Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2022, Rapla Tsiviilasja number 2-21-7212 Tsiviilasi O H hagi M R vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 978,30 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja O H (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx xxx x, xxxx, e-post:); hageja lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann (Viru Platsi Õigusbüroo OÜ, Gansiori 3-20, Tallinn, e-post: [email protected]); kostja M R (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxxxxx vald, e-post:); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti (AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ, e-post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 10.11.2022 Resolutsioon 1.Välja mõista M R võlgnevus 874 eurot ja viivis 17,95 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt 694 eurot alates 06.05.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras O H kasuks. 2.Jätta O H menetluskulud M R kanda. 3.Jätta M R menetluskulud tema enda kanda. 4.Välja mõista M R menetluskulud 1092,65 eurot O H kasuks. 5.Välja mõista M R viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras O H kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks: 1) hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud 880 (kaheksasada kaheksakümmend) eurot põhivõlga ja 27,9 eurot viivist; 2) hagi esitamisele järgnevast päevast arvates viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõla 880 euro jäägilt kuni selle täieliku tasumiseni; 3) jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista need hageja kasuks välja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tähtaegselt tasumata menetluskuludele lisanduva viivisega arvates hagi esitamisele järgnevast päevast. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2.Hagi kohaselt 22.11.2019 sõlmisid pooled ostu-müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs kostjale sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport (reg nr xxxxxx, VIN kood: xxxxxxxxxxxxxxxxx). Sõiduki ostuhinnaks lepiti kokku 2900 eurot ning selle tasumine lepiti kokku ositi 200 euro suuruste maksetega, mis tuli tasuda iga kuu 06. kuupäevaks. Esimene makse tuli seega teha 06.12.2019 ja viimane makse 14 kuud hiljem. Lepingust tulenevalt tasus kostja hagejale osamakseid 200 eurot kuus. Samas tehti ka seda viivitusega. Seni viimane osamakse laekus hageja pangakontole 04.12.2020 – seega kokku on kostja poolt tasutud summa 2206 eurot, millest kuus eurot moodustas hagejale laekunud trahv seoses kostja poolt hageja nimele registreeritud sõiduki kasutamisega. Tasumata ostuhinna osa on seega 700 eurot. 3.Kostja ei ole nõus maksma hagejale müügihinna osa summas 700 eurot, kuna sõidukil ilmnesid pärast selle otsese valduse müüja poolt ostjale üleandmist olulised varjatud puudused (jahutussüsteemi rikked ja vedeliku väljavool; jahutussüsteemi voolikute ja ülekandetorude lagunemine; akumulaatori laadimisvõimetus; sõiduki esiosa plekk-katete ja üksikagregaatide, sõlmede, seadmete lagunemine; sõiduki kerel ulatuslike varjatud roostekahjustuste ilmnemine; kuid mitte ainult), millest müüja ei olnud ostjat müügitehingu eelselt ega ka selle sõlmimisel informeerinud. Hageja on märkinud, et ostusummale lisandub trahv summas 6 eurot seoses kostja poolt hageja nimele registreeritud sõiduki kasutamisega. 20.12.2020 saatis hageja kostjale sõnumi, milles teatas, et 6 eurot on auto kindlustusmakse, mitte sõiduki ostusumma osamakse. Seega on hageja esitatud väide trahvi kohta vastuolus tema enda varasemalt esitatud seisukohaga. Lisaks ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, millest tuleneb selle summa tasumise kohustus kostjal. Hageja käsitlus kostja pahausksest käitumisest põhjusel, et kostja informeeris hagejat õigeaegselt sõiduki varjatud puudustest, on täielikult väär ja kostjat solvav. Sõiduki puudustest informeeris kostja hagejat e-kirjaliselt, kui ka telefonitsi pärast seda, kui need ilmnesid. Kostja poolt hageja informeerimine sõidukil ilmnenud puudustest on fikseeritud
ka hageja ja kostja vahelises sõnumivahetuses. Kostja palus hagejalt füüsilist ja materiaalset abi sõiduki puuduste kõrvaldamiseks (müüja kulul) põhjustel, et hageja (kes juhtis samas sõidukite remondiks sobivat töökoda ning selleks vajalikke materjale, töövahendeid ja remonditööjõudu) ei informeerinud kostjat sõiduki müügitehingu sõlmimisel selle olulistest varjatud puudustest. Kostja ei ole sõidukite müügi ega remondi valdkonnas tegutsev isik, kes osanuks märgata sõidukil esinenud olulisi puudusi. Kostja märgib, et tal puudus enne hagejaga müügilepingu sõlmimist informatsioon, et sõiduk oleks osalenud (liiklus)avariides, nagu see ilmnes sõiduki remontimisel OÜ Pleku poolt. Hageja on märkinud hagiavalduses sõiduki VIN-koodi, kuid ei ole seda faktiväidet millegagi tõendanud. Käesolevale vastusele lisatud sõiduki registritunnistusest nähtuvalt ei ole sõidukil loetavat VIN-koodi. Võttes arvesse, et hageja lükkas tagasi kostja nõuded kõrvaldada sõidukil pärast müügitehingut ilmnenud varjatud puudused, s. o teha omal kulul asjakohased remonttööd, siis oli kostja sunnitud laskma kõrvaldada kõnesolevad puudused teistel töövõtjatel oma kulul, millised moodustavad remonditööde maksumuse näol kokku: 1 162,22 eurot. Kostja leiab eeltoodud faktilistele asjaoludele tuginedes, et hageja on tekitanud kostjale otsest varalist kahju ja kostjal on õigus hageja nõue tasaarvestada sõidukil teostatud remonditööde eest tasutud summaga. Kostja esitas hagejale tasaarvestusavalduse 11.02.2021. 4.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 5.Ostu-müügilepingust 22.11.2019 nähtub, et kostja ostis hagejalt sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport, reg nr xxxxxx, Vin kood xxxxxxxxxxxxxxxxx, 2900 euro eest. Tagasimakse toimus osamaksetena 200 eurot kuus. Kui ostja ei ole tasunud vähemalt kuu vältel õigeks tähtajaks lepingus kokkulepitud summat, siis on müüjal õigus sõiduk tagasi võtta. Sõiduki ümberkirjutamine toimub peale viimase osamakse laekumist. 6.Hageja konto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud müügilepingu alusel hagejale alates 03.01.2020 kuni 04.12.2020 2206 eurot. 7.Hageja leiab, et kostjal o n tasumata ostu-müügilepingu alusel veel 700 eurot. Kostja ei ole nõus maksma hagejale müügihinna osa summas 700 eurot, kuna sõidukil ilmnesid pärast selle otsese valduse müüja poolt ostjale üleandmist olulised varjatud puudused. 8.Kostja e-kirjast 20.12.2020 kell 14.13 hagejale nähtub, et „diil oli, et kostja saab aasta ilma remondita sõita, aga kulud olid: jahutusvedeliku uued torud ja tööd, esiotsa osad kokku 1155 eurot. Kui Sa näole ei andnud, panin siia kirja, et mingit joru a-la ma pole 2206-gi maksnud enam ei oleks! Loodetavasti ei ole sul pretensiooni, et ma peaks sulle veel 200 maksma? Loodetavasti on asi sellega ühelpool“. Hageja e-kirjast 20.12.2020 kell 14.22 nähtub, et „tänaseks olid sa tasunud 2206 eurot. Lepingus auto hinnaks oleme kokku leppinud 2900 eurot. Hetkeseisuga oled mulle veel võlgu 694 eurot“. Kostja e-kirjast 20.12.2020 kell 14.53 nähtub, et „sa tahad siis auto eest, millega ei saanud aastati sõita 2900 eurot, mille plekksepp tahtis romulasse viia ja mille remondi eest ma olen juba maksnud 1150 eurot? Meil oli kokkulepe, et ma maksan 12 kuud iga kuu 200 eurot. Kui lepingus on 2900, siis see on minu tähelepanematus ja viga, et ma alla kirjutasin, sest sellisest hinnast ei olnud kordagi juttu“. Hageja e-kirjast 20.12.2020 kell 14.55 kostjale nähtub, et „kui täpne olla, siis mitte 2206 vaid 2200 ja sedasi oled hoopis 700 võlgu, 6 eurot oli auto kindlustus, mitte auto osamaks. Algusest peale on auto hind olnud 2900 eurot. Ja sa teadsid väga hästi mida sa ostad ja kuhu sa alla kirjutasid, selgelt
kõik kirjas. Mingit aastaajalist kokkulepet pole meil sinuga olnud“. Kostja e-kirjast 20.12.2020 kell 15.15 nähtub, et „ma otsin oma lepingu ka üles, sest numbrist 2900 ei tea ma midagi. Minu viga, sest ma usaldan inimesi ja suulisi kokkuleppeid ja ma tean kindlalt, et me leppisime kokku 12 kuud ja iga kuu 200, sest sa tahtsid 2000 kohe saada, aga järelmaksuna sobis see variant, sellest sa ei tea ka midagi? Ehk 400 intressidena ja ma venitan selle autoga aasta ära, ilma midagi juurde ladumata“. Hageja e-kirjast 21.12.2020 kell 14.26 kostjale nähtub, et „ mina ei muuda ka, kui meil oli kokku lepitud nii nagu leping on, siis mina ei tagane enda seisukohast“. Kostja e-kirjast 22.12.2020 kell 19.02 hagejale nähtub, et „kui sa mu kõnedele ei vasta ja minuga kokku ei taha saada, et midagi kokku leppida, siis ma toon selle auto sulle tagasi ning tahan saada 2200 + 1000 remondiraha su käest. Sa müüsid auto, mille nina oli kokku needitud ja kukkus eest ära ning sul on veel julgust mult raha nõuda“. Hageja e-kirjast 22.12.2020 kell 19.07 kostjale nähtub, et „ma pole ühtki kõne saanud, millele ma pole vastanud. Pole mina vältinud sinuga kokkusaamist. Võid auto tagasi tuua, raha sa ei saa, leping oli 2900 eurot auto hind ja aasta lõpuks lubasid tasuda. Mina müüsin sulle kasutatud auto, mille võtsid algselt veel testsõiduks veendumaks, et sobib. Misjärel astusime lepingusse. Pole minu mure, et sa lepingut ei loe või ei lugenud. Tänaseks oled sa mulle tasumata jätnud enam kui kahe kuu raha, mis tähendab, et mul on õigus auto sinult tagasi võtta“. Kostja e-kirjast 22.12.2020 kell19.19 hagejale nähtub, et „ma helistasin sulle ja ütlesin, et tule mu töö juurest läbi, ma räägin mis autoga lahti oli ja mis teeme. Sa ei tulnud. Eile helistasin, sa ei ole tagasi helistanud. Mina ostsin auto heauskselt ja ei teadnud, et sellel nina eest ära kukub. Hea, et ma surma ei saanud. Leping ei kehti enam, sest kaup ei olnud see, mille ma ostsin“. Hageja e-kirjast 22.12.2020 kell 19.27 kostjale nähtub, et „mina pole sinult kõnet saanud eile. Varasemalt sa tõesti helistasid ja ma ei saanud aega tulla. Leping kehtib tänini. See, et sa aasta aega hiljem hakkad midagi tegema, ei ole minu mure. Seda oleks pidanud kontrollima varem. Mina pole neid vigasid varajanud ega polnud ka nendest teadlik“. Kostja e-kirjast 12.01.2021 oma esindajale H.O nähtub, et „eelmise aasta novembris sai tema eelmise auto aeg otsa ning tuttavaga rääkides selgus, et tal just üks vana auto saadaval. Kostja siis pakkus, et vana risu küll, aga tal on vaja tööl käia ja kui hageja on nõus, et kostja maksab aasta aega iga kuu 200 eurot, saab hageja oma võla tagasi ja kostjale jääb maale traktor, millega saab puid vedada. Oktoobri lõpus - novembri alguses jooksis autost kogu jahutusvedelik välja. Kostja helistas hagejale, et kas ta saab kuidagi aidata, kuid hageja ei aidanud. Nädala oli kostja autota ja lasi autole panna uued voolikud ja torud, sest need olid läbi roostetanud. Järgmisena läks rivist välja aku ning seetõttu tuli uus aku osta. Novembri lõpus vajus auto nina ära. Auto esiosa oli täiesti läbi roostetanud, erinevatest juppidest kokku needitud. Autol parandati selle esiosa ära“. 9.Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et pooled sõlmisid auto ostu-müügilepingu järelmaksuga. Hageja tegi selle auto korda. Eelnevalt sõitis kostja autoga kaks nädalat, et sellega tutvuda. Auto läbis enne kostja valdusesse minekut ülevaatuse. Hageja auto eelnevat olukorda ei teadnud. Pooled vaatasid auto koos üle. Peale kahenädalast testsõitu kostja väitis, et auto sobib talle. Kindlustuse pidi kostja tasuma, kuna tema kasutas autot. Hageja tasus trahvi selle eest, et kostja sõitis autoga, omamata kohustuslikku liikluskindlustust. Hageja ei tea auto varjatud puudustest midagi. Auto väljalaskeaasta on 1989. Poolte vahel algas vaidlus auto hinna üle. Mis autoga juhtus, seda hageja ei tea. Hageja ei tea, mis olukorras kostja autot kasutas, kas linnas või metsas või veel ekstreemsemates oludes. Vead autol hakkasid ilmnema siis, kuid aasta müügist hakkas täis saama. Võib olla oli nii, et kostja soovis osta autot, mis peaks vastu ühe aasta. Hageja ei mäleta sellist kokkulepet. Enne ülevaatusele minekut parandas hageja autol generaatorit, generaatori rihma ja väiksemaid puudusi. Hageja ei teadnud, et autoga on enne mingi avarii juhtunud. Kostja mainis hagejale auto vigu siis, kui makse jäi toppama. Kostja toodud vead autol võivad tekkida sellises vanuses autol. Kostja helistas hagejale ja palus abi auto puuduste kõrvaldamiseks. Hageja sellega ei nõustunud.
10.Kostja vande all antud ütlustest nähtub, et tal oli töölkäimiseks autot vaja ja hageja arvas, et selle autoga saab aasta või paar kindlasti sõita. Autoga sai kostja sõita peaaegu aasta või vähem kui aasta. Ükskord hommikul tööle sõites auto lagunes ära, so plekid ja asjad kukkusid stangel eest ära. Töökojas ütles plekksepp, et auto on nii läbi roostetanud, et ta peaks selle vanarauda viima. Kostjal oli autot vaja ja lasi selle ära parandada. Mõni makse oli veel maksmata ja kuna remont oli kallis, tahtis kostja hagejaga saada kokkuleppele, et saaks viimase makse ära jätta. Kostja leiab, et ta oleks pidanud saama autoga sõita aasta aega, kuni maksed on tehtud. Pärast on auto kostja oma ja tema vastutusel. Ostes oli auto vana ja kulunud. Ostes ei kontrollitud auto osi, mis ei olnud nähtaval. Auto lagunes tegelikult kaks korda. Poole aasta pärast olid probleemid piduritega. Ka siis pöördus kostja hageja poole, et kas saaks puudused korda teha. Hagejat see ei huvitanud. Teisel korral kostja hagejalt abi ei küsinud. Autoremonditöökojast sai kostja kuludokumendid. Kostja on kõigi tööde eest tasunud. Kostja on tasunud remondi eest sularahaarvega. Täna ei ole sellel auto ülevaatus tehtud. Sellel autol ei ole enam võimalik ülevaatust teha. Auto läbisõit ostuhetkel oli 200 000 ja 300 000 km vahel. 11.Registreerimistunnistusest nähtub, et Mitsubishi Pajero Sport reg nr xxxxxx esmane registreerimine toimus 2001. Tunnistusel on märge, et VIN-kood on mittestandardne: remarkeeritud. 12.AM Auto OÜ sularahaarvest nr 213 01.12.20202 nähtub, et kostja tasus sularahas Mitsubishi Pajero remondi eest 152,22 eurot. Arvest nähtub, et remonti vajasid jahutussüsteemi torustik. Japmaastur OÜ arvest nr 20384A 12.12.20202 nähtub, et kostja on tasunud sularahas 12.12.2020 450 eurot. Arvest nähtub, et parandamist vajasid Mitsubishi Pajero esipaneel, esitiib, esituli, klaasipesupaak, tiivalaiend, esistange. Pleku OÜ sõidukiremondi eelkalkulatsioonist 09.12.2020 nähtub, et Mitsubishi Pajero remonditööde maksumus on 560 eurot. 13.Kohus leiab, et kostja on vande all tõendanud, et pooled leppisid sõiduki Mitsubishi ostumüügilepingu sõlmimisel kokku, et auto peab vastu pidama ühe aasta ilma, et kostja peaks auto remontimiseks rahalisi vahendeid kulutama. Hageja kinnitas vande all, et ta ei mäleta sellist kokkulepet. Kuna hageja ei eitanud kokkuleppe sõlmimist kategooriliselt, siis kohus on veendunud, et kostja väide on tõene. Lisaks kinnitab hageja väite tõesust tema e-kiri 20.12.2020 kell 14.13, milles kostja väidab samuti, et „diil oli, et saan aasta ilma remondita sõita“. Eeltoodu alusel loeb kohus kostja vande all antud ütlused, et pooled leppisid sõiduki Mitsubishi ostumüügilepingu sõlmimisel kokku, et auto peab vastu pidama ühe aasta ilma, et kostja peaks auto remontimiseks rahalisi vahendeid kulutama, usaldusväärseks tõendiks. 14.Ostu-müügilepingu 22.11.2019 kohaselt anti kostjale sõiduki otsene valdus üle 22.11.2019. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et ajaperioodil alates 22.11.2019 kuni 21.11.2020 pidi seega kostja saama autoga remondivabalt sõita. 15.VÕS 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kohtuistungil kohus tuvastas, et kostja nõustus ostma, eelnevalt kasutades kahenädalast testperioodi, kasutatud sõiduki, mis oli vana ja risu, väljalaskeaastaga 2001, läbisõiduga u 250 000 km, kuid mis pidi vastu pidama remontimata ühe aasta. Kogu e-kirjavahetus poolte vahel ja kostja ning kostja esindaja vahel toimus detsembris 2020 ja jaanuaris 2021. Kõik kostja esitatud arved on väljastatud detsembris
2020, s.o samuti peale 21.11.2020. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tuvastamist ostumüügilepinguga, poolte vande all antud ütlustega, e-kirjadega ja remondiarvetega, et sõiduk Mitsubishi Pajero Sport vastavalt poolte kokkuleppele pidas vastu remontimata ühe aasta. Seega on kostja tõendanud, et kõik sõiduki vigastused tekkisid peale ühe aasta möödumist kostja poolt auto otsese valduse saamisest. Kohus nõustub hagejaga, et alles kohtuistungil esmakordselt kostja väljatoodud asjaolud selle kohta, et autol tekkisid vigastused poole aasta möödudes, tuleb jätta tähelepanuta, kuna eelmenetluses nimetatud asjaolule kostja tuginenud ei ole. Küll aga ei nõustu kohus hagejaga, et kostja esitatud arved ei ole usaldusväärsed tõendid. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 sätestab, et raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 2 sätestab, et kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: toimumisaeg; majandusliku sisu ja kirjelduse; arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 5 sätestab, et algdokument peab olema masintöödeldav. Algdokument võib olla muus püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui see tuleneb õigusaktist või kui tehingupoolel ei ole masintöödeldava algdokumendi käitlemise võimalust ja selle võimaluse loomine nõuab temalt ebaproportsionaalselt suuri kulutusi või pingutusi. Raamatupidamise seaduse § 71 lg 1 sätestab, et masintöödeldava algdokumendi vorming ja esitamise tingimused lepitakse kokku tehingupartnerite vahel, kui seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust, et kostja esitatud arved ei ole allkirjastatud, kuna see on üldteada olev asjaolu, et igapäevaelus kokkuleppe olemasolul arveid ei allkirjastata, kuid vaatamata sellele on need tõendiks tõendamaks tehingu toimumise asjaolusid. VÕS § 91 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse võib täita sularahas. Seega kostja esitatud sularahaarved on usaldusväärsed tõendid, sest sularahas arveldamine on seadusega lubatud. 16.Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendamist leidnud, et kostja ostis sõiduki sellises seisundis nagu see on, kuid mis pidi vastu pidama remontimata ühe aasta. Sõiduk oli äsja läbinud tehnilise ülevaatuse. Kostja oli sõiduki enne ostmist üle vaadanud. Kostja sõitis autoga peale otsese valduse saamist ühe aasta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et sõiduki Mitsubishi tehniline olukord selle üleandmise hetkel, s.o 22.11.2019, vastas poolte kokkuleppele ning tõendamist ei ole leidnud, et sõidukil olid selle üleandmise hetkel puudused, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu autoga liikluses osaleda. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Antud juhul olid pooled sõlminud erikokkuleppe, et sõiduk antakse üle sellises seisundis, et sõiduk ei vaja remonti ühe aasta jooksul, arvates 22.11.2019. Kuna sõiduk pidas vastu remontimata ühe aasta, siis vastas sõiduk lepingus kokkulepitud kvaliteedile. Kostja sõitis autoga ühe aasta, seega puudusid sõidukil selle kasutamist välistavad omadused juba selle üleandmise ajal. Sõiduk oli selle üleandmise hetkel eesmärgipäraselt kasutatav. Asjaolu, et kasutatud auto vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, ei kujuta veel iseenesest lepingutingimustele mittevastavust eeldusel, et remondivajadust põhjustavad puudused on sellises vanuses sõiduki puhul tavalised. Puudused, mis asja eesmärgipärast kasutamist iseenesest ei välista, nt müüdud sõidukil esinevad roostevõi avariikahjustused, ei kujuta endast lepingutingimustele mittevastavusi VÕS § 217 lg 2 p 2 tähenduses. Seega ainuüksi avariis osalemine ei kujuta endast lepingutingimustele mittevastavust, sest avariis osalemine ning selle tagajärgede kõrvaldamine ei ole kasutatud sõiduki puhul ebatavalised. Eesmärgipärast kasutamist ei välista ka müüdud sõidukil esinevad roostekahjustused. Seega isegi, kui sõidukil Mitsubishi esinesid kostjale üleandmise hetkel
kostja viidatud mittenähtavad rooste- ja avariikahjustused, siis need ei takistanud kostjal sõidukit teeliikluses eesmärgipäraselt kasutamast. Kohus leiab poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel, et 19 aastat liikluses osalenud, u 250 000 km läbinud, nähtavalt vanaks ja risuks muutunud sõiduki puhul ei ole peale aastast intensiivset kasutamist kostja toodud tehnilised puudused midagi ebatavalist. Vastavalt pooltevahelisele erikokkuleppele sõiduki kvaliteedi osas, ei saanud olla kostjal ootust, et sõidukil säilivad eesmärgipärast kasutamist võimaldavad omadused üle ühe aasta sõiduki otsese valduse saamisest. Asjas ei oma mingit tähtsust, et sõiduk kostja sõnul enam peale remonti ülevaatust ei läbiks, sest, arvestades tsiviilasjas kogutud tõendeid, oli see asjaolu kostjale juba sõiduki valduse üleandmise hetkel ette nähtav. 17.Kohus leiab, et sõiduk Mitsubishi Pajero vastas lepingutingimustele ning seega kostjal puudub seaduslik alus nõuda hagejalt sõiduki parandamiskulutuste hüvitamist summas 1 162,22 eurot VÕS § 222 lg 5 alusel. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et VÕS § 197 lg 1 eeldused ei ole täidetud, kuna hagejal puudub kohustus tasuda kostjale rahasumma, kuivõrd kostjal puudub seaduslik alus nõuda hagejalt sõiduki parandamiskulutuste tasumist. Seega ei ole hageja nõue lõppenud. 18.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Ostu-müügilepingu ja hageja konto väljavõttega on kohtuistungil tuvastamist leidnud, et kostja on tasunud hagejale 2206 eurot. Kostja kohustus tasuma 2900 eurot osamaksetena ning viimane osamakse tasumise tähtaeg oli hiljemalt 06.02.2021. Seega on kostja rikkunud ostu-müügilepingust tulenevat ostusumma maksmise kohustust. Kostjal on tasumata hagejale lepingu kohaselt 694 eurot. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud, et ta on tasunud 6 eurot trahvi kohustusliku liikluskindlustuseta sõidukiga sõitmise puhul. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista 694 eurot.
19.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS-i järgses määras ehk 8% aastas, kuivõrd lepingus ei ole kokkulepet kohalduvas viivisemääras. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 27,9 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 20.Viivisearvestus Kostja kohustus tasuma 2900 eurot osamaksetena, s.o 200 eurot igakuiselt iga kuu 06.ndaks kuupäevaks. Hageja taotleb sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates 05.11.2020. Kostja tasus ajaperioodil 04.01.2020 kuni 05.10.2020 2000 eurot. Kostja tasus 08.11.2020 100 eurot ja 04.12.2020 106 eurot. Viimane makse pidi laekuma 06.01.2021. Ajaperioodi 07.01.2020 kuni 05.05.2021 eest on viivis 17,949088 (694 x 0.021918%; 0,152110 x 118). Viivis kokku 17,95 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 17,95 eurot.
21.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata põhivõlgnevus summas 694 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue viivise, mis ei ole hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks kostjalt TsMS § 367 alusel. 22.VÕS § 115 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on 09.02.2011 otsuses ts asjas nr 3-2-1-138-10 p 29 leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Riigikohus leiab, et professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. 23.Arvega nr 2021081 loeb kohus tõendatuks, et hageja on M.R vaidluse tõttu kandnud õigusabiteenusega seotud kohtuväliseid kulusid summas 180 eurot koos käibemaksuga. Õigusabiteenuse osutaja on teinud olukorra kohtuväliseks lahendamiseks tööd 1,15 tundi keskmise tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et keskmine tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks), arvestades teenuse osutajate kogemusi ja kvalifikatsiooni, vastab turuhinnale. Käesolevas menetluses on hageja tõendanud sündmuste jada, mis päädis hageja õigusbüroo poole pöördumisega, kuna kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust. Kohus leiab, et eelkirjeldatu tõttu oli õigusbüroo poole pöördumine vajalik ja õigusabiteenuse osutaja kaasamisel on peetud kompromissiläbirääkimisi. Kõik esinduskulud on põhjustatud kostja tegevusest. Asjaolu, et kostja keeldus hageja nõudeid kohtuväliselt rahuldamast, ei muuda tehtud kulutusi asjatuks. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks tekitatud kahju 180 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 24.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid hageja menetluskulude jätmise hageja enda kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 26.Hageja palub välja mõista riigilõivu 175 eurot ning lepingulise esinduse kulud summas 888 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 13,13 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, sõidukulud Tallinn-Pärnu-Tallinn 256 km läbimiseks summas 29,65 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskuude suuruse peale vastuväiteid. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 175 eurot, hageja lepingulise esinduse kulud summas 888 eurot, sõidukulud 29,65 eurot ning viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.