kliendi esindamisega järgnevad toimingud: • tutvumine hagiavaldusega ja selle lisadega ja analüüs – 2,5 tundi • vastuse koostamine hagiavaldusele – 4,5 tundi • tutvumine hageja 22 aprilli 2022 seisukohtadega ja nende analüüs – 1,75 tundi • tutvumine kohtu 1. juuni 2022 määrusega – 0,5 tundi • lõplike seisukohtade koostamine – 3 tundi; • nõupidamine kliendiga – 0,25 tundi.
30.Kokku on menetluskulude nimekirja kohaselt kostja esindaja ajakulu 12 tundi 30 minutit. Kostja kinnitab, et kõik näidatud kulud on tehtud käesoleva asja ajamiseks ning et ta ei saa füüsilise isikuna käibemaksu tagasi arvestada. Kostja palub välja mõista hagejalt kostja kasuks kulutused õigusabile summas 2250 eurot (12,5 tundi x 180 eurot).
31.Hageja esitas 4. juulil 2022 kostja menetluskuludele vastuväite. Hageja on seisukohal, et menetluskulud on ülemäärased ning põhjendamatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning palub kohtul nende põhjendatust kontrollida järgmistel põhjendustel: • Kostja esindaja väitel kulus hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele kokku 2,5 tundi. Ühe lehekülje dokumendiga tutvumisele kulub ca 4-5 minutit. Hagiavalduse pikkus on ca 6 lehekülge ehk kostja esindajal sai dokumendiga tutvumiseks kuluda maksimaalselt 30 minutit. Lisadega tutvumisele sai esindajal kuluda maksimaalselt 1 tund. Seega sai kostja esindajal kuulda hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele maksimaalselt 1,5 tundi. Kindlasti pole põhjendatud ajakulu 2,5 tundi ning seda vähendada kohtu äranägemisel. • Kostja esindaja väitel kulus hageja 22. aprilli 2022 seisukohtadega tutvumiseks 1,75 tundi. Ühe lehekülje dokumendiga tutvumisele kulub ca 4-5 minutit. Seisukoha pikkus on ca 6 lehekülge ning lisade pikkus kokku 5 lehekülge. Kostja esindajal sai dokumentidega tutvumisele kuluda maksimaalselt 55 minutit. Kindlasti pole põhjendatud ajakulu 1,75 tundi ning seda vähendada kohtu äranägemisel. • Kokkuvõtvalt leiab hageja, et teise poole menetluskulud on oluliselt ülemäärased ning neid ei tohiks ühelgi juhul täies ulatuses hageja kanda jätta. Lisaks tuleb menetluskulude summat vähendada mõistliku ja põhjendatud määrani kohtu õiglasel äranägemisel.
2-22-3041
32.Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
33.Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, kostja menetluskulud esindajale on osaliselt ülemäärased. Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendamata järgmiste kostja esindaja toimingute ajakulu: • tutvumine hagiavaldusega ja selle lisadega ja analüüs. Arvestades hagiavalduse ja lisade mahtu ning seda, et kostja esindaja oli juba varasemalt asjaoludega kursis on põhjendatud ajakulu nimetatud toimingutele 2 tundi. • tutvumine hageja 22. aprilli 2022 seisukohtadega ja nende analüüs. Põhjendatud ajakulu on seisukohtade ja lisade mahtu arvestades 1 tund 15 minutit. • lõplike seisukohtade koostamine. Kostja lõplikud seisukohad on valdavas osas koopia kostja hagiavalduse vastusest, millele on tehtud mõningaid lisandusi. Põhjendatud ajakulu lõplike seiskohtade koostamiseks on seetõttu 1 tund 30 minutit.
34.Ülejäänud kostja esindaja toimingute ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada kostjate esindaja ajakulu 2 tunni 30 minuti võrra. Seega on kostja esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 10 tunni ulatuses. Nimetatud ajakulu ja selle põhjal arvestatud kulu õigusabile vastab kohtu hinnangul tervikuna käesoleva tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kostjate esindaja ühe töötunni hind oli 150 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 180 eurot.
35.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esitas kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
36.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku saab tunnihinda 180 eurot koos käibemaksuga pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik õigusabi kulu kostja esindajale 1800 eurot (10 x 180 eurot). Kohus määrab kostjate menetluskulude suuruseks kokku 1800 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista menetluskulud summas 1800 eurot (sh käibemaks).
37.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
2-22-3041 Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).