Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Osaühingu Dalton vastu võla nõudes
Hagihind
70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490, aadress: Estonia pst 9, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: E A (e-post: xxx) Kostja: Osaühing Dalton Kinnisvara (registrikood: 10303397, aadress: Asunduse tn, 15-25, Tallinn) Kostja seaduslik esindaja: T T (e-post: xxx) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt Osaühing Dalton Kinnisvara hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus summas 70 eurot, millest on leppetrahvi võlgnevus 30 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt Osaühing Dalton Kinnisvara hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 175 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (175 eurot) tuleb kostjal Osaühing Dalton Kinnisvara tasuda hagejale Osaühing EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-21-128963 avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 14.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 15.09.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 04.10.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Osaühing Dalton Kinnisvara esitas 04.10.2021 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 18.10.2021 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 04.11.2021 Harju Maakohtule hagi Osaühing Dalton Kinnisvara vastu leppetrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulude 40 eurot nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 09.11.2021 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses (kirjalikus menetluses).
3.Hageja tõi hagiavalduses esile järgmised asjaolud: Kostja oli xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajahetkel 18.10.2018 oli Sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale Aia 7, leppetrahvinumber 0781 8101 8161 4251, maksetähtaeg 01.11.2018; Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimisalal Sõiduki armatuurlaual ei esinenud parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. See tähendab, et sõiduki eest oli parkimistasu jäetud tasumata. EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõudele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud
4.Osaühing Dalton Kinnisvara (kostja) esitas 14.11.2021 e-kirjaga vastuse hagiavaldusele, milles ei tunnista tema vastu esitatud nõuet ning tõi esile, et tegemist on ulmelise nõudega, mida kostja ei ole kunagi saanud.
5.Kohus jättis 24.11.2021 kostja hagivastuse käiguta ning kohustas kostjat esitama korrektne hagivastus. Kohus pikendas algset puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 17.12.2021. kostja tähtaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud 24.01.2022 teatas kostja telefonikõnes, et on nõus kirjaliku menetlusega ning palub arvestada enda selgitustega.
6.03.10.2022 esitas kostja seaduslik esindaja oma seisukoha e-kirjana, tuues välja järgmist: See sõiduk on juba ammu võõrandatud. Ühtegi trahviteadet pole me kojamehe vahelt samuti leidnud, kuna autot kasutas vanasti kostja seaduslik esindaja ise. Juhul kui kostja seaduslik esindaja oleks trahviteate varem kätte saanud, oleks ta sellele juba ammu vastanud, ara tasunud või vaidlustanud. Summa ei ole ju suur aga asi on põhimõtteline, kui pole trahvi saanud, siis aastaid hiljem ei saa seda ka nõuda!
2-21-128963 Kostja seaduslik esindaja ei ole seadust rikkunud ja leiab, et 5 aastat hiljem sellist nõuet esitada on liiga pikk aeg.
7.25.10.2022 esitas hageja seisukoha kostja 03.10.2022 hagivastusele, tuues välja, et vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal (ehk hagejal) õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Kostja ei ole tõendanud antud juhul vastupidist.
8.Kohus selgitas 02.11.2022 pooltele tõendamiskoormist ning andis võimaluse lõplike seisukohtade esitamiseks. Pooled täiendavaid seisukohti ning kohtule kompromissi kinnitamiseks ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja oli xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja perioodil 29.05.2014 - 21.08.2019. Nimetatud sõiduk pargiti 18.10.2018 hageja opereeritavale parkimisalale. Kostja pole esile toonud, ega tõendanud, et nimetatud sõiduk oli võõrandatud ning kostja ei olnud selle omanik/vastutav asutaja 18.10.2018.
12.Kohus selgitab, et parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohtupraktikas on selliste vaidluste puhul lähtutud eeldusest, et sõidukit kasutab omanik või vastutav kasutaja (kes ka on eelduslikult sõidukit parkinud), kuid omanikul/vastutaval kasutajal on võimalik tõendada, et sõidukit kasutas kolmas isik. Eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks kauem kui kuus kuud, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul, mis on tavapäraselt kolm aastat (Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-116867). Seega ei ole asjakohane kostja väide selle kohta, et ta ei ole kindel, kes leppetrahvides märgitud aegadel sõidukit kasutas, kuna sõidukit kasutasid ka kolmandad isikud. Kui kostjal teadmised kasutajatest puuduvad, siis vastutab kohtu hinnangul sõiduki omanik/vastutav kasutaja ise. Isegi juhul, kui sõidukit kasutas kolmas isik, siis
2-21-128963 ei vabastataks see kostjat üürilepingu rikkumisest tulenevast leppetrahvi nõude tasumise kohustusest. Andmete puudumisel jääks kolmanda isiku poolt põhjustatud rikkumisest tingitud kulud kostja enda kanda.
13.Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 50 eurot. Hageja on määranud kostjale 1 leppetrahvi summas 30 eurot. Kostja on esitanud vastuväite, et kostja pole olnud teadlik talle tehtud trahvist ning hageja on viivitanud liialt kostjale nõude esitamisega.
14.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
15.Hagile lisatud piltidest nähtub, et leppetrahvinõue on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Hageja esitas kostjale vaidlusaluse leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millal saatis hageja kostjale nõudekirja.
16.Täiendavalt juhib kohus kostja tähelepanu asjaolule, et hagiavaldusele lisatud fotodest nähtub, et kostja on fikseerinud parkimise alguse parkimiskellaga. Parkla tingimustest ei nähtu parkimiskellaga fikseeritud aeg, mille jooksul oleks kostjal võimalik olnud antud parklas sõidukit parkida parkimistasu maksmata. Parkimise eest tuli tasu maksta esimesest minutist alates.
17.Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvide tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 30 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvi eest 30 eurot.
18.Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale nõudekirja kostja äriregistrisse kantud e-posti aadressile xxx, mis oli kehtiv elektronposti aadress äriregistri järgi meeletuletuskirja saatmise hetkel 26.04.2021.
19.Kohus selgitab, et eraõiguslike juriidiliste isikute korral on TsÜS § 31 lg 1 järgi seaduslikuks esindajaks juriidilise isiku juhatus, kelleks antud juhul on kostja Osaühing Dalton Kinnisvara puhul 18.11.2018 olnud I J ja T T. Lisaks vastavalt ÄS § 64 p-le 2 kantakse registrikaardile ettevõtja või ühingu asukoht ja aadress ning elektronposti aadress, milline kostja Osaühing Dalton Kinnisvara puhul on märgitud 26.04.2021 seisuga xxx. TsÜS § 69 lg 2 mõttes on e-kiri on jõudnud
2-21-128963 saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (tsiviilasjas nr 2-15-6538 tehtud Riigikohtu otsuse p-d 14 jj). Vastavalt eeltoodule saab kohus asuda seisukohale, et kuivõrd hageja on tõendanud meeldetuletuskirja saatmist e-postiaadressile xxx, mis aga ei kattu äriregistris esitatud kostja elektronpostiaadressiga, ei ole tõendatud, et nõudekiri oli kostjale enne käesolevat kohtumenetlust kätte toimetatud.
20.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 40 eurot hüvitamist. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringutega ning kirjaliku meeldetuletuskirja saatmisega kostjale. VÕS § 1131 lg 1 järgi, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja väljastas leppetrahvi 18.10.2018 ning leppetrahv tuli tasuda hiljemalt 01.11.2018, mistõttu muutus leppetrahv alates 02.11.2018 sissenõutavaks ning kostja oli alates 02.11.2018 oma kohustuse täitmisega viivituses. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale kohtueelselt saatnud 26.04.2021 meeldetuletuskirja e-postiaadressile, mis ei ole kostja äriregistrijärgne e-posti aadress. Seega hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirja saatmist kostjale.
21.Kohtu hinnangul on hoolimata asjaolust, et kostjale täiendavalt saadetud nõudekiri edastati mittekohasele e-postiaadressile hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, lähtuvalt VÕS § 1131 lg-st 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kindlaksmääratud summas 40 eurot olukorras, kus võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult tasumisega viivitamise korral viivist. Asjaolu, et võlausaldaja ei ole käesolevas hagis võlgniku vastu viivisenõuet esitanud, ei väära selle esitamise õigust. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja nõue VÕS § 1131 lg 1 alusel kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 40 eurot, on põhjendatud. Menetluskulud
22.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
23.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja jäi edasistes seisukohtades hagiavalduses toodud menetluskulude nõude juurde, paludes menetluskuludena kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses esitatud avaldustelt tasutud riigilõiv kogusummas 75 eurot ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu. Kostja pole hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas seisukohta esitanud.
24.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise nõue on põhjendatud vastavalt TsMS § 4842.
25.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulud tunnitasumääraga 80.-/h+km 2h ulatuses kokku summas 160 eurot+km. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on põhjendatud.
26.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta
2-21-128963 (Riigikohtu 03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole esitanud kinnitust, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus menetluskulud hageja kasuks välja käibemaksuta.
27.Hageja on välja toonud, et on kandnud menetluskulusid õigusabile menetluses kokku 2h ulatuses seonduvalt kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitega tutvumisega, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumisega. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud ülepaisutatud, võttes arvesse, et tegemist on nn tüüphagiga ja hagejal on professionaalne õigusabi osutaja. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabikulud 1h ehk 80 euro ulatuses.
28.Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 175 eurot.
29.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (175 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.