Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Harju Maakohus Andres Suik 23.11.2022, Tallinn 2-22-117173 Byggmaster Ehitus OÜ hagi Lihtne Liising OÜ vastu võla nõudes 9153,37 eurot Hageja: Byggmaster Ehitus OÜ (registrikood 16234022; Aruheina tee 5-22, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa); Hageja lepinguline esindaja: Siim Mägi (Magilex Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx); Kostja: Lihtne Liising OÜ (registrikood 12743338; Tornimäe tn 5, 10145 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: Indrek Põder (ASIS Consult OÜ; e-post: xxx). 16.11.2021, kohtuistungil osalesid hageja lepinguline esindaja Siim Mägi ja kostja kostja lepinguline esindaja Indrek Põder
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
2.Rahuldada hagiavaldus osaliselt. Mõista kostjalt Lihtne Liising OÜ hageja Byggmaster Ehitus OÜ kasuks välja 8189,37 eurot, millest põhivõlgnevus on 8000 eurot ja 30.06.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 189,37 eurot.
3.Mõista kostjalt Lihtne Liising OÜ hageja Byggmaster Ehitus OÜ kasuks välja viivis põhinõudest (8000 eurot) alates 01.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Jätta poolte menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus
2-22-117173 menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHAD
1.Hageja Byggmaster Ehitus OÜ esitas 01.07.2022 Harju Maakohtule hagi hagi Lihtne Liising OÜ vastu võla nõudes Hageja taotleb mõista Lihtne Liising OÜ-lt Byggmaster Ehitus OÜ kasuks välja kahjuhüvitis summas 8489,37 eurot, millest põhisumma on 8300 eurot ja viivis 189,37 eurot seisuga 30.06.2022. Samuti taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavad viivised põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse reaalse tasumiseni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid Naguru Makerere OÜ registrikoodiga 12220669, endise nimega Byggmaster OÜ (edaspidi „Ostja“, lisa 1) ja Lihtne Liising OÜ registrikoodiga 12743338 (edaspidi „Müüja“) 01.09.2020 suulise ostu-müügilepingu, mille alusel Müüja müüs ja Ostja ostis sõiduauto Nissan X Trail (endine registreerimisnumber XXXXXX, hilisem registreerimisnumber YYYYYY, VIN-kood XXXXXXXXXXXX, edaspidi „Sõiduk“, lisa 2) müügihinnaga 8000 eurot.
3.Müüja väljastas müügilepingu alusel Ostjale 01.09.2020 arve nr. 2020090101 (lisa 3) summas 8000 eurot, mille Ostja tasus osade kaupa 18.09.2020 summas 2000 eurot, 16.10.2020 summas 3500 eurot ja 19.10.2020 summas 2500 eurot (lisa 4). Müüja andis müügilepingu sõlmimisel Ostjale Sõiduki valduse, kuid Sõiduki omand pidi vastavalt müügilepingu tingimustele Ostjale üle minema pärast arve nr. 2020090101 tasumist. Müüja Sõiduki omandit Ostjale kunagi üle ei andnud, võttis Sõiduki omavoliliselt ja ette hoiatamata enda valdusesse orienteeruvalt oktoobrikuus 2021. aastal. Transpordiameti väljatrüki (lisa 2, lk 5) kohaselt muutis Müüja seejärel 04.11.2021 Sõiduki registreerimisnumbri ja 12.11.2021 võõrandas Sõiduki kolmandale isikule 12.11.2021.
4.Müüja rikkus Sõiduki omandi Ostjale mitte üle andmise ja Sõiduki valduse omavolilise tagasivõtmisega ostu-müügilepingu tingimusi ja põhjustas rikkumisega Ostjale otsese varalise kahju summas 8000 eurot (kuivõrd Ostja jäi ilma nii Sõidukist kui selle omandamise eest tasutud rahasummast).
5.Ostja loovutas 01.12.2021 ostu-müügilepingust tulenevad nõuded hagejale (lisa 5). Hageja teavitas Müüjat nõude loovutamisest 04.02.2022 ja esitas samas Müüjale kahju ostumüügilepingust tuleneva kahju summas 8000 eurot tasumiseks hiljemalt 14.03.2022 (lisa 6). Seega on kostja kohustatud ostu-müügilepingust tulenevad kohustused täitma hagejale.
6.Magilex Õigusbüroo OÜ on osutanud hagejale seoses hageja ostu-müügilepingust tulenevate õiguste maksmapanekuga õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks. 20.01.2022 esitas Magilex Õigusbüroo OÜ hagejale ettemaksuarve 5 töötunni eest (lisa 7), mis on hageja poolt tasutud ja millest 3 töötundi kulus 04.02.2022 nõudeavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele. Seega on hageja kandnud kostja rikkumise tõttu täiendavat kahju õigusabikulude näol summas 300 eurot (ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane).
2-22-117173
7.Kooskõlas võlaõigusseaduse (edaspidi „VÕS“) §-iga 208 lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuivõrd Ostja on omapoolse põhikohustuse (asja eest tasumine) täitnud, aga Müüja ei ole asja omandit Ostjale üle andnud, on ilmne, et Müüja on Sõiduki ostu-müügilepingut rikkunud. Kooskõlas VÕS §-iga 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja hinnangul kostja vastutab ostu-müügilepingu rikkumise eest ja puuduvad kahju hüvitamist välistavad muud asjaolud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist.
8.Kooskõlas VÕS §-iga 115 lg 2 võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja oma 04.02.2022 nõudeavalduses, mistõttu on VÕS § 115 lg 2 eeldus täidetud. Kooskõlas Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohaga (vt nt Riigikohtu 21.10.2015 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-107-15, p 11), et VÕS § 115 lg 1 alusel esitatava kahju hüvitamise nõude eeldusteks on, et: 1. kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2. kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3. hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4. kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
9.Kostja on rikkunud ostu-müügilepingust tulenevat kohustust anda lepingu eseme (Sõiduki) valdus ning omand Ostjale üle. Kostja vastutab kohustuse rikkumise eest, kuna puuduvad vastutust välistavad asjaolud. Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju seeläbi, et hageja on ilma jäänud ostumüügilepingu esemest ja selle eest kostjale tasutud rahasummast. Samuti on hageja kandnud täiendavat varalist kahju seoses õigusabiteenuse ostmisega. Hageja kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kostja rikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos, kuivõrd Sõiduki omandi üleandmisega oleks hageja saanud endale asja, mille väärtus oleks vastanud lepingu alusel kostjale tasutud rahasummale ja hagejale ei oleks kahju tekkinud. Samuti ei oleks hageja pidanud kohustuse täitmise korral kasutama õigusabiteenust. Tulenevalt VÕS § 128 lõigetest 1 ja 2 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
10.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja nõuab kostjalt otsese varalise kahju hüvitamist kogusummas 8300 eurot, sh ostu-müügilepingu alusel tasutud 8000 eurot ja õigusabi eest tasutud 300 eurot. Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, ei nõua hageja õigusabikulude hüvitamist käibemaksu osas. Seega on hageja kahjuhüvitise kogunõue kostja vastu põhisummas 8300 eurot.
11.Hageja esitas kostjale nõude kahju hüvitamiseks 04.02.2022 ja andis nõude täitmiseks tähtaja 14.03.2022. Hagiavalduse esitamise aja seisuga ei ole kostja nõuet täitnud, mistõttu nõuab hageja kostjalt viivise tasumist alates 15.03.2022. Kuna pooled ei ole viivisemääras kokku leppinud, kohaldub seadusjärgne viivis. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostja 30.06.2022 seisuga olnud põhinõude summas 8000 eurot tasumisega viivituses 108 päeva (15.03.2022 – 30.06.2022) ja
2-22-117173 sissenõutavaks muutunud viivisesumma on 189,37 eurot (lisa 8). Hageja nõuab kostjalt ka pärast hagiavalduse esitamist lisanduva viivise tasumist TsMS § 367 alusel.
12.22.08.2022 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja vaidleb hagivastuses vastu hagi menetlusse võtmisele ja põhjendab seda väitega, et hagejal puudub nõue kostja vastu, kuna Byggmaster OÜ ei ole teavitanud kostjat nõude loovutamisest hagejale (hagivastuse punkt 2.1). Kostja väidab ka, et hageja ei ole käesolevas asjas hagiavalduse juurde esitanud mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks Byggmaster OÜ poolt teavitust nõude loovutamise kohta kostjale (hagivastuse punkt 2.3). Lisaks on kostja seisukohal, et Byggmaster OÜ 01.12.2021 nõude loovutamise avaldus võib olla võltsitud (hagivastus punkt 2.6). Hageja selgitab, et saatis kostjale 04.03.2022 nõudeavalduse, millele oli lisatud Byggmaster OÜ avaldus nõuete loovutamise kohta (vt. hagiavalduse lisa 6). Hagiavalduses ja nõudeavalduses on esitamise kuupäevaks ekslikult märgitud 04.02.2022, kuid tegelikult saadeti see 04.03.2022. Nõude täitmiseks antud tähtaeg oli sellegipoolest korrektne ehk 14.03.2022. Nõudeavalduse saatmise tõendamiseks esitab hageja nõudeavalduse kaaskirja (lisa 1).
13.Kooskõlas VÕS § 170 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja on seisukohal, et algne võlausaldaja (Byggmaster OÜ) on nõude loovutamise kohta 01.12.2021 välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja (hageja) on esitanud selle dokumendi võlgnikule 04.03.2022 ning eeltoodust lähtuvalt tuleb kooskõlas VÕS §-iga 170 lugeda, et nõude loovutamine on kostja suhtes toimunud. Hageja leiab, et kostja väited 01.12.2021 nõude loovutamise avalduse võimaliku võltsituse kohta on alusetud ja pahatahtlikud. Nii vana võlausaldaja (Byggmaster OÜ), kui ka uue võlausaldaja (hageja, Byggmaster Ehitus OÜ) juhatuse liige ning avalduse allkirjastaja oli nõude loovutamise ja nõude loovutamise avalduse allkirjastamise ajal (01.12.2021) üks ja sama isik - X isikukoodiga xxxxxxxxxxx. Asjaolu, et Byggmaster OÜ juhatuse liige oli muutunud nõude loovutamise avalduse võlgnikule esitamise ajaks (04.03.2022), ei tähenda, et avaldus oleks võltsitud. Hageja esitab eeltoodu kinnituseks Byggmaster OÜ (käesoleval ajal Naguru Makerere OÜ) ja hageja (Byggmaster Ehitus OÜ) äriregistri registrikaardi ajalugude väljatrükid (lisa 2 ja 3).
14.Kostja vaidleb hagile terves ulatuses vastu ja ei nõustu hagis toodud nõuete ega hageja käsitlustega, kostjale jääb arusaamatuks nõude kujunemine ja selle olemasolu (hagivastuse punkt 2.6). Hageja leiab, et hagiavalduses esitatud nõue on esitatud piisavalt selgelt, et sellest oleks mõistlikul viisil võimalik aru saada. Kuivõrd kostja ei too näiteid, ega täpsusta hagivastuses põhjuseid, miks ta hagiavaldusest esitatud nõude kujunemisest ja selle olemasolust aru ei saa, siis ei saa ka hageja vastavat üldsõnalist seisukohta käesoleval ajal sisuliselt kommenteerida ja palub kohtul arvestada, et kostja väited on sisustamata. Lähtudes eeltoodust palub hageja jätta kostja 11.08.2022 hagivastuses esitatud taotlused rahuldamata.
15.30.09.2022 menetlusdokumendis esitas hageja oma väidete ja seisukohtade tõendamiseks alljärgnevad täiendavad tõendid ning avalduse kompromissilepingu kohta. 1. Hageja esitab tõendina Transpordiameti 27.09.2022 vastuse hageja taotlusele andmete väljastamiseks sõidukite registrist (lisa 1). Hageja soovib käesoleva tõendiga tõendada muuhulgas alljärgnevaid asjaolusid, mis hageja hinnangul on asja lahendamisel olulised: 1.1. Sõiduki eest arve esitamise ajal (01.09.2020) ei olnud kostja Sõiduki omanik; 1.2. Sõiduk ei olnud arve esitamise ajal (01.09.2020) ostja omanduses; 1.3. Sõiduki omanikuvahetuse toimumise ajal 12.11.2021 (mis oli esimene omanikuvahetus pärast arve esitamist 01.09.2020), ei olnud ostja ega hageja Sõiduki eelmiseks ega ka uueks omanikuks; 1.4. Sõiduki omand ei ole kunagi kuulunud hagejale, ega ostjale. 2. Hageja esitab tõendina veebiportaali auto24.ee väljatrüki.
16.Hageja esitas autode müügipakkumisi avaldava üldtuntud veebiportaali auto.24 väljavõtte
2-22-117173 Sõidukiga sarnaste sõidukite müügipakkumiste kohta. Väljavõttes ei ole ühtegi Sõidukiga samal aastal registreeritud sõidukit, kuna selliseid sõidukeid väljavõtte tegemise hetkel (30.09.2022) pakkumises ei olnud. Küll aga olid pakkumises ca 1 aasta vanemad ja ca 1 aasta uuemad sõidukid, mis sõidukite vanuse sarnasuse tõttu kajastavad hageja hinnangul Sõiduki umbkaudset turuväärtust. Hageja soovib antud tõendist nähtuva hinnavahemikuga 7500 – 11 750 eurot näidata, et kostja poolt Sõiduki eest ostjale väljastatud arve summas 8000 eurot ei saanud olla tasu Sõiduki rentimise või liisimise eest, kuivõrd ostja oleks sama raha eest saanud osta samaväärse sõiduki.
17.Hageja avaldas kohtule, et pooled ei ole kompromissi sõlmimist täiendavalt arutanud. Hageja jääb oma 13.07.2022 avalduse juurde ehk kuna kostja on nõudele terves ulatuses (sh hageja nõudeõigusele) vastu vaielnud, ei pea hageja kohaseks kompromissi ettepaneku tegemist, kuid on avatud kompromissi läbirääkimisteks, kui kostjal sellekohane valmisolek on. Kostja ei ole avaldanud huvi kompromissiläbirääkimiste pidamiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja esitas 11.08.2022 vastuse hagiavaldusele. Kostja esitas vastuväite hagi menetlusse võtmise osas. Hagejal puudub nõue kostja vastu. OÜ Byggmaster ei ole mitte kunagi teavitanud kostjat enda nõude loovutamisest hagejale. Hagejal puudub seaduslik alus esitada kohtusse hagiavaldus kostja suhtes, mistõttu tuleb käesolev hagiavaldus jätta läbi vaatamata.
19.Hagiavaldus on raskesti jälgitav ning ebaselge. See on esitatud menetlusseadustiku nõudeid rikkudes. Tsiviilkohtupidamise seadustiku (edaspidi TsMS) § 363 lg 1 p 3 järgi märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja on mitme puhul selle nõude vastu eksinud. Hageja ei ole tõendanud, et tal on nõue kostja vastu. Hageja ei ole käesolevas asjas hagiavaluse juurde esitanud mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks OÜ Byggamster poolt teavitust nõude loovutamise kohta kostjale.
20.Tõendamiskoormise jagunemise kohta on Riigikohus 16.12.2013 lahendis nr 3-2-1-141-13 sedastanud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis või vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Lisaks, kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt ka Riigikohtu 20. oktoobril 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1109-04, p 25). Hageja on nimetatud nõuete vastu eksinud. 06.02.2008 lahendis nr 3-2-1-137-07 on Riigikohus sedastanud, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (p 13). 02.10.1997 kohtuotsuses nr 3-2-1-103-97 on Riigikohus sedastanud, et kui ainsaks tõendiks on poolte seletused ja kostja eitab hageja seletuses sisalduvaid hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid, siis lasub nende asjaolude täiendava tõendamise kohustus hagejal. Kostja hinnangul on hagiavalduses esitatud nõue täielikult tõendamata. Vaatamata sellele esitab kostja ka oma sisulised vastuväited hagiavaldusele.
21.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning ei nõustu hagis toodud nõuete ega hageja käsitlustega. Kostjale jääb arusaamatuks nõude kujunemine ja selle olemasolu. TsÜS § 138 lg 1
2-22-117173 õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus; lg 2 õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostjal puuduvad igasugused võlgnevused ja kohustused hageja ees. VÕS § 171 lg 1 sätestab, et võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. OÜ Byggmaster, kui senine võlausaldaja ei ole teavitanud kostjat nõude loovutamisest hagejale, samuti ei ole edastatud nõude loovutamise teatist. Ka hageja ei ole vastavasisulisi tõendeid enda hagiavalduse juurde lisanud.
22.VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostja kinnitab, et OÜ Byggmaster ega ka hageja ei ole kostjale väljastanud dokumenti, mis kinnitaks nõude loovutamist, samuti ei ole OÜ Byggamster nõude loovutamisest kirjalikult teavitanud kostjat. Kostja on seisukohal, et avaldus nõude loovutamise kuupäevaga 01.12.2021 on koostatud peale seda, kui Byggmaster OÜ-s on määratud uus juhatuse liige s.o 11.01.2022 Raul Pint. Kostja hinnangul võib tegemist olla võltsitud dokumendiga. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et nõude omandaja tasub protsentuaalselt võlgniku poolt tasutud tagasinõudest ehk tegemist on tingimusliku nõude või tähtajaga, mis ei ole saabunud. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hageja hagiavaldus läbi vaatamata. Alternatiivselt jätta hageja hagiavaldus kostja vastu rahuldamata.
23.30.09.2022 menetlusdokumendis jääb kostja enda varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning vaidleb täielikult hageja nõudele vastu, ei tunnista seda. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja enda nõuet tõendanud. Hageja ei ole käesolevas asjas hagiavaluse juurde esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks OÜ Byggmaster ja Lihtne Liising OÜ vahel 01.09.2020 ostu-müügilepingu sõlmimist, mille alusel kostja justkui müüs hagejale sõiduauto Nissan X Trail. Kostja selgitab kohtule, et ta ei ole 01.09.2020 sõlminud hagejaga sõiduauto Nissan X Trail registreerimisnumbriga YYYYYY ostu-müügi lepingut, mille kohaselt oli mootorsõiduki müügihinnaks 8000 eurot. Ühtlasi selgitab kostja, et hagiavaldusega hageja poolt kohtusse esitatud 01.09.2020 kuupäeva kandev arve nr 2020090101 summas 8000 eurot ei tõenda mootorsõiduki Nissan X Trail ostu-müüki. Kostja juhib tähelepanu, et arvel puuduvad igasugused viited selgituses ostu-müügilepingule. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja on hagejale sõiduki valduse või omandi üle andnud või selle orienteeruvalt oktoobris 2021 aastal ära võtnud.
24.Kostja vaidleb hagile vastu ning ei nõustu hagis toodud nõuete ega hageja käsitlustega. Kostjale jääb arusaamatuks nõude kujunemine ja selle olemasolu. Kostjal puuduvad võlgnevused ja kohustused hageja ees. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25.Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna ei ole täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 sätestatud eeldused hagi läbi vaatamata jätmiseks.
26.Kohus peab käesoleva tsiviilasja õigeks lahendamiseks esmalt tuvastama, kas pooled on sõlminud hageja poolt väidetud sõiduauto Nissan X Trail ostu-müügilepingu või kostja poolt väidetud sama sõiduauto rendilepingu (I); seejärel hindab kohus seda, kas hageja võib kostja poolt saadud 8000 eurot tagasi nõuda tuginevalt alusetu rikastumise normidele (II); järgnevalt hindab kohus hageja kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjunõuet (III); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (IV). I
2-22-117173
27.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid Naguru Makerere OÜ registrikoodiga 12220669, endise nimega Byggmaster OÜ ja Lihtne Liising OÜ registrikoodiga 12743338 01.09.2020 suulise ostu-müügilepingu, mille alusel müüja müüs ja ostja ostis sõiduauto Nissan X Trail (endine registreerimisnumber XXXXXX, hilisem registreerimisnumber YYYYYY, VINkood XXXXXXXXXXXX) müügihinnaga 8000 eurot. Hagi kohaselt väljastas kosja müügilepingu alusel ostjale 01.09.2020 arve nr. 2020090101 summas 8000 eurot (dtl 59), mille ostja tasus osade kaupa 18.09.2020 summas 2000 eurot, 16.10.2020 summas 3500 eurot ja 19.10.2020 summas 2500 eurot (dtl 60). Hageja väitel andis kostja müügilepingu sõlmimisel ostjale sõiduki valduse, kuid sõiduki omand pidi vastavalt müügilepingu tingimustele ostjale üle minema pärast arve nr. 2020090101 tasumist. Hageja väidab, et kostja sõiduki omandit ostjale kunagi üle ei andnud, võttis sõiduki omavoliliselt ja ette hoiatamata enda valdusesse orienteeruvalt oktoobrikuus 2021. aastal.
28.Hageja leiab, et kostja rikkus sõiduki omandi ostjale mitte üle andmise ja sõiduki valduse omavolilise tagasivõtmisega ostu-müügilepingu tingimusi ja põhjustas rikkumisega ostjale otsese varalise kahju summas 8000 eurot (kuivõrd ostja jäi ilma nii sõidukist kui selle omandamise eest tasutud rahasummast). Kohus loeb hageja esitatud nõuete loovutamise avalduse alusel tuvastatuks, et ostja loovutas seoses sõiduautoga Nissan X Trail sõlmitud kokkulepetest tulenevad nõuded ja kõrvalnõuded kostja vastu hagejale (dtl 61). Hageja on tõendanud, et nõuete loovutamise avalduse allkirjastanud isik oli nõuete loovutamise hetke seisuga nii loovutaja kui loovutuse saaja seaduslik esindaja (dtl 104-106). Kostja väited, nagu oleks loovutusdokument koostatud tagantjärgi ning et „tegemist võib olla võltsitud dokumendiga“, on paljasõnalised. Kohus märgib täiendavalt, et Riigikohtu 23.10.2013 otsuses nr 3-2-1-96-13 on selgitatud, et ainuüksi lepingu allkirjastamisest varasema kuupäevaga ei saa järeldada õiguslike tagajärgede puudumist ning lähtuda tuleb poolte ühisest tahtest. Käesoleval juhul puuduvad mistahes andmed selle kohta, et nõude loovutamine ei oleks vastanud selles osalejate ühisele tahtele, sõltumata sellest, millal antud dokument koostati.
29.Väär on ka kostja vastuväide, nagu ei oleks kostjale edastatud nõude loovutamise teatist. Avaldus nõude loovutamise kohta on kostjale edastatud 04.03.2022 koos nõudeavaldusega (dtl 103). Samuti on kostja nõude loovutamisest vaieldamatult teada saanud käesolevas kohtumenetluses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 on sätestatud, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et nõude loovutamine on kostja suhtes toimunud ja hagejale nõude loovutamise eeldused on käesoleval juhul täidetud. Arusaamatud ja nõude loovutamise avalduses kirjapanduga vastuolus on kostja väited, nagu oleks nõude loovutamisel pooled kokku leppinud, et nõude omandaja tasub protsentuaalselt võlgniku poolt tasutud tagasinõudest ehk tegemist on tingimusliku nõude või tähtajaga, mis ei ole saabunud. Kohus märgib, et nõude loovutamise avalduses (dtl 61) puudub kostja poolt väidetud protsentuaalse tasumise kokkulepe või tingimuslikkus.
30.Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõenditest ei saa järeldada hageja poolt väidetud sõiduauto Nissan X Trail suulise ostu-müügilepingu sõlmimist 01.09.2020. Kostja väitel ei ole ta 01.09.2020 sõlminud hagejaga sõiduauto Nissan X Trail registreerimisnumbriga YYYYYY ostumüügi lepingut, mille kohaselt oli mootorsõiduki müügihinnaks 8000 eurot. Ühtlasi leiab kostja, et hagiavaldusega hageja poolt kohtusse esitatud 01.09.2020 kuupäeva kandev arve nr 2020090101 summas 8000 eurot ei tõenda mootorsõiduki Nissan X Trail ostu-müüki. Kostja leiab, et arvel puuduvad igasugused viited ostu-müügilepingule. Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi kostja poolt väljastatud 01.09.2020 arve nr. 2020090101 summas 8000 eurot (dtl 59) ostumüügilepingu sõlmimist ei tõenda. Samuti ei tõenda ostu-müügilepingu sõlmimist iseenesest ka
2-22-117173 kostjale tehtud rahalised ülekanded summas 8000 eurot (dtl 60). Kuigi hageja poolt on kostjale tehtud rahaülekanne viitega vaidlusaluse sõiduki ostuarvele, kinnitab see üksnes hageja arusaamist ostu-müügilepingu sõlmimisest. Kostja selget soovi ostu-müügilepingu sõlmimiseks asjas esitatud tõenditest ei nähtu. Muuhulgas ilmneb Transpordiameti 27.09.2022 vastusest nr 11.312/22/33507-2, et vaidlusalune sõiduk ei olnud 01.09.2020 seisuga kostja omandis (dtl 136-138) , mistõttu kostja ei oleks saanud sõidukit hagejale seaduslikul viisil müüa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul asjas esitatud tõendite alusel piisavalt selge, et Byggmaster OÜ ja kostja oleksid saavutanud kokkuleppe vaidlusaluse sõiduauto Nissan X Trail ostu-müügilepingu sõlmimise osas.
31.Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõenditest ei saa järeldada ka kostja poolt väidetud sõiduauto Nissan X Trail rendilepingu sõlmimist. Versiooni, mille kohaselt olevat kostjale tasutud 8000 eurot sõiduauto rendi eest, esitas kostja esmakordselt alles kohtuistungil, väites, et teadaolevalt oli tegemist rendisuhtega ja auto oli rendisõiduk. Seejuures märkis kostja, et ta ei oska öelda väidetava rendilepingu sõlmimise aega (rendileping võis kostja sõnul olla sõlmitud augustis) ega rendiperioodi. Samuti ei osanud kostja öelda, kas rendileping oli suuline või kirjalik (dtl 150). Hilisemalt samal kohtuistungil väitis kostja, et on võimalik rääkida renditehingust ja transpordivahendit on võimalik anda allrendile. Kostja ei olnud omanik, kostja väitel oli ta antud juhul allrentija (tl 153). Kohus märgib, et kostja poolt pärast eelmenetluse lõppu esitatud väited sõiduauto rendilepingu sõlmimise kohta on paljasõnalised ja eluliselt mitteusutavad. Kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et kostja tegeleb sõidukite rendi ja liisinguga, sh kapitalirent. Kohus ei pea võimalikuks, et majandus- ja kutsetegevuses sõidukite rendi ja liisinguga tegelev kostja ei tea Byggmaster OÜ-ga sõlmitud väidetava rendilepingu sõlmimise aega ega elementaarseid lepingutingimusi (sh rendiperioodi pikkust, konkreetse rendiperioodi eest tasumisele kuulunud summat, millal väidetav rendileping sõlmiti ning kas väidetav rendileping oli suuline või kirjalik). Kui veel hagivastuses heitis kostja hagejale ette, et hageja ei ole tõendanud sõiduki valduse üleandmist, siis kohtuistungil pärast eelmenetluse lõppu asus kostja vastuoluliselt toetama hoopis versiooni, et kuna sõiduk oli hageja valduses ühe aasta vältel, siis see kinnitavat kostja seisukohta, et tegemist oli rendisuhtega.
32.Kohus märgib, et kuna vaidlus puudub, et kostja ei olnud vaidlusaluse sõiduki omanik, siis nii nagu kostja ei oleks saanud seda sõidukit müüa, ei saanuks ta seda ka enda nimel rendile anda. Kostja vastuoluline väide allrendi kohta on samuti täielikult paljasõnaline ja eluliselt ebausutav. Kostja pole vähimalgi määral selgitanud ega tõendanud väidetava allrendi tingimusi. Hageja on samuti juhtinud põhjendatult tähelepanu sellele, et arvestades sarnaste sõidukite müügipakkumisi (dtl 139) ei ole usutav, et kostjale oleks n-ö rendiks makstud ligikaudu sõiduki väärtusele vastav summa. Kokkuvõttes ei ole asjas mingeid tõendeid, mis kinnitaks kostja versiooni sõiduauto Nissan X Trail rendilepingu (või allrendilepingu) sõlmimisest. II
33.Kuna kohus asus eelnevalt seisukohale, et Byggmaster OÜ ja Lihtne Liising OÜ vahelise 01.09.2020 suulise ostu-müügilepingu sõlmimine ei ole tõendatud, siis järgnevalt hindab kohus seda, kas hageja võib kostja poolt saadud 8000 eurot tagasi nõuda tuginevalt alusetu rikastumise normidele. Kohus selgitas pooltele 16.11.2022 käesolevas asjas toimunud kohtuistungil VÕS § 1028 lg 1 (alusetu rikastumine) kohaldamise võimalikkust ja küsis selles osas ka poolte seisukohta. Kohus selgitas pooltele 16.11.2022 kohtuistungil, et vastavalt Riigikohtu 20.06.2018 otsuse nr 217-280 p-le 21 kohaldab kohus õigust ise ega ole seotud poolte seisukohtadega õigusküsimustes (vt mh TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) ning sõltumata hagi õiguslikust alusest tuleb hinnata hageja nõude rahuldamise võimalusi hagi aluseks olevatel asjaoludel kõigil võimalikel
2-22-117173 õiguslikel alustel. Riigikohtu 15.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14 p-s 14 on selgitatud, et kohtud on hageja esitatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel pooltest sõltumatud. See tähendab, et hageja esitatud asjaolude kogumi kvalifitseerib kohus sõltumata poolte antud õiguslikust hinnangust (vt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39).
34.VÕS § 1028 lg 1 on sätestatud, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohtu 10.12.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-16-10632 p 11.1. kohaselt on Riigikohus varasemas praktikas selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Sama otsuse p-s 11.4. märkis Riigikohus, et kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse tegemise kostjatele, saavad kostjad omakorda tõendada, et vaatamata soorituse alusetusele on neil õigus keelduda saadut tagastamast VÕS § 1028 lg 2 järgi. Samuti saavad kostjad tõendada, et hageja ei teinud neile alusetuid sooritusi, vaid et nende vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt kostjatel on õigus raha saada ja nad ei pea seda tagasi maksma (vt Riigikohtu 26. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-14, p 10; vt ka 15. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 14).
35.Kohus loeb tuvastatuks, et käesolevas asjas esinevad VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused. Esiteks on tõendatud, et Byggmaster OÜ tegi kostjale alusetu soorituse summas 8000 eurot (dtl 60). Seejuures arvas Byggmaster OÜ ekslikult, et täidab sellega oma sõiduauto Nissan X Trail ostu-müügilepingust tulenevat kohustust kostja ees, mida kinnitab mh maksekorralduse viide vaidlusaluse sõiduki ostuarvele. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande IV osas (Tallinn 2020; P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein) lk 662-663 on selgitatud, et sooritusega VÕS § 1028 tähenduses on tegemist ka juhul, kui soorituse tegija arvab ekslikult, et täidab sooritusega oma kohustust või pooltevahelist lepingulist suhet. Samuti on VÕS kommenteeritud väljaandes selgitatud, et kohustust ei ole VÕS § 1028 lg 1 mõttes olemas eelkõige juhul, kui üleandja teeb teise isiku kasuks teatava soorituse arvates, et ta on selliseks toiminguks seaduse, lepingu või muu õigusliku aluse tõttu kohustatud, selline õiguslik alus aga tegelikkuses puudub, nt seetõttu, et isikute vahel ei ole vastavassisulist lepingut üleüldse sõlmitud (VÕS kommenteeritud väljaanne IV, lk 665). Ka käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et hageja poolt väidetud sõiduauto Nissan X Trail 01.09.2000 suulist ostu-müügilepingut ei olnud sõlmitud, seega täitis Byggmaster OÜ hagejale kohustuse, mida ei olnud tegelikult olemas.
36.Asjas on tõendatud VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse tegemine kostjale, kuid kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks kostjale aluse keelduda saadud 8000 euro tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja ei teinud talle alusetuid sooritusi, vaid et nende vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt kostjal oleks olnud õigus raha saada ja kostja ei peaks seda tagasi maksma. VÕS § 1033 lg 1 järgi peab kostja tõendama, et alusetu rikastumine on ära langenud. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaks kostja versiooni sõiduauto Nissan X Trail rendilepingu (või allrendilepingu) sõlmimisest. Isegi kui sõiduauto oli mingi perioodil Byggmaster OÜ valduses, ei annaks see kostjale põhjust keelduda kostjale alusetult tasutud 8000 euro tagastamisest.
37.Arvestades eeltoodut kuulub hagiavaldus 8000 euro kostjalt väljanõudmiseks rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et kuivõrd ostja loovutas seoses sõiduautoga Nissan X Trail sõlmitud kokkulepetest tulenevad nõuded ja kõrvalnõuded kostja vastu hagejale (dtl 61), siis laieneb antud loovutus ka alusetu rikastumise nõudele, sest Byggmaster OÜ arvas ekslikult, et täitis kostjale 8000 euro tasumisega oma sõiduauto Nissan X Trail ostu-müügilepingust tulenevat kohustust kostja ees.
2-22-117173
38.Hagejal on õigus nõuda kostja poolt tagastamata jäetud 8000 eurolt ka viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas alusetu rikastumise väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja on teatanud kostjale oma nõudest 04.03.2022 ja andis nõude täitmiseks tähtaja 14.03.2022 (dtl 63-65; dtl 103). Kostja pole hageja nõuet täitnud. Seetõttu nõustub kohus hagejaga, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist seadusjärgses määras alates 15.03.2022. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis tasumata summalt 8000 eurot perioodi 15.03.2022 – 30.06.2022 eest moodustab 189,37 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka pärast hagiavalduse esitamist lisanduva viivise tasumist TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
39.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt Lihtne Liising OÜ hageja Byggmaster Ehitus OÜ kasuks välja 8489,37 eurot, millest põhivõlgnevus on 8000 eurot ja 30.06.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 189,37 eurot. Samuti rahuldab kohus hagi esitamise hetkest tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest (8000 eurot) alates 01.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. III
40.Järgnevalt hindab kohus hageja kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjunõuet. Hageja tugineb sellele, et Magilex Õigusbüroo OÜ on osutanud hagejale seoses ostu-müügilepingust tulenevate õiguste maksmapanekuga õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks. 20.01.2022 esitas Magilex Õigusbüroo OÜ hagejale ettemaksuarve 5 töötunni eest (dtl 74), mis on hagi kohaselt tasutud ja millest 3 töötundi kulus hageja väitel 04.03.2022 nõudeavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele. Hageja leiab, et ta on kandnud kostja rikkumise tõttu täiendavat kahju õigusabikulude näol summas 300 eurot (ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane).
41.Kohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on iseenesest võimalik VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus selgitas oma 09.02.2011. a otsuse nr 3-2-1-138-10 p-s 29, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Riigikohtu arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-16443 on selgitatud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.
42.Kohus leiab, et antud juhul ei olnud kohtuvälise õigusabi kasutamine hageja poolt mõistlikult vajalik. Hageja kohtuvälise õigusabi kulu koosneb hageja väitel 04.03.2022 nõudeavalduse
2-22-117173 ettevalmistamisest ja koostamisest (dtl 63-65). Kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt põhjendanud ega tõendanud, miks oli hagejal kohtuvälise õigusabi kasutamine seoses käesoleva vaidlusega vajalik. Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-16443 on selgitatud, et ainuüksi kohtuvälise õigusteenuse kasutamise fakt ei loo alust selle kahjuna vastaspoolelt väljamõistmiseks. Kohus märgib, et hageja lepingulise esindaja poolt 04.03.2022 kahju hüvitamise nõue põhines ekslikule eeldusele, nagu sõlminuks Byggmaster OÜ ja Lihtne Liising OÜ 01.09.2020 ostu-müügilepingu ning nagu oleks kostja müügilepingut rikkunud. Käesolevas menetluses nimetatud asjaolud kinnitamist ei leidnud ning kohus rahuldas hagiavalduse hoopis VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja poolt ekslikul õiguslikul alusel kohtueelse nõude esitamine kostjale ei aidanud kaasa poolte kokkuleppele ega hageja õiguste tõhusale kaitsele. Hageja oleks võinud esitada kostjale kohtueelse nõude raha tagastamiseks ka ilma õigusabi kasutamata. Eeltoodud asjaolusid arvestades jätab kohus hagiavalduse rahuldamata kohtueelsete õigusabikulude nõudes summas 300 eurot. IV
43.Arvestades käesoleva kohtuotsuse I-III osas esitatud põhjendusi, rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8189,37 eurot, millest põhivõlgnevus on 8000 eurot ja 30.06.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 189,37 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest (8000 eurot) alates 01.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavaldus jääb rahuldamata kohtueelsete õigusabikulude nõudes summas 300 eurot.
44.Kohus ei hinda kohus muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi osalise rahuldamise osas. Muuhulgas ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust hageja väide, et Transpordiameti väljatrüki (lisa 2, lk 5) kohaselt muutis kostja 04.11.2021 sõiduki registreerimisnumbri ja 12.11.2021 võõrandas sõiduki kolmandale isikule 12.11.2021 (dtl 66-71).
45.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi rahaliselt ülekaalukas osas, et pea kohus õigeks jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus võtab arvesse, et hageja nõue koosnes kahest osast (ostumüügilepingu rikkumisest tulenev rahaline nõue ja kohtueelsete õigusabikulude nõue). Kohtueelsete õigusabikulude nõude jättis kohus rahuldamata ja hageja nõude 8000 euro väljamõistmiseks rahuldas kohus alusetu rikastumise sätete alusel, mitte hageja poolt esile toodud ostu-müügilepingu rikkumisest tuleneva nõudena. Lisaks võtab kohus arvesse, et hageja kinnitusel oli vaidlusalune sõiduauto ligikaudu ühe aasta kestel hageja valduses (dtl 151). Kostja ei ole selles osas hageja vastu nõudeid esitanud, kuid kohtu hinnangul ei saa pidada menetluskulude suuremas osas kostja kanda jätmist õiglaseks olukorras, kus kostja tagastab hagejale alusetult saadud 8000 eurot ja lisaks on hagejal olnud võimalus vaidlusalust sõiduautot pikema perioodi kestel kasutada. TsMS § 162 lg 4 on sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
46.Arvestades eeltoodut, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada. See tähendab, et kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
2-22-117173
47.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.