Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (13)

1.1.12.08.2022 esitas Consegna OÜ kohtule hagi pankrotivõlgnik Oxxxxx Kxxxxx vastu taotlusega tuvastada, et võlausaldajate üldkoosolekul 02.08.2021 ei võetud vastu järgmisi otsuseid: a) Määrata ja tunnistada vandeadvokaat Pxxxxx Vxxxxxxx kohtus esindajaks kõigi käimasolevate (tsiviilasjade nr 2-21-19742, 2-21-18410 ja 2-21-18342) ja tulevaste Oxxxxx Kxxxxx võlausaldajate üldkoosolekute (pankrotivõlgniku) otsuste kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamise kohtuasjades. b)Kiita heaks vandeadvokaat Pxxxxx Vxxxxxxx tegevus kõigi käimasolevate Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekute (pankrotivõlgniku) otsuste kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamisel tsiviilasjades nr.2-21-19742, 2-21-18410 ja 2-21-18342. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et 02.08.2022.a on vastu võetud Oxxxxx Kxxxxx võlausaldajate üldkoosoleku otsused (eespool p.a), p.b), tuvastada nende otsuste tühisus. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et 02.08.2022.a on vastu võetud Oxxxxx Kxxxxx võlausaldajate üldkoosoleku otsused (eespool p.a), b) ja need ei ole tühised, tunnistada need otsused (eespool p.a), p.b)kehtetuks. Hageja põhjendused hagi alusena on kolme liiki:1.1.1) kostja pankrot kuulutati välja 28.06.2021. a Iiri Kõrgema Kohtu poolt. Tartu Maakohus on eiranud EL otsekohalduvat ja ülimuslikku määrust nr 2015/848 ning seadust eirates välja kuulutanud kostja pankroti; 1.1.2) hagejale on üldkoosolekul määratud hääled valesti; 1.1.3)üldkoosolekul on PankrS § 83 lg.5 nimetatud korras toimunud esindaja valimine seadust rikkudes etteulatuvalt ja tema senine tegevus heaks kiidetud seadust rikkudes tagantjärele. 28.09.2022 esitas hageja oma seisukoha kostja vastuse kohta (tl.116-118). 1.2.Kohus võttis hagi menetlusse määrusega 30.08.2022, küsis kostja seisukohad ja määras kohtuistungi 02.novembrile 2022.

Toimkond tuleb valida; Valida toimkond 3-liikmelisena; On väikevõlausaldajaks need võlausaldajad, kelle nõue on väiksem kui 1 miljon eurot; Valida toimkonna liikmeks Pxxxxx Vxxxxxxx (xxxxxxxxxxx), Mxxxxx Vxxxxxx (xxxxxxxxxxx) ja UxxxxxUxxxxx (xxxxxxxxxxx).

Kokkuvõtvalt on hageja põhjendused järgmised. 1.3.1.Hagejale jäeti hääled seadusevastaselt määramata, mistõttu on pankrotihalduri poolt esitatud protokollis kajastatud otsused vastuvõetud alusetult. Puudub materiaalõiguslik alus hagejale hääli tema nõude alusel mitte määrata. Häälte määrajal puudub nimetatud osas diskretsioon seni kuni eksisteerib jõustunud kohtulahend nõude kohta ning selle õiguslikku mõju ei ole seaduslikult lõpetatud ega peatatud. Kuna hageja vaidlustas temale määratud hääled, pidanuks hääled määrama kohtunik. Hääli ei saa lugeda seaduses ettenähtud korras määratuks, sest hääled määras haldur. Asjaolu, et 11.11 ja 07.12.2021. a üldkoosolekutel määratud häälte vaidlused on lahendatud ja lahendid jõustunud, ei oma õiguslikku tähendust 13.09.2022. a

3 (13)

koosolekul häälte määramise osas ning seda isegi juhul, kui häälte määramise aluseks olevad asjaolud on samad. Hääled tuleb määrata igal koosolekul. 1.3.2.Lisaks ei olnud võlausaldajate üldkoosolek pädev otsustama koosolekul pankrotitoimkonna moodustamist, sest selliste otsuste tegemist ei ole võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud. Võlausaldajate 11.11.2021. a üldkoosolek otsustas pankrotitoimkonda mitte moodustada. 1.3.3.PankrS § 74 lg.2 kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Uxxxx Uxxxxxx näol ei ole tegemist väiksema nõudega võlausaldaja poolt esitatud pankrotitoimkonna liikme kandidaadiga ning seetõttu ei saa teda lugeda pankrotitoimkonna liikmeks valituks. Koosoleku protokollist ega ka selle lisadest ei nähtu, samuti ei ole koosolekul esitatud tõendeid selle kohta, et pankrotitoimkonna liikmeks valimiseks oleks Mxxxxx Vxxxxxx ja Pxxxxx Vxxxxxxx andnud nõusoleku. 1.3.4.Pxxxxxxxxxxxxxu on PankrS § 74 lg 1 tähenduses varaliselt sõltuv kostja haldurist. Seega on tema valimine pankrotitoimkonna liikmeks toimunud vastuolus seadusega. 1.3.5.Kostja pankrot kuulutati välja 28.06.2021. a Iiri Kõrgema Kohtu poolt. Tartu Maakohus on eiranud EL otsekohalduvat ja ülimuslikku määrust nr 2015/848 ning seadust eirates välja kuulutanud kostja pankroti. Kuna kostja pankrotimenetlust viiakse Tartu Maakohtus läbi vastuolus seadusega, ei ole ka otsuste vastuvõtmine üldkoosolekul toimunud seaduslikult. 25.10.2022 esitas hageja oma seisukoha kostja 24.10.2022 vastuse kohta. 1.4.Hageja taotles hagi tagamiseks peatada kuni kohtulahendi jõustumiseni võlausaldajate 13.09.2022.a üldkoosoleku otsuste kehtivus ja keelata vastuvõetud otsuste täitmine. Kohus määrusega 23.09.2022 jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata.

ka võlgniku võlgadest vabastamine peaks toimuma Iirimaal osutab, et hageja väidetav ülisuur nõue võlgniku vastu on näilik ja konstrueeritud. 04.10.2022tas kostja taotluse ja seisukoha hageja vastuse kohta (tl.137-139). 2.2.Kostja vastas hagile tsiviilasjas nr. 2-22-14044 (võlausaldajate üldkoosolekul 13.09.2022.a vastu võetud otsused) 24.10.2022 (tl.143-144). Kostja vastuväited hagile on samasisulised, nagu on eespool kirjeldatud p.2.1.1.,2.1.2. , 2.1.4. 2.2.1.Kostja täiendav vastuväide, et pankrotitoimkonna moodustamine oli õiguspärane, PankrS § 77 lg.1 järgi on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses muuhulgas pankrotitoimkonna valimine. Seadusest ei tulene keeldu moodustada pankrotitoimkond mõnel hilisemal üldkoosolekul. 2.2.2.Pankrotitoimkonda kuulub väiksema nõudega võlausaldaja- OÜ Flinty- esitatud isik. OÜ Flinty nõue pankrotimenetluses on 20 668,72 eurot. OÜ-le Flinty ei ole määratud hääli tema 3 286 206,83 euro suuruse nõude eest ja seda halduri ja kohtu otsustust ei ole vaidlustatud. Seega on OÜ Flinty väikevõlausaldaja ja tema poolt toimkonna liikmeks esitatud UxxxxxUxxxxx on väikevõlausaldaja esindaja toimkonnas. Valitud toimkonna liikmed Mxxxxx Vxxxxxxja Pxxxxx Vxxxxxxx on andnud nõusoleku toimkonna liikmeks valimiseks, kinnituseks digitaalselt allkirjastatud nõusolekud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus käsitleb hageja kahes erinevas hagis esitatud nõudeid nende faktiliste ja õiguslike põhjenduste kaupa, kuna kahes hagis tuginetakse ühetaolistele faktilistele ja õiguslikele põhjendustele.

üldkoosolekutel vastu võetud otsused kehtetuks. Seda eesmärki ei ole kummagi nõude puhul võimalik saavutada põhjendustega, et Tartu Maakohtus toimub Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus vastuolus seadusega ja Iiri Kõrgema Kohtu 28.06.2021.a. otsust eirates, ega ka mitte põhjendusega, et hagejale Consegna OÜ on üldkoosolekul määratud hääled valesti. Nimelt on Tartu Maakohus 19.10.2021.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-21-7742 kuulutanud välja Oxxxxx Kxxxxx pankroti, selle otsustuse õiguspärasust ja kehtivust on kinnitanud Tartu Ringkonnakohus oma 27.01.2022.a. määrusega (jõustunud) ja Riigikohus 18.04.2022.a. määrusega. Eesti kohtusüsteemis on lõplikult leidnud kinnitust Oxxxxx Kxxxxx pankroti väljakuulutamine ja käesolevas kohtuasjas esitatud nõudega ei ole võimalik saavutada vastupidist eesmärki. Nõue tuleb sel alusel esitatu osas jätta läbi vaatamata tuginedes TsMS § 423 lg.2 p.2. Tartu Maakohus on määrusega 11.11.2021.a ja määrusega 07.12.2021.a tsiviilasjas nr. 2-217742 määranud võlausaldajale OÜ Consegna võlausaldajate üldkoosolekul 0 häält, Tartu Ringkonnakohus on oma 27.01.2022.a määrustega ja Riigikohus 18.04.2022.a. määrusega kinnitanud võlausaldajale OÜ Consegna määratud hääled 0 häält. Seega on ka selles osas leidnud kinnitust, et võlausaldajale OÜ Consegna määratud häälte arv on 0 häält. Pärast esimest ja teist võlausaldajate üldkoosolekut ei ole häälte arvu määramise aluseks olev faktiline ega õiguslik olukord muutunud, mistõttu ei ole võimalik 02.08.2022 ja 13.09.2022.a üldkoosolekul OÜ-le Consegna häälte arvu määramine erinevalt esimesel (ja teisel) üldkoosolekul määratust. Sellisel alusel esitatud nõudega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja nõue tuleb sel alusel jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg.2 p.2 tuginedes. Hageja etteheide, et häälte määramine 13.09.2022.a võlausaldajate üldkoosolekul on toimunud seadusevastaselt, kuna hääli ei määranud kohtunik, ei anna alust lugeda häälte määramist seadusevastaseks. Häälte määramine võlausaldajatele sellises ulatuses, nagu neid määrati üldkoosolekul 13.09.2022, on toimunud varasemalt kohtuniku osalemisel ja kohtuniku poolt kinnitatuna, seda on kontrollinud veelkordselt ka kõrgemad kohtud. On puudunud vajadus, et kohtunik osaleks veelkordselt sellisel üldkoosolekul. Riigikohus on lahendis 3-2-1-27-15 öelnud võrreldavas olukorras: kohtunik ei pidanud koosolekul osalema ega võlausaldajatele hääli määrama. PankrS § 80 lg 3 järgi osaleb kohtunik võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. Kolleegiumi hinnangul oleks niisuguse aluse olemasolu saanud eeldada üksnes siis, kui häälte arvu vaidlustanud võlausaldaja oleks häälte vaidlustamist PankrS § 82 lg 7 kohaselt põhjendanud. Seda hageja ei teinud. Ka käsitletavatel üldkoosolekutel ei tuginenud hageja häälte vaidlustamisel uutele asjaoludele. 5.02.08.2022.a. üldkoosoleku otsuste puhul tugineb hageja asjaolule, et üldkoosolekul on PankrS § 83 lg.5 nimetatud korras toimunud esindaja valimine seadust rikkudes etteulatuvalt ja tema senine tegevus heaks kiidetud seadust rikkudes tagantjärele. Vt.eespool p.1.1.3. Kohus sellega ei nõustu. Võlausaldajate 02.08.2022.a. üldkoosolekul otsustati (nähtub 02.08.2022.a üldkoosoleku protokollist tl.28-28, võlausaldajate registreerimislehest tl.24): 1)Määrata ja tunnistada vandeadvokaat Pxxxxx Vxxxxxxx kohtus esindajaks kõigi käimasolevate (tsiviilasjade nr. 2-2119742, 2-21-18410 ja 2-21-18342) ja tulevaste Oxxxxx Kxxxxx võlausaldajate üldkoosolekute (pankrotivõlgniku) otsuste kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamise kohtuasjades. 2) Kiita heaks vandeadvokaat PxxxxxxVxxxxxxx tegevus kõigi käimasolevate Oxxxxx Kxxxxxxvõlausaldajate üldkoosolekute (pankrotivõlgniku) otsuste kehtetuks

6 (13)

tunnistamise hagide läbivaatamisel tsiviilasjades nr 2-21-19742, 2-21-18410 ja 2-2118342. Muid sisulisi otsuseid sellel võlausaldajate üldkoosolekul vastu ei võetud. PankrS § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Sellisest sõnastusest tuleneb, et pankrotitoimkonna esimehele antakse tema valimisega etteulatuv volitus pankrotivõlgniku esindamiseks kõigis tulevastes kohtumenetlustes. Olukorras, kus pankrotitoimkonna puudumisel valitakse esindaja üldkoosolekul, ei tulene seadusest piirangut, et esindajat saab valida üksnes üheks kohtuasjaks ja iga hagi läbivaatamiseks kohtus tuleks valida esindaja uuesti. Kui esindajat volitatakse esindama kohtumenetlustes, on esindusõiguse ulatus määratud TsMS §-s 222, kehtivad ka esindusõiguse piiramise võimalused. Käesoleval juhul on esindusõigus antud konkreetsete numbritega kohtuasjades ja tulevaste hagide läbivaatamise kohtuasjades. Selline esindusõiguse andmine on kooskõlas TsÜS § 117 lg.1, lg.2 ja see ongi üldjuhul etteulatuv, kuna esindusõiguse sisusse kuuluvaid õigusi realiseeritakse edaspidi, tulevikus. Esindusõigus võib olla tähtajaline ja esindatav võib esindajale antud volituse igal ajal tagasi võtta (TsÜS § 126 lg.1). Seetõttu ei ole kehtiva õigusega kooskõlas hageja väited, et võlausaldajate koosolekul puudub PankrS § 83 lg.5 korras valitud esindaja esindusõiguse lõpetamise võimalus, mistõttu esindusõiguse andmine etteulatuvalt ei ole lubatud. Ka pankrotimenetluses kehtivad õiguse üldpõhimõtted (kui need ei ole Pankrotiseadusega otsesõnu piiratud), s.h. Tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevad põhimõtted ja järelikult ka volituse tagasivõtmise õigus. Üldkoosolekul valitud isiku esindusõigus lõpeb ajast, mil valitakse pankrotitoimkonna esimees. Nõustuda ei saa Consegna OÜ väitega, et varasemalt tehtud toiminguid ei saa heaks kiita tagasiulatuvalt. TsÜS § 129 lg.1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Tehingu heakskiit ongi võimalik just hiljem, pärast tehtud tehingust ja selle sisust teadasaamist. Kohtumenetluses näeb sama hilisema heakskiidu võimaluse ette TsMS § 226 lg.3, § 227 lg.7. Sama on selgesõnaliselt kirjeldatud ka õiguskirjanduses (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne Tallinn 2017, lk.1204). Hagi alusena esitatud faktilised ja õiguslikud väited ei anna võimalust hagi rahuldamiseks. Hagi rahuldamiseks ei anna alust ka hageja 28.09.2022.a menetlusdokumendis (tl.116-118) esitatud täiendused senistele väidetele ja nende üle kordamine. Uue väitena esitab hageja käsitluse (menetlusdokumendi lk.3 alajaotus „Kolmandaks“), mille kohaselt tuleks hagi rahuldada juhul kui pärast Pxxxxx Vxxxxxxx valimist pankrotitoimkonna liikmeks on 02.08.2022 võlausaldajate üldkoosoleku otsus kaotanud sisulise tähenduse ja kohtul tuleks tuvastada selle koosoleku otsuste mittekehtivus. Ehkki hageja esitab sellise järelduse tuletatuna kostja vastusest, märgib kohus, et ka selline konstruktsioon ei anna alust hagi rahuldamiseks. Pankrotitoimkonna liikmete valimine ja pankrotitoimkonna esimehe valimine (mis teatavasti toimus üldkoosolekul 13.09.2022) ei ole tagasiulatuva mõjuga, mis tähendab, et ei mõjuta enne seda kuupäeva aset leidnud tegevusi ega vastuvõetud otsuseid. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

7 (13)

nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 02.08.2022.a üldkoosolekul osalejate registreerimislehelt (tl.24) nähtub, et üldkoosolekul osales kaks võlausaldajat- Best Idea OÜ, kellele haldur andis 14 952 394,90 häält ja Consegna OÜ, kellele haldur andis 0 häält. Osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamus on seega 7 476 198 häält ja otsused üldkoosolekul on võetud vastu osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Puudub alus tuvastada, et neid otsuseid ei ole vastu võetud, puuduvad alused otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Hageja nõue 02.08.2022.a. üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata. 6.Hageja nõuet 13.09.2022.a. üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks käsitleb kohus hageja esitatud faktiliste ja õiguslike aluste kaupa, v.a. p.1.3.1 ja p.1.3.5, mille osas jättis kohus hagi läbi vaatamata. 1.3.2.Hageja väide, et võlausaldajate üldkoosolek ei olnud pädev otsustama koosolekul pankrotitoimkonna moodustamist, sest selliste otsuste tegemist ei ole võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud. Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuse määrab PankrS § 77, loetledes p.1-9 üldkoosoleku pädevuses olevad otsustused, s.h. p.9- muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine. On õige hageja osundus, et PankrS § 74 kohaselt on pankrotitoimkond pankrotimenetluse organina olemas seaduse alusel, s.t. selle olemasolu eeldatakse. PankrS § 77 p.1 nimetab võlausaldajate üldkoosoleku pädevusena pankrotitoimkonna valimise ja § 74 sätestab täpsemalt pankrotitoimkonna moodustamise korra. Pankrs § 74 lg.8 näeb ette, et Pankrotitoimkonna moodustamise, liikmete arvu, liikmete valimise ja vabastamise otsustamiseks peab poolt hääletama vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest... PankrS § 78 lg.2 kirjeldab ka võlausaldajate esimese üldkoosoleku sisu, millest esimesena pankrotitoimkonna valimine. See tähendab, et esimese üldkoosoleku päevakorra hulka kuulub seadusest tulenevalt pankrotitoimkonna valimine, mistõttu olukorras, kus kostja võlausaldajate esimene üldkoosolek 11.11.2021.a otsustas pankrotitoimkonda mitte moodustada (tl.30-32), tuli see ka esimesel üldkoosolekul nii fikseerida. PankrS § 74 lg.7 järgi võlausaldajate üldkoosoleku otsusel võib jätta pankrotitoimkonna moodustamata. Võlausaldajate esimene üldkoosolek on toiminud seega seadusest tuleneva võimaluse kohaselt, kuid see ei võta ära õigust pankrotitoimkond moodustada edaspidi ja hiljem. PankrS § 73 lg.1 näeb ette pankrotitoimkonna pädevuse ja vajadus sellise pädevuse realiseerimise järele võib tekkida ka hiljem ehk pärast esimest üldkoosolekut. PankrS § 74 lg.7 ja lg.8 sõnastus, millest üks näeb ette võlausaldajate üldkoosoleku võimaluse otsustada jätta pankrotitoimkond moodustamata ja teine sätestab pankrotitoimkonna moodustamise võlausaldajate üldkoosoleku poolt, osutab selgelt, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on otsustada nii toimkonna moodustamata jätmine kui ka seejärel toimkonna moodustamine. Võlgnik Oxxxxx Kxxxxx võlausaldajate üldkoosolekul 13.09.2022.a oli pädevus teha otsustus „Toimkond tuleb valida“. See otsus on tehtud üldkoosoleku protokollist (tl.26-27, osalejate registreerimisleht tl.28) nähtuvalt lihthäälteenamusega ehk 14 973 063,62 häält, vastu 48 307,73 häält. Otsus on vastu võetud ja kohtu puudub alus tuvastada, et otsust ei ole vastu võetud. Ka järgmiste 13.09.2022.a üldkoosolekul vastu võetud otsuste (toimkonna liikmete arv, väikevõlausaldajad, toimkonna liikmed nimeliselt) vastuvõtmiseks oli üldkoosolek pädev PankrS

8 (13)

§ 77 lg.1 p.1, § 74 lg.1, lg.11 ja lg.2 kohaselt ja kohtul puudub alus tuvastada, et otsuseid ei ole vastu võetud. Pankrs § 83 lg 1 sätestab: Võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kohus on eespool peatunud asjaolul, et pankrotitoimkonna olemasolu tuleks eeldada. Sellest saab järeldada, et pankrotitoimkonna olemasolu toetab pankrotimenetluse läbiviimist, on parema otsustamisvõimega (kuna on väiksem kui võlausaldajate üldkoosolek), on määratud kaitsma kõikide võlausaldajate huve. Pankrotitoimkond on valitud Pankrotiseaduse nõuete kohaselt ja puuduvad alused tuvastada pankrotitoimkonna moodustamise kohta vastu võetud otsuse tühisus või kehtetus.

9 (13)

Võlausaldaja Flinty OÜ, kellel on nõue suurusega 20 668,72 eurot, on ilmselgelt väikevõlausaldaja. Flinty OÜ poolt (esindaja Uxxxx Uxxxxx) on üldkoosolekul esitatud väikevõlausaldajate esindajana toimkonna liikmeks Uxxxx Uxxxxx. Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et oleks esitatud teisi kandidaate väikevõlausaldajate esindajana. Hääletamise tulemusena on pankrotitoimkonna liikmeteks valitud 3 kõige enam hääli saanud kandidaati: Pxxxxx Vxxxxxxx, Mxxxxx Vxxxxxxx, UxxxxxUxxxxx. Digitaalallkirjades sisalduvatest kuupäevadest nähtub, et Mxxxxx Vxxxxxxx (tl.146-147 Ikd) ja Pxxxxx Vxxxxxxx (tl.148-149 Ikd) on andnud nõusoleku enda valimiseks pankrotitoimkonna liikmeks 12.09.2022.a. Seega on pankrotitoimkonda valitud Pankrotiseaduse nõuetele vastavalt väikevõlausaldajate esindajana Uxxxx Uxxxxx. Pankrotitoimkonna koosoleku protokollist (tl.140-142 Ikd) nähtub, et 21.09.2022.a. toimunud koosolekul on toimkonna liikmed valinud endi hulgast pankrotitoimkonna esimeheks Pxxxxx Vxxxxxxx.

10 (13)

teavitanud, et 27.06.2022.a. lahend ei ole jõustunud. Seetõttu kohus neid lahendeid käesolevas otsuses ei käsitle ja nad tõendina tõendusväärtust ei oma. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja esitas 04.11.2022. a kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja taotleb, et Consegna OÜlt välja mõista Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotivarasse menetluskulud summas 5587,20 eurot (sh käibemaks). Esindajal on kulunud kahes liidetud kohtuasjas 31,4 töötundi ning keskmine tunnitasu on 148,28 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on eraisik ja ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni kohustada Consegna OÜ-d tasuma Oxxxxx Kxxxxxxx (pankrotis) viivist väljamõistetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud tsiviilasjas nr. 2-22-14044 on kujunenud järgmiselt: 06.10.2022 kohtu määrusega tutvumine, 07.10.202 2hagi ja õigusliku olukorra analüüs, suhtlemine kohtuga, 11.10.2022 hagiavalduse analüüs, kostja teeside koostamine, 12.10.2022teeside koostamine, kohtupraktika analüüs, 13.10.2022 menetlusdokumendi täiendamine, 14.10.2022 ja 18.10.2022 teeside koostamine, 20.10.2022 lisade koondamine, 20.10.2022 menetlusdokumendi täiendamine, 25.10.2022 hageja seisukohaga tutvumine, kokku perioodil 06.10.2022-25.10.2022 ajakulu 9,4 tundi. Kokku summa käibemaksuta 1392 eurot, käibemaksuga 1670,40 eurot. Keskmine tunnihind käibemaksuta 148,09 eurot, käibemaksuga 177,70 eurot. Tsiviilasjas 2-22-11801 menetluskulude nimekiri hõlmab järgmisi õigusabiteenuseid: 02.09.2022 hagiavaldusega tutvumine, analüüs 0,2 tundi, 19.09.2022 kostja vastuse koostamine 5,2 tundi, kostja vastuse koostamine 26.09.2022 3,5 tundi. 28.09.2022 Hageja menetlusdokumendi ja õigusliku olukorra analüüs, 30.09.2022 vastuse koostamine hageja seisukohale 5,3 tundi, 03.10.2022 kostja vastuse täiendamine 3,5 tundi, 04.10.2022 menetlusdokumendi täiendamine, komplekteerimine ja esitamine 0,3 tundi, 01.11.2022 valmistumine istungiks, õiguslike küsimuste analüüs, esindamine kohtuistungil, menetlusdokumendi koostamine 3 tundi. Kokku perioodil 02.09.2022-01.11.2022 ajakulu 22 tundi. Kokku summa käibemaksuta 3264 eurot, käibemaksuga 3916,80 eurot. Keskmine tunnihind käibemaksuta 148,36 eurot, käibemaksuga 178,03 eurot. Kostja kinnitab, et kõik avalduses loetletud kulud on kantud seoses käsitletava kohtuasjaga. Hageja esitas 08.11.2022. a seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja on seisukohal, et kuna kostja tugineb väitele, et Pxxxxx Vxxxxxxx valiti 21.09.2022.a pankrotitoimkonna

11 (13)

esimeheks, siis sai P.Vxxxxxxx kostjat alates 21.09.2022.a esindada käesolevas asjas seadusliku esindajana PankrS § 83 lg.5 alusel. Seetõttu ei saa kostjal olla hüvitamisele kuuluvaid lepingulise esindaja kulusid perioodi eest alates 21.09.2022.a. Lisaks sellele arvestades tsiviilasja ning esitatud menetlusdokumentide mahtu, on kostja õigusabikulud põhjendamatud mahus (tundide arvestuses), milles see ületab hageja õigusabi mahtu (tundide arvu). Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 02.11.2022. a ning hageja õigusabi maht (tundides) on 20 h. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjaks oleva pankrotivõlgniku Oxxxxx Kxxxxx nimel on käesolevas asjas esinenud kohtus PankrS § 83 lg.5 alusel esmalt selleks 02.08.2022.a valitud isik Pxxxxx Vxxxxxxx.. Seejärel on Pxxxxx Vxxxxxxx valitud pankrotitoimkonna esimeheks pankrotitoimkonna liikmete koosolekul 21.09.2022.a. See tähendab, et alates 21.09.2022. esineb kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees, kes esindab pankrotivõlgnikku seadusest tulenevalt. See ei ole lepinguline esindus, mistõttu esindaja kulude väljamõistmine TsMS § 175 lg.1 alusel ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et PankrS § 83 lg.5 teine lause kujutab endast võlausaldajate üldkoosolekule volitusõiguse andmist: võlausaldajate üldkoosolekul on õigus valida isik, kes esineb pankrotivõlgniku nimel kohtus. Üldkoosolek, valides pankrotivõlgnikku esindava isiku, volitab seda isikut võlgnikku esindama. Tegemist on lepingulise esindajaga. Seetõttu määrab kohus kindlaks lepingulise esindaja kuludena käsitletavad kulud. Tsiviilasjas nr. 2-22-14044 selliseid kulusid ei ole, kuna õigusteenuse osutamine algab 06.10.2022.a. ehk ajal, mil kostjaks oleva pankrotivõlgniku nimel esines pankrotitoimkonna esimees. Kuna pankrotitoimkonna esimees ei ole lepinguline esindaja, ei kuulu tema kulud selles tsiviilasjas hüvitamisele. Tsiviilasjas nr. 2-22-11801 algab õigusteenuse osutamine 02.09.2022 hagiavaldusega tutvumisega 0,2 tunni ulatuses, mida kohus peab põhjendatuks. Kostja vastuse koostamine 19.09.2022 5,2 tundi, kostja vastus hagile esitati kohtule 26.09.2022. Kohus on seisukohal, et ajakulu kostja vastuse koostamisele 5,2 tundi (sellele järgneb kostja vastuse koostamine veel 3,5 tunni ulatuses) ei ole vajalik. Kostja vastus on neljal leheküljel ja see sisaldab vähemalt lehekülje ulatuses menetluslikke seisukohti, mida on esitatud ka varasemates tsiviilasjades samade poolte vahel. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka sisuga vastusega, mistõttu kohus loeb kostja vastuse koostamiseks põhjendatud ajaks 3,5 tundi. Edasine õigusteenus on leidnud aset pärast 21.09.2022 ehk pankrotitoimkonna esimehe valimist, s.t. hüvitamisele ei kuulu. Seega vajalik ajakulu 0,2+3,5=3,7 tundi. Kohus hindab kostja esindaja tunnitasu põhjendatust ja leiab, et rakendatud tunnitasu 148,36 eurot (käibemaksuta) on mõistlik. Õigusteenuse tasu 548,93 eurot, lisandub käibemaks 20% ehk 109,79 eurot. Kokku lepingulise esindaja õigusteenuse tasu 658,15 eurot, mis tuleb hagejalt kostja pankrotivarasse välja mõista. Ülejäänud osas jääb õigusteenuse tasu kindlaks määramata ja välja mõistmata, kuna tegemist ei ole lepingulise esindaja tasuga. Kostja on taotlenud viivise väljamõistmist menetluskuludelt, mis on kooskõlas TsMS § 177 lg.4 sätetega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag 12 (13)

Kohtunik

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.