Võlaõigus › Töövõtulepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasu-

2-22-6989 takse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

D P (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi N Ki (edaspidi kostja) vastu ettemaksu tagastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.06.2020 töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja lammutama elamuy xxx, mille eest kohustus hageja maksma 3500 eurot. Lepingu p 8.2. kohaselt kohustus töövõtja alustama töödega hiljemalt 25.06.2020 ning kõik tööd peavad olema üle antud hiljemalt 15.07.2020. Lammutustööd jäid senini alustamata. Lepingu p.8.5.2 kohaselt on hageja tasunud lammutustööde eest ettemaksuna 1750 eurot. Pooled leppisid kokku Viberi kaudu toimunud kirjavahetuses, et ettemaks tuleb tasuda A N pangakontole nr xxx selgitusega xxx. Kostja teatas hagejale A N konto numbri Viberi vahendusel toimunud kirjavahetuses. A N on kostja elukaaslane. Hageja tasus ettemakse N P kontolt selgitusega Ranna 8. N P on hageja ema. Kostja jätis lammutustööd tegemata, seetõttu esitas hagejale politseile kuriteokaebuse kelmuse tunnustel, kuid 11.04.2022 kriminaalasi nr 20231502539 lõpetati. Hageja palus kostjal alustada lammutustöid, kuid lammutustööd jäid senini alustamata. Kostja keeldus oma töö tegemisest. Lammutustööde alustamata jätmine on töövõtulepingu oluliseks rikkumiseks. Kostja jättis lammutustööd tegemata, millega jättis täitmata endal lasuva käibes vajaliku hoolsuskohustuse olulisel määral. Hageja arvamusel ei ole mõtet anda puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega, kuna kostja kulutas ettemaksu ära ning kriminaalmenetluse aja jooksul kostja ei avaldanud kostja lammutustööde tegemise vastu huvi. 19.04.2022 taganes hageja lepingust, edastades kostjale taganemisavalduse, mille kostja sai kätte järgmisel päeval ehk 20.04.2022. Hageja andis 7 päeva võlgnevuse ja kahju tasumiseks ehk kuni 27.04.2022.a. kostja ei ole midagi tasunud. Kostja rikkus lammutustööde tegemise kohustust. Hageja oli sunnitud kasutama õigusabi taganemisavalduse koostamiseks ja konsulteerimiseks, mille eest tasus hageja 150 eurot. Kui kostja oleks teinud lammutustöid vastavalt lepingule, siis polnuks neid kulutusi vaja olnud teha. Hageja ja kostja käitumise ning kulutuste kandmise vahel on põhjuslik seos. Hageja on tasunud lammutustööde eest ettemaksuna 1750 eurot. Põhivõlg koosneb ettemaksust 1750 eurot ja kahju hüvitisest 150 eurot ehk kokku: 1900 eurot. (s.o.1750 + 150 = 1900) Põhinõuded on muutunud sissenõutavaks 28.04.2022 ehk 20.04.2022 + 7 päeva = 28.04.2022. Hagi esitamise seisuga on seaduslik viivis 5,02 eurot. Lähtudes sellest on võlgnevus seisuga 26.10.2021 kokku 1905,02 eurot (s.o põhivõlg 1900 eurot + seaduslik viivis 5,02 eurot = 1905,02 eurot). Pärast hagi esitamist nõuab hageja kostjalt ka seaduslikku viivist, mis on sätestatud VÕS §113 lg 1 teises lauses kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks ettemaks 1750 eurot, kahjuhüvitis 150 eurot ning seaduslik viivis perioodi 28.04.2022 – 10.05.2022.a. eest 5,02 eurot ehk kokku: 1905,02 eurot ning viivis VÕS §113 lg.1 teises lauses sätestatud määras (seaduslik viivis) alates 11.05.2022.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edaspidi kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole kohtule määratud tähtaja jooksul vastanud.

2(4)

2-22-6989 Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, mis on kostjale isiklikult kätte toimetatud 15.06.2022. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1, 3 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 189 lg-ga 1, VÕS §-ga 127, VÕS §-ga § 647 ning TsMS §-ga 367. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagi rahuldada kogu haginõude ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 350 eurot, lisade tõlkimine 50 eurot ja õigusabikulud 500 eurot (5 tundi*100 eurot), kokku 900 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 350 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja palub määrata menetluskulude suurus lisade tõlkimise eest, s.o kohtumenetluse jaoks vajalike dokumentide tõlkimine vene keelest-eesti keelde. Tõlkekulude osas märgib kohus järgmist. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks tõlgi kulud. Samuti ei ole võimalik tõendite tõlkimise kulusid eraldi välja mõista. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus menetlusosaliselt nõuda dokumentaalse tõendi tõlkimist eesti keelde, kuid TsMS § 143 ei sätesta asja läbivaatamise kuluna tõendite tõlkimise kulu. Seega muukeelsete tõendite kohtule esitamine ning sellest tulenevate tõlkekulude kandmine on menetlusosalise oma risk. Kohus jätab hageja tõlkekulud menetluskuluna arvestamata. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 350 euro ulatuses (3,5 tundi*100 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asja3(4)

2-22-6989 olu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kuluks hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on kokku 3,5 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 700 eurot menetluskulu, s.h riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 350 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg-le 4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.