Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 23.11.2022, Tallinn 2-22-12795 Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) hagi D G vastu kahju hüvitamise nõudes 3 310,20 eurot Hageja: Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (välismaa registrikood 304080146; asukoht Ukmergns g. 280, Vilnius, Leedu) Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu (registrikood 12970620; asukoht Maakri 19/1, 10145 Tallinn; e-post: [email protected]); Hageja volitatud esindaja: M K (e-post: xxx); Kostja: D G (isikukood xxx; e-post: xxx); Kostja lepinguline esindaja: M S (OÜ Dorida; e-post: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-22-12795 menetlus hageja kahjuhüvitise 400 euro nõude osas.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt D G hageja Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) kasuks põhinõudena kahjuhüvitis summas 1 132,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 20,15 eurot.
4.Välja mõista kostjalt D G hageja Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis alates 29.10.2022 võlaõigusseaduse §-s 113 lõikes 1 sätestatud määras põhinõudelt 1 132,50 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus
2-22-12795 võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) esitas 30.08.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja D G vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 3 065 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt kindlustusvõtja xxx OÜ ja Seesam Insurance AS (hageja õiguseelneja) vahel oli sõlmitud ettevõtte varakindlustuse leping, millega oli kindlustatud xxx, asukohaga xxx kindlustusperioodil 15.12.2018 – 06.11.2019, mida tõendab kindlustuspoliis nr 20/182211/. Kindlustusvõtja teavitas hagejat 08.10.2019 kahjust, mille kohaselt toimus xxx 20.09.2019 pulmapidu, mida korraldas D G. Pulmapeo ajal hakkasid pidulised üksteist tortidega loopima. Banketisaal, kus pulm toimus, on kaetud naturaalse parketiga. Kuna tort oli rasvane ning sisaldas värvaineid, siis see jättis parketile plekke, mis ei läinud igapäevase puhastamisega ära. Lisaks sellele astusid pulmalised maas olevale tordile ning kandsid kõndides seda üle terve saali.
3.Hageja luges juhtumi kindlustusjuhtumiks ning hüvitas kindlustatud hotelli banketisaali naturaalsele parketile tekkinud kahju vastavalt xxx OÜ 02.10.2019 hinnapakkumisele nr 3308 ja xxx OÜ poolt 23.10.2019 koostatud arvamusele kahju suuruse osas summas 3 065 eurot (kahju hüvitati ilma käibemaksuta, arvestades seejuures lepingulist omavastutust). Kahju hüvitamise kohta väljastas hageja 09.09.2019 maksmisotsuse nr 2/2019008597. Hageja esitas kostjale 10.02.2020 kohtuvälise kahjuhüvitamise nõude, millele kostja ei reageerinud.
4.Xxx OÜ ja kostja vahel on sõlmitud suuline rendileping, millega kostja banketisaali pulmapeoks rentis. Praegusel juhul on kostja rendilepingust tulenevat kohustust rikkunud, kuna tagastas renditud eseme seisundis, mis ei vasta eseme korrapärasele majandamisele. xxx banketisaal anti kostjale üle heas seisukorras, st parketil puudusid rasva ja toiduvärvi määrdumisjäljed. Rendipinna tagastamisel oli pulmatort kahjustanud banketisaali lipp-parketti, jättes sinna rasva ja toiduvärvi jäljed. Kuivõrd tagastatud ese ei vastanud ettenähtud seisundile, siis on kostja rendilepingut rikkunud ning rendileandjal on õigus esitada rentniku vastu nõue VÕS § 358 lg 2 alusel. Kostja pidi tagama banketisaali korrashoiu samas seisundis, millises see oli rendieseme üleandmise ajal. Juhul, kui kostja eelnimetatud kohustust rikkus, pidi ta ette nägema ka oma rikkumisest tekkivat kahju selle maksimaalses ulatuses, st rendileandjale võib tekkida kahju, mis võib muu hulgas seisneda põranda kahjustumises.
2-22-12795
5.Kahju hüvitamise nõue on hüvitatud kahju ulatuses hagejale üle läinud ning eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhinõudena kahju hüvitamist summas 3 065 eurot. Hageja nõuab võlgnetavalt summalt 3 065 eurot viivist alates 30.08.2022 seaduses sätestatud määras kuni otsuse tegemiseni ning edasi protsendina põhinõude täitmiseni.
6.Hageja 24.10.2022 täiendava seisukoha järgi kostja vastuväited kahju suuruse osas on otsitud, väärad ning tõendamata. Hageja ei nõustu nendega ja vaidleb neile vastu. Maha ei kukkunud paar väikest torditükki, vaid parketile on visatud korralik kogus torti, mille sees on tallutud ning mis on mööda banketisaali laiali kantud. Seega on hageja, erinevalt kostjast, tõendand, et pulmatort loobiti pulmakülaliste poolt banketisaali põrandale ning selle tagajärjel sai naturaalparkett toiduvärvi ja rasvakahjustusi.
7.Kahjustused olid kõigis kolmes ruumis – tort kanti külaliste poolt ka teistesse ruumidesse. Isegi juhul, kui kahjustada sai 4-5m2 ala parketti, siis ei olnud parketti võimalik parandada lokaalselt. Põranda kahjustuse likvideerimisel ei ole võimalik teha nö kohtparandust ning lihvida ja õlitada üksnes 4-5 m2 ulatuses banketisaali põrandat. Kohtparanduse tegemisel oleks jäänud paranduskohad näha ning põrand laiguline, kuna vana ja uue värvi erinevuse vahe oleks olnud väga suur. Seega ei oleks kohtparanduse tegemisel taastatud kahjustatud isikule kahju eelne olukord, mis on aga kahju hüvitamise eesmärgiga vastuolus.
8.Väär ning kohtu eksitav on kostja väide, mille kohaselt toimus pulmapidu üksnes ühes saalis ning külalised teistes saalides ei liikunud. Kostja sellekohane väide on paljasõnaline ning tõendamata. Hageja selgitab, et banketisaal on ühtne tervik, mis renditi kostjale välja korraga. Nimelt kinnitab A Š (kindlustusvõtja esindaja), et banketisaal koosnebki kolmest erinevast ruumist, mis olid kõik pulmapeo toimumise ajal kostja ja tema külaliste kasutuses. Eeltoodut kinnitab üheselt ka kostja poolt edastatud pildid, kus on selgelt näha, et kõik ruumid olid kostjale avatud ja tema käsutuses.
9.Asjaolu, et banketisaali põrand oli eelnevalt mõõdukalt kulunud, ei ole kuidagi kostja vastutust välistavaks asjaoluks. Hageja ei ole kunagi väitnud, et banketisaal oli enne pulmapeo tagajärjel tekkinud kahjustusi uus ning eelnevate kulumistunnusteta. Arvestades, et tegemist on naturaalparketiga, kus peetakse pidusid ning kus paiknevad igapäevaselt lauad ja toolid, siis on igati tavapärane, et parketil on kulumisjäljed, mis on tekkinud selle igapäevase kasutamise käigus. Selliseid kulumisjälgi tuleb aga eristada kahjustustest, mille jättis parketile pulmatort. Nii tuleb ka A Ši selgituse kohaselt eristada plekke, mida saab eemaldada igapäevase puhastamise käigus, plekkidest, mida igapäevane puhastus ei eemalda. Kuivõrd pulmapeo tort oli väga rasvane ning sisaldas värvaineid, siis parketile sattudes jättis see põrandale plekid, mis ei läinud igapäevase puhastamise käigus ära. Seejuures märgib hageja, et järjekordselt väär on kostja seisukoht, mille kohaselt ei sisaldanud pulmatort rohelist ja roosat värvainet. Lahti lõigatud pulmatordi viilust on näha, et pulmatordi sisemus koosnes erinevatest värvidest, sh on näha punast ja roosat värvi. Lisaks värvainete omavahel segunemisel muutub ka nende värv ning sellest tulenevalt võivad varieeruvad ka põrandale jäetud plekid.
10.Enne kostja poolt korraldatud pulmapidu puudusid parketil tordi plekid. Kostja vastupidine väide on oletuslik ning tõendamata. Seega olenemata sellest, et parkett oli eelnevalt mõõdukalt kulunud, ei olnud sellel pulmatordi värvaine ja rasvaplekke ning kahjueelse olukorra taastamiseks tuli hüvitada kulud, mis olid vajalikud parketi taastamiseks endisel kujul, s.o parkett ilma pulmatordi plekkideta. Seejuures on hageja vastavalt VÕS § 132 lg 3 hüvitanud kahjustunud põranda parandamise mõistlikud ja põhjendatud kulud – põrand lihviti ja lakiti üle. Alusetust rikastumisest võiks rääkida juhul, kui hageja oleks paigaldanud uue põranda. Antud juhul aga selliseid asjaolusid ei ilmne. Seega asjaolu, et parkett oli ennem mõõdukate kulumisjälgedega, ei ole kahjuhüvitise vähendamise aluseks. Vastupidiselt kahjuhüvitise vähendamine antud olukorras oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna kannatanul ei olnud objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida.
2-22-12795
11.Hageja 03.11.2022 menetlusdokumendi kohaselt kahjujuhtumi toimumisel teeb kindlustusandja oma täitmiskohustuse ja kahju suuruse väljaselgitamiseks erinevaid toiminguid, sh kaasab vajadusel kahju kindlaks tegemisele oma ala asjatundja. Ka käesoleval juhul on hageja palunud kahju põhjuse ja suuruse kohta arvamust oma ala asjatundjalt xxx OÜ-lt. Seejuures on xxx OÜ arvamuse näol tegemist dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 2 mõistes, mille usaldusvääruses puudub mis tahes alus kahelda.
12.xxx OÜ arvamusele tuginedes, on hageja tõendanud, et tordi määrdumisjäljed tuvastati kõigis kolmes ruumis kogu pindalaga 180 m2. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks hageja poolt tõendatu ümber. Lisaks selgitab hageja, et kindlustusandja hüvitab alati üksnes põhjendatud ja mõistliku kahju suuruse. Puudub mistahes mõistlik põhjus või selgitus, miks peaks kindlustusandja hüvitama kahju suuremas ulatuses, kui see tegelikult on, ning asuma seejärel seda tagasi nõudma kahju põhjustajalt. Teisisõnu, kui kahjustada oleks tõesti saanud ainult üks saal, siis ei oleks hageja hüvitanud kõigi kolme saali kahjustuste likvideerimist.
13.Asjaolu, kas pulmatort sattus põrandale põhjusel, et toimus tordisõda või põhjusel, et peigmehe nägu lükati tordi sisse, ei oma iseenesest tähtsust. Oluline on see, et pulmapeo käigus sattus tort põrandale ning jättis sellele värvi- ja rasvajäljed, mis ei tulnud tavalise puhastamise käigus välja. Kostja tegevuse (s.o banketisaali rentimise ja pulmapeo korraldamise) ning kahju tekkimise vahel esineb otsene põhjuslik seos. Siiski rõhutab hageja, et ka parima tahtmise juures ei ole võimalik nõustuda kostjaga, et põrandale oli kukkunud 2 torditükki. xxx OÜ arvamuses lisatud pildilt on selgelt ja üheselt arusaadavalt näha, et tort on laiali nii maas, toolil kui laudadel, mis viitab üheselt sellele, et torti on loobitud.
14.Juhul kui kostja leiab, et kahju eest vastutab A Š, siis on kostjal õigus esitada viimase vastu nõue. Tegemist on kostja ja A Š sisesuhtega, mis ei puuduta hagejat. Hagejal on kostja vastu nõue tulenevalt kostja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud rendilepingust. Seadus ei sätesta rendilepingu kohustuslikku vormi, seega toob suuliselt sõlmitud rendileping endaga kaasa täpsemalt samad õiguslikud tagajärjed nagu kirjalikult sõlmitud rendileping.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja 03.10.2022 vastuses hagi ei tunnista. Hageja väidab, et 20.09.2019 toimunud pulmapeo ajal kostja külalised kahjustasid naturaalse parketi banketisaalis. Kahjukäsitluse kokkuvõttest nr 858 tuleneb, et 14.10.2019 pöördus Seesam Insurance AS OÜ xxx poole palvega menetleda xxx, kahjujuhtumit. Kahju esmane ülevaatus toimus 22.oktoober 2019, s.o 1 kuu pärast pulmapidu.
16.Kostja ei vaidle vastu, et 20.09.2019 xxx banketisaalis aadressil xxx toimus pulmapidu, kuhu olid kutsutud kostja ja tema abikaasa külalised. Samuti puudub vaidlus, et peo lõpus kostja sõbrad surusid peigmehe näo pulmatordi sisse, mille tagajärjel kukkusid väikesed torditükid põrandale. Koht, kuhu kukkusid torditükid on fikseeritud kahjukäsitluse kokkuvõttele nr 858 lisatud pildil. Pildilt on hästi näha, et torditükkidega määrdunud põrandapind ei ületa 4 ruutmeetrit. Seega, ei saa välistada, et mõned maha kukkunud torditükid võisid jätta jälje parketile. Kuid pildilt on näha, et parketil on väikesed torditükid ning parketi fotodel olevate plekkide suurus on kordades suurem.
17.Kahjukäsitluse kokkuvõttes nr 858 on märgitud, et konsultant tuvastas, et parketil määrdumisjäljed on kõigis kolmes saalis kogupinnaga ca 180 m2. Nimetatud põranda pinna lihvimise ja õlitamise maksumuseks on 3 380 eurot + käibemaks. Kostja pulmapidu toimus vaid banketisaalis. Külastajad ei liikunud teistes saalides, mistõttu on põhjendamatu hageja nõue tasu parketi puhastuse eest kõigis kolmes saalis. Hageja põhjendamatult nõuab regressi korras kostjalt tasumist kogu tema poolt kantud kulude summat, s.h põranda lihvimise ja õlitamise eest kahes saalis, kus pulmapidu ei toimunud ning terves banketisaalis, vaatamata sellele, et torditüki kukkumise tagajärjel teoreetiliselt võis olla kahjustatud parkett pindalaga 4-5 m2.
2-22-12795
18.29.11.2019 hageja poolt Xxx OÜ-le saadetud maksmisotsuses nr 2/2019010880 on märgitud, et põrandal on varasemalt tavapärasest kasutusest kulumise jäljed. Samad asjaolud on märgitud kahjukäsitluse kokkuvõtte nr 858 punktis 4, nimelt, et põrand oli varasemalt mõõdukalt kulunud. Hageja põhjendamatult soovib saada tema poolt kindlustuslepingu järgi kantud kõik kulud. Banketisaal asub xxx, kus iga päev söövad hotelli külastajad. Samuti seal toimuvad igasugused peod, sh pulmapeod. Kahjukäsitluse kokkuvõtte nr 858 punktis 3.2 on märgitud, et kindlustusvõtja teatel olid mõningad parketikahjustused ka enne pulmapidu, kuid valdavalt on need tekkinud maha kukkunud tordist. Eelnimetatust tuleneb, et hageja kinnitab, et talle oli teada, et enne pulmapidu parketil banketisaalis olid kahjustused. Hageja ei vaidlusta, et need kahjustused võisid tekkida tordi maha kukkumisest. Kostja arvab, et kahjukäsitluse kokkuvõttest ei tulene, et parketikahjustused olid tekitatud 20.09.2019. Kostja arvab, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja tekitas kahju summas 3065 eurot.
19.Banketisaalis parketil enne torditükkide maha kukkumist juba olid tumedad plekid. Tort ei sisaldanud värvaineid, mis jättis rohelisi ja roosasi plekke. Hageja ei ole tõendanud, et banketisaali omanikule parketi kahjustamise tõttu kostja külastajad tekitasid kahju, mille likvideerimiseks oli vaja teha töid kõigis kolmes saalis. Arusaadav on ruumide omaniku soov parketti puhastada ja uuendada, kuid kostja arvab, et ei ole põhjendatud teostada seda kostja arvel.
20.Kostja 31.10.2022 menetlusdokumendi kohaselt on vale hageja väide, et pulmapeo ajal hakkasid pidulised üksteist tortidega loopima. Kostja ei eita, et pulmatordi lõikamise ajal kostja tuttav A Š pani toime huligaanse süüteo, torkas peigmehe näo pulmatordi sisse. Selle tulemusena lendasid mõned torditükid eri suunas ja kukkusid ümber laua põrandale. Hageja poolt esitatud pildil on näha torditüki kukkumise jäljed. Kostja väidab, et pulmatordi lõikamine toimus peo lõpus, kui saali jäid vaid noorpaari lähedased sugulased ja mõned sõbrad, mistõttu külalised ei saanudtordijääke kolme saali laiali tassida.
21.Hageja poolt pole esitatud ühtegi tõendit, et teistesse ruumidesse tort oli kantud külaliste poolt ja selle tulemusel parkett oli kahjustatud kõigis kolmes ruumis. Kindlustusvõtja poolt esitatud fotol on näha, et kahe laua vahel põrandale on maha kukkunud 2 torditükki ja parketil 2-3 meetri raadiuses on näha tordipuru jäljed. Samuti hageja poolt esitatud piltidelt on näha, et parketil on mõni värvi plekk: roosa, roheline, sinine ja kollane. Hageja väidab, et lisaks värvainete omavahel segunemisel muutub ka nende värv ning sellest tulenevalt võivad varieeruvad ka põrandale jäetud plekid. Nimetatud hageja väide on tõendamata. 08.10.2019 e-kirjas A Š on märkinud, et pulm toimis banketisaalis ja parkett oli kahjustatud vaid banketisaalis. Kindlustusvõtjal puudus nõue kõigis kolmes saalis parketi puhastamise kohta ja puudus pretensioon teistes ruumides, v.a banketisaalis pulmapeo ajal kahjustatud põranda kohta. Kui kohus otsustaks, et kostja süü on tõendatud, siis igal juhul ei ole põhjendatud hageja nõue kahju hüvitamise osas, mille likvideerimiseks oli vaja teha töid kõigis kolmes saalis.
22.Pulmapidu toimis vaid banketisaalis. Nimetatud saali pinnaks on umbes 70 m2. Ühe saali uks oli lukus. Hageja ei esitanud tõendid, et kostja külalised liikusid teistes saalides ja teistes saalides olid pulmatordi jäljed. Restorani juhataja poolt kostjale saadetud hinnapakkumises on märgitud saali rent koguses 1 saal. A. Š kinnitas 16.082022 e-kirjast, et kirjalik rendileping D Gga puudub. Seega poolte vahel puudus kostja kohustus vastutada oma külastajate tegevuse eest. Iga täiskasvanud isik peab vastutama oma teo eest ise. Kahju tekitanud isik on teada – A Š, sünd. xxx.a. Ta oma vastutust ei eita.
23.Kui eeldada, et üürileping sõlmiti suuliselt, siis lepingu sõlmimise ajal kostja ei teadnud ja ei pidanud ette nägema, et keegi tema külastajatest tahaks pulmapeo ära rikkuda ja peigmehe näo pulmatordi sisse lükata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt banketisaalis pulmapeo pidamise ja A Š pool kahju tekitamisega on põhjuslik seos. Kostja arvab, et käesoleval juhul põhjuslik seos on A Š pahatahtliku käitumise ja kindlustusvõtjale kuuluva varale tekitatud kahju vahel, kuna just nimelt A Š tegevusega oli tekitatud parketile kahjustused. Kostja arvab, et hagi on esitatud vale kostja vastu. A Š tunnistab oma süüd ja oli valmis hüvitada kahju. Arvestades seda, et pulmatordi
2-22-12795 kukkumisega tegelikult oli kahjustatud parkett pindalaga mitte suurem kui 4-5 m2, siis lähtudes hageja poolt esitatud xxx OÜ pakkumisel märgitud tööhinnast, 28.10.2022 A.Š tasus hageja pangakontole nr xxx kahju hüvitamiseks 400 eurot (22 m2 x 18 eurot). A Š seletas, et ta tunnistab oma süüd, kuid arvestades seda, et parkett juba oli kahjustatud enne pulmapidu ning parketil juba olid rasvased plekid, siis põranda puhastamise tasu peavad solidaarselt kandma tema ja banketisaali omanik.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
25.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kostja tõi oma 31.10.2022 menetlusdokumendis esile, et A.Š on tasunud hageja pangakontole kahjuhüvitise katteks 400 eurot. Kohus palus 17.11.2022 pöördumises hageja seisukohta, kas hageja on A. Š korraldusel tehtud makse summas 400 eurot kätte saanud ning kas hageja soovib selles ulatuses hagist osaliselt loobuda. Hageja kinnitas 18.11.2022 vastuses kohtule, et 400 eurot on hagejale laekunud ning eeltoodust tulenevalt vähendab hageja oma põhinõuet 400 euro võrra ja loobub selles ulatuses hagist. Kostja 21.11.2022 vastuse kohaselt puuduvad tal hagist osalisele loobumisele vastuväited. Seetõttu võtab kohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetab seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-22-12795 menetluse hageja kahju hüvitamise 400 euro nõude osas. Kohus lahendab tsiviilasja järgmiste menetlusse jäänud nõuete osas: (vähendatud) kahju hüvitamise nõue 2 665 eurot ja viivisenõue VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
26.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist ning hüvitiselt arvestatavat viivist seadusjärgses määras. Hageja tugineb nõude esitamisel õiguseelneja Xxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud (rendi)lepingu rikkumisele, hageja ja Xxx OÜ vahel sõlmitud kindlustuslepingu täitmisele hageja poolt ning hagejale õiguseelnejalt Xxx OÜ kostja vastu kahju hüvitamise nõude üleminekule. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 334 lg 2, VÕS § 115 lg 1, VÕS § 127, VÕS § 128, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 492 lg 1 alusel. Kostja ei vaidle vastu Xxx OÜ ́ga lepingu sõlmimisele ega kahju tekitanud sündmuse toimumisele, kuid vaidlustab kahju ulatust. Kostja hinnangul on kahju põhjustanud isik kahju hüvitanud.
27.Esmalt annab kohus õigusliku kvalifikatsiooni kostja ja Xxx OÜ vahel sõlmitud lepingulisele suhtele. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kohus saab esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (Riigikohtu 24.09.2008 otsus nr 3-2-162-08, p 11). Kostja ja Xxx OÜ vahel peetud kirjavahetusest (dtl 8-11; dtl 36-37) ja poolte väidetest tulenevalt selgub, et kostja eesmärgiks oli korraldada Xxx OÜ ruumides (xxx)
2-22-12795 pulmapidu. Hageja väitel toimus üritus 20.09.2019. Kostja ei ole eelnimetatud väitele ega ruumide kasutamiseks lepingu sõlmimisele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul vastab poolte sõlmitud leping majutusettevõtte ning puhkamiseks mõeldud ruumide üürilepingule VÕS § 272 lg 4 p 1 mõttes. VÕS § 272 lg 4 p 1 järgi ei kohaldata elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud ruumide üürilepingutele tähtajaga mitte üle kolme kuu, samuti muude ruumide ajutiseks kasutamiseks sõlmitud üürilepingutele. Selle erandiga välistatakse eluruumi üürilepingu sätete kohaldamine, kui lepingu tähtaeg ei ületa kolme kuud. Nimetatu ei välista aga muude üürilepingu sätete kohaldamist lepingu poolte vahelisele õigussuhtele (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-123332, p 9). Rendilepingule iseloomulikke tunnuseid kohus asja materjalide ega poolte avaldatu pinnalt ei tuvastanud. Kohus loeb tuvastatuks, et Xxx OÜ ja kostja sõlmisid üürilepingu 20.09.2019 pulmapeo korraldamiseks. Üürilepingule ei ole kehtestatud kohustuslikku vormi, mistõttu lepingu suuline vorm ei välista üürilepingu kohta kehtivate sätete kohaldamist.
28.Hageja väitel pulmapeo ajal hakkasid pidulised üksteist tordiga loopima, mille käigus sai kahjustatud banketisaali naturaalne parkett. Tort oli rasvane, see sisaldas värvaineid ning jättis parketile plekke, mis ei läinud igapäevase puhastamisega ära. Lisaks sellele astusid pulmalised maas olevale tordile ning kandsid kõndides seda üle terve saali. Kostja eelnimetatud väidetega ei nõustu. Kostja poolt esile toodud asjaolude kohaselt peo lõpus kostja sõbrad surusid peigmehe näo pulmatordi sisse, mille tagajärjel kukkusid väikesed torditükid põrandale. Torditükkidega määrdunud põrandapind ei ületanud 4 ruutmeetrit. Kostja ei välista, et mõned maha kukkunud torditükid võisid jätta jälje parketile. Kostja pulmapidu toimus kostjate väitel vaid banketisaalis ning külastajad ei liikunud teistes saalides. Teoreetiliselt võis kostja arvates olla kahjustatud parkett pindalaga 4-5 m2.
29.Seega on pooltel vaidlus kahju ulatuse osas, st selles, kas tordiga oli määrdunud terve banketisaal või üksnes 4-5 m2. Hageja väite tõendamiseks, et määrdunud oli kogu banketisaali põrand, esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid. Esiteks Xxx OÜ kahjujuhtumi avalduse koos piltidega (dtl 17-21). Eelnimetatud tõenditest nähtub kohtule, et Xxx OÜ esindaja A. Ši väitel astusid pulmalised maas olevale tordile ning kandsid seda üle terve saali. A. Š lisas pildi, millelt nähtub saal, mille põrandal ei ole torditükke ning pildi, millelt nähtub saalis olevad lauad (2 tk), mida ümbritseb tordiga määrdunud põrand (dtl 18). Samuti on lisatud pilt, millelt nähtuvad värvilised plekid põrandal (dtl 21) ja pilt, millelt nähtuvad tumedad plekid (dtl 19-20). Samuti esitas hageja kohtule xxx OÜ 23.10.2019 arvamuse kahju suuruse osas, mille järgi on kahjustunud hotelli põrandaviimistlus (dtl 24), parketil määrdumisjäljed on kõigis kolmes saalis kogupinnaga ca 180 m2 (dtl 25). Eelnimetatud arvamusele on lisatud kahju käsitlenud konsultandi tehtud pildid, millelt nähtuvad tumedad laigud kõigis peosaali ruumides (dtl 26-33). Kostja esitas oma väite tõendamiseks, mille kohaselt torditükkidega määrdunud põrandapind ei ületanud 4 ruutmeetrit ning külastajad ei liikunud teistes saalides, järgmised tõendid: pulmapeol tehtud pildid, millelt nähtuvad tumedad plekid enne tordi maha kukkumist (dtl 56-62). Hageja ei ole kostja poolt esitatud piltidele vastuväiteid esitanud. Eelnimetatud dokumentaalsetele tõenditele tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et põrand sai kahjustada 20.09.2019 toimunud üritusel maha kukkunud tordist (tordi loopimise kohta puuduvad asja materjalides tõendid ning kostja ei ole eelnimetatud faktiväidet omaks võtnud), kuid põrandal esinesid tumedad plekid ka enne tordi põrandale maha kukkumise episoodi.
30.VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Lepingulise kahjuhüvitise nõude aluse annab üürileandjale VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega
2-22-12795 või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3). VÕS § 492 lg 1 järgi kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
31.Riigikohtu praktika järgi võib VÕS § 115 lg 1 ning § 127 ja § 128 alusel võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt Riigikohtu 25. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.
32.Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et 20.09.2019 kuupäeval oli peosaal kostja kasutuses (kostja ei ole eelnimetatud asjaolule vastu vaielnud). Samuti tuvastas kohus, et 20.09.2019 kuupäeval toimunud pulmapeol kukkus osa tordist põrandale (kostja ei ole eelnimetatud asjaolule vastu vaielnud ning tordi kukkumine on nähtav hageja poolt esitatud piltidelt). Kohtu hinnangul tordi maha kukkumise tagajärjel tekkinud kahjustusi ei saa pidada üüritud eseme normaalseks kulumiseks. Põranda loomulikuks kulumiseks ei ole selle määrdumine toiduainetega. Kostja ei ole vastupidisele ka tuginenud. Kostja hinnangul ei vastuta ta tekkinud kahju eest põhjusel, et tordi maha kukkumise on põhjustanud kolmas isik A. Š. Kohus eelnimetatud väitega ei nõustu. Olukorras, kus üürileping on sõlmitud peo korraldamiseks, vastutab üürnik ka kõigi peole kutsutud isikute kahju tekitava käitumise eest. Lepingu sõlmimisega on kostja võtnud endale kohustusi käituda üüritud eseme suhtes hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti (VÕS § 276 lg 2). Riigikohtu seisukoha järgi tsiviilasjas nr 3-2-1-98-12 vastutab üürnik nende puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Käesoleval juhul leppisid pooled kokku üüritud ruumides pulmapeo korraldamises ning kostjal oli lubatud kutsuda üüritud ruumidesse külalisi, kellel oli omakorda õigus üüritud asja (ruume) kasutada. Kuivõrd kahju tekitas kostja külaline kostja korraldatud pulmapeol, siis üüritud eseme kahjustamine tulenes isikust, kellele üürnikust kostja võimaldas ruumide kasutamise vastavalt üürilepingu tingimustele (juhul, kui eeldada A. Š poolt põhjustatud tordi maha kukkumist, millele hageja ei ole selgelt vastu vaielnud). Kohus loeb eelnevast tulenevalt tuvastatuks, et kostja vastutab üürilepingu rikkumise tagajärjel tekkinud varalise kahju eest. Vastutust välistavaid asjaolusid kohus käesoleval juhul ei tuvastanud.
33.VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 alusel võib kohus otsustada kahjuhüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt, kui kahju täpset suurus on raske kindlaks teha (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-15049, p 40). Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku
2-22-12795 vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda kostja poolt esiletoodud asjaoludest.
34.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist summas 2 665 eurot (lisaks kolmanda isiku poolt hüvitatud summale 400 eurot). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja vastutab üürilepingu rikkumise tagajärjel tekkinud varalise kahju eest. Kahju seisneb tordi maha kukkumisest tekkinud värvi- ja rasvaplekkides. Samas tuvastas kohus kostja poolt esitatud dokumentaalsete tõendite alusel, et põrandal esinesid tumedad plekid ka enne tordi põrandale maha kukkumist. Lisaks eelnevale kahju käsitlenud konsultandi hinnangul oli põrand varasemalt mõõdukalt kulunud (dtl 33). Konsultant leidis, et parkett oli korralik, kuid varasemate kulumistunnustega (dtl 25).
35.Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul pole võimalik tuvastada kostja poolt tekitatud kahju täpset suurust. Hageja poolt esitatud xxx OÜ hinnapakkumise järgi on restorani põranda täislihvimise ja õlituse maksumuseks 3 380 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole eelnimetatud tõendile vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et parketi lihvimist saaks teostada odavamalt. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale 3 065 eurot (lahutades kahjusummast maha käibemaksu ja omavastutuse). Kohtu hinnangul on põhjendatud vähendada parketi lihvimise ja õlitamisega seotud kahju 50% võrra, s.o summani 1 532,50 eurot. Kohus arvestab asjaoluga, et kostja on üürilepingut rikkunud ning teatud ulatuses parketti kahjustanud. Samas kuivõrd parkett oli enne mõõdukalt kulunud (sh esines tumedaid plekke), siis on alusetu jätta kogu põranda lihvimise ja õlitamise kulud kostja kanda. Kuivõrd kolmas isik on menetluse kestel hüvitanud hagejale 400 eurot, mille osas hageja hagist osaliselt loobus, vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat hüvitist 400 euro võrra. Hageja rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 1 132,50 eurot.
36.VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega on hagejal õigus arvestada kahjuhüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates hagi esitamisest 30.08.2022. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja ei ole hageja viivisenõudele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus vastavalt hageja taotlusele kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 30.08.2022 VÕS §-s 113 lgs 1 sätestatud määras kohtu poolt põhjendatuks peetud hüvitiselt (1 532,50 eurot) kuni 28.10.2022 (kahju osaline hüvitamine 400 eurot) summas 20,15 eurot (vaata https://viivisekalkulaator.ee/debt) ning edasiulatuva viivise TsMS § 367 alusel kahjuhüvitiselt 1 132,50 (1 532,50-400) eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 29.10.2022 eurot kuni hüvitise tasumiseni.
37.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab hageja menetluskulud kostja. Nimetatud sätete kohaldamisel on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena hagiga oma eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 13). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kokkuvõttes sai hageja nõue rahuldatud 50% ulatuses, on kohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
2-22-12795
38.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 433 lg 1 on sätestatud, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.