Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

1 (15)

edasilükkamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aktsionär esindaja advokaat Sven Lass, kuid ettepaneku poolt loeti antuks 48 307,73 häält ning vastu 15 212 623,26 häält. Koosolekul jättis haldur hagejale hääled määramata ning OÜ-le Best Idea määrati hääli lubatust 3092,07 võrra rohkem. Hagejale oleks pidanud määrama kokku 24 545 467,08 häält ja OÜ-le Best Idea 14 949 302,83 häält. Eeltoodust tulenevalt on haldur otsuse ebaõigesti lugenud vastu võetuks 16 964 555,74 poolthäältega. Viidatud häälte arv ei moodustanud lihthäälteenamust, mistõttu ei saanud ostust lugeda vastuvõetuks (otsus on tühine) või on selle vastuvõtmisel rikutud oluliselt seadust (otsus tuleb tunnistada kehtetuks PankrS § 83 lg 1 alusel). Lisaks oli hageja vastu Peeter Viirsalu esindajaks määramisele. Hageja toob välja, et Peeter Viirsalu on muuhulgas OÜ Best Idea lepinguline esindaja Oxxxxx Kxxxxx pankrotimenetluses Iirimaa kohtus ning ta oleks ka otsuse vastu hääletanud ning hageja oleks hääletanud Sven Lassi esindajaks valimise poolt. Seda kinnitab asjaolu, et otsuse tegemise ja Sven Lassi valimise osas otsuse tegemise ajal esindas koosolekul hagejat Sven Lass, kes hääletas otsuse vastu ja Sven Lassi esindajaks valimise poolt. Hageja leiab, et olukorras, kus võlausaldajate üldkoosolekul ei ole otsus saanud seaduses nõutud ning seadusega kooskõlas määratavate häälte alusel lihthäälteenamust, ei saa lugeda otsust vastuvõetuks ning olukorras, kus pankrotihaldur on siiski vormistanud koosoleku protokollis taolise otsuse vastuvõetud otsusena, on tegemist tühise, tegelikkuses vastu võtmata, otsusega ja seetõttu leiab hageja, et tuleb tuvastada otsuse tühisus. Hageja leiab, et tal on õigustatud huvi sellise otsuse tühisuse tuvastamise nõude iseseisva haginõudena esitamiseks, kuivõrd hagejal puudub võimalus muus hagimenetluses muu nõude esitamisel taolist tuvastushuvi realiseerida. Juhul, kui kohus leiab, et otsuse tühisuse tuvastamise nõuet ei saa menetleda, palub hageja otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi vaadata ja rahuldada primaarnõudena, mitte alternatiivnõudena. Hageja viitab PankrS §-dele 83, 81, 82 ning leiab, et iga üksiku võlausaldaja häälte arv ei selgu alati üldkoosolekul, vaid võib selguda alles hilisemas kohtumenetluses. Juhul, kui jõustunud kohtulahendiga määratud häälte arv erineb koosolekul määratud häälte arvust, siis korrigeerib see automaatselt koosolekul osalenud võlausaldajate häälte üldarvu ja võib kujuneda olukord, kus otsuse poolt on antud vähem hääli, kui on lihthäälteenamus. Selline otsus on vastu võetud PankrS § 81 lg 1 rikkudes ja tuleb PankrS § 83 alusel kehtetuks tunnistada. Hageja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-59-15 (p 12) ja 2-18-4471 (p 17). Hageja tugineb PankrS § 81 lg-le 1 ehk otsuse vastuolule seadusega. Lisaks tugineb hageja PankrS § 82 lg-le 6, mis koosmõjus PankrS § 1003 lg 4 sätestab, et kaitsmiseta loetakse tunnustatuks kohtulahendiga rahuldatud nõuet, seega on hageja häälte arv võrdeline kaitstud ja rahuldamata nõude suurusega. Pankrotihalduri ja maakohtu poolt teistsugusele seisukohale jõudmine on vastuolus seadusega ning ulatusliku praktikaga häälte määramisel. Otsuse kehtetuks tunnistamiseks esineb ka teine PankrS § 83 lg-st 1 tulenev alus - otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Hageja esitas 05.11.2021. a nõudeavalduse summas 24 545 562,56 eurot ning palus määrata hääled võrdeliselt nõude suurusega. Nõude aluseks on 23.03.2017. a kostja kui käendaja ja hageja kui võlausaldaja vahel sõlmitud käenduslepingust tulenev käenduskohustus, mille kohaselt kostja käendas AS Rubla kohustust hageja ees. Lepingu kohasel oli kostja vastutuse piirmääraks 24 541 509 eurot. AS Rubla käendatud kohustust ei täitnud ning hageja esitas kostja vastu hagi. Kohus tegi hagi alusel 22.01.2021. a otsuse tsiviilasjas nr 2-20-15749, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 24 541 509 eurot, samuti menetluskulud 3855 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohtuotsus jõustus 25.02.2021. a. Pankrotihaldurile tõestas hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid viidatud kohtulahendiga tuginedes PankrS § 10 lg-le 5. Nõudeavaldus esitati häälte andmise mõttes tähtaegselt (PankrS § 82 lg 3). Ajutise halduri aruandes märkis haldur, et nõue on mittevaieldav, kuid sellele 3 (15)

vaatamata määras haldur võlausaldajate I üldkoosolekul hagejale 0 häält, mille hageja vaidlustas. Seejärel määras kohus samuti hagejale 0 häält 11.11.2021. a määrusega. Hageja hinnangul on kohtu põhjendused hageja nõude osas ebaõiged ja hagejale on jäetud hääled ebaseaduslikult määramata. Nii haldur kui ka kohus tuginesid häälte määramata jätmisel halduri poolt väidetavalt esitatud tagasivõitmise hagi esitamisele. Selle alusel ei ole võimalik jätta nõudele hääled määramata. Ka käesolevalt ei ole kohtu menetluses ühtegi tagasivõitmise hagi. Kohtu seisukoht, et halduri soovitav tagasivõitmine on põhjendatud, on paljasõnaline ja asjasse mittepuutuv. Tagasivõitmine ei ole seaduse kohaselt aluseks jätta hääled määramata. Nii kohus kui ka haldur on rikkunud PankrS § 82 lg 1, § 82 lg 6 § 1003 lg 4 ja § 10 lg 5. Hageja leiab, et kohtuotsuse lauseks olevale hagile vastu vaidlemata jätmise kui tehingu tagasivõitmise õiguslik võimalus ei oma häälte määramisel mistahes tähendust. Kuigi häälte määramise aluseks on PankrS § 82 kohaselt nõue ja seetõttu saab hääled määramata jätta üksnes nõuet ennast puudutavatel asjaoludel, mitte nõuda kohta tehtud kohtulahendit puudutavatel asjaoludel, ei ole määruses esitatud ühtegi põhjendust, mis puudutaks hageja nõuet või sellel esinevaid puudusi, mis tingiks häälte määramata jätmise. Lisaks asus kohus häälte osa lahendama küsimusi, mis oma olemuselt kuuluvad ainult nõuete kaitsmise menetlusse. Tagasivõitmise aluspõhimõtteks on võlausaldajatele võrdse lähtepositsiooni tagamine, mitte nõude elimineerimine. Ka on kohus tagaseljaotsuse tegemisel kontrollinud nõude aluseks olevaid dokumente ja asjaolusid. Tagaseljaotsuse teeb kohus TsMS §407 lg 1 kohaselt üksnes asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega oli halduril ja kohtul kohustus tugineda nõudeavaldusele, mille alusdokumendid on läbinud kohtuliku kontrolli. Lisaks tuleb eeldada jõustunud kohtulahendi õigsust ja kehtivust. PankrS § 82 lg 6 kohaselt ei saa jõustunud lahendit kõrvale lükata enne kui selle kohta on tehtud ja jõustunud vastav kohtulahend. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 218-4731 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele nr 2-18-11704 ja nr 2-19-11484. Hageja märgib veel, et käendus on aktsessoorne tagatis - see on seotud ja sõltuvuses tagatava põhikohustusega. Käesoleval juhul on põhikohustus garantiist tulenev AS Rubla (pankrotis) kohustus hageja ees. Tegemist on tunnustatud nõudega AS Rubla pankrotimenetluses ning seda ei ole vaidlustatud. Olukorras, kus käendusega tagatav põhikohustus on kehtiv, ei saa olla sisulisi vastuväiteid põhikohustust tagavale käenduskohustusele põhjendusega, et tagatavat kohustust ei eksisteeri. Kohtu käsitlus annab võimaluse võlausaldajate meelevaldseks elimineerimiseks pankrotimenetlusest. Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 82 lg-tes 3, 4 sätestatud korras määratud häälte arvu võimalik hilisematel koosolekutel muuta üksnes juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis seda tingivad (3-2-1-27-15, 3-2-1-59-15). Kui pidada OÜ-le Consegna häälte andmata jätmist põhjendatuks seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-20-15749 hagile vastamata jätmine võlgniku poolt võib olla tagasivõidetav, siis saaks uueks asjaoluks pidada üksnes seda, kui vastava hagi esitamise võimalus on lõplikult ära langenud või on vastav hagi jäetud jõusutnud kohtulahendiga rahuldamata. Nii üks või teine asjaolu võib saabuda alles mitu aastat pärast pankroti väljakuulutamist. Käesolevalt tuleb kohtul arvestada ka asjaoluga, et kostja pankrot kuulutati Iiri Kõrgema Kohtu poolt välja 28.06.2021. a ja seda vastavalt EL määruse 2015/848 art 3 lg 1 mõttes põhimenetluses. Iiri Kõrgema Kohtu poolt välja kuulutatud pankroti tõttu oli välistatud 19.10.2021. a pankrotimääruse koostamine ning seetõttu ka selle alusel koosoleku pidamine ja otsuse tegemine. Tartu Maakohus on eiranud EL otsekohalduvat ja ülimuslikku määrust 2015/848.

4 (15)

vaatamata jätmist, alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta Consegna OÜ kanda. Kostja märgib hagi perspektiivikuse osas, et tsiviilasjas nr 2-21-7742 on jõustunud lõpplahend häälte määramise üle. Kohtud leidsid, et Consegna OÜ-le määras haldur õigesti 0 häält nii 11.11 kui ka 07.12.2021. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekutel. Selliselt on kohtud käesoleva hagi rahuldamise välistanud sisuliselt sama vaidlusküsimuse lahendamisega. Eeskätt leiab aga kostja, et hagejal puudub õigustatud huvi vastava hagi esitamiseks ning riik ei pea tagama antud olukorras hagejale õiguskaitset. Hageja on jätnud tuvastushuvi nõutud ulatuses põhjendamata ning toodud tuvastushuvi ei ole asjakohane. Kostja hinnangul on hagi esitatud üksnes põhjusel, et saada uus hinnang määruskaebemenetluse väliselt 07.12.2021. a koosolekul häälte määramise õiguspärasusele tsiviilasjas nr 2-21-7742. Hageja eesmärgid ei täida õigustatud huvi kriteeriumeid. Kostja hinnangul kuritarvitab hageja oma menetlusõigusi. Hageja on esitanud teise, põhimõtteliselt samasisulise hagi võlausaldajate I üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 3 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-21-18339). Seejuures puudus hagil igasugune õiguslik perspektiiv või tuvastushuvi. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et hageja esitas tsiviilasja nr 2-21-18339 avalduse kohtunik Ülle Raagi taandamiseks. Hageja eesmärk on saada järjekordne õiguslik hinnang häälte määramise õiguspärasus osas. Selline teguviis läheb aga vastuollu menetlusosaliste heauskse menetlusõiguste kasutamisega (TsMS § 200 lg-d 1, 2). Kostja leiab seega, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (TsMS § 423 lg 2 p 2). Hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Vaidlused häälte määramise üle (tsiviilasjas nr 2-21-7742) on hagi menetlusse võtmise seisuga lõppenud. Consegna OÜ on kasutanud kõiki oma seadusjärgseid vaidlustamisvõimalusi. Järelikult ei ole häälte määramata jätmise õiguspärasuse tõttu otsus nr 3 tühine ega esine alust otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Otsus nr 3 tuleb lugeda vastuvõetuks. Ei saa esineda aluseid otsuse kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 83 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole esitanud ka muid asjaolusid ega väiteid, millest lähtudes saaks pidada otsust nr 3 tühiseks või tunnistada otsuse kehtetuks. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Häälte vaidluse lahendamine määruskaebemenetluses kaotaks analoogsetes olukordades oma tähenduse. Kostja leiab täiendavalt, et häälte määramise vaidlustamise võimalus nii määruskaebemenetluses kui ka hagimenetluses on kokkusattumuslik, kuivõrd teisel juhul on võimalik tugineda seadusest tuleneva korra rikkumisele või vastuolule seadusega (mis olemuselt hõlmab ka häälte määramist). Vastupidisel tõlgendusel kaotaks häälte määramine ja vaidlustamine PankrS § 82 korras oma tähenduse. Lisaks toob kostja välja, et maksejõuetuse põhimenetlus toimub Eestis ning Oxxxxx Kxxxxx ei ole enam Iirimaal pankrotis. Hagi vastuse esitamise seisuga on Iirimaa pankrotimäärus tühistatud. Selliselt ei ole küsimust, et Eestis võis pankroti välja kuulutada ning maksejõuetuse määrust ei ole eiratud, mistõttu ei ole võimalik ka hagi rahuldada.

Koosolekul otsuse poolt antud hääled ei moodustanud enamust koosolekul esindatud ja seaduse kohaselt määratud häältest. Seega ei saa hagis toodud põhjendustel lugeda vaidlusalust otsus vastuvõetuks. Hageja ei esitanud eraldiseisvalt vaidlusaluse otsuse vastu võtmata jätmise tuvastamise nõuet. Hageja leiab, et samadel põhjustel saab tuvastada otsuse tühisuse ning hageja lõppeesmärk on hagi sisust ja taotlusest arusaadav, kuid korrektsuse huvides täpsustab nõuet ning lisab nõudena otsuse vastu võtmata jätmise tuvastamise nõude kui esmase nõude ning tühisuse tuvastamise nõude kui esimese alternatiivi ja kehtetuks tunnistamise nõude kui teise alternatiivi. Juhul, kui kohus tuvastab, et kostja võlausaldajate 07.12.2021. a koosolekul ei tehtud kehtivat otsust Peeter Viirsalule volituste andmise kohta, siis järelikult puudus ja puudub Peeter Viirsalul kostja esindamise õigus tsiviilasjas nr 2-21-18339. Sellest omakorda sõltub viidatud tsiviilasja lahendamine, sh võimaliku hagi rahuldava tagaseljaotsuse tegemine. Seega on hagejal selge ja otsene huvi otsuse mitte vastuvõtmise, tühisuse tuvastamise ning kehtetuks tunnistamise vastu. Hageja avaldab, et on vaidlustanud kostja võlausaldajate 02.08.2022. a koosoleku otsuse, millega anti Peeter Viirsalule volitus kostja esindamiseks ka käesolevas tsiviilasjas. Hagi ei ole kohus veel menetlusse võtnud, kuid puudub alus eeldada selle menetlusse võtmisest keeldumist või aluste puudumist. Juhul, kui kohus viidatud asjas hagi rahuldab, on selle õiguslikuks järelmiks see, et kostja võlausaldajate otsus, millega Peeter Viirsalule anti volitus, ei ole tehtud kehtivalt. Hageja leiab, et käesolevat asja ei ole võimalik läbi vaadata enne, kui on jõustunud lõpplahend viidatud hagi menetlemisel. Kui kostja esindajal ei ole kehtivalt esindusõigust tekkinud, tuleb käesolevas tsiviilasjas teha tagaseljaotsus TsMS § 227 lg 2 alusel. Kohtul on võimalik ka käesolevas asjas tuvastada kostja võlausaldajate 02.08.2022.a koosolekul otsuste mitte vastu võtmist või tühisust. Tõlgendades TsMS § 227, 355, 356 koos ja süstemaatiliselt, saab ainuvõimalik järeldus olla see, et olukorras, kus kostja esindaja volituse kehtivus on seatud kahtluse alla, on põhjendatud käesolevas asjas menetluse peatamine või asja läbivaatamise edasi lükkamine kuni teises asjas lõpplahendi jõustumiseni. Hageja taotleb tsiviilasjas menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 222-11801 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kui kohtu hinnangul puudub aluse menetluse peatamiseks, lükata asja sisuline läbi vaatamine edasi, s.o kuni tsiviilasjas nr 2-22-11801 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kui tsiviilasjas nr 2-22-11801 tuvastatakse, et kostja esindajal puuduvad kehtivad volitused, teha käesolevas asjas tagaseljaotsus ning rahuldada hagi. Kostja poolt 02.08.2022. a esitatud menetlusdokument (2 inglisekeelset tekstifaili) ei vasta elementaarsetele dokumendi tunnustele. Puuduvad allkirjad, pädeva asutuse pitsati jäljend või selle väljastanud asutuse logo vms, samuti identifitseerimist ja autentsust tuvastada võimaldavad rekvisiidid. Ka sisuliselt jääb ebaselgeks, millist asja lahendamisel olulist asjaolu need tõendid peaksid tõendama. Kui tegemist on kohtulahendiga, siis ei ole need kohtulahendid jõustunud ega ka täidetavad. Selliseid asjaolusid peab tõendama hageja.

6 (15)

Hageja on tsiviilasjas nr 2-22-11801 otsuse vaidlustanud. Ka selles tsiviilasjas on hageja nõue perspektiivitu. Kohus saab käesolevas asjas teha lõpplahendi. Kostja esitas Iiri Kõrgema Kohtu lahendi resolutiivosa signeeritud teksti.

KOHTU SEISUKOHT

alternatiivselt kehtetuks tunnistamise hagiasjades. Üldkoosolek on toimunud 02.08.2022.a. ja häälte määramisel on haldur selgitanud, et tuleb lähtuda PankrS§-st 82, sh lõikest 3, mille kohaselt kuni nõuete kaitsmiseni määrab haldur võlausaldajate hääled tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Käesoleval juhul siis lähtudes ka Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2022.a. jõustunud lahendist, millega määrati null häält Consegna OÜ-le, UP Varud OÜ -le (pankrotis) ja 3 286 206,83 euro suuruse nõude osas ka Flinty OÜ-le. Consegna OÜ vaidlustas temale määratud häälte arvu null häält ja leidis, et koosolekut ei saa jätkata enne kui häälte arvu on määranud kohtunik. Võlausaldaja Best Idea oli seisukohal, et kuna Consegna OÜ ei ole uusi asjaolusid oma nõude kohta esitanud, siis haldur ei saa kuni nõuete kaitsmiseni häälte määramisel lähtuda millestki muust kui jõustunud ringkonnakohtu lahendist ja järelikult ei ole alust ka selleks, et kohus peaks hakkama uuesti hääli määrama. Haldur jätkas koosolekut, tutvustas päevakorda, milles olid järgmised punktid: 1) Määrata ja tunnistada vandeadvokaat Peeter Viirsalu esindajaks kõigi käimasolevate ja tulevaste Oxxxxx xxxxxx võlausaldajate üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamise kohtuasjades ja 2) Kiita heaks vandeadvokaat Peeter Viirsalu tegevus kõigi käimasolevate Oxxxxx Kxxxxx võlausaldajate üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamise asjades (asjad nr 2-21-19742, 2-21-18410, 2-21-18342). Need ettepanekud vaidlustas võlausaldaja Consegna OÜ, leides, et -

Esindaja poolt kohtumenetluses tehtud toimingud ei saa heaks kiita tagasiulatuvalt ja

-

Esindajale ei saa anda volitusi esindamiseks tulevastes kohtuvaidlustes edasiulatuvalt.

Koosolekul toimus arutelu, mille tulemusena pani koosoleku juhataja ettepanekud hääletusele. Hääletamisel anti ettepaneku poolt 14 952 394,90 häält, vastu ja erapooletuid ei olnud. Seega otsustas üldkoosoleku määrata ja tunnistada vandeadvokaat Peeter Viirsalu kohtus esindajaks kõigi käimasolevate tsiviilasjade (s.h. tsiviilasi nr. 2-21-19742) ja tulevaste üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamise kohtuasjades ja kiita vandeadvokaat Peeter Viirsalu tegevus käimasolevates Oxxxxx Kxxxxx võlausaldajate üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamisel tsiviilasjades 2-21-19742, 2-21-18410 ja 2-21-18342. Üldkoosolekul osalejate registreerimislehelt (tl.101) nähtub, et üldkoosolekul osales kaks võlausaldajat- Best Idea OÜ, kellele haldur andis 14 952 394,90 häält ja Consegna OÜ, kellele haldur andis 0 häält. Osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamus on seega 7 476 198 häält ja otsus on võetud vastu osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Kohus on seisukohal, et osalevate võlausaldajate hääled on määratud õigesti ja lihthäälteenamusega on esindaja valimise otsus vastu võetud. Kuni koosoleku toimumise ajani oli nii maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohus korduvalt kontrollinud võlausaldajatele halduri poolt häälte määramise põhjendatust ja seaduslikkust. Tartu Ringkonnakohus on sellekohaseid otsustusi teinud samas küsimuses (Consegna OÜ-le häälte määramine) 27.01.2022.a kahe erineva üldkoosoleku kohta kahes määruses ja Riigikohus ei pidanud põhjendatuks selles küsimuses esitatud määruskaebusi menetlusse võtta. 02.08.2022.a. koosoleku ajaks ei olnud võlausaldaja Consegna OÜ esitanud uusi asjaolusid oma nõude kohta, mistõttu varasemast erinevat häälte määramist PankrS § 82 lg.7 alusel ei saa ette tulla. Ka kohtule kehtib häälte arvu määramisel PankrS § lg.3 esimene lause, s.t. ka kohtunik ei saa määrata sellele võlausaldajale hääli teisiti kui seda on tehtud varasematel üldkoosolekutel ehk 0 häält. Seetõttu on põhjendatud Consegna OÜ-le häälte määramine-0 häält vastavalt varasematel võlausaldajate üldkoosolekutel ja Tartu Ringkonnakohtu poolt 27.01.2022.a 8 (15)

määrustes määratule. Hääletamise tulemusena on tsiviilasjas 2-21-19742 Pankrs § 83 lg.5 alusel valitud isik vandeadvokaat Peeter Viirsalu. Nõustuda ei saa Consegna OÜ vastuväitega, et varasemalt tehtud toiminguid ei saa heaks kiita tagasiulatuvalt. TsÜS § 129 lg.1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Tehingu heakskiit ongi võimalik just hiljem, pärast tehtud tehingust ja selle sisust teadasaamist. Kohtumenetluses näeb sama hilisema heakskiidu võimaluse ette TsMS § 226 lg.3, § 227 lg.7. Seadusest ei tulene Consegna OÜ väide, et volitusi ei saa anda esindamiseks tulevastes kohtuvaidlustes edasiulatuvalt. TsÜS § 120 esindusõiguse ulatuse, s.t. käesoleval juhul volituse ulatuse määrab esindatav. Kui esindajat volitatakse esindama kohtumenetlustes, on esindusõiguse ulatus määratud TsMS §-s 222, kehtivad ka esindusõiguse piiramise võimalused. Käesoleval juhul on esindusõiguse andmine tsiviilasjas 2-21-19742 sõnaselgelt määratud üldkoosoleku protokollis.. Tegemist on seega PankrS § 83 lg 5 korras tehtud otsustusega, kuna pankrotitoimkonda ei ole kuni 2.augustini 2022. a valitud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-112-03 p 24 öelnud: ...võlausaldajate üldkoosoleku otsused jõustuvad vastuvõtmisel ja kehtivad seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud. Oliver Kruuda (pankrotis) võlausaldajate 02.08.2022. a üldkoosoleku otsus valida tsiviilasjas nr 2-21-19742 pankrotivõlgniku esindajaks vandeadvokaat Peeter Viirsalu kehtib. Ehkki see otsus on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-22-11801, ei ole otsust kehtetuks tunnistatud. Seega vaidlus PankrS § 83 lg 5 korras esindajaks valitud isiku teemal on käesolevas asjas tagajärjetu. Peeter Viirsalu esindusõigus on kehtiv, tegemist ei ole esindusõiguseta isiku ega ebaselge esindusõigusega isikuga, mis nõuaks TsMS § 227 lg.4, lg 5 või lg 7 kohaldamist või tagaseljaotsuse tegemist. Kohus selgitab siinkohal, et hageja seisukoht teha tagaseljaotsus, millega hagi rahuldada, ei ole tagaseljaotsuse puhul ainus lahendus. TsMS § 407 lg.6 näeb ette ka võimaluse jätta tagaseljaotsusega hagi rahuldamata, kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Neil asjaoludel on Peeter Viirsalu PankrS § 83 lg 5 alusel seadusekohase esindusõigusega kostja esindaja käesolevas asjas. Kohus ei peata menetlust ega lükka asja läbivaatamist edasi. Kohus lahendab hagid nende esemeks olevate sündmuste toimumise järjekorras.

9 (15)

PankrS § 82 lg 3 sätestas (07.12.2021. a kehtinud redaktsioon): Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. PankrS § 82 lg 4 sätestas (07.12.2021. a kehtinud redaktsioon): Kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Üldkoosolekul osalev kohtunik teeb vastava määruse samal koosolekul või kui see pole võimalik, hiljemalt järgmisel tööpäeval. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Haldur määras üldkoosolekul võlausaldajale Consegna OÜ 0 häält, kokku määras haldur osalenud võlausaldajatele 17 012 863,47 häält. Kuna halduri antud hääled vaidlustasid võlausaldajad Aktsionär OÜ ja Consegna OÜ, määras hääled üldkoosolekul viibinud kohtunik. Kohtunik määras Consegna OÜ-le 0 häält. Kokku määrati kohtuniku poolt üldkoosolekul osalenud võlausaldajatele 17 012 863,14 häält, millest lihthäälteenamus oli 8 506 432 häält. Võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 3 all (Kohtus esindaja määramine pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamise kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-21-18339) võeti vastu otsus Määrata kohtus esindajaks pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamise kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-21-18339) vandeadvokaat Paater Viirsalu. Selle otsuse poolt anti 16 964 555,74 häält (vastu anti 48 307,73 häält). Teise kandidaadi poolt (advokaat Sven Lass) anti 48 307,73 häält. Kuna Peeter Viirsalu poolt antud hääled 16 964 555,74 häält on rohkem kui vajalik lihthäälteenamus, on otsus vastu võetud. Hageja taotlus tuvastada, et otsust ei ole vastu võetud, ei kuulu rahuldamisele. Hageja käsitlus hagiavalduses teemal, et lihthäälteenamuseks oli vaja üle 20 777 619,24 hääle, ei ole asjakohane. Hääleõiguslikud on võlausaldajate üldkoosolekul need võlausaldajad, kellele on hääled määratud. Kohus leiab, et hageja poolt täiendava nõude esitamise näol ei ole tegemist hagi muutmisega. Hageja täiendav alternatiivne nõue - tuvastada, et otsust ei ole vastu võetud - tugineb juba varem esitatud faktilistele väidetele ja tegemist on õiguse kohaldamise taotlusega. Õiguse kohaldamine on kohtu ülesanne (TsMS § 438 lg 1). 11.2 Hageja taotlus tuvastada päevakorrapunkti nr 3 all vastu võetud otsuse tühisus on esitatud järgmistel põhjendustel: olukorras, kus võlausaldajate üldkoosolekul ei ole otsus saanud seaduses nõutud ja seadusega kooskõlas määratavate häälte alusel lihthäälteenamust, ei saa lugeda otsust vastuvõetuks. Olukorras, kus pankrotihaldur on siiski vormistanud koosoleku protokollis taolise otsuse vastuvõetud otsusena, on tegemist tühise, tegelikkuses vastu võtmata otsusega ja tuleb tuvastada otsuse tühisus. Hageja on oma taotlust ajendanud tuvastushuvi põhjendanud nii hagis kui ka selle täienduses nii, et tal puudub võimalus muus hagimenetluses või muu nõude esitamisel taolist tuvastushuvi realiseerida. Hageja tuvastushuvi seisneb ka selles, et kui kohus tuvastab, et kostja võlausaldajate 07.12.2021. a üldkoosolekul ei tehtud kehtivat otsust Peeter Viirsalule volituste andmise kohta, siis puudub Peeter Viirsalul kostja esindamise õigus tsiviilasjas nr 2-21-18339. Sellest sõltub omakorda tsiviilasja nr 2-21-18339 lahendamine, kuna kostjal puudub esindaja ja kohtul tuleb teha hagi rahuldav tagaseljaotsus. Hagejal on selge ja otsene huvi 07.12.2021. a otsuse mitte vastu võtmise, tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise vastu. Hageja selgitas kohtuistungil täiendavalt, et ta soovib osaleda pankrotimenetlust kujundavate otsuste tegemisel. 10 (15)

Sellega on hageja oma huvi käesolevas pankrotimenetluses, sh tuvastushuvi käesolevas asjas selgelt deklareerinud. Kostja hinnang, et hagejal puudub tuvastushuvi, ei ole õige. Samas märgib kohus, et hageja tuvastushuvi taolises küsimuses ei saa püsida lõputult. Tehtud otsuste vaidlustamine Consegna OÜ poolt põhjendusel, et temale on hääled enne nõuete kaitsmist määratud ebaõigesti, on korduvalt läbinud kohtuliku kontrolli kõigi Eesti kohtuastmete poolt ja häälte määramine on otsustatud lõplikult. Seetõttu võib püsivate vaidlustuste esitamine samal motiivil kujuneda menetlusõiguste kuritarvitamiseks. Kohus on eespool näidanud, et vaidlustatud otsus on vastu võetud üldkoosolekul osalenud hääleõiguslike võlausaldajate lihthäälteenamusega, kuna otsuse poolt anti 16 964 555,74 häält, lihthäälteenamuseks oli vajalik 8 506 432 häält. PankrS § 81 lg 1 nõuet – võtta otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega - ei ole rikutud ja otsus ei ole vastuolus seadusega. Pankrotihaldur on selle otsuse vormistanud seadusekohaselt (tl 37-38). Kohus ei välista üldkoosolekul tehtud otsuste tühisuse tuvastamise võimalikkust kui esinevad sellekohased eeldused, Eesti õiguskord näeb sellise võimaluse ette näiteks Korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (§ 29). Käesolevas asjas ei esine võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise eeldusi ja puudub alus vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamiseks. 11.3 Hageja taotlus tunnistada päevakorrapunkti nr 3 all vastu võetud otsus kehtetuks tugineb PankrS §-le 81 lg 1 ehk otsus on vastuolus seadusega, aga ka PankrS § 83 lg 1 - otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Pankrs § 83 lg 1 sätestab: Võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Vastuolu seadusega seisneb hageja arvates selles, et otsus on vastu võetud PankrS § 81 nõudeid rikkudes, mille kohaselt võetakse otsused vastu koosolekust osavõtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Kui halduri määratud häälte arv vaidlustatakse, siis määrab hääled koosolekul osalev kohtunik ja kui kohtuniku määratud häälte arv vaidlustatakse, siis määratakse häälte arv määruskaebemenetluses. Otsust ei võetud vastu võlausaldajate lihthäälteenamusega ja seadusest tuleneva korra rikkumine seisnes selles, et haldur ja maakohus seadusevastaselt hagejale hääli ei määranud. Kohus on seisukohal, et hageja põhjendused võlausaldajate 07.12.2021. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole tõendatud. Kohus on eespool p 11.2 näidanud, et võlausaldajate 07.12.2021. a üldkoosoleku otsus päevakorrapunkti 3 all on vastu võetud kohalolevate võlausaldajate poolthäälte enamusega ja otsus ei ole seega vastuolus Pankrotiseaduse § 81 lg 1 ega muude sätetega. Otsuse tegemisel ei ole rikutud seadusest tulenevat korda OÜ-le Consegna häälte määramisel. Vaidluse võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 07.12.2021. a määratud häälte arvu osas lahendas kohus esmalt suulise määrusega 07.12.2021. a üldkoosolekul, kirjalik määrus vormistati ja oli kättesaadav 13.12 2021. a (tl 40-41). Tartu Maakohtu määrus häälte määramise kohta vaidlustati ja Tartu Ringkonnakohus lahendas vaidluse 27.01.2022 .a määrusega (tl 62-66), jättes maakohtu määruse muutmata osas, millega maakohus määras OÜ-le Consegna 0 häält. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus 27.01.2022. a. 18.04.2022.a keeldus Riigikohus Consegna OÜ määruskaebuse menetlusse võtmisest. Seega on Eesti kohtusüsteemi kõigis astmetes läbitud vaidlus OÜ-le Consegna häälte arvu määramise üle 07.12.2021. a 11 (15)

üldkoosolekul. OÜ Consegna häälte arv on 0 häält. Tartu Ringkonnakohus 27.01.2021. a määrusega muutis maakohtu määrust osas, millega olid hääled määratud võlausaldajale UP Varud OÜ (pankrotis) ja määruse p 19 märkis: Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust Consegna ja Best Idea osas määruse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebustes välja toodud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et Consegnale jäeti põhjendamatult hääled määramata. Seega on käesolevaks ajaks lõplikult lahendatud küsimus OÜ-le Consegna häälte määramisest võlausaldajate üldkoosolekul 07.12.2021. a ja kõrgema astme kohtud ei ole tuvastanud seadusest tuleneva korra rikkumisi OÜ-le Consegna häälte määramisel. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohtule esitatu ei anna alust samadel asjaoludel läbida häälte määramise protsessi uuesti ega määrata OÜ-le Consegna hääli teisiti kui maakohus määras 07.12.2021. a ja ringkonnakohus 27.01.2022. a. Võlausaldaja Consegna OÜ esitas 5.11.2021. a küll haldurile nõudeavalduse, mille kohaselt on tal võlgniku vastu nõue summas 24 545 562,56 eurot ja selle aluseks on Tartu Maakohtu 22.01.2021. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-20-15749, kuid muid dokumente võlausaldaja oma nõude tõendamiseks ei esitanud, ehkki haldur tegi sellekohase ettepaneku OÜ-le Consegna 6.11.2021. a. Tartu Ringkonnakohus on oma 27.01.2022. a määruse p 23.2 märkinud, et Ringkonnakohtu arvates oli tagaseljaotsuse saamise ainsaks või peamiseks eesmärgiks võlgniku pankrotimenetluses häälteenamuse saavutamine. Consegna OÜ on esitanud maakohtule hagi võlgniku vastu 24 541 509 euro saamiseks 28.10.2020. a tsiviilasjas nr 2-20-15749, s.o vahetult pärast Best Idea nõude kohta tehtud kohtulahendi jõustumist võlgniku vastu. Lisaks sellele on Consegna OÜ võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 3 järgi. Arvestades Consegna OÜ kui võlausaldaja ja Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) kui võlgniku omavahelist seotust, siis on halduril nõuete kontrollimisel, aga ka kohtul häälte määramise vaidluse lahendamisel kõrgendatud kontrollikohustus (Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-6613 p13.2.2) Haldur põhjendas kohtuistungil OÜ-le Consegna häälte mitteandmist ja seadis kahtluse alla, kas võlausaldajal on selline nõue üldse olemas. Haldur on võlgniku tahteavalduse vaidlustamiseks esitanud tagasivõitmise hagi. Kohus leidis nii 07.12.2021. a võlausaldajate üldkoosolekul ja leiab ka praegu, et selline tagasivõitmise hagi esitamine on halduri pädevuses PankrS § 55 lg 2 järgi. Käesolevaks ajaks on PankrS § 82 lg 3 kolmas lause sõnastatud: Kui halduri käsutuses olevatest dokumentidest nähtub, et nõuet ei ole või see ei ole tõendatud, või nendest ilmneb menetlusõiguste kuritarvitamine või selline kavatsus, võib haldur jätta võlausaldajale hääled määramata. See tähendab, et käesolevaks ajaks on ka seadusandja asunud seisukohale, et menetlusõiguste kuritarvitamine või selline kavatsus võib olla aluseks sellele võlausaldajale hääli mitte määrata. 07.12.2021. a võlausaldajate üldkoosoleku protokollis p 1 „Võlausaldajatele häälte arvu määramine“ on andnud haldur põhjaliku ülevaate sellest, et võlausaldajate poolt täiendavaid nõudeid võrreldes võlausaldajate I üldkoosoleku seisuga ei esitatud. Haldur kontrollis, kas esineb alus määrata hääli teisiti võrreldes võlausaldajate I üldkoosolekul määramisega. Haldur ei tuvastanud, et esineks alus anda nendele võlausaldajatele, kes osalesid I üldkoosolekul, hääli teisiti käesoleval koosolekul. Consegna OÜ-le võlausaldajate 07.12.2021. a üldkoosolekul määratud häälte arv 0 häält on määratud kehtiva seaduse kohaselt ja kontrollitud kõrgemate kohtuastmete poolt. Et Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus toimub Eestis ja Eesti õiguse kohaselt, on lisaks Tartu Maakohtu 19.10.2021. a otsusele tsiviilasjas nr 2-21-7742 kinnitatud ka Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2022. a otsuses ja Riigikohtu 18.04.2022. a määruses, millega kohus keeldus Oxxxxx Kxxxxx määruskaebuse menetlusse võtmisest. Seetõttu ei anna hageja väited teemal, et Tartu

12 (15)

Maakohus on eiranud EL otsekohalduvat ja ülimuslikku määrust nr 2015/848 ja kostja Oxxxxx Kxxxxx pankroti välja kuulutanud, alust hageja hagis esitatud nõuete rahuldamiseks. Consegna OÜ nõue tunnistada võlausaldajate 07.12.2021. a üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all tehtud otsus „Määrata kohtus esindajaks pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamise kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-21-18339) vandeadvokaat Peeter Viirsalu“ kehtetuks jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja esitas 05.09.2022. a kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja taotleb, et Consegna OÜ-lt välja mõista Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) kasuks menetluskulud summas 2942,40 eurot (sh käibemaks). Esindajal on kulunud 14,7 töötundi ning keskmine tunnitasu on 166,80 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on eraisik ja ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni kohustada Consegna OÜ-d tasuma Oxxxxx Kxxxxxxx (pankrotis) viivist väljamõistetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud on kujunenud järgmiselt: 21.06.2022. a hagi ja õigusliku olukorra analüüs 0,6 h; 04.07.2022. a hagi vastuse koostamine 3 h; 04.07.2022. a analüüs, kostja vastuse koostamine ja esitamine 2 h; 08.08.2022. a esindusõiguse tõendamine ja muud tõendid - esildis kohtule 0,7 h; 08.08.2022. a menetlusdokumendi täiendamine ja kohtule esitamine 0,5 h; 24.08.2022. a hageja seisukoha analüüs 0,2 h; 24.08.2022. a Consegna OÜ menetlusdokumendi analüüs, menetlustaktika 1 h; 30.08.2022. a seisukoht, büroosisene arutelu 2,1 h; 30.08.2022. a analüüs, menetlusdokumendi täiendamine (seisukohad hageja seisukohtadele) 2 h; 31.08.2022. a menetluskulude nimekirja koostamine 0,1 h ning 31.08.2022. a valmistumine istungiks, menetlusdokumendi täiendamine ja esitamine, esindamine kohtus (Jõgeva) 2,5 h. Kostja kinnitab, et kõik nimetatud menetluskulud on kantud tsiviilasjas nr 2-21-19742. Hageja esitas 06.09.2022. a seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja leiab, et arvestades tsiviilasja ning esitatud menetlusdokumentide mahtu, on kostja õigusabikulud põhjendamatud mahus (tundide arvestuses), milles see ületab hageja õigusabi mahtu (tundide arvu). Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 01.09.2022. a ning hageja õigusabi maht (tundides) on 7,75 h. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse.

13 (15)

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esmalt hindab kohus kostja esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja tunnitasu on selles asjas 166,80 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku tunnitasu koos käibemaksuga 200,16 eurot. Riigikohtu seisukohtade (2-19-10324 p 17, 2-20-11496 p 11) järgi tuleb esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada konkreetse kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, aga ka menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Riigikohtu seisukoha järgi kehtib esindajatasu kohta käiv ühetaoliselt on hagimenetlusasjades kui hagita asjades. Käesolev vaidlus toimub hagimenetluses ja kohus hindab, et käesolev tsiviilasi on keskmisest pigem vähesema keerukuse ja mahukusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilvaidluse eripära (nagu ka samaaegselt arutatud tsiviilasja nr 2-21-18339 puhul) on selles, et vaidluse kesksetes küsimustes (maksejõuetusmenetluse toimumine Eestis või Iirimaal, häälte määramine sarnaselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratuga) on erinevates kohtuastmetes juba varasemalt seisukoht võetud. Menetluspoolte poolt kohtule esitatud dokumendid ongi peamiselt varasemalt neis küsimustes tehtud kohtulahendid. Poolte endi poolt koostatud dokumendid sisaldavad peamises osas poole seisukohti varasema kohtulahendi osas. Kostja poolt esitatud menetlusdokumendid sisaldavad kostja enda originaalseid seisukohti vaid menetluslikes küsimustes (kostja seisukohad menetlusõiguste kuritarvitamise kohta hageja poolt, hagi läbi vaatamata jätmise küsimus). Mahukust on lisanud peamiselt varasemate kohtulahendite hulk ja maht, nt kostja esitatud Iiri Kõrgema Kohtu lahend (lõik originaaltekstist ja tõlkest), st dokumendid, mida esindaja ei ole pidanud ise koostama, samuti on need dokumendid olnud lihtsasti kättesaadavad. Seetõttu peab kohus kostja esindaja tunnitasuna põhjendatuks 159,81 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku seega 191,77 eurot. Samasugust tunnitasu rakendas kohus ka tsiviilasjas nr 2-21-18339 ja käesolevas asjas suurema tunnitasu rakendamine ei ole selle asja tagasihoidlikku keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kostja esindaja ajakulu peab kohus põhjendatuks 9,15 tunni ulatuses. Hagile vastuse koostamise ja sellele eelnenud tegevuste ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 3,6 tundi, mis moodustub hagile vastuse koostamisest ja esitamisest koos eelneva õigusliku olukorra analüüsiga. Kohus märgib siinkohal, et hagivastuse (04.07.2022. a menetlusdokument) argumendid on küll sisukad, kuid selle kujundamine ja koostamine ei saa ületada 3 tundi. Hageja 23.08.2022. a menetlusdokumendi ja õigusliku olukorra analüüs, kostja seisukohtade koostamine hageja seisukohtadele ei nõua oma sisukuse ja vähese keerukuse tõttu enamat aega kui 3 tundi. Valmistumine kohtuistungiks, menetlusdokumendi täiendamine, esindus kohtus on kostja märgitu kohaselt vajanud aega 2.5 tundi. Kohus leiab, et need tegevused jagunevad oma aja ja vajalikkuse poolest kahe kohtumenetluse (2-21-18339 ja 2-21-19742) vahel, kuna kasutatud argumendid on samataolised ja kohtuistung 31.08.2022. a toimus Jõgeva kohtumajas mõlemat kohtuasja koos arutades. Kohtuistung kestis 1,5 tundi. Seetõttu jaguneb kohtuistungi ettevalmistamisele ja kohtuistungile kulunud aeg 2,5 tundi mõlema viidatud kohtuasja vahel võrdselt ehk 1,25 tundi kummalegi. Menetluskulude nimekirja koostamine 0,1 tundi. Arvestades, et käesolev tsiviilvaidlus ei ole eriliselt mahukas ega keerukas, on asjas esindaja põhjendatud ajakulu 9,15 tundi. Kokku kostja õigusteenuse kulu 9,15x159,81=1462,260 eurot, lisandub käibemaks 292,45 eurot, kokku 1754,71 eurot. Kostja on taotlenud viivise väljamõistmist menetluskuludelt, mis on kooskõlas TsMS § 177 lg.4 sätetega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag 14 (15)

Kohtunik

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.