Renovum OÜ hagi K H (H) vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
hagi hind 18 112,26 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462, Tartu mnt 50, esindajad Tallinn 10115); Hageja lepinguline esindaja: Aivira Kollamaa (e-post: xxx); Kostja: K H (isikukood xxx, e-post xxx); Kostja lepinguline esindaja: Eino Tamm (Leesika 16b, 11213 Tallinn, e-post: xxx). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja taotlus kuulata tunnistajana üle J V.
2.Rahuldada hageja nõue kostja õigeksvõtu alusel osaliselt ja mõista kostjalt K H (isikukood xxx) hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462) kasuks välja 5424 (viis tuhat nelisada kakskümmend neli) eurot.
3.Jätta ülejäänud osas hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Renovum OÜ-lt (registrikood 14042462) kostja K H (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AB Kreditex liisinguandjana ja kostja füüsilisest isikust ettevõtjana kapitalirendi tüüpi liisingulepingu n xxx. Liisinguandja ja kostja sõlmisid 16.10.2019 ka käenduslepingu nr xxx. Käenduse kohaselt vastutas kostja liisinguvõtja tagastamata krediidi summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti liisinguvõtjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest solidaarselt liisinguvõtjaga summas kuni 39 000 eurot.
2.Hageja viitas VÕS § 145 lõikele 1. Liisingulepingu alusel omandas liisinguandja põhivõlgniku ülesandel ja huvides sõiduki BMW 530D XDRIVE VIN-koodiga xxx ning registreerimismärgiga xxx. Liisinguandja andis sõiduki põhivõlgniku valdusse ja kasutusse. Liisingueseme omandamise hind oli 15 500 eurot, mis on krediidisummaks. Pärast liisingumaksete tasumist pidi liisingueseme omandiõigus põhivõlgnikule üle minema.
3.Liisingulepingu kohaselt kohustus põhivõlgnik tasuma liisinguandjale põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid lepingu lisaks 1 oleva annuiteetgraafiku alusel. Kokku lepitud intressimääraks oli lepingu punkti 1.6. kohaselt 2,43 % kuus ehk 29,17 % aastas. Kokku kohustus põhivõlgnik tasuma 23 837 eurot (igakuised osamaksed 651 eurot x 36 kuud + 151 eurot + lepingutasu 150 eurot punkti 1.14 järgi).
4.Põhivõlgnik liisingumakseid nõuetekohaselt tasunud ei ole. Peale liisingulepingu sõlmimist on liisinguandjale laekunud põhivõlgnikult 2205 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjatele tasuta ja tasulisi meeldetuletusi. 03.07.2020 saatis liisinguandja kostjale tasumata liisingumakse tõttu liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse, andes võla tasumiseks kahenädalase täiendava tähtaja. Vaatamata hoiatustele ei ole kostja võlga tasunud ja 21.07.2020 kirjaga ütles liisinguandja liisingulepingu üles, nõudes ühtlasi sõiduki tagastamist. Liisinguandja sai sõiduki enda valdusesse 21.07.2020 ning see müüdi 11.10.2021 hinnaga 9800 eurot.
5.Liisinguandja teostas sõidukile müügieelse sisemise puhastuse ja välipesu ning müügivahenduse, mille eest esitati liisinguandjale arve xxx summas 280 eurot. Samuti kandis liisinguandja kindlustuse kulu summas 273,07 eurot. Seega on müügiga kaasnev kogukulu 853,07 eurot. Liisingueseme vastavasse seisukorda viimiseks enne müügitehingut tehtud kulutusi pidas liisinguandja lepingu rikkumisega tekitatud kahjuks ja soovib selle hüvitamist. Vaatamata korduvatele teadetele kostja võlgnevust ei tasunud. 08.12.2021 loovutas liisinguandja lepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale ja teavitas sellest kostjat. 04.11.2021 edastas hageja kostjale nõude lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.
6.Liisingueseme võõrandamise ajaks 21.07.2020 sissenõutavaks muutunud võlgnevus on 21 887,59 eurot. Selle hulgas on põhivõlg 14657,31 eurot, intressid 1923,18 eurot, viivis 682,73 eurot seisuga 21.07.2020, sissenõudekulud summas 60 eurot, kulutused liisingueseme tagastamiseks summas 853,07 eurot, hüvitis laenuintresside tasumisega viivitamise eest 779,84 eurot ja leppetrahv 2931,46 eurot. Hageja esitas kostja tasutud maksete arvestuse.
7.Tulenevalt VÕS § 88 lg 8 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõutavaks muutunud intressi ja seejärel põhikohustuse katteks. Seega hageja nõue kujuneb viisil, kus hageja loeb intressi nõuetekohaselt tasutuks kuni 28.01.2020 ehk tasutud intress on 1261,31 eurot. Järgnevalt loeb hageja seoses tasumisega osaliselt tasutuks põhinõude summas 842,69 eurot (tasutud on 1. –3. osamaksed). Enamtasutud summa 1 euro (2205 eurot -1261,31 eurot– 842,69 eurot) läks katteks. Seega on põhiosa võlgnevus 14657,31 (15 500,00 eurot – 842,69 eurot) eurot. Intressivõlg vastavalt maksegraafikule oli ülesütlemise seisuga 21.07.2020 1923,18 eurot. Liisingulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub intress aastamääraga 29,17 %. Pooled on 16.10.2019 maksegraafikus intressi summaks kokku leppinud 8337 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagati osamaksete vahel proportsionaalselt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi võlgnevus osaliselt alates 4.-ndast osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesele osaliselt tasumata osamaksele 28.02.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelneva makseni summas 1923,18 eurot.
8.Viivise võlg liisingueseme võõrandamise seisuga 21.07.2020 oli summas 682,73 eurot. Viivise kujunemine: 24,68 +28,77+209,22+170,53+128,31+83,92+37,30 = 682,73 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmutanud mingit soovi oma võlga tasuda ja käitub võlausaldaja(te) ja oma kohustuste suhtes ükskõikselt ja pahatahtlikult.
9.Sissenõudekulusid nõuab hageja vastavalt liisingulepingu nr xxx punktile 11.15, mille kohaselt on ülesütlemise hoiatuse kulu 1 x 20 eurot, ülesütlemise teatise kulu 1 x 20 eurot, nõude loovutamise teatise kulu 1 x 20 eurot. Kõik kokku on 60 eurot. Liisingulepingu nr xxx punkti 11.15 kohaselt on liisinguandja saatnud liisinguvõtjale ühe meeldetuletuskirja. Hind vastavalt kehtivale hinnakirjale on mitte vähem kui 20 eurot ilma käibemaksuta.
10.Kulutused liisingueseme vastavasse seisukorda viimiseks enne müügitehingut ja selle realiseerimiseks vajalikud kulud vastavalt lepingu punktidele 11.6 ja 11.5 on 853,07 eurot. 300 eurot on sõiduki tagastusega seonduvad kulud, 280 eurot on auto sisemine puhastus ja välipesu koos leotuse ja pigipesuga ning müügivahendus. 273,07 eurot on kulu liikluskindlustuse eest (makseteatis nr xxx. Liisingulepingu punkt 6.4 nägi ette, et kui liisinguvõtja ei tagasta liisingueset lepingus sätestatud tingimustel, on liisinguandjal õigus kasutada tema käsutuses olevaid seaduslikke võimalusi liisingueseme oma valdusse saamiseks ja sellega tehtud kulude ning tekitatud kahju sissenõudmiseks.
11.Hageja nõudis lepingu punkti 11.13 alusel hüvitist laenuintresside tasumisega viivitamise eest summas 779,84 eurot. Pooled on lepingus sellised tingimused kokku leppinud ning hageja on õigustatud hüvitist nõudma vastavalt kokkuleppele. Hageja arvestab kahjuhüvitist vastavalt lepingu punktile 11.13 30% tasumata intresside summalt järgnevalt: 158,35+109,00+106,90+104,75+102,55+100,30+97,99= 779,84 eurot. Tegemist on kahju hüvitamisega. Lepingu kehtivuse ajal ei tasunud võlgnik õigeaegselt intresse raha kasutamise eest, millega rikkus lepingulist kohustust. Liisinguandja näol on tegemist äriühinguga, mille eesmärgiks on kasumi teenimine. Liisinguandja peamiseks tegevusalaks on finantseerimine liisingulepingute alusel. Kui kostjad tasuks intressimakseid õigeaegselt, saaks liisinguandja raha kasutada ja sellelt tulu teenida. Liisinguandjal on saamata jäänud intressi tõttu, millega ta oli arvestanud, oma kohustuste täitmiseks vajadus otsida omale muu finantseerimisallikas uute krediidilepingute sõlmimiseks, millega kaasnesid kulud, tööjõu – ja finantskulu, mis on liisinguandja kahju.
12.Tasumata võlg pärast liisingueseme realiseerimist 11.10.2021 on 13 047,49 eurot. Sellest on põhivõlg 9156,13 eurot ja viivis 3891,36 eurot. Sõiduk realiseeriti 11.10.2021 ning müügist saadud 9800 eurost arvestati sissenõudekulude katteks 60 eurot, kulutuste katteks 853,07 eurot, hüvitiseks laenuintresside tasumisega viivitamise eest 779,84 eurot, liisingueseme võõrandamise seisuga viivise katteks 682,73 eurot, intressi katteks 1923,18 eurot ja 5501,18 eurot põhivõla katteks. Seega on tasumata põhivõlg summas 9156,13 (14 657,31 eurot – 5501,18 eurot) eurot. Liisingulepingu p 7.11 kolmanda lause kohaselt loetakse laekunud summade arvelt kõigepealt tasutuks võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutused, seejärel viivis ja lepingus ettenähtud trahvid ja muud tasud, seejärel tähtajaks tasumata intressid vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest ning seejärel tagastamata krediidi jääk.
13.Hagi esitamise ajaks 04.01.2022 on viivis 3891,36 eurot. Viivist arvestab hageja tagastamata põhiosa võlajäägilt 9156,13 eurolt alates liisingueseme realiseerimise kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni hagi esitamiseni. Hageja soovib kostjatelt sissenõutavaks muutuva viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist viivisemääras 0,5% päevas kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja viitas VÕS § 397 lõikele 1, § 8 lõikele 2, § 76 lõikele 1 ja § 82 lõikele 1 ning lõikele 7. Samuti viitas hageja VÕS §-le 361 ja § 363 punktile 3.
14.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1770 eurot, mis koosneb menetluses tasutud riigilõivust 1050 eurost ning õigusabikulust 600 eurot. Õigusabi osutati 5 tundi hinnaga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 120 eurot (20%), kokku 720 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 9156,13 eurot ja seisuga 04.01.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 3891,36 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates 05.01.2022 põhinõudelt 9156,13 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,5 % päevas, kuid mitte suuremas summas kui 5264,77. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 1770 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
15.Täiendavalt selgitas hageja liisingueseme tagastamise kulu 300 eurot. Hageja esitas J V palga arvestuse juulis 2020, mil sõiduk tagastati. Arvestus sisaldab 4 auto eest töötasu, millest ühe auto tasu on 277,60 eurot. Sellele lisandub 22,40 eurot administratiivkulusid, mis kokku on 300 eurot.
16.Hagi täienduses täpsustas hageja nõude arvestust. Hageja nõue koosneb lepingujärgsest põhinõudest 9056,13 eurot, viivisenõudest 3848,86 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise nõudest. Põhivõlgnik liisingumakseid nõuetekohaselt tasunud ei ole. Pärast liisingulepingu sõlmimist on liisinguandjale laekunud kostjalt 2205 eurot. Liisinguandja sai sõiduki enda valdusesse 21.07.2020 ning see müüdi 11.10.2021 hinnaga 9800 eurot. Liisinguandja teostas sõidukile müügieelselt sisemise puhastuse ja välipesu ning müügivahenduse, mille eest esitati liisinguandjale arve xxx 280 eurot. Samuti kandis liisinguandja kindlustuse kulu summas 273,07 eurot. Seega on müügiga kaasnev kogukulu 853,07 eurot.
17.Liisingueseme võõrandamise ajaks 21.07.2020 sissenõutavaks muutunud võlgnevus oli kogusummas 18 856,13 eurot, mis koosnes põhivõlast 14657,31 eurot, intressidest 1823,18 eurot, viivisest 682,73 eurot seisuga 21.07.2020, sissenõudekuludest 60 eurot, sõiduki tagastamise kuludest 853,07 eurot jae hüvitisest laenuintresside tasumisega viivitamise eest 779,84 eurot. Kostja tegi viimase makse 20.07.2020 summas 70 eurot ning tasus kokku 2205 eurot.
18.VÕS § 88 lg 8 alusel luges hageja intressi nõuetekohaselt tasutuks kuni 28.01.2020 ehk intress 1261,31 eurot. Järgmisena luges hageja osaliselt tasutuks põhivõla 842,69 eurot (tasutud
on 1. –3. osamaksed). Enamtasutud summa 101 eurot (2205 eurot -1261,31 eurot – 842,69 eurot) läks intressi (osaliselt tasutud 4. osamakse 101,00 eurot, võlg 255,33 eurot) katteks. Seega on põhiosa võlgnevus 14 657,31 (15 500 eurot – 842,69 eurot) eurot.
19.Intressivõlg vastavalt maksegraafikule oli ülesütlemise seisuga 21.07.2020 1823,18 eurot. Liisingulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub intress aastamääraga 29,17 %. Pooled on 16.10.2019 maksegraafikus intressisummaks kokku leppinud 8337 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt. Kostjal oli intressi võlgnevus osaliselt alates 4.-ndast osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest osaliselt tasumata osamaksest 28.02.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelneva makseni summas 1823,18 eurot.
20.Viivise võlg liisingueseme võõrandamise seisuga s.o 21.07.2020 oli 682,73 eurot. Hageja arvestas viivisist igakuiselt põhiosamakse summalt. Seega viivise kogusumma on 682,73 eurot. Hageja nõuab kahjuhüvitist intresside tasumisega viivitamise eest vastavalt lepingu punktile
11.13.Pooled on lepingus sellised tingimused kokku leppinud ning hageja on õigustatud hüvitist nõudma vastavalt kokkuleppele. Hageja arvestab kahjuhüvitiseks 779,84 eurot. Tegemist on kahju hüvitamisega. Lepingu kehtivuse ajal ei tasunud võlgnik õigeaegselt intresse raha kasutamise eest, millega rikkus oma lepingulist kohustust. Tasumata võlg oli pärast liisingueseme realiseerimist 12 904,99 eurot, millest põhivõlg oli 9056,13 eurot ja viivis 3848,86 eurot.
21.Viivis hagi esitamise seisuga 04.01.2022 on 3848,86 eurot. Viivist arvestab hageja tagastamata põhiosa võlajäägilt 9056,13 eurolt alates liisingueseme realiseerimise kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni hagi esitamiseni. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist viivisemääras 0,5% päevas kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt.
22.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja tunnistanud hageja nõuet summas 5424 eurot. Seega palus hageja kohtul teha osaline hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus. Ebaõige on kostja väide, et „liisinguandja ei soovinud temaga suhelda.“ Liisinguandja ja hageja lepinguline esindaja on korduvalt kostjaga e-posti ja telefoni teel suhelnud seoses tekkinud võlgnevusega. Kostja esitas vaid ühe e-kirja, ei enamat. Kostja ei ole ise liisinguandjaga ühendust võtnud seoses tekkinud kohustusega, kuigi kostjale oli teada, et tal on liisingulepingus tulenev kohustus, mis on tähtaegselt täitmata. Kostjale on alati vastatud, kui kostja on liisinguandja poole pöördunud.
23.Kuna sõiduk võõrandati oktoobris 2021, ei oma tähtsust liisingueseme turuhind 2022. aastal. 2022. a sõiduki turuhinda ei ole õige võrrelda 2021. a kehtinud hindadega. Kostja on lisanud Internetilehekülje, mis ei ole asjakohane tõend, kuna kohus ega hageja ei pea Internetist otsima dokumente kostja väidete tõendamiseks. Kostjal tuleb selgelt ja üheselt välja tuua, mida ta tõendiga tõendada soovib. Kostja väide, et müügiaegne sõiduki hind ei vastanud tegelikkusele, on paljasõnaline.
24.Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt ainult põhivõlgnevust 9156,13 eurot, viivist 3891,36 eurot ja aastast viivist 5264,77 eurot. Kõik kostja vastu esitatud nõuded tulenevad sõlmitud liisingulepingust. Ebaõige ja paljasõnaline on kostja väide, et tal kehtis liikluskindlustuse maksete tasumise kohustus. Kostja ei ole tasunud liikluskindlustuse eest. Mootorsõiduk, millel puudub müügihetkel liikluskindlustus, ei tekita ostjas usaldusväärsust ning liikluses ei tohi juhtida sõidukit, mil puudub kehtiv liikluskindlustus. Kui liisinguandja ei oleks sõlminud
liikluskindlustuslepingut, sei oleks saanud erinevad huvilised teostada sõiduki suhtes proovisõitu. Hageja viitas LKindlS § 3 lõikele 1 ja lõikele 2, § 7 lõikele 1.
25.Esialgsel võlausaldajal oli kohustus sõiduki omanikuna pärast liisingulepingu ülesütlemisest ja liisingueseme kättesaamist sõlmida liikluskindlustusleping. Liisingueseme kindlustamine tuleneb liisingulepingu punktist 8, mille kohaselt kannab liisinguvõtja liisingueseme kindlustamisega seotud kulutused ja maksab makseid (p 8.3.), märkides kindlustuslepingusse liisinguvõtjaks liisinguandja. Eeltoodu alusel on igati põhjendatud nõuda kostjalt liisingueseme kindlustamise eest tasu, tuleneb liisingulepingust.
26.Käesolev vaidlus ei puuduta kostja teovõimet. Samuti ei tõenda tõend kostja sissetulekut või rasket majanduslikku olukorda, mis justkui ei võimaldaks tal võlgnevust tasuda. Ebaõige on kostja väide, et ta tagastas liisingueseme liisinguandjale korrasoleva ja puhtana. Kuna kostja sõitis liisinguesemega igapäevaselt taksot, oli enne müüki hädavajalik sõiduki puhastus tolmuimejaga ja salongi naha puhastus keemiaga. Vajalik oli välipesu leotusega ja pigipesuga. Müügiks peab olema liisinguese väljanägemine korrektne. Liisinguese ei olnud tagastamise korralik ning sõiduk vajas pesu nii seest kui väljast.
27.Liisinguandja on arvestanud liisingueseme väärtust selle üleandmise hetkel. Liisinguese müüdi sellise hinnaga, arvestades turuväärtust, mida oli müügihetkel võimalik saada, arvestades turgu, olukorda majanduses ja muid asjaolusid. Kostja ostis liisingueseme oma majandustegevuseks, kuna kostja tegevusalaks on taksoveondus. Samuti on kostja liisingutaotlusesse märkinud liisingueseme ostmise eesmärgiks taksoveo. Tegu ei olnud tarbijaga.
28.Ebaõige on kostja väide, et temalt nõutakse postikulu hüvitamist. Kokku lepitud intressimääraga võrdne viivisemäär on kooskõlas seaduse ja viivise eesmärgiga. Kostja ise sõlmis endale sobivatel tingimustel liisingulepingu ja nõustus liisinglepingu tingimustega lepingu allkirjastamisega. Väita kohtumenetluses vastupidist on põhjendamatu. Viivise eesmärgiga läheks vastuollu selline tõlgendus, kus olukorras, kui võlgnikupoolne kohustuse rikkumine on olnud sedavõrd raske, et võlausaldaja otsustab lepingu üles öelda, on tagajärjeks viivise määra vähenemine seadusjärgse viivisemäärani. Viivis on õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, mille eesmärk on lisaks kahju hüvitamisele võlgniku kohustuse täitmisele sundimine. Viivist ei ole lepingus kokku lepitud kindlaksmääratud suuruses, kindlaks on määratud vaid viivise määr ehk viivise arvestamise alus.
29.Laenulepingu üldtingimustes leppisid pooled kokku laenusaajale saadetavate meeldetuletuskirjade eest tasumises vastavalt hinnakirjale. Kõik sissenõudmiskulud olid vajalikud. Hageja ei nõustunud ka kostja menetluskulude summaga, kuna 4 leheküljelisele vastuse koostamiseks ei saanud aega kulud 8 tundi.
30.22.07.2022 seisukohtades viitas hageja, et kuigi pakkus kostjale maksegraafikut, pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja ei saa nõustuda 6000 euroga kompromissi korras, kuna kostja on pikaajaliselt võlgu ega pole midagi tasunud väga pikka aega. Kostja ei ole siiani hakanud võlgnevust tasuma. Liisinguese vajas täiendavaid remonditöid lisaks ka sise- ja välipesule, mistõttu võttis AB Kreditex AS hinnapakkumisi vajaminevate tööde teostamiseks. Samaaegselt oli liisingueseme müügikuulutus Internetis üleval, kuid palju soovijaid ei olnud. Need, kellele liisinguese meeldis ja vaatamas käisid, loobusid, kuna ligikaudu 3000 euro ulatuses remonttööde teostamisega ei arvestatud. Samuti oli hinnapakkumine võetud ainuüksi hädavajalike tööde kohta. Lisaks ei olnud teada, kas midagi veel nimekirjas märgitule tööde käigus lisandub.
31.Liisingueseme turuväärtuse kohta tegi hageja päringud erinevatele automüügiettevõtetele, kes tegelevad hinnaaktide koostamisega. Hetkel ei ole hageja vastust päringule saanud. Eeltoodu alusel palus hageja täiendavat tähtaega sõiduki turuväärtuse väljaselgitamiseks, kuna ei ole saanud veel vastust enda tehtud päringule. Lihtsam ja kergem on saada sõiduki turuväärtust hetkeseisuga, keerulisem on see kahe aasta taguse turuväärtuse hindamisakti saamine.
32.Hinnapakkumine saadi C OÜ-st. Mootorsõiduki turuväärtus müügihetkel 2021 jäi ajavahemikku 12 490 eurot kuni 17 990 eurot. Seega keskmine turuväärtus oli sõiduki müügihetkel 12 500 eurot. Liisinguese müüdi hinnaga 9800 eurot, sest Kreditex Liising AB sõidukit ei remontinud, vaid see müüdi uuele ostjale erinevate vigadega. Seetõttu võeti müügihinnast hinnapakkumises märgitud summa maha: 12500 eurot – 2762,10 eurot = 9737,90 eurot. Sõiduk müüdi koos vigadega ja sellevõrra alandati ostuhinda.
33.J V on töövõtulepingu alusel AB Kreditex AS töötaja, kes ei tegele ainult sõidukite ära toomisega, vaid teeb ka muid toiminguid, mis puudutavad liisingueseme müüki nt liisingueseme näitamine, proovisõidud, müük, vajaminevate dokumentide vormistamine jne. Ta on kõikide liisinguesemete müügiprotsessidega kõige paremini kursis ja kui läheb vaja tema teenuseid, võetakse antud isikuga ühendust. Juhul kui antud selgitus on ebapiisav, siis vajadusel ja kostja vastuvaidlemisel taotleb hageja antud isiku ülekuulamist tunnistajana.
34.Postikulu ja liikluskindlustuse tasumise kohustus tulenes liisingulepingu punktist 8. Keelatud on kasutada sõidukit, millel puudub liikluskindlustus. Kuna liisinguese sattus uuesti liisinguandja käsutusse, oli kostjal kohustus tasuda liikluskindlustuse eest. Hageja viitas lepingu tingimuste punktidele 8.17 ja 8.18. Hageja tõendab eelnimetatud kulude vajalikust dokumentaalsete tõenditega, milleks on hagi lisana esitatud arved. Liisinguandja eesmärk ei olnud ebamõistlikke kulude tasumine, vaid telliti ja tasuti ainult vajaminevate kulude eest.
35.Auto kasutamise käigus kleepuvad autokerele metallist mikroosakesed ja tungivad aeglaselt värvi kihti. Metallitolm „keerleb” pidevalt auto ümber. Seda tekitavad piduriketaste hõõrdumine, rehvide naastude kulumine talvel jms. Metallide peened osakesed, mis langevad autokerele, hakkavad ajapikku reageerima vee ja sooladega ning see soodustab korrosiooniühendite teket. Reaktsioon areneb aeglaselt ja koheselt ei ole see märgatav, kuid mõne aja möödudes ilmuvad kollased täpid isegi plastikmetall osadele. IronX pesu aitab vältida seda probleemi.
36.Sõiduki sise- ja välipesu sisaldas pigi eemaldust, leotust, velgede pesu veljehappega, šampoonipesu, uste vahede pesu (kuivatus, talvel silikooniga tihendite töötlemine), kummist jalamattide pesu, vedelvaha, väljast kuivatamist suruõhuga, rehviläiget. Määrdunud sõiduk ilmselgelt esteetilist väärtust ei paku ning lisaks kahjustab pikalt autole “viibima” jäänud mustus kere ning loob eeldused värvikahjustuste või rooste tekkeks. Seega oli igati põhjendatud mootorsõiduki väli-ja sisepesu.
37.Kostja ei ole mehhaanik või ekspert sõiduki seisukorra hindamiseks ja vajaminevate tööde teostamiseks. Kostja väited on põhjendamatud, kuna ta ei ole esitanud tõendeid, et ta tagastas sõiduki ning see ei vajanud väli-ja sisepesu. Liisingueseme väli-ja sisepesu vajalikkus oli ja on oluline, kui soovitakse sõidukit müüa esinduslikuna.
38.12.08.2022 seisukohtades esitas hageja kohtule sõiduki turuhinna päringu vastuse. 21.07.2020 seisuga oli sõiduki BMW 530D XDRIVE läbisõit 355 793 km. Hageja sai turuhinna päringule 11 tulemust. Kõikidel mootorsõidukitel oli odomeetri näit vahemikus 126 000 km 7
286 500 km, aga kostja mootorsõidukil oli see 2020. a 355 793 km. Seega suure odomeetri näidu korral oli kostja mootorsõiduki turuväärtus on väiksem kui märgitud hinnad. Lisaks tuleb arvestada, mis seisukorras oli kostja sõiduk, sest see vajas remonti (teiste sõidukite seisukorda ei ole teada). Sellest tulenes müügihind.
39.Hindade vahemik on 13 400 -24 500 eurot. Kuna kostja sõiduki odomeetri näit oli 2020.a. a juba üle 355 000 km, võib öelda, et sõiduki turuväärtus oli madalam kui 13 400 eurot. Kostja sõidukit kasutati taksoteenuse osutamiseks. Raske ja peaaegu võimatu on taksoteenust osutanud ja suurema odomeetri näiduga sõidukite müük. Enamasti ei osteta sõidukeid, mille odomeetri näit on üle 300 000 km. Sõiduki väljalaske aasta on samuti oluline turuväärtuse hindamisel. Tuleb hinnata ka sõiduki järelturgu, sõidudistantsi ja omaniku heaperemehelikkust. Enam kui 5 aastat kasutatud mootorsõidukite hinnad on umbes 20-40% oma esialgsest maksumusest madalamad. Vanad mootorsõidukid kuluvad kiiremini ja vajavad palju ettearvamatute kulude kandmist.
40.22.11.2022 seisukohas pidas hageja paljasõnaliseks kostja 26.08.2022 vastuväiteid. Paljasõnaline on kostja väide, et hageja esitatud hinnapakkumises oleva sõiduki BMW 530D xxx-500DBR odomeetri näit ei vasta sellele, mis on autoremonditöökoja pakkumises nr xxx märgitud. Hinnapakkumises on konkreetselt toodud mootorsõidukile iseloomulikud andmed. Autoremonditöökoja tehtud hinnapakkumine ei eelda, et sõidukile koheselt tehakse kõik hinnapakkumises märgitud tööd. Hinnapakkumine näitab, millised vead mootorsõidukil esinevad. Mootorsõidukit oli kasutatud taksona ja odomeetri näit muutub üsna kiirelt, sest teenust osutati igapäevaselt. Kostja esitatud ekraanisalvestis sõiduki odomeetri näidust ei kuulu vaidlusalusele mootorsõidukile.
41.Tõendamata on väide, et kostja töövõimetoetus kuus võiks olla 270 eurot. Kuigi kostja viitab, et teeb kulutusi Paysera kaudu ja tema sissetulek laekub P Panka, ei Kajastu väljavõttel kõiki tehinguid. Esitatud väljavõttelt nähtub, et kostja teeb ka makseid „oma kontode vahel.“ Seega kostjal on kasutuses teisi arveldusarveid. Hageja ei nõustunud kostja kompromisspakkumises märgitud summaga. Hageja on üksnes kompromissi korras valmis menetluskulusid ja viivist vähendama. Hageja pakkus kompromissina 12825 eurot ja tasumist igakuiselt maksegraafiku alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED
42.Kostja võttis hageja nõude õigeks osaliselt summas 5424 eurot. Muus osas vaidles kostja hagile vastu. Kostja nõustus, et liisinguleping sõlmiti 16.10.2019 ning samal päeval omandas liisinguandja AB Kreditex AS R-R OÜ-lt liisingu esemeks oleva sõiduauto BMW 530D XDRIVE (2013. a väljalaskeaasta, läbisõit 240 000 km) hinnaga 15 500 eurot. Tegemist oli kapitalirendi tüüpi liisinguga, lepingu tähtaeg oli kolm aastat. FIE K H tegevusalaks on taksoveondus, kostja soetas liisitud auto majandustegevuseks.
43.Turusituatsiooni drastilisel muutumisel seoses koroonaviiruse leviku ja sellest tulenevate piirangutega (12.03.2020 kehtestati Eestis eriolukord) ei suutnud kostja liisingumakseid tasuda. Liisinguandja soovitud maksepuhkust ei võimaldanud, vaid ütles 21.07.2020 lepingu üles ja nõudis auto kohest tagastamist. Lepingu ülesütlemise ajaks oli graafikujärgsete maksete võlg kokku 3224 eurot. Tasutud pidi olema 5359 eurot, kuid tasutud oli 2205 eurot. Kostja on nõus, et see võlasumma tuleb tasuda, kuid palub võimaldada tasumist graafiku järgi, arvestades tema tegelikku maksevõimet.
44.21.07.2020 andis liisinguvõtja sõiduki tagasi liisinguandja valdusesse. Kostjale arusaamatul põhjusel venitas liisinguandja sõiduki müüki panekuga enam kui ühe aasta jooksul alates 21.07.2020 kuni 11.10.2021. 11.10.2021 müüdi auto hinnaga 9 800 eurot. Kostja ei tea, kuidas kujunes müügihind ega saanud seda mõjutada. Kostja ei tea, miks müügiga venitati, temaga sel teemal suhelda ei soovitud. Kostja peab ebamõistlikuks, et autot hoiti kogu aeg liiklusregistris, mistõttu kehtis liikluskindlustuse maksete tasumise kohustus.
45.Portaali Auto 24 kohaselt on sõiduauto BMW 530D XDRIVE (2013. aasta) hinnaks ca 13000 eurot. Aastanumbri muutus omab turul suurt tähendust, müügiga venitamine oli viga. Sõiduki hinna langus 15 500 eurolt 9 800 eurole, so 5700 euro võrra, ei tulene temast sõltuvatest asjaoludest, vaid see on liisinguandja süü, kelle valduses seisis auto enne müüki 15 kuud. Kostja hinnangul oleks saanud auto 2020. aastal müüa vähemalt 13 500 euro eest. Põhjendatud auto soetushinna ja müügihinna vahe ei saaks olla rohkem kui 2200 eurot.
46.Kostja viitas VÕS § 367 lõikele 3. Liisinguandja ei hinnanud sõiduki turuväärtust selle tagastamise ajal. Kostja vaidles vastu viivisele ja leppetrahvile ning palus need nõuded jätta rahuldamata. 23.07.2021 „Töövõime hindamise otsuse“ kohaselt on kostja osalise töövõimega (otsus kehtib 19.09.2021 kuni 18.09.2026). Kostja viitas VÕS §-le 162. Viivise määr 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ning see on seaduses sätestatud viivisemäärast 22,81 korda suurem. Kostja palus end viivise tasumisest täielikult vabastada. Hageja on arvestanud viiviseid kuni liisingueseme tagastamiseni 21.07.2020 summas 682,73 eurot ja lisaks kuni hagi esitamiseni 3848,86 eurot (kokku seega 4531,59 eurot). Samuti palus kostja jätta rahuldamata nõude maksta intresside tasumisega viivitamise eest trahvi 779,84 eurot (liisingulepingu p 11.13; leppetrahv 30% tasumata intresside summalt). Kokku on viivise ja leppetrahvi summas 5311,43 eurot, mida kostja ei suuda tasuda.
47.Kostja vaidles vastu postikulu hüvitamise nõudele. Liisingulepingus on näidatud poolte eposti aadressid ja tegelikult toimus lepingu täitmise ajal ning ülesütlemisel suhtlemine e-posti teel. Puudus praktiline vajadus saata kolm (3) kirja posti teel, hinnaga 20 eurot ühe kirja eest. Kostja vaidles vastu auto vastavasse seisukohta viimise, liisingueseme realiseerimise ja liikluskindlustuse kulude nõudele summas 853,07 eurot. Kostja tagastas auto liisinguandjale korrasolevana ja puhtana. Kuna sõiduk pandi müüki 15 kuu möödumisel tagastamisest, ei olnud uue puhastuse vajadus tingitud kostja käitumisest. On mõistetamatu, miks oli vaja auto tagastamiseks palgata J V . Pikaks ajaks müügiootele jäetud auto tulnuks ajutiselt registrist kustutada, et vältida tarbetut liikluskindlustuse maksete tasumist. Menetluskuluna palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 480 eurot (8 tundi hinnaga 60 eurot tunnis).
48.26.08.2022 seisukohtades ei nõustunud kostja hageja väitega, et seisuga 21.07.2021 oli liisingueseme läbisõit 355 793 kilomeetrit. Hageja esitatud K S OÜ 02.10.2021 hinnapakkumine nr xxx, kus sellist odomeetri näitu Kajatatakse, ei vasta tegelikkusele ning autole pole sellist remonti kunagi tehtud. 22.08.2022 „Autoregistri sõiduki taustakontrolli“ andmete kohaselt oli 16.10.2021 ülevaatusel (P OÜ) sõiduki odomeetri näit 292 302 km. Ülevaatus teostati seoses omanikuvahetusega.
49.Kostja kinnitab, et andis sõiduki liisinguandja tungival nõudel ja politseiga sekkumise ähvardusel tagasi liisinguandja valdusesse 21.07.2020. Sõiduki läbisõitu ega võimalikku turuhinda ei fikseeritud. Kostjale ei ole teada, kas keegi autot ajavahemikul 21.07.202016.10.2021 kasutas ning kas odomeetri näit võis sellel ajal muutuda või mitte. Liisinguandjalt sõiduki ostnud K R tehtud ekraanisalvestuse järgi oli sõiduki läbisõit 20.08.2022 sisuga 339 789 km. Seega ei ole läbisõit isegi praegu jõudnud selle näiduni, mida hageja valeväitena esitab.
50.Kostja selgitab, et pärast sõiduki ostu pöördus K R tema poole küsimusega, millist remonti on autole tehtud. Autole oli vaja teha esikapoti serva värviparandus ja vahetada kapoti lukustid. Need tööd teostas ostja ise. Hageja väide, et sõiduki turuväärtus oli selle tagastamise ajal väiksem kiu 13 400 eurot, on ebaõige ning on rajatud ebaõigele odomeetri näidule.
51.Hageja poolt esitatud sõiduki turuhinna päringust perioodil 01.07.2020-31.07.2020 nähtub, et võrreldavate 2013. a sõidukite läbisõiduga 230 000 km kuni 273 000 km turuhind oli sel ajal ca 16000-18000 eurot. Kostja hinnang, et sõiduki oleks 2020. aastal saanud müüa vähemalt 13 500 euro eest, on põhjendatud. Tõend näitab, et pigem oli sõiduki turuhind juulis 2020 kõrgem. Kostja nõustus hageja väitega, et sõiduki väljalaske aasta on oluline, et hinnata sõiduki turuväärtust. Antud juhul muutus auto järelturul aasta võrra vanemaks liisinguandja tegevusetuse tõttu (kostja tagastas auto 21.07.2020, kuid see müüdi alles 11.10.2021).
52.Kostja palus uuesti end vabastada täielikult viivise tasumisest ning jätta rahuldamata nõue arvestada laenuintressi tasumisega viivitamise eest trahvi. Kostja ei suuda neid summasid tasuda. Kostja saab käesoleval ajal töövõtmetoetust 270 eurot kuus. Vastavalt võimalustele töötab kostja FIE-na B O OÜ kaudu. Sissetulekud kantakse ja põhilised kulutused teeb kostja P P kaudu, mille kontoväljavõtte perioodist 22.02.2022-25.08.2022 ta esitas. Konto väljavõttest nähtub, et kuue kuu jooksul laekus töötamisest (maksed B O OÜ-lt) 6010,93 eurot, töötamiseks üüritud sõiduki eest tasus kostja V R 1780 eurot, eluasemekuludena tasus kostja K K 3766 eurot (üür 525 eurot ja kommunaalmaksed ca 220 eurot). Seega jäi kostjale pärast tööks vajaliku sõiduki üüri ja eluasemekulude tasumist raha muudeks kuludeks ca 80 eurot ehk koos töövõimetoetusega (270 eurot) ca 350 eurot kuus. Kostja pakkus kompromissina 6000 euro tasumist igakuise maksega 125 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
53.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele osas, milles kostja on hageja nõude õigeks võtnud. Ülejäänud osas hagi rahuldamisele ei kuulu.
54.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) AB Kreditex liisinguandjana ja kostja füüsilisest isikust ettevõtjana sõlmisid liisingulepingu ja sama lepingu suhtes käenduslepingu, milles kostja oli käendajaks; 2) liisingulepingu alusel omandas liisinguandja sõiduki BMW 530D XDRIVE VIN-koodiga xxx ning registreerimismärgiga xxx, mis anti kostja valdusesse; 3) liisingueseme hind oli 15 500 eurot, mis oli krediidisumma; 4) liisingulepingu alusel pidi kostja tasuma põhiosa makseid ja intressi, mille suurus oli 29,17% aastas; 5) kostja pidi makseid tasuma annuiteetgraafiku alusel; 6) kostja tasus lepingu alusel liisinguandjale 2205 eurot; 7) kuna kostja sattus maksete tegemisega viivitusse, saatis liisinguandja talle 03.07.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse; 8) kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud, teatas liisinguandja 21.07.2020 kostjale liisingulepingu ülesütlemisest; 9) 21.07.2020 tagastas kostja liisinguandjale sõiduki; 10) sõiduk võõrandati 11.10.2021 hinnaga 9800 eurot;
11) liisinguandja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale.
55.Vastuses hagile võttis kostja hageja nõude osaliselt ehk 5424 euro osas õigeks. Muus osas vaidles kostja hagile vastu. VÕS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue kostja vastu summas 5424 eurot rahuldada kostja õigeksvõtu alusel.
56.Kohtule esitatud hagiavalduses nõustus hageja asja menetlemisega kirjalikus menetluses. 22.07.2022 menetlusdokumendis avaldas hageja, et J V on töövõtulepingu alusel liisinguandja töötaja, kes tegeleb erinevate sõidukite tagastamist ja müüki puudutavate toimingutega. Kui see selgitus on kohtule ebapiisav, soovib hageja tema ülekuulamist tunnistajana.
57.Kohus leiab, et hageja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud tingimusliku ja ebaselge taotluse, millest ei ole võimalik mõista, millised on need vaidlusalused faktilised asjaolud, milliseid ta soovib tunnistaja ütlustega tõendada. Käesolevas asjas tuli hagejal tõendada, millised kulud tekkisid liisinguandjal seetõttu, et kostja rikkus liisingulepingut. Ainuüksi tulenevalt asjaolust, milliseid toiminguid tavapäraselt teostab liisinguandja töötajaks olev isik, ei saa kohus tuvastada, kas või millised põhjendatud kulud tekkisid liisinguandjal. See, kas J V on liisinguandja töötaja ja mida ta tavaliselt teeb, ei oma asjas tähtsust. TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune.
58.Lisaks ei saa tunnistajaid üle kuulata kirjalikus menetluses. Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega. TsMS § 403 lg 2 sätestab, et pooled võivad kirjaliku menetluse nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada menetlusliku olukorra olulist muutumist. Ainuüksi asjaolu, et kohus on selgitanud hagejale vajadust nõuet tõendada, ei muuda menetluslikku olukorda oluliselt. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja taotluse kuulata tunnistajana üle J V.
59.Hageja nõudis kostjalt hagiavalduses põhinõude 9056,13 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 3848,86 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist. Kuna liisingueseme müügist saadi 9800 eurot, arvestati sellest maha sissenõudekulude katteks 60 eurot, liisinguesemega realiseerimiseks ja vajalike kulude katteks 853,07 eurot, intresside tasumata jätmise hüvitis 779,84 eurot, liisingueseme võõrandamise seisuga viivise katteks 682,73 eurot, intressi katteks 1823,18 eurot ja põhivõla katteks 5601,18 eurot.
60.Liisingueseme puhastamiseks enne müüki ja müügi vahenduseks kulus 280 eurot. Liisinguandja kandis kindlustuse kulu 273,07. Sõiduki tagastamisega seotud kulu oli 300 eurot. J V tasuti ühe sõiduki eest 277,60 eurot, millele lisandus 22,40 eurot administratiivkulusid, mis kokku on 300 eurot. Need kaks kulu kokku olid 853,07 eurot. Sissenõudekulusid nõuab hageja lepingu punkti 11.15 järgi, mille kohaselt on iga teatise tasu 20 eurot ning kostjale saadeti kolm teadet. Lepingu punkt 11.13 alusel oli õigus nõuda laenuintresside tasumisega viivitamise eest 30% intressi summast. Sõiduk vajas tagastamisel remonditöid, mille võrra oli tema müügihind väiksema. Sõiduki müügihinnas 12 500 eurot võeti maha remondikulu 2762,10 eurot. Kuna sõiduk oli kasutuses taksona ja selle läbisõit oli üle 300 000 km, oli seda raske müüa.
61.Kostja pidas ülejäänud osas hageja nõuet alusetuks. Kostja andis ise sõiduki 21.07.2020
tagasi puhtana ja korrasolevana. Kostjale ei ole teada, miks venitas liisinguandja sõiduki müügiga enam kui aasta ega võtnud seda registrist maha, et mitte kanda liikluskindlustuse kulu. Sõiduk müüdi hinnaga alla turuhinna ning selle turuväärtus pidi olema 5700 euro võrra kõrgem. Hageja kulud on alusetud. Hageja väited odomeetri näidu kohta on ebaõiged. Lisaks on kostjal osaline töövõime, mille tõttu palus kostja vähendada viivist nullini.
62.Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele kostja õigeksvõttu ületavas ulatuses, sest hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
63.VÕS § 367 lg 1 näeb ette, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 kohaselt lähtutakse lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Samas tuleneb VÕS § 367 lõikest 3, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Ühtlasi näeb VÕS § 367 lg 4 ette, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
64.Eeltoodust tuleneb esmalt, et liisinguandja ei saa lähtuda liisinguvõtja vastu nõude esitamisel mitte sellest, millise hinnaga ta aasta pärast liisingulepingu ülesütlemist sõiduki võõrandas, vaid lähtuda tuleb sõiduki turuväärtusest selle tagastamise ajal. Lisaks ei saa liisinguvõtjalt nõuda nende kulude hüvitamist, mis on tingitud liisinguandjast endast.
65.Eseme turuväärtus ei võrdu alati mistahes müügilepingus märgitud hinnaga. TsÜS § 65 näeb ette, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).
66.Riigikohus on selgitanud, et liisinguandja peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kulutuste hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel (RK TKo 3-2-1-157-14, p 12). Liisingueseme tagastamisel on just liisinguandjal paremad võimalused liisingueseme väärtust tõendada. Lisakulude nõude esitamisel peab liisinguandja tõendama, millised lisakulud tal tekkisid (samas, p 13). Liisingueseme müügihind ei tohiks erineda turuhinnast. Lubatav ei ole kokkulepe, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsess (RK TKm 3-2-1-21-17, p 23.3). Liisingulepingu tagajärgi ei saa seostada liisingueseme võõrandamisest saaduga, vaid kindlaks tuleb teha liisingueseme väärtus tagastamise ajal (RK TKo 3-2-1-184-12, p 19).
67.VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Eeltoodust tuleneb, et liisinguandja võib küll nõuda liisinguvõtjalt lepingu
ülesütlemise tõttu tekkinud kulude hüvitamist, kuid ta ei saa nõuda liisinguvõtjalt jätkuvalt lepingu täitmist, sealhulgas sõiduki kindlustamist liisinguvõtja kulul või lepingus märgitud tasude maksmist teadete saatmise eest.
68.Kohus selgitas hagejale 20.06.2021 pöördumises (toimiku lk 72-74), et hagejal tuleb oma nõudeid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada, milline oli sõiduki turuväärtus juulis 2020, mil see tagastati. Kohus selgitas, et lähtuda ei saa võõrandamise hinnast aasta aega hiljem. Kohus samuti selgitas, et sõiduki tagastamisega seotud kulutusi tuleb hagejal tõendada. Hagejal tuli muuhulgas tõendada, et kostja ei tagastanud sõidukit vabatahtlikult, vaid tuli kasutada J V abi. Hagejal tuli tõendada, et sõiduk vajas tagastamise pesu. Hagejal tuli põhistada kirjade saatmise nõuet ja liikluskindlustuse nõuet. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõudeid täiendavalt ei tõendanud ega põhistanud.
69.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AB Kreditex AS liisinguandjana ning kostja liisinguvõtjana sõlmisid 16.10.2019 liisingulepingu (toimiku lk 7-12), mille kohaselt liisis kostja sõiduki BMW 530D XDRIVE registreerimismärgiga xxx. Sõiduki läbisõit oli 240 000 km. Liisingu summa oli 15 500 eurot. Lepingu punkti 1.6 järgi oli intressi määr 29,17% aastas ehk 2,43%. Lepingu tähtaeg oli 28.10.2022 ja osamaksete arv 36 kuus. Maksegraafiku alusel tuli makseid tasuda annuiteedi põhimõtte alusel.
70.Lepingu punkti 1.16 järgi oli liisinguandjal kohustus tasuda liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse eest. Lepingu üldtingimuste punkt 8.3 nägi ette, et liisinguvõtja sõlmib kindlustusvõtjana kõik liisingueseme kindlustuslepingud, kannab kindlustamisega seotud kulutused ja maksab arved. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda sõiduki kindlustamise eest lepingu kehtivuse ajal, mitte pärast seda.
71.Lepingu punkt 11.2 nägi ette, et lepingu ülesütlemisel kohustub liisinguvõtja tagastama liisingueseme 7 kalendripäeva jooksul alates lepingu ülesütlemisest. Peale seda on liisinguandjal õigus liisinguese võõrandada omal äranägemisel ja saadud summa arvelt katta krediidi jäägi, liisingueseme netohinna finantseerimise kulu, liisingueseme võõrandamisel liisinguandja tehtud kulutused (sh liisingueseme hindamise, võõrandamiseks ettevalmistamise ja võõrandamise kulud) ja muud lepingust tulenevad liisinguandja nõuded. Lepingu punkt 11.3 nägi ette, et kui liisinguandja saab seoses lepingu ülesütlemisega kahju, hüvitab liisinguvõtja liisinguandjale ka tekkinud kahju. Eeltoodust tulenevalt oli liisinguandjal lepingu alusel õigus nõuda liisinguvõtjalt mitte mistahes enda töötajate kasutamisega seotud kulu, vaid ainult need kulud, mis olid seotud sõiduki tagastamisega, kui liisinguvõtja seda vabatahtlikult ei tagasta.
72.Täpsemalt nägi lepingu punkt 11.8 ette, et lepingu ülesütlemisel tagastab liisinguvõtja liisingueseme, toimetades selle omal kulul liisinguandja näidatud kohta 7 kalendripäeva jooksul ning andes selle aktiga üle liisinguandja volitatud isikule. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tagastas sõiduki ise koheselt 21.07.2020 lepingu ülesütlemise päeval. Hageja ei ole esitanud kohtule sõiduki tagastamisel koostatud akti, mistõttu ei ole hageja tõendanud, et sõiduk oleks tagastatud hagejale mitte korrasolevana.
73.Lepingu punkt 11.11 nägi ette, et kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingumakse või muu lepingujärgse summa maksmisega (välja arvatud intress), maksab ta iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest liisinguandjale viivist 0,5% tasumisele kuuluvast summast päevas. Lepingu punkt 11.13 sätestas, et kui liisinguvõtja on viivitanud intressi tasumisega 7 kalendripäeva, kohustub ta tasuma liisinguandjale trahvi 30% tähtaegselt tasumata intresside summast ning minimaalselt 30 eurot. Seega nägi leping kostjale iseenesest ette viivise ja intressi
tasumata jätmisega seotud leppetrahvi tasumise kohustuse.
74.Lepingu punkt 11.15 nägi ette, et liisinguandja ühe liisinguvõtjale saadetud meeldetuletuskirja hind on vastavalt hinnakirjale, kuid mitte vähem kui 20 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt lasus kostjal kohustus tasuda meeldetuletuse kirjade saatmise eest lepingu kehtivuse ajal, mitte aga pärast seda.
75.Lepingule oli lisatud maksegraafik. Lisaks oli kostja sõlminud AB Kreditex AS-ga ka käenduslepingu (toimiku 1. kd, lk 13-14). R-R OÜ võõrandas AB Kreditex AS-le 16.10.2019 liisinguesemeks oleva sõiduki (toimiku lk 15). Sõiduk anti kostjale üle 16.10.2019 (akt toimiku lk 16-17).
76.03.07.2020 saatis AB Kreditex AS kostjale teate võlgnevuse kohta koos ülesütlemise hoiatusega (toimiku lk 18) ning 21.07.2020 saadeti talle teade lepingu ülesütlemise kohta (toimiku lk 19). Vaidlus puudub selle üle, et kostja tagastas sõiduki koheselt. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud väidet, et kostja sõidukit ise ei tagastanud. Leping ei võimaldanud liisinguandjal nõuda kostjalt mitte mistahes sõiduki tagastamisega seotud kulude hüvitamist, vaid üksnes nende kulude hüvitamist, mis olid vajalikud sõiduki tagastamisel siis, kui seda 7 päeva jooksul ei tagastata. Seetõttu ei saa olla põhjendatud kulu summas 300 eurot. Kulu põhjendatust ei tõenda ainuüksi eeltoodu tõttu AB Kreditex AS raamatupidaja koostatud palgaarvestuse J V (toimiku lk 35).
77.Hageja ei ole tõendanud ühegi tõendiga ega isegi väitnud, et sõiduki turuväärtus selle liisinguandjale tagastamise ajal 21.07.2020 oli sama, mis selle võõrandamiseks tegelikult saadud summa. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 11.10.2021 esitas AB Kreditex AS arve K R (toimiku lk 20), mille alusel liisinguandja võõrandas sõiduki hinnaga 9800 eurot. Samal päeval sõlmiti müügileping (toimiku lk 21-22). Sõiduki üleandmisel uuele ostjale selle läbisõidu andmeid akti ei märgitud.
78.Hageja on oma nõude arvestamisel lähtunud ainult summast, mille ta sai sõiduki võõrandamisel. Hageja väited sõiduki väärtuse kohta jäid tõendamata ning kohus ei saa lähtuda turuväärtuse tuvastamisel vaid hageja lepingulise esindaja seletusest. Hageja esitas kohtule väljavõtte veebilehelt (toimiku lk 78), mille kohaselt on pakutud 2013. a sõidukit BMW 530M xDrive müügiks hinnaga 17 890 eurot ja 17 990 eurot. Tõendist ei nähtu, millise ajahetke kohta on väljavõte andmebaasist tehtud. Väljavõttel on märgitud vaid sõidukite väljalaskeaasta ja läbisõit, kuid mitte muid andmeid. Ainuüksi sõidukite müügiks pakkumise hindadest ei saa kohus järeldada, milliste hindadega tegelikult sõidukeid müüdi ehk milline oleks olnud sarnase sõiduki turuväärtus juulis 2020.
79.Täiendavalt esitas hageja kohtule Auto24.ee andmebaasist tehtud väljavõtte pealkirjaga „sõiduki turuhinna päring“, mis on tehtud ajavahemikus 01.07.2020 kuni 31.07.2020 kohta. 2013. aasta sõidukeid on müügiks pakutud hindadega 15 900 eurot kuni 24 500 eurot, sõidukite läbisõidud on olnud vahemikus 126 000 km kuni 273 182 km. Ka antud tõendist ei saa kohus teha järeldusi sõidukite seisundi, lisaväärtuse ega muude andmete kohta. Samuti ei saa tõendist järeldada, milliste hindadega sõidukid tegelikult võõrandati. Teisalt ei saa juba ainuüksi sellest tõendist järeldada, et sõiduki turuväärtus oleks 21.07.2020 olnud 9800 eurot.
80.Hageja esitas kohtule F Autoteeninduse pakkumise C OÜ-le 02.10.2021 (toimiku lk 77), milles on viidatud vaidlusaluse sõiduki registrinumbrile ja läbisõidule 355 793 km. Pakkumise kohaselt oli sõidukil vajalike mitmete detailide vahetamiseks vajalike tööde ja tarvikute
maksumus kokku 2 762,10 eurot. Pakkumisest ei ole võimalik järeldada, kas tegemist oli sõidukile hädavajalike töödega või mitte. Üksnes hageja lepingulise esindaja seletuste kohaselt ei saa kohus lugeda tõendatuks, kuidas või millises ulatuses mõjutas 02.10.2021 tehtud pakkumine sõiduki turuväärtust ligi aasta varem. Mitte iga võimaliku detaili vahetamise vajadus ei pruugi sõiduki turuväärtust mõjutada.
81.Ühtlasi nõustub kohus kostja väidetega, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid sõiduki läbisõidu kohta. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit sõiduki läbisõidu kohta juulis 2020, mil sõiduk tagastati. Kostja esitas kohtule Maanteeameti sõiduki taustakontrolli andmed (toimiku lk 88-89), mille kohaselt oli sõiduki 16.10.2021 korralise ülevaatuse ajaks läbisõit 292 302 eurot. Kostja esitas ka ühe foto odomeetri näidust (toimiku lk 90), kuid fotost ei saa järeldada, millisest sõidukist on see tehtud. Vaatamata sellele tõendab kostja esitatud taustakontrolli dokument, et hageja väited läbisõidu kohta ei ole õiged. Eeltoodut kokku võttes ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit sõiduki turuväärtuse kohta juulis 2020. Kuna hageja ei ole seda tõendanud, ei saa kohus pidada ühtegi hageja arvestust tasutud summade ja võlgnevuse kohta õigeks.
82.Lisaks sellele, et hageja ei ole tõendanud 300 euro kulu vajalikkust sõiduki tagastamiseks, ei ole hageja tõendanud ka muude kulude nõude põhjendatust. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja võõrandas sõiduki ligi aasta pärast selle tagastamist. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et sõidukit prooviti kogu selle aja jooksul võõrandada, kuid edutult. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk oleks tagastatud seisundis, mis ei vastanud lepingus toodud tingimustele. Hageja esitas kohtule 14.10.2021 on C OÜ arve AB Kreditex AS-le summas 280 eurot sõiduki sisemise puhastamine ja salongi naha puhastamise, välispesu ja pigipesu ning müügi vahenduse eest summas 280 eurot (toimiku lk 23). Kohus peab mõistetavaks, et sõiduk võis vajada enne müügitehingu sõlmimist pesu, kuid hageja ei ole tõendanud, et pesu vajadus tekkis lepingu ülesütlemise tulemusena. Kui kostja tagastas sõiduki puhtana, võis ta poolteist aastat hiljem pärast seismist tõepoolest uuesti vajada pesu. Kostja ei saanud mõjutada sõiduki müügiprotsessi ning seetõttu ei saa kostja vastutada selle eest, et liisinguandja sõidukit koheselt ei võõrandanud.
83.Hageja ei ole tõendanud, et liisinguandja kandis sõiduki kindlustamisega seotud kulusid. Nende kulude kandmise kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. 23.08.2021 saatis Eesti Liikluskindlustuse Fond kostjale makseteatise (toimiku lk 24), mille kohaselt rakendus liisinguesemele 24.07.2021 kuni 22.08.2021 automaatne liikluskindlustus ehk sundkindlustus summas 273,07 eurot. Kostja ei saanud mõjutada sõiduki müügiprotsessi ega registrikandeid, mistõttu ei saanud kostja kuidagi välistada sellise kulu tekkimist. Sõidukiga seotud kindlustusmaksete tasumise kohustus kehtis kostjal vaid lepingu kehtivuse ajal, mitte pärast seda.
84.Hageja on esitanud tõendid kahe liisinguandja teate saatmise kohta kostjale. 03.11.2022 saatis aga AB Kreditex AS kostjale teatise selle kohta, et nõue on loovutatud hagejale (toimiku lk 34). Antud teatis oli saadetud pärast liisingulepingu lõppemist, mistõttu ei saanud kostjal enam olla kohustust selle alusel hagejale makseid teha.
85.Eeltoodut kokku võttes ei ole võimalik hageja nõuet ülejäänud osas rahuldada, sest see on jäänud täielikult tõendamata. Hageja ei ole tõendanud sõiduki turuväärtust selle tagastamise ajal, mistõttu ei saa kohus tuvastada, millise väärtuse hageja tegelikult sai lepingu lõppemisel. Seega ei saa kohus tuvastada, millises summas ja milliseid kostja kohustusi on hageja põhjendatult saadud summast maha arvanud. Hageja ei saanud nõude esitamisel lähtuda sõiduki tegelikust müügihinnast poolteist aastat hiljem. Hageja kulude nõue on sõiduki tagastamise, müügiks ettevalmistamise, kindlustuse ja sissenõude kulude osas kas osaliselt või tervikuna tõendamata. Kuna eeltoodud asjaolud on tõendamata, ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas hageja väited
intressivõlgnevuse, intressi tasumata jätmisel maksmisele kuuluva leppetrahvi ning viivise osas on õiged. Kuna hageja nõue on ülejäänud osas tõendamata, ei pea kohus vajalikuks hinnata, kas kostja viivise vähendamise taotlus on põhjendatud või mitte. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks ka hinnata kostja esitatud tõendeid.
86.Kohus jätab kokkuvõttes rahuldamata hageja põhinõude ja viivisenõude ulatuses, mis ületab kostja omaks võetud summat 5424 eurot. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude õigeksvõttu ületavas osas, jätab kohus rahuldamata ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõude.
87.TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks enne hagiavaldusega kohtusse pöördumist pakkunud kostjale võimalust tasuda nõuet ulatuses, milles kostja nõude õigeks võttis. Lisaks sätestab TsMS § 163 lg 3 ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus hagejale kompromissina 6000 euro tasumist, kuid hageja keeldus sellest. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
88.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskuluna palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 480 eurot (8 tundi hinnaga 60 eurot tunnis). Kohus leiab, et arvestades vaidluse sisu, on kostja menetluskulud põhjendatud ning kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuluna välja mõista kulud õigusabile 480 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.