Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-20-10223 õiguspäraselt eeldada, et 15.02.2020 seisuga on ta täitnud kõik oma kohustused lepingust tuleneval tööde kaheaastasel garantiiperioodil ja rahaline tagatis, mis oli hageja poolt kostjale antud nende kohustuste täitmise tagamiseks, kuulub hagejale tagastamisele. Lähtudes väljakujunenud praktikast krediidiasutuste ja kindlustusandjate poolt väljastatavate rahaliste tagatiste käsitlemisel leiab hageja, et kostjale deponeeritud garantiiperioodi rahalise tagatise hagejale tagastamise kohustus tekkis kostjal hiljemalt 21.02.2020, s.o.viie päeva möödudes tagatud garantiikohustuse lõppemisest. Hageja hinnangul kostja on pahatahtlikult kõrvale hoidunud tekkinud vaidluse lahendamisest. Hageja esitas kostjale taotluse ajutiselt kinnipeetud summade vabastamiseks juba 17.02.2020. Peale korduvaid meeldetuletusi sai hageja kostja esindajalt e-kirjaga vastuse alles 24.04.2020. Kuna vastus ei rahuldanud, esitas hageja kostjale 15.05.2020 maksenõude ja hagihoiatuse, mille kostja 29.05.2020 kirjaga nr 2-2/68-3 tagasi lükkas. Hageja kostja vastuskirjas esitatud väidetega ei nõustu ja lükkab need täies ulatuses tagasi. “Ehitusobjekti üleandmise-vastuvõtmise akti” punktist 8 nähtub, et kostja on hagejalt kinni pidanud 2018 suvel teostatavate tööde katteks 19 489 eurot + käibemaks 3 897.80 = 23 386.80 eurot, akti lisa 1 kohaselt on tegemist vaegtöödega. Hageja möönab, et eelnimetatud vaegtööde nimekirjas loetletud tööd on jäänud osaliselt teostamata, kuid mitte hageja süül vaid kostja poolt vastava tööfrondi puudumise või asjakohaste juhiste esitamata jätmise tõttu. Tööfrondi puudumise tõttu (töid sai teostada ainult uroloogia osakonna kollektiivpuhkuse ajal, mis aga jäi 2018 ära) on teostamata vaegtööde nimekirja punktides 1-4, 17, 18 nimetatud tööd summas 10 000 eurot + käibemaks. Hageja juhiste puudumise tõttu ei teostatud vaegtööde nimekirja punktis 9 (rida 2) nimetatud tööd maksumusega 300 eurot + käibemaks. Summas 12 360 eurot (koos käibemaksuga) ei ole töid teostatud ja hagejal puudub kostja vastu nende tööde osas nõue. Samas on hageja poolt teostatud vaegtööde nimekirja punktides 7, 9 (rida 3), 10, 11 nimetatud tööd summas 4 789 eurot + käibemaks 957.80 = 5 746.80 eurot. Kostja on oma vastuses pahatahtlikult nende tööde eest tasumise tagasi lükanud. Tööd on kostja erinevate esindajate poolt üle vaadatud aga ei ole allkirjastatud akti vormis omanikujärelevalve teostaja Audium OÜ põhjendusega, et akt koostatakse peale kõigi vaegtööde lõpetamist. Kostja on nende tööde osas vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 mõttes. Hageja leiab, et kostjal on olnud võimalik loetletud tööde teostamisesl talle kuuluvates ruumides igal ajal veenduda ning tööd vastu võtta, kuid kostja on sellest alusetult keeldunud. Hageja on seisukohal, et nõue summas 5 746.80 eurot on muutunud sissenõutavaks alates 30.05.2020. Hageja on seisukohal, et väljamaksmisele kuulub ka vaegtööde nimekirja punktis 12 nimetatud töö summas 4 400 eurot + käibemaks 880 = 5 280 eurot. Hageja esitas 30.07.2018 kostjale pädeva alltöövõtja OÜ xxx asjakohased selgitused küttesüsteemi projektikohase väljaehitamise kohta, milliseid kostja ei ole vaidlustanud. Kahe kütteperioodi vältel ei ole kostja hagejale esitatud mingeid pretensioone küttesüsteemi toimimise kohta. Nimetatud summa kinnipidamisega kostja sisuliselt alandab küttesüsteemi ehitamise tööde hinda VÕS § 112 mõttes (akti 7 read 7.4, 7.5) rohkem kui 1⁄4 ehk 27,7% võrra, samas ei ole kostja selle kohta teinud VÕS § 112 lg 2 ette nähtud avaldust. Hageja arvates puudub hinna alandamiseks igasugune alus. Kokku nõuab hageja kostjalt vaegtööde teostamise eest selleks kinni peetud summade arvelt väljamakset 5 746.80 + 5 280 = 11 026.80 eurot (koos käibemaksuga). Hageja leiab, et nimetatud summa on muutunud sissenõutavaks alates 30.05.2020.

2-20-10223 Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista kokku 8 736 + 11 026.80 = 19 762.80 eurot, kogunenud viivised ja viivis põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni määras 0,1% päevas vastavalt lepingu tüüptingimuste punktile 6.9. Hageja esitas alljärgneva viiviste arvestuse 15.07.2020 /eeldatav hagi esitmise päev/ seisuga: - viivis garantiiaegse tagatisena deponeeritud summa 8 736 eurot tagastamisega viivitamise eest: päevamäär 0,1% = 8.74 eurot x 146 päeva = 1 276.04 eurot; - viivis vaegtööde teostamiseks deponeeritud summa 11 026.80 eurot tagastamisega viivitamise eest: päevamäär 0,1% = 11.03 eurot x 46 päeva = 507.38 eurot; - kokku palub hageja kohtul välja mõista viiviseid 1 783.42 eurot ja viivis põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni määras 0,1% päevas. Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude. Hageja selgituste kohaselt kostja on hagejalt kinni pidanud leppetrahvi (lepingu punkt 6.7.) summas 44 731 eurot („Ehitustööde üleandmisevastuvõtmise akt“ p.8, arve EE-2018-44). VÕS § 161 lg 2 kohaselt, kui kahjustatud lepingupoolt võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kostja on oma vastuskirjas asunud seisukohale (millega hageja ei nõustu), et kogu ajutiste kinnipidamistena deponeeritud summa 32 122,.0 eurot (koos käibemaksuga) on kulunud töövõtja poolt lepingu täitmisel teostamata jäänud vaegtööde teostamiseks kostja enda poolt ja selle summa ulatuses on kostjale tekitatud kahju. Hageja toob välja, et kui kohus menetluse käigus asub seisukohale, et kostjale on deponeeritud ja hageja poolt nõutava summa või selle osa ulatuses tekitatud kahju, siis palub hageja nimetatud kahju tasaarvestada VÕS § 161 lg 2 kohaselt kostja poolt kinni peetud leppetrahviga. Hageja tegi VÕS § 197 lg 1 ja § 198 alusel menetlusliku tasaarvestuse avalduse kostja poolt “Ehitusobjekti üleandmise ja vastuvõtmise akti” alusel kinni peetud leppetrahvi ja sama aktiga määratud ajutiste rahaliste kinnipidamiste tasaarvestamiseks. Hageja leiab, et kostja on temale väidetavalt tekkinud kahju sissenõudmisel ajutiste kinnipidamiste arvel osas mis ületab lepptrahviga saadud summat alusetult rikastunud VÕS § 1027 mõttes ja VÕS § 1028 lg 1 kohaselt on hagejal õigus alusetu rikastumise teel saadud summa tagasi nõuda. Hageja palub sellisel juhul alternatiivselt välja mõista kostjalt hageja kasuks 12 608.20 eurot (44 731 – 8 736 – 23 386.80) või vastavalt suurem summa sõltuvalt kohtu poolt hagi rahuldamise ulatusest ning viivis 0,1% päevas alates 30.05.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja rahuldada hageja EVIKO Ehitus OÜ hagi ja mõista kostjalt AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla hageja kasuks välja põhivõlg summas 19 762.80 eurot , hagi esitamise hetkeks (15.07.2020) sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 783.42 eurot ja TsMS § 367 alusel jooksev viivis põhivõlalt 0,1% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Täiendavalt määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja suurus ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

II Kostja vastuväited

2-20-10223 Hagist nähtuvalt koosneb hageja tasunõue kahest osast, millest esimeseks on garantiiaegse tagatisega seoses kinnipeetud raha 8 736 euro tasumise nõue ja teiseks hageja poolt pärast ehitustööde vastuvõtmist väidetavalt teostatud vaegtöödega seotud tasunõue summas 11 026.80 eurot, mille ulatuses pidas kostja kinni hageja viimasest osamaksest puudustega töö vastuvõtmisel. Kostja on seisukohal, et ebaõige on hageja väide, et garantiiajal ei ole kostja hagejale esitanud garantiipretensioone. Kostja hinnangul vaidlust ei tohiks olla selles, et hageja andis kostjale tööd üle 25.04.2018, mida kinnitab vastav töö üleandmise akt. Akti lisaks oli ka vaegtööde nimekiri. Lepingus kokkulepitud garantiiaeg hakkas kulgema aktis kokkulepitu kohaselt 14.02.2018, ning arvestades garantiiaja pikkust, milleks oli kaks aastat (lepingu tüüptingimuste punkt 2.1.22), lõppes garantiiaeg 14.02.2020. Vastupidiselt hageja väidetele on kostja esitanud hagejale garantiiajal garantiipretensioone. Kostja on esitanud hagejale garantiipretensioone seoses mittetoimivate ustega, ukselinkide lagunemisega ja uste ära vajumisega nii 23.07.2018 ja 02.08.2018. Hageja ei ole nimetatud garantiipuudusi ära likvideerinud. Seega hageja väide, et talle ei ole kostja poolt esitatud garantiiajal garantiipretensioone, on kostja seisukohal ebaõige. Kostja leiab, et hageja on rikkunud lepingut ja jätnud garantiiajal ilmnenud pretensioonid likvideerimata. Seega ei ole hageja täitnud kostja ees garantiiaegse tagatisega tagatud kohustust ning kostjal puudub alus hagejale vastav tagatis täitmata kohustuse tõttu välja maksta. Kostja selgitab täiendavalt, et lepingu tüüptingimuste punkti 2.1.39 kohaselt pidi hageja andma kostjale töö üleandmisel garantiiaegse tagatisena Eesti krediidiasutuse garantiikirja summas 2% lepingu alusel tasumisele kuuluvast summast. Kuna hageja kostjale lepingus nõutud garantiikirja ei esitanud, pidas kostja hagejale makstavast viimasest osamaksest kinni kokkulepitud tagatise väärtusele vastava summa 8 736 eurot, mis fikseeriti ära ka töö üleandmise-vastuvõtmise akti peatükis 8. Seega kostja kohaldas eelneva näol hageja suhtes VÕS § 111 lg 1 ja/või § 110 lg 1 ning reageeris hageja lepingu rikkumisele (tagatise mitteandmisele) omalt poolt tagatisele vastava summa mitteväljamaksmisega. Kuivõrd hageja ei ole eelnimetatud lepingu rikkumist lõpetanud, st ei ole kokkulepitud tagatist esitanud ega täitnud ka tagatisega tagatud garantiikohustust, rikub hageja jätkuvalt lepingut ning kostjal on enda hinnangul õigus jätkata VÕS § 111 lg 1 kohaldamist ja kinnipeetud 8 736 eurot mitte välja maksta. Kostjal leiab, et tal on õigus nimetatud tagatise arvel garantiipuudused ise likvideerida. Kostja hinnangul hagejal puudub alus nõuda seoses vaegtöödega 11 026.80 euro väljamaksmist. Kostja on seisukohal, et ebaõiged ja tõendamata on hageja väited, mille kohaselt on hageja teostanud ja kostjale üle andnud vaegtööde nimekirja positsioonides nr 7, 9(3), 10 ja 11 kirjeldatud tööd. Kostja selgitab, et lepingu tüüptingimuste punkti 3.5 kohaselt oli kostjal õigus ehitustööd vastu võtta ka siis, kui töö on lõpetatud, kuid kui töös esineb siiski teatud puudusi. Sellisel juhul pidi hageja puudused (vaegtööd) kõrvaldama mõistliku aja jooksul ja töö vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 3.2 kostjale uuesti üle andma. Pooled leppisid puudusega töö vastuvõtmisel töö üleandmise akti lisaks olnud vaegtööde nimekirjas kokku puuduste likvideerimise ajad. Vaegtööde nimekirja kohaselt pidid olema kõik vaegtööd likvideeritud hiljemalt suvel 2018. a. Kostja toob välja, et hageja isegi ei väida hagis, et ta oleks proovinud kostjale enda poolt väidetavalt teostatud vaegtöid üle anda. Juba ainuüksi eelnimetatud asjaolu, et hageja ei ole pakkunud kostjale töö vastuvõtmist, välistab hageja vastava tasunõude sissenõutavuse VÕS § 637 lg 4 alusel, mille kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmises poolt või kui see on

2-20-10223 tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on tellija poolt vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja on seisukohal, et ebaõige ja tõendamata on ka hageja väide, et hageja on nõuetekohaselt teostanud vaegtööde nimekirja positsioonides nr 7, 9(3), 10 ja 11 kirjeldatud vaegtööd. Kostja selgitab, et mõned eelnimetatud töödest on teostatud osaliselt, sh positsioon 9 (3) „op osakonna, õendusjuhi ja juhi abi kabineti ventilatsiooni lõpetamine“, mille teostatust on võimalik ainsana vaadelda, kuid selle nõuetekohasuse tõendamiseks ei ole hageja teostanud ega esitatud asjakohast ja kohustuslikku ventilatsiooni mõõdistust ning seda tööd pole kostjale ka üle antud ega proovitud üle anda. Kostja leiab, et ilma ventilatsioonisüsteemi toimimist mõõdistamata ei ole võimalik hinnata, kas ehitusprojektis ettenähtud õhuhulgad on tagatud või mitte ning kas ventilatsioonisüsteem on tasakaalus (nt kas sisse- ja väljapuhke õhuhulgad on ruumides nõuetekohased). Kostja hinnangul puudub kostjal alus vaegtöid enne vastu võtta, kui kõik vaegtööd on hageja poolt likvideeritud. See tuleneb lepingu tüüptingimuste punktist 3.5, mille kohaselt tuleb hagejal vaegtööd kostjale üle anda pärast (kõigi) vaegtööde likvideerimist. Pooled pole kokku leppinud vaegtööde üleandmises osade kaupa ning seega ei ole kostjal vaegtööde vastuvõtmise kohustust enne, kui kõik vaegtööd on likvideeritud. Kostja leiab, et see tuleneb nii ka VÕS §-st 638, mille kohaselt on tellijal kohustus tööd vastu võtta kui tööd on valmis. Elamu tellijal ei ole näiteks kohustust elamuga seotud ehitustöid vastu võtta enne, kui kogu elamu on valmis. Tellijal puudub kohustus vastu võtta selle näite puhul näiteks ainult hoone aknaid, samal ajal kui hoone katus on veel ehitamata. Kostja leiab, et seega kuivõrd hageja tunnistab, et tal on enamus vaegtöid likvideerimata, puudub kostjal kohustus osaliselt väidetavalt likvideeritud vaegtöid vastu võtta. Seoses tööde vastuvõtukohustuse puudumisega, ei ole sissenõutavaks muutunud ka vastav hageja tasunõue (VÕS § 637 lg 4). Kostja hinnangul ebaõiged ja tõendamata on hageja poolt hagi punktis 9 esitatud väited, et hageja ei saanud vaegtöid likvideerida kostjast tingitud tööfrondi puuduse või kostja juhiste puudumise tõttu. Lepingu punkti 1.2 kohaselt oli lepingu dokumendiks ka tellija ehk kostja hankedokumendid. Hankedokumentide hulka kuulunud „Tehnilise kirjelduse“ punkti 2.3.5 kohaselt tuli hagejal korraldada ehitustöid selliselt, et see häiriks võimalikult vähe hoones viibivaid haigeid ja personali. Nagu kostja on oma 29.05.2020 kirja lk 1 lõpus selgitanud, ei ole kostja takistanud hagejal vaegtööde tegemist. Seda kinnitab ka hageja ja kostja kirjavahetus 15.05.2018 – 23.05.2018, milles kostja palus saata 23.05.2018 hagejal vaegtööde ajagraafiku ja ei teinud seejuures ühtegi takistust vaegtööde teostamiseks. Hageja jättis enamus vaegtöid aga lihtsalt likvideerimata. Kostja hinnangul ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et vaegtööde positsioon nr 12 ei kujuta endast tegelikult töö puudust. Hageja on ise oma allkirjaga vaegtööde nimekirja all kinnitanud, et ta ei ole teostanud küttesüsteemi ehitusprojekti kohaselt (positsioon nr 12). Kuivõrd kostja pole nimetatud osas tööd vastu võtnud, on see hageja tõendamiskoormuseks välja tuua ja tõendada, et küttesüsteem on välja ehitatud ehitusprojekti kohaselt (RKTKo nr 3-2-1-80-08 p 21). Hageja esitatud alltöövõtja OÜ xxx e-kiri ei tõenda kostja hinnangul, et küttesüsteem on välja ehitatud ehitusprojekti järgi, seda nimetatud kirjas isegi ei väideta. Nimetatud kirjas väidetakse abstraktselt üksnes seda, et alltöövõtja hinnangul süsteem toimib, kuid see väide on osaliselt ebaõige ning tegelikult on: - süsteemi takistus suurem, kui ehitusprojekti järgselt peaks; - horisontaalsed torud on paigaldatud lubamatult suure kaldega; - küttekehade kõrgus põrandast ei ole projekti järgne;

2-20-10223 -

vastava osa tööprojekti pole kostjale esitatud, kuigi tööprojekti koostamise kohustus oli hageja kohustuseks (Tehnilise kirjelduse p 3.7.10).

Kostja on seisukohal, et OÜ Xxx kirja näol ei ole tegemist ka asjatundjaarvamusega, sest tõendamata on selle isiku eriteadmised. OÜ Xxx arvamust ei saa pidada ka objektiivseks ja usaldusväärseks, sest see sama ühing oli puudusega teostatud küttesüsteemi teostajaks (hageja alltöövõtjaks) ja on loomulik, et puudusega töö teostanud isik üritab õigustada enda puudulikku tööd. Kostja hinnangul lepingu rikkumise aspektist ei ole oluline üksnes süsteemi toimimine, vaid ka süsteemi kui teostatud töö osa vastavus ehitusprojekti nõuetele. Ehitusprojekt oli lepingu dokumendiks ning töö vastab nõuetele, kui see on kooskõlas lepinguga, sh ka lepingus viidatud projektiga. Näiteks kui pooled on kokku leppinud kivikatuse ehitamises ja töövõtja ehitab hoopis eterniidist katuse, siis vaatamata sellele, et ka eterniidist katus peab vett, et vasta eterniidist katus selle näite puhul lepingu tingimustele. Hageja poolt hilisemas kirjavahetuses kostjale tehtud etteheited tööprojekti mitteesitamise kohta on ebaõiged, kuivõrd tööprojekti koostamine oli hageja kohustuseks (Tehnilise kirjelduse punkt 3.7.10). Kostja on seisukohal, et seega, kuivõrd hageja ei ole vaegtöid likvideerinud ja kostjale üle andnud, puudub hagejale alus välja maksta VÕS § 111 lg 1 ja lepingu punkti 3.5 alusel ka vaegtöödega seoses kinni peetud summat. Kostja leiab, et kuivõrd hagejal pole kostja vastu sissenõutavaks muutunud rahalist nõuet, on alusetu ka hageja viivise nõue. Kostja on esitanud täiendavalt omapoolse vastu nõude ja tasaarvestusavalduse. Kostja selgituste kohaselt, kuivõrd hageja on jätnud vaegtööde nimekirjas kokkulepitud ajaks vaegtööd likvideerimata, on kostjal õigus vastavad vaegtööd ise teostada kolmanda isiku abiga ja nõuda hagejalt VÕS § 115 alusel sellega seotud kahju (vaegtööde likvideerimise mõistlike kulude) hüvitamist. Hageja poolt teostamata vaegtööde likvideerimiseks on kostjale hinnapakkumise esitanud xxx OÜ summas 27 235.45 eurot + käibemaks ja OÜ xxx summas 28 020 eurot + käibemaks. Vastavate tööde keskmiseks maksumuseks kujuneb seega 27 627.73 eurot + käibemaks (28 020 + 27 235.45 / 2). Tegemist on kostjale tekitatud otsese varalise kahju suurusega VÕS § 127 lg 3 mõistes (tulevikus kantavad mõistlikud kulud). Kostja nõuab hagejalt VÕS § 115 alusel nimetatud kahju 27 627.73 euro hüvitamist (kahju hüvitamine täitmise asemel). Kostja toob välja, et kuigi hageja on teostanud ventilatsioonisüsteemi lõpetamise (positsioon 9.3), pole hageja teostanud süsteemi nõuetekohase toimivuse tõendamiseks vajalikku ventilatsiooni mõõdistust ega süsteemi tasakaalustamist. Nimetatud mõõdistuse vajalikkus ja vastava protokolli koostamise kohustus tulenes hagejale EhS § 15 lg 3 punktist 5 ja Tehnilise kirjelduse punktist 3.1. Ilma vastavat mõõdistus teostamata ei ole võimalik väita, et ehitusprojektis ettenähtud õhuvahetuse nõuded on täidetud. Nimetatud töö kuluks on 1 300 eurot + käibemaks, mida tõendab Koda Ehitus OÜ vastav hinnapakkumine. Kostja nõuab hagejalt ka selle kulu 1 300 eurot hüvitamist VÕS § 115 alusel, sest nimetatud tegevused kuulusid ventilatsiooniga seotud vaegtööde juurde, mille hageja on jätnud teostamata. Kokku nõuab kostja hagejalt 28 927.73 euro hüvitamist. Kostja on seoses vaegtöödega hageja viimasest osamaksest kinni pidanud 19 489 eurot + käibemaks. Kuivõrd hageja ei ole vaegtöid kokkulepitud aja jooksul (vaegtööde nimekirjas fikseeritud ajaks) likvideerinud, teeb kostja seda hageja kulul ise. Kostja lõpetab sellega

2-20-10223 seoses VÕS § 111 lg 1 kohaldamise ja kohaldab selle asemel VÕS § 115 (kahju hüvitamine täitmise asemel). Eelnevaga seoses on hageja tasunõue seoses vaegtöödega kostja vastu lõppenud. Kuivõrd kostja poolt töö vastuvõtmisel kinnipeetud summast ei piisa vaegtööde teostamiseks, on kostjal hageja vastu pärast kinnipeetud summa 19 489 eurot kostja nõudest maha arvestamist nõue summas 9 438.73 eurot (28 927.73 - 19 489). Kostja selgitab, et vaegtööde nimekirjas ridade taga olev „+“ näitab, et vastav vaegtöö oli akti koostamise ajaga likvideeritud. Rea taga olev „-“ näitab, et vastav vaegtöö ei olnud akti koostamise aja seisuga likvideeritud. Kui vaegtööde rea taha on märgitud mingi rahaline summa, siis see näitas kinnipeetavat rahalist summat seoses vastava vaegtööga. Kui nimekirja vastava rea taga ei ole mingit summat ega „+“ või „-“, siis oli vastav vaegtöö akti koostamise aja seisuga tegemata, vastava vaegtöö rahaline väärtus jäi vaegtööde nimekirjas hindamata. Kuivõrd vaegtööde nimekirjas ei olnud märgitud kõigi tegemata vaegtööde taha nende rahalist väärtust, siis ei kajastanud vaegtööde nimekirjas väljatoodud summad kõigi vaegtööde summaarset tegelikku väärtust. Vaegtööde likvideerimise tegelik maksumus võis olla seega suurem, kui vaegtööde nimekirjas väljatoodud vaegtööde summad kokku. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu vaegtöödega või garantiiaegse tagatisega seotud sissenõutavaks muutunud rahaline nõue, siis esitab kostja selleks puhuks alternatiivse protsessuaalse tasaarvestuse avalduse ja tasaarvestab hageja võimaliku rahalise nõude oma kahjuhüvitusnõudega. Kuivõrd vaegtööde nimekirjas on kokku lepitud konkreetsed vaegtööde likvideerimise ajad, siis kujutavad need endast hagejale täiendava täitmise tähtaja määramist VÕS § 114 mõistes. Hagejal oli kohustus nimetatud tööd tegelikult ära lõpetada lepingu punktis 3.1 nimetatud ajaks 29.09.2017. Vaegtööde nimekirjas väljatoodud „teostamise aeg“ kujutas endas seega kostja poolt hagejale täiendava tähtaja määramist. Eelnevaga on täidetud VÕS § 115 lg 2 sätestatud kahjuhüvitusnõude eeldus määrata enne täitmisnõude asemel kahjuhüvitusnõude esitamist võlgnikule mõistlik täiendav tähtaeg lepingu rikkumise lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta EVIKO Ehitus OÜ hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud EVIKO Ehitus OÜ kanda. III Kohtu põhjendused

2-20-10223 VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 650 lg 1 sätestab, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt võlaõigusseaduse §-des 230 ja 231 sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

2-20-10223

-

-

-

-

saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu kuulutati 12.04.2018 Harju Maakohtu määrusega nr xxx välja xxx AS pankrot; lepingukohaste tööde vastuvõtmise kohta allkirjastasid hageja ja kostja esindajad 14.02.2018 “Ehitusobjekti üleandmise-vastuvõtmise akti”, mille juurde kuulus lisana 1 “Vaegtööde nimekiri” (15.07.2020 hagiavalduse lisa 2); lepingujärgne tööde teostamise tähtaeg oli 29.09.2017, kuid tegelik tööde teostamise tähtaeg oli 14.02.2018 (15.07.2020 hagiavalduse lisa 2); lepingus kokkulepitud garantiiaeg hakkas kulgema aktis kokkulepitu kohaselt 14.02.2018, ning arvestades garantiiaja pikkust, milleks oli kaks aastat (lepingu tüüptingimuste punkt 2.1.22) lõppes garantiiaeg 15.02.2020; rahaline lõppakt (akt nr 7) allkirjastati hageja ja kostja esindajate poolt 14.05.2018. Akti alusel väljastas hageja kostjale 14.05.2018 arve EE-2018-44 (15.07.2020 hagiavalduse lisa 3). Arvest tulenevad arveldused on poolte vahel kohaselt teostatud; “Ehitusobjekti üleandmise-vastuvõtmise aktist” ja arvelt EE-2018-44 nähtub, et kostja pidas hagejalt kinni leppetrahvi summas 44 731 eurot, “Ehitusobjekti üleandmisevastuvõtmise akti” lisas 1 nimetatud vaegtööde teostamiseks reserveeritud summa 19 489 eurot + käibemaks 3 897.80 eurot, kokku 23 386.80 eurot ja garantiiperioodi aegse tagatise summas 8 736 eurot.

2-20-10223 kostja lepingu tüüptingimuste punkti 2.1.19 täitmiseks kinni pidanud garantiiperioodi aegse tagatise summas 8 736 eurot. Akti on allkirjastanud kostja volitatud esindaja A K, omanikujärelevalve seaduslik esindaja R S ja töövõtja seaduslik esindaja E L. Üleandmise-vastuvõtmise aktist ei selgu põhjus, miks otsustati sõnaselgelt rahalise tagatise kasuks. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on selge, et seda tehti poolte kokkuleppel, mitte õiguskaitsevahendit rakendades. “Ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti” punkt 7 sätestab, et garantiiaeg algas 14.02.2018 ja lõppes 15.02.2020. Lepingu osa 4 “Töölepingu tingimustele mittevastavus (garantii)” punkti 4.3. kohaselt oli tellijal garantiiperioodil töö lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisel hageja suhtes teavitamiskohustus.

2-20-10223 VÕS § 650 lg 1 sätestab, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt võlaõigusseaduse §-des 230 ja 231 sätestatut. Lepingu tüüptingimuste punkti 2.1.39 kohaselt pidi hageja andma kostjale töö üleandmisel garantiiaegse tagatisena Eesti krediidiasutuse garantiikirja summas 2% lepingu alusel tasumisele kuuluvast summast. Kuna hageja kostjale lepingus nõutud garantiikirja ei esitanud, pidas kostja hagejale makstavast viimasest osamaksest kinni kokkulepitud tagatise väärtusele vastava summa 8 736 eurot, mis fikseeriti ära ka töö üleandmise-vastuvõtmise akti peatükis 8 (15.07.2020 hagiavalduse lisa 2). Seega kostja kohaldas eelneva näol hageja suhtes VÕS § 111 lg 1 ja/või § 110 lg 1 ning reageeris hageja lepingu rikkumisele (tagatise mitteandmisele) omalt poolt tagatisele vastava summa mitteväljamaksmisega. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole eelnimetatud lepingu rikkumist lõpetanud, ehk ei ole kokkulepitud tagatist esitanud ega täitnud ka tagatisega tagatud garantiikohustust, rikub hageja lepingut ning kostjal on õigus jätkata VÕS § 111 lg 1 kohaldamist ja kinnipeetud 8 736 eurot mitte välja maksta. Kohus leiab, et kostjal on õigus nimetatud tagatise arvel garantiipuudused ise likvideerida.

2-20-10223 isik ei öelnud hilisemas suhtluses kostjale, et tal enam volitusi ei ole. Seega oli kostjal igati mõistlik põhjus eeldada, et A M on hageja esindajaks ka garantiiperioodil. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud (Riigikohtu 20.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 18). Kohus on 12.10.2022 kohtuistungil juhtinud tähelepanu, et A M ongi pöördunud kostja poole ning soovinud rääkida töödest ja vaegtöödest, kiri 15.05.2018 (02.10.2020 kostja vastuse lisa 3). Viidatud isik jättis mulje, et tema tegelebki vaegtöödega ja tema poole pöörduti (kohtuistungi protokoll 01:09:29). Kohus on täiendavalt selgitanud, et, kui hageja töötajad tööd ei tee, siis see on hageja organisatsioonisisene probleem (kohtuistungi protokoll 01:10:37).

2-20-10223 et neid ei ole võimalik enam kinni tõmmata. Seega on kostja ustega seotud puuduseid piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kostja kirjeldustest on täpselt aru saada, milliste ustega probleem on (s.o urulooagi osakonna kabineti- ja palatiustega) ja milles konkreetne probleem seisneb (s.o ukselingid tulevad ära ja uksed on vajunud). Kostjal puudus kohustus hagejale üksikasjalikumalt ustega seotud puuduseid kirjeldada. Kohus on 12.10.2022 kohtuistungil palunud hagejal selgitada, kas hagejal on esitada tõendeid, et uksed on korda tehtud, mille peale selgitas hageja esindaja, et ei ole, kuid hageja ei ole näinud ka ühtegi tõendit, kus kostja oleks tõendanud, et hageja poolt tehtud töö ei sobinud ja ta on lasknud selle ümber teha (12.10.2022 kohtuistungi protokoll 01:13:41 - 01:13:52).

2-20-10223 Vaegtööd

2-20-10223 Kokku nõuab hageja kostjalt vaegtööde teostamise eest selleks kinni peetud summade arvelt väljamakset 5 746.80 + 5 280 = 11 026.80 eurot (koos käibemaksuga). Hageja leiab, et nimetatud summa on muutunud sissenõutavaks alates 30.05.2020.

2-20-10223 Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd hageja ise kinnitab, et tal on enamus vaegtöid likvideerimata, puudub kostjal kohustus osaliselt väidetavalt likvideeritud vaegtöid vastu võtta. Seoses tööde vastuvõtukohustuse puudumisega, ei ole sissenõutavaks muutunud ka vastav hageja tasunõue (VÕS § 637 lg 4).

2-20-10223 Kohus selgitab, et OÜ Xxx kirja näol ei ole tegemist ka asjatundjaarvamusega, sest tõendamata on selle isiku eriteadmised. Kohus leiab, et lepingu rikkumise aspektist ei ole oluline üksnes süsteemi toimimine, vaid ka süsteemi kui teostatud töö osa vastavus ehitusprojekti nõuetele. Ehitusprojekt oli lepingu dokumendiks. Töö vastab nõuetele, kui see on kooskõlas lepinguga, sh ka lepingus viidatud projektiga. Kohtu hinnangul on asjakohane kostja poolt välja toodud näide, et kui näiteks pooled on kokku leppinud kivikatuse ehitamises ja töövõtja ehitab hoopis eterniidist katuse, siis vaatamata sellele, et ka eterniidist katus peab vett, et vasta eterniidist katus selle näite puhul lepingu tingimustele. Kohtu hinnangul hageja poolt hilisemas kirjavahetuses kostjale tehtud etteheited tööprojekti mitteesitamise kohta on ebaõiged, kuivõrd tööprojekti koostamine oli hageja kohustuseks (Tehnilise kirjelduse punkt 3.7.10, 02.10.2020 kostja vastuse lisa 2).

2-20-10223 vajalikku ventilatsiooni mõõdistust ega süsteemi tasakaalustamist. Nimetatud mõõdistuse vajalikkus ja vastava protokolli koostamise kohustus tulenes hagejale EhS § 15 lg 3 punktist 5 ja Tehnilise kirjelduse punktist 3.1. Ilma vastavat mõõdistus teostamata ei ole võimalik väita, et ehitusprojektis ettenähtud õhuvahetuse nõuded on täidetud. Nimetatud töö kuluks on 1 300 eurot + käibemaks, mida tõendab xxx OÜ vastav hinnapakkumine (02.10.2020 kostja lisa 5). Kostja nõuab hagejalt ka selle kulu 1 300 eurot hüvitamist VÕS § 115 alusel, sest nimetatud tegevused kuulusid ventilatsiooniga seotud vaegtööde juurde, mille hageja on jätnud teostamata. Kokku nõuab kostja hagejalt 28 927.73 euro hüvitamist

2-20-10223 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ MEe Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.