22.11.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 396.46 eurot;
2.3.viivis põhivõlgnevuselt (2000 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.11.2022 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
3.Jätta menetluskulud kostja E. P. kanda.
4.Rahuldada hageja S. N. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Mõista kostjalt E. P. hageja S. N. kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1 349,80 eurot.
6.Mõista kostjalt E. P. hageja S. N. kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
7.Jätta hageja S. N. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 492,79 euro ulatuses.
2-22-123730 Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, 30.05.2018 sõlmisid hageja ja kostja suulise laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 2 000 eurot (tõendab lisa 1 – kostja 30.05.2018 e-kiri). Hageja maksis laenusumma kostja pangakontole neljas osas, millest iga osa suurus oli 500 eurot. 03.06.2018 tegi hageja viimase makse ning edastas sellekohase teate ka kostjale (vt lisa 2 – hageja 03.06.2018 e-kiri).
2.05.06.2018 kinnitas kostja e-kirja teel laenusumma kättesaamist (vt lisa 3 – kostja 05.06.2018 e-kiri). Kostja kohustus saadud laenu hagejale tagastama hiljemalt 31.05.2020 (vt lisa 1). Hagi esitamise kuupäeva seisuga ei ole kostja hagejale võlga tasunud ning hageja korduvad püüdlused kostjaga laenu tasumise osas kokkuleppele jõuda on luhtunud (vt lisa 4 – kostja 17.05.2020 e-kiri; lisa 5 – kostja 31.03.2021 e-kiri; lisa 6 – hageja 31.03.2021 e-kiri; lisa 7 – hageja 02.06.2021 e-kiri; lisa 8 – hageja 25.08.2021 e-kiri).
3.Kuivõrd pooltel puudub kokkulepe viivisemäära osas, kohaldub seadusjärgne viivisemäär. Käesoleval juhul on kostja langenud viivitusse rahalise kohustuse täitmisega. Kostja kohustus tagastama hagejale laenu summas 2 000 eurot hiljemalt 31.05.2020. Seega muutus hageja nõue summas 2 000 eurot sissenõutavaks 01.06.2020. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja laenu tagastamisega viivituses 813 päeva, mistõttu on hagejal õigus seadusjärgses viivisemääras nõuda kostjalt viivist summas 356,13 eurot. Hageja soovib ka edasiulatuva viivise väljamõistmist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgses määras.
4.Hageja palub: mõista E. P.ilt (P.) S. N. (N.) kasuks välja 2000 eurot (põhivõlg); perioodi 01.06.2020-22.08.2022 eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 356,13 eurot; edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagi esitamisele järgnevast päevast (23.08.2022) kuni nõude täieliku tasumiseni.
5.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Asjakohane ei ole kostja vastuväide, justkui puuduks poolte vahel laenuleping, sest hageja pole esitanud mõlema poole poolt allkirjastatud kirjalikku lepingut. Vastavalt VÕS § 11 lg-le 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Laenulepingu sõlmimisele kohustuslikku vorminõuet sätestatud ei
2-22-123730 ole. Järelikult võib laenulepingu sõlmida ka suuliselt. Antud juhul sõlmisidki hageja ja kostja laenulepingu suuliselt. Suulise laenulepingu sõlmimise fakti ja mõlema poole arusaama sellest tõendab muu hulgas pooltevaheline kirjavahetus, milles kostja on mitmeid kordi nimetanud saadud rahasummat laenuks (vt lisa 1, lisa 4, lisa 5). Näiteks on kostja hagejale 30.05.2018 saadetud e-kirjas öelnud: „Tagasimaksed teen osade kaupa (500 eurot osa) nii ruttu kui võimalik, kuid luban, et laen on kindlalt tasutud 31.05.2020“ (vt lisa 1). Viidatud tõenditest nähtub, et kostja mõistis, et temale hageja poolt kantud raha puhul on tegemist laenuga. Täiendavalt nähtub, et kostja mõistis, et peab raha tagasi maksma. Järelikult olid pooled sõlminud omavahel laenulepingu.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja selgitab, et hageja on saatnud kirjad kohtule, mis ei ole digitaalselt allkirjastatud ja samuti puudub hagejal leping, mis tõestab võlasuhet. Puuduvad allkirjad ja digiallkirjad kirjadel, mis tähendab seda, et hageja andis kostjale raha heast tahtest, kostja aitamiseks. Samuti puuduvad kolmanda osapoole kinnitused, mis tõestaks, et tegu oli laenulepinguga.
7.Hageja on nõudele lisanud protsendid, mida isegi pole kirjas märgitud, see on kelmus. Hageja soovib rikastuda kostja arvelt.
8.Hageja poolt talle endale tekitatud kulutusi ei ole nõus maksma.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: • hageja tegi kostja pangakontole neli 500-eurost ülekannet (s.o kokku 2 000 eurot), millest viimane oli 03.06.2018 (dtl 31); • 05.06.2018 e-kirjaga (dtl 33) kinnitas kostja raha kättesaamist; • pooled ei ole sõlminud kirjalikku laenulepingut.
11.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 2000 eurot (põhivõlg); perioodi 01.06.2020-22.08.2022 eest sissenõutavaks muutunud viivis 356,13 eurot; edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagi esitamisele järgnevast päevast (23.08.2022) kuni nõude täieliku tasumiseni.
2-22-123730
12.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et poolte vahel ei ole laenulepingut sõlmitud ning hageja andis kostjale raha ilma kohustuseta see tagastada.
13.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Nagu ülalt nähtub, puudub vaidlus, et hageja on kostjale maksnud 2000 eurot. Hageja leiab, et poolte vahel oli suuline laenuleping. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Laenulepingu sõlmimisele kohustuslikku vorminõuet sätestatud ei ole, mistõttu võib laenulepingu sõlmida ka suuliselt. Ka Riigikohus on lahendi nr 2-14-61508/73 p-is 21 märkinud, et laenulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet, st selle võib sõlmida ka suuliselt (TsÜS § 77 lg 1, VÕS § 11 lg 1). Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks talle raha andnud ilma kohustuseta see tagastada. Hageja on seevastu aga tõendanud, et kostja käsitles saadud raha laenuna ning oli teadlik ja päri kohustusega see tagastada hiljemalt 31.05.2020: • 30. mai 2018 e-kirjas (dtl 31) märkis kostja: „Tagasimaksed teen osade kaupa (500 eurot osa) nii ruttu kui võimalik, kuid luban, et laen on kindlalt tasutud 31.05.2020“; • 17.05.2022 e-kirjas (dtl 34) märkis kostja: „Tere, praegu on asjalud sellised,et ma vist ei saa oma laenu lubatud ajaks maksta.“ • 31.03.2021 e-kirjas (dtl 35) märkis kostja: „Tete,sain teate kätte,kahjuks on COVID teinud nii palju segadust et mina ei suuda enne laenu tagasi maksta kui mulle on tagasi makstud saadaolev raha. Kahju,sest sellist olukorda ma ei osanud ette näha!“ Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline laenuleping, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 2000 eurot ning kohustus selle tagastama hiljemalt 31.05.2020. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, mille kohaselt oli kostja kohustatud tasuma laenusummalt intressi (VÕS § 397 lg 1). Samas ei nõuagi hageja kostjalt intressi tasumist. Hagiavalduses on nõude põhisumma kõrval esitatud ka viivisenõue, mis põhineb seadusel – sellist õiguskaitsevahendite kasutamist ei saa pidada kelmuseks nagu kostja väidab. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks laenusumma hagejale tagastanud. Laenu tagastamise nõue on muutunud sissenõutavaks 01.06.2020. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele. Tuginedes VÕS § 76 lg-le 1, §-le 100, § 108 lg-le 1, VÕS § 396 lg-le 1, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 2000 eurot.
14.Hageja on esitanud ka viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtuotsuse tegemise seisuga on
2-22-123730 põhivõlgnevuselt arvestatud viivis 396.46 eurot (periood: 01.06.2020 - 22.11.2022, s.o 905 päeva; seadusjärgne viivisemäär 0,022% päevas; võla suurus 2000 eurot). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 22.11.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 396.46 eurot. Hageja palub ka välja mõista ka edasiulatuva viivise. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et nimetatud nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras otsuse tegemisele järgnevast päevast (23.11.2022) kuni nõude täieliku tasumiseni.
15.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
16.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsust on tehtud kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta tema kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
19.TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
20.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 314,99 eurot, õigusabikulud 1 527,60 eurot (6,7h tööd, tunnitasu 228 eurot koos KM-ga), kokku 1 842,59 eurot.
21.Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja tasunud asjas riigilõivu kokku 358 eurot (hageja on jätnud tähelepanuta, et ta on ka maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 70,01 eurot, mis kuulub menetluskuluna hüvitamisele), mis tuleb hagejale hüvitada.
2-22-123730
22.Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: 16.08.2022 osapoolte e-kirjavahetuse ja maksekorralduste läbivaatamine, kirjade tõendina sobivuse hindamine; e-toimikule juurdepääsuks taotluse koostamine; asja seniste dokumentide (maksekäsu toimiku materjalide) läbivaatamine, nõupidamised kliendiga 1h 20m; 17.08.2022 toimiku koostamine, töö tõenditega 0h 12m; 15.-22.08.2022: hagiavalduse koostamine, tõendite komplekteerimine, nõupidamised kliendiga ja täiendavate tõendite kogumise korraldamine; viivisearvestuse koostamine; riigilõivu tasumine, hagiavalduse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine 3h 40m; 19.10.2022 tutvumine 14.10.2022 kohtunõudega, nõupidamine hagejaga (tel – kohtunõude ja edasise menetluse selgitamine); kohtu nõudel kostja vastuse kohta seisukoha koostamine, töö kohtuasja toimikuga 0h 24m; 25.10.2022 E. P.i seisukohtade läbivaatamine, info edastamine kliendile 0h 06m; 0h 42m 24.10.2022 E. P.i täiendava kirjaliku vastusega tutvumine, 27.10.2022 kohtumääruse läbivaatamine; kostja vastus ja kohtumäärus saadetud kliendile koos selgitustega; menetluskulude nimekirja koostamine 31.10.2022 Menetluskulude nimekirja ja taotluste koostamine 1h.
23.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ega ole tsiviilasjas materjale arvestades ülemäärase ajakuluga.
24.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 228 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmisest oluliselt kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Vaidluse ajaline kestus oli tavapärasest lühem. Asi läbis ühe kohtuastme, maakohtus toimus kirjalik menetlus – asi lahendati lihtmenetluses. Toimiku ja tõendite maht on tavapärasest väiksem. Nõue ei olnud märkimisväärne ning nõude alus ja tõendid ei olnud keerukad ega mahukad. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust. Käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise keerukusega. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut, asja olemust ja advokaadibüroode osutatava teenuse üldist mõistlikku turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud advokaadi mõistlikuks tunnihinnaks 144 eurot (käibemaksuga).
25.Seega on hageja esindajakulud põhjendatud 964,80 euro (6,7h x 144) ulatuses.
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis summas 1 349,80 eurot (385 + 964,80). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 492,79 euro (1 842,59 - 1 349,80) ulatuses.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas
2-22-123730 vastava taotluse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
28.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.