Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud K. L. on esitanud Harju Maakohtule avalduse S. L. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusele lisatud pärimistunnistuse kohaselt on S. L. pärijateks ühe kahendiku (1⁄2) suuruses osas tema tütar K. L. ja ühe kahendiku (1⁄2) suuruses osas tema poeg K. L.. Pankrotiavaldusele lisatud pärandvara nimekirja kohaselt on pärandaja vara/õiguste väärtus kokku 5,71 eurot ning kohustuste maht summas 2653,27 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada S. L. pärandvara pankroti, kuivõrd pärandaja vara arvelt ei ole võimalik katta pärandaja kohustusi. Harju Maakohtu 04.10.2022 määrusega nimetati S. L. pärandvara ajutiseks halduriks Terje Eipre. 21.10.2022 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul arvestatav vara puudub, so võlgniku arveldusarvel on kokku 5,71 eurot, kuid kohustusi on võlgnikul 4692,80 euro ulatuses. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale infole tuginedes ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku tegevuses esialgu kuriteo tunnuseid. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks vähemalt 2000 eurot. Avaldaja ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 08.11.2022 määrusega tegi Harju Maakohus S. L. pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2000 eurot hiljemalt 18.11.2022 ning avaldas 08.11.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul arvestatav vara puudub, so võlgniku arveldusarvel on kokku 5,71 eurot, kuid kohustusi on võlgnikul 4692,80 euro ulatuses. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Kogutud andmete põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei esine. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, so pärandaja surm. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku pärandvara kanda.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (654:5) 130,80 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 10 tundi. Tunnitasu on summas 130,80 eurot, mis jääb halduri tasu ülemmäära piiresse. Haldur taotleb tasu summas 1805,04 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on ajutine haldur taotlenud tasu määramist kõrgemas määras, kui oleks sarnase pankrotimenetluse puhul tavapärane, arvestades muuhulgas käesolevalt kehtivat kohtupraktikat. Kohus, analüüsinud halduri poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud aega, pankrotimenetluse mahtu ja keerukust leiab, et mõistlikuks ajakuluks käesolevas pankrotimenetluses saab pidada 10 tundi halduri poolt taotletud tunnihinnaga 130,80 eurot. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1308 eurot (10 h x 130,80), millele lisandub käibemaks summas 261,60 eurot, kokku summas 1569,60 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr EEXXX AS-is SEB Pank. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks summas 130,80 eurot, kokku summas 784,80 eurot. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 10 tunni eest (alustatud pooltunde 20 x 33) 660 eurot. Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. Kuivõrd ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 654 eurot (lisandub käibemaks), mis on väiksemas ulatuses kui oleks tasu ettenähtud halduri poolt taotletud tundide ja 33 euro suuruse pooltunni tasu eest, määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 784,80 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu, mida menetlusabi ei kata, tuleb jätta võlgniku pärandvara kanda. Kohus määrab kanda hüvitamisele kuuluva ajutise pankrotihalduri tasu OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr EEXXX AS-is SEB Pank. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.