Järvak AS hagi TREV-2 Grupp AS vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 13 648,79 eurot. Hageja: Järvak AS (registrikood 10451318, asukoht Tehaste 10, Järvakandi alev, 79101 Kehtna vald, Raplamaa) Hageja esindajad: vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja advokaat Janne-Liisa Ottis (Advokaadibüroo DEM; Tartu mnt 83, 10115 Tallinn, e-post [email protected], [email protected]) Kostja: TREV-2 Grupp AS (registrikood 10047362, asukoht Teemeistri 2, 10916 Tallinn) Kostja esindajad: vandeadvokaat Raiko Lipstok ja vandeadvokaat Jüri-Karl Leppik (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co; Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn, epost [email protected], [email protected]) Kohtuistungil 12. oktoober 2022. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Järvak AS hagi TREV-2 Grupp AS vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Välja mõista TREV-2 Grupp AS-lt Järvak AS-i kasuks põhivõlgnevus summas 12 408 eurot.
Välja mõista TREV-2 Grupp AS-lt Järvak AS-i kasuks perioodi 31.10.2021. a kuni 09.12.2021. a eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 248,15 eurot.
4.Välja mõista TREV-2 Grupp AS-lt Järvak AS-i kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 12 408 eurot) alates 10.12.2021. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni määraga 0,05% päevas, kuid mitte rohkem kui 992,64 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta täies ulatuses TREV-2 Grupp AS-i kanda.
2.Välja mõista TREV-2 Grupp AS-ilt menetluskulud summas 3 135 eurot Järvak AS-i kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb TREV-2 Grupp AS-il tasuda Järvak AS-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 3 135 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 10.12.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid TREV-2 Grupp AS (edaspidi kostja) ja Järvak AS (edaspidi hageja), RAAM TRANSPORT OÜ (registrikood 10354880), JÄRVA VEOD OÜ (registrikood 11065853) ja MELKA AUTO OÜ (registrikood 10589519) 25.06.2021 veoteenuse osutamise raamlepingu (materjali vedu) nr 21/008 (edaspidi leping) (lisa 1). Lepingu alusel oli hageja kohustatud osutama kostjale teenust, mis hõlmas endas vedusid kostja objektidele (lepingu punkt 1.2.). Vastavalt osutatud teenusele ja lepingu punkti 4 alapunktidele esitas hageja kostjale 30.09.2021 arve nr 210589 summas 126 914,47 eurot (lisa 2). Arve maksetähtaeg oli 30.10.2021. 19.10.2021 edastas kostja hagejale kahju hüvitise nõude summas 13 528,00 eurot (lisa 3). Esitatud nõudeavalduses märkis kostja, et hageja on rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu punkte
5.6.ja 5.7. Lepingu punkt 5.6. sätestab, et „kui Vedaja rikub õigusaktidest tulenevaid kohustusi (nt ei järgi õigusaktidega veosele kehtestatud kaalu piirangut), on Kliendil õigus esitada Vedajale kahju hüvitamise nõue samas suuruses, kui Transpordiamet ja/või kolmas isik esitab Kliendile seoses Vedaja poolt õigusaktide rikkumisega (nt veetava koorma ülekaaluga) leppetrahvi ja/või kahju hüvitamise nõude“. Lepingu punkt 5.7. sätestab, et „Juhul kui tulenevalt Vedajast ja/või allvedajast tekib Kliendile kahju, on Vedaja kohustatud tekitatud kahju Kliendile hüvitama 14 päeva jooksul, alates Kliendilt vastavasisulise nõude saamisest“.
Hageja kostja poolt esitatud kahju hüvitise nõudega ei nõustunud ning esitas kostjale 25.10.2021 vastuse (lisa 4), milles selgitas, et lepingu punkti 5.4. alusel on kostja kohustatud isiklikult või kostja volitatud isiku vahendusel, sh nt ehitusobjektil viibiv omanikujärelevalve teostama veoste kaalumised. Nimetatud punktiga on välistatud hageja kohustus teostada veoste kaalumised. Hageja selgitas, et veoste koormaid faktiliselt ei kaalutud ning saatelehtedele ja elektroonilisse süsteemi märgiti veoste kaalud kostja karjääri töötaja (laadija) paljasõnalistele oletustele tuginedes – sellises kaalumise märkimises ei ole
pooled kokku leppinud lepingus ega ka suuliselt. Esitatud vastuses avaldas hageja täiendavalt, et kostjal puuduvad õiguslikud alused oma väidetavat kahju hüvitise nõuet tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu.
10.11.2021, ehk 10 päeva pärast arve nr 210589 maksetähtaja möödumist edastas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse nr T00303 summas 13 528,00 eurot (lisa 5). Samal päeval esitas kostja täiendavalt omapoolse seisukoha hageja 25.10.2021 vastusele (lisa 6), milles jäi kostja varasemalt avaldatud seisukohtade juurde ning esitas täiendavalt saatelehed veoste osas, mis teostati perioodil 13.09.2021-15.09.2021. Nimetatud saatelehtedega soovis kostja tõendada, et perioodil 13.09.2021-15.09.2021 rikkus hageja lepingut ning teostas veoseid ülekaaluga, mistõttu on kostja nõue hageja vastu õiguspärane. Hageja ei nõustunud kostja poolt 10.11.2021 esitatud seisukohaga, s.h saatelehtedega ning esitas kostjale omapoolse vastuse 22.11.2021 (lisa 7). Esitatud vastuses selgitas hageja, et kostja ei ole oma 10.11.2021 dokumendis käsitlenud asjaolu, et perioodil 13.09.2021-15.09.2021 teostatud veoste koormaid ei kaalutud kordagi. Kuivõrd veoseid ei kaalutud, ei ole võimalik tuvastada, kas ülekaaluga vedusid teostati või mitte. Koorma laadija hinnang, et koorem on näiteks täpselt 27t, mis ei tugine reaalsetele mõõtmistulemustele, ei ole adekvaatne ega anna kostjale seaduslikku alust nõuda hagejalt leppetrahvi. Täiendavalt selgitas hageja, et ta ei vaidlusta kostja nõuet summas 1 120,00 eurot, sest nimetatu puhul oli tegemist hageja alltöövõtja Raam Transport OÜ poolt teostatud ülekaaluga vedudega, mis oli kaalumise teel korrektselt tuvastatud.
Seega on kostja tasaarvestuse avaldus 12 408,00 euro osas alusetu ning hagejal on kostja vastu lepingu täitmise nõue samas summas (põhisumma). Kostja esitas oma väidetava nõude tõendamiseks saatelehed, kuhu olid märgitud kontrollimata (kaalumata) veoste kaalud. Kostja poolt esitatud saatelehed peavad kattuma hageja alltöövõtja valduses olevate saatelehtede koopiatega. Kostja karjäärist väljastatud saatelehed on kolmes eksemplaris. Saatelehe originaal on valget värvi. Valget värvi saatelehel all on kollane kopeer ja kollase all on lilla kopeer (viimased võivad olla ka vastupidi – sõltuvalt saatelehe pakist). Kui valgele saatelehele kirjutada siis kopeerub kogu kiri alumistele lehtedele. Reeglina jagunevad 3 saatelehte järgmiselt – originaal saateleht, ehk valget värvi jääb allkirja vastu kaubaväljastajale (käesolevas vaidluses kostjale); - kollast/lillalt värvi saatelehe kopeer jääb allkirja vastu vastuvõtjale (käesolevas vaidluses kostja esindjale); - kollast/lillalt värvi saatelehe kopeer jääb veost teostavale autojuhile arve aluseks ja saatedokumendiks teel liikumisele. Hageja on tuvastanud, et kostja poolt esitatud saatelehed on alltöövõtja koopiatega vastuolulised ja selgete võltsimistunnustega.
Hageja esitab kostja vastu nõude kirjalikust käsunduslepingust (VÕS § 619) tuleneva võlgnevuse tasumiseks ja seonduvate viiviste tasumiseks (VÕS § 113). Poolte vahel on sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõistes ning hageja on täitnud kohaselt kõik oma lepingust tulenevad kohustused. Kostja seevastu on jätnud täitmata omapoolse kohustuse tasuda tehtud töö eest nõuetekohaselt. Kostja on jätnud osaliselt tasumata talle väljastatud arve nr 210589 (vt lisa 2), mille maksetähtaeg oli 30.10.2021. Hageja väljastas kostjale arve nr 210589 summas 129 914,47 eurot, millest kostja on jätnud hagi esitamise seisuga tasumata 12 408,00 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingu punkti 5.4. alusel on kostja kohustatud isiklikult või kostja volitatud isiku vahendusel, sh nt ehitusobjektil viibiva omanikujärelevalve vahendusel teostama veose kaalumised. Nimetatud punktiga on välistatud hageja kohustus teostada veoste kaalumised. Samuti puudub poolte vahel vaidlus,
et kostja ega ka omanikujärelevalve nimetatud lepingu punktis sätestatud kohustust ei täida, ehk lepingu objektil veoste kaalumisi ei teosta. Seega puudub pooltel võimalus kontrollida, kas hageja alltöövõtja teostas veoseid ülekaaluga või mitte. Kostja poolt väidetu, et veoste ülekaal on tõendatud saatelehtedel märgitud veoste kaaludega, ei ole õiguspärane. Esiteks ei ole teada veoste tegelik kaal, kuivõrd veose laadija ei ole palja silmaga võimeline täpselt tuvastama, kümnetesse tonnidesse ulatuvat koorma kaalu. Teiseks on kostja poolt esitatud saatelehed ja nende saatelehtede koopiad erinevad, mis viitab nendega manipuleerimisele. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud, mistõttu puudub kostjal hageja vastu nõue ning kostja poolt teostatud tasaarvestus on alusetu. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale arvest tasumata summa 12 408,00 eurot.
VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Juhindudes VÕS § 82 lg-st 7, muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuivõrd maksetähtaeg arve tasumiseks saabus 30.10.2021, siis muutus kohustus sissenõutavaks järgmisel päeval ehk 31.10.2021. Hageja ei ole poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud, mis annaks kostjale seadusliku aluse jätta hageja poolt esitatud arve summas 12 408,00 eurot tasumata, s.h puuduvad seaduslikud alused nõuete tasaarvestamiseks. Kostjapoolne lepingu rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 kohaselt, mistõttu on kostja kohustatud tasuma hagejale 12 408,00 eurot.
Arvestades asjaoluga, et hageja nõude puhul on tegemist rahalise kohustusega, siis on hagejal lisaks õigus tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja §-st 113 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib rahalise kohustusega viivitamise korral nõuda viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 5.8 sätestab, et viivisemäär arve tasumisega viivitamise korral on 0,05% päevas, kuid mitte rohkem kui 10% tasumata arve kogusummast. Seega on hagejal õigus nõuda viivist seadusejärgsest kõrgemas määras. Lähtuvalt VÕS § 82 lg-st 1 tuleb kohustus täita selle täitmiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Arve nr 210589 kostja poolne tasumata summa on 12 408,00 eurot (käibemaksuga) ja tasumise tähtaeg 30.10.2021. Kuivõrd kostja ei tasunud arvet tähtaegselt, arvestab hageja viivist alates 31.10.2021, mil kohustus VÕS § 82 lg 7 kohaselt sissenõutavaks muutus. Hagejal on kostja vastu viivisenõue summas 248,15 eurot. Lähtuvalt eeltoodust nõuab hageja kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivise tasumist põhinõude tasumisega viivitamise eest summas 248,15 eurot, mis on muutunud käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga (09.12.2021) sissenõutavaks. Tuginedes TsMS §-le 367, taotleb hageja mõista kostjalt alates 10.12.2021 viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,05% päevas, kuid mitte rohkem, kui 992,64 eurot.
Kostja vastus
8.Kohtule 23.02.2022. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Aktisaselts JÄRVAK (hageja) osutas AS-ile TREV-2 Grupp (kostja) veoteenust muu hulgas seoses Riigitee nr 11 ehk Tallinna ringtee Kanama-Valingu 2+2 tee ehitamisega, mille tellijaks on Transpordiamet. Transpordiamet määras kostjale leppetrahvi seoses sellega, et perioodil
13.09.2021-15.09.2021 oli hageja või tema allvedajate poolt teostatud vedudel tuvastatud Waybilleri rakendusse kantud andmete põhjal autorongide veapiiri ületav ülekaal kokku 12 408 kg. Need andmed olid sisse kantud hageja poolt majandustegevuses kasutatavate autojuhtide poolt, kes vedasid autorongidega tunduvalt suuremaid veoseid kui kehtiva õiguse järgi on selliste autorongidega lubatud.
Lepinguga oli sõnaselgelt kokku lepitud, et kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju, mis on tekkinud seetõttu, et hageja ei ole kinni pidanud kehtivast õigusest tulenevate kaalupiirangutega. Kostja tasaarvestas hageja esitatud arve talle esitatud leppetrahvi ulatuses. Hageja on esitanud hagi, milles palub kostjalt tasaarvestatud summa välja mõista. See nõue ei ole põhjendatud, sest kostjal oli tasaarvestuse tegemise hetkel kehtiv ja sissenõutav nõue, mille esitamise õigus oli selgelt lepingus kokku lepitud.
10.Pooled on 25.06.2021 sõlminud veoteenuse osutamise raamlepingu nr 21/008 (leping). Lepingus on pooled kokku leppinud järgmistes olulistes tingimustes. - Vedaja osutab Kliendile Lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustel veoteenust Eesti Vabariigi piires. (lepingu punkt 1.1) - Teenus hõlmab endas vedusid Kliendi objektitele Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 29,6- 34,2 Kanama-Valingu 2+2 vedude hange. Vedaja poolt Kliendile osutatud Teenuse kohta vormistavad ja allkirjastavad Pooled vahetult pärast kokkulepitud mahus Teenuse osutamist saatelehe või veolehe. Nimetatud dokument tõendab Teenuse osutamist dokumendil kirjas olevas mahus. (lepingu punkt 1.2) - Vedaja on kohustatud tagama kokkulepitud ajal konkreetseks veoks sobilike ja tehniliselt korras veovahendite olemasolu Kliendi poolt määratud asukohas. (lepingu punkt 2.2.3) - Veoteenuse osutamisel (pinnase-, asfaltbetooni, konstruktsioonide jne veod) sõidukitele (sh veoautodele koos haagisega või ilma, autorongidele, masinrongidele) kehtestatud igakordsest koormuspiirangust mitte kinni pidamise eest on leppetrahv 1 € koormuspiirangut ületatud iga kilogrammi eest, kui koormuspiirangut ületatakse 5% või rohkem. Veose kaalumisi ei pea teostama Klient isiklikult, st kaalumise võib mh teostada nt ehitusobjektil viibiv omanikujärelevalve. (lepingu punkt 5.4) - Kui Vedaja rikub õigusaktidest tulenevaid kohustusi (nt ei järgi õigusaktidega veosele kehtestatud kaalu piirangut), on Kliendil õigus esitada Vedajale kahju hüvitamise nõue samas suuruses, kui Transpordiamet ja/või kolmas isik esitab Kliendile seoses Vedaja poolt õigusaktide rikkumisega (nt veetava koorma ülekaaluga) leppetrahvi ja/või kahju hüvitamise nõude. (lepingu punkt 5.6) - Juhul kui tulenevalt Vedajast ja/või allvedajast tekib Kliendile kahju, on Vedaja kohustatud tekitatud kahju Kliendile hüvitama 14 päeva jooksul, alates Kliendilt vastavasisulise nõude saamisest. (lepingu punkt 5.7)
11.Veoselehtede digitaliseerimiseks on Transpordiameti eestvedamisel võetud kasutusele Waybilleri rakendus, mis on elektroonilise veoselehe infosüsteem. Waybilleri rakendusse kannab andmed üldjuhul vedaja poolt majandustegevuses kasutatav autojuht. Vedaja või tema allvedaja kohustus on Waybilleri rakendusse sisestada sõiduki ja haagise number, mille põhjal võtab süsteem automaatselt liiklusregistrist selle autorongi lubatud tegeliku massi. Lisaks sisestab veose kaalu rakendusse autojuht, kes lähtub andmete sisestamisel laadijalt saadud andmeid. Tavapärase praktika kohaselt küsib veose laadija autojuhilt, kui suurt koormat autojuht soovib. Tammemäe karjääris, kus laaditi hagiga seotud veosed autorongidele, teostatakse koorma kaalumine taadeldud laaduri kaaluga (Lisa 1). Pärast veose kaalumist ja autorongile laadimist öeldakse autojuhile kaalutud koorma mass ning
autojuht sisestab veose kaalu Waybilleri rakendusse. Reeglina suhtlevad veose laadija ja autojuht omavahel raadiosaatjate teel.
12.Transpordiamet määras 29.09.2021 kirjaga nr 3.2-7/21/23503-1 kostjale leppetrahvi. Waybilleri rakendusse kantud andmete järgi ületas hageja poolt kasutatavate sõidukite täismass perioodil 13.09.2021-15.09.2021 kõigi reiside puhul lubatud kaalu. Autorong, mis koosnes sõidukist numbrimärgiga XXXXXX ja haagisest XXXXXX (autorong 1), ületas lubatud kaalu 25 korral. Liiklusregistri andmetel on sõiduki tühimass 8750 kg ja haagise tühimass 6700 kg ehk autorongi 1 tühimass oli kokku 15 450 kg. Transpordiameti poolt aktsepteeritav ehk kokkulepitud 5% veapiiri arvestav autorongi 1 tegelik kaal oli 42 000 kg, seega ei saanud autorongi 1 veose kaal ületada 26 550 kg. Autorong, mis koosnes sõidukist numbrimärgiga XXXXXX ja haagisest XXXXXX (autorong 2), ületas lubatud kaalu 22 korral. Liiklusregistri andmetel on sõiduki tühimass 8750 kg ja haagise tühimass 6389 kg ehk autorongi 2 tühimass oli kokku 15 139 kg. Transpordiameti poolt aktsepteeritav ehk kokkulepitud 5% veapiiri arvestav autorongi 2 tegelik kaal oli 42 000 kg, seega ei saanud autorongiga 2 veetava veose kaal ületada 26 861 kg.
13.Transpordiamet tuvastas, et perioodil 13.09.2021-15.09.2021 ületasid autorong 1 ja 2 (koos autorongid) lubatud täismassi 47 korral ning kokku oli veapiiri ületav ülekaal 12 408 kg. Transpordiamet on leppetrahvi määramisel lähtunud Waybilleri rakendusse autorongide juhtide poolt sisestatud andmetest. Transpordiamet määras iga ületatud kilogrammi eest leppetrahvi ühe euro. Seega kujunes autorongide lubatud kaalu ületamise leppetrahviks 12 408 eurot. Kostja esitas 19.10.2021 vastavalt lepingu punktidele 5.6 ja 5.7 hageja vastu nõude summas 13 528 eurot, mille hageja on vaidlustanud 12 408 euro osas. Kostja tasaarvestas 10.11.2021 avaldusega T00303 enda kahjunõude hageja nõuetega.
14.Autorongide kaalupiirang. Autorongide suurim tegelik mass ei tohtinud ületada 40 000 kg. Mõlema autorongi üheks osaks on mootorsõiduk, mille telgede arv on 2,10 ja teiseks osaks haagis, mille telgede arv on 3. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuete kohaselt on Eestis autorongi maksimaalne tegelik mass 40 tonni ehk 40 000 kg, kui see koosneb kaheteljelisest mootorsõidukist ja kolmeteljelisest haagisest või poolhaagisest. Seega ei tohtinud kummagi autorongi tühimassi ja veose kaal kokku ületada 40 000 kg. Leppetrahvi määramisel on arvestatud mõõtmise veaga ning leppetrahvi määrati 42 000 kg ületava massi eest. Transpordiameti esitatud leppetrahvinõudest nähtub, et Transpordiamet on arvestanud ülekaalu 42 000 kg ületava tegeliku massi eest. Seda põhjusel, et vastavalt töövõtulepingule loetakse mõõtmise veaks 5% ehk käesolevate autorongide puhul 2000 kg. Sama põhimõte on sätestatud ka lepingu punktis 5.4. Seega, kuigi keelatud on isegi 40 000 kg suuruse tegeliku massi ületamine, ei oleks leppetrahvi määramiseks väikestest ületustest piisanud ning vajalik oli lubatud kaalu märkimisväärne ületamine ehk lubatud massi ületamine üle 2000 kg võrra. Leppetrahvi määramise õigus oli juhul, kui autorongi 1 veose kaal oli rohkem kui 26 550 kg. Autorongi 1 tühimass oli 15 450 kg (vt ülal p 5.1). Lubatud suurima veose kaalu leidmiseks tuleb seega lahutada suurimast lubatud massist autorongi 1 tühimass. Arvestades, et autorongi 1 suurim tegelik mass oli 40 000 kg, siis suurim lubatud veos oli 24 550 kg. Sellest suurema veose vedamine on juba liiklusnõuete rikkumine. Kuid leppetrahvi määramisel arvestati ka mõõtmise viga 5% ehk 2000 kg, mis tähendab, et suurim lubatud veos oli 26 550 kg. Seda ületava iga kilogrammi eest oli Transpordiametil õigus määrata leppetrahv üks euro.
15.Autorong 1 ületas perioodil 13.09.2021-15.09.2021 lubatud kaalu Waybilleri rakendusse kantud andmete järgi 25 korral ja kokku 9550 kg. Waybilleri andmetel oli autorongi 1 ülekaal perioodil 13.09.2021-15.09.2021 teostatud vedudel kokku 9,95 tonni ehk 9950 kg. Kõigi vedude puhul oli autorongiga 1 veetud veose kaal suurem kui sellise autorongiga oleks võinud vedada ning ka suurem kui lepinguga lubatud kõrvalekalle 5%. Leppetrahvi määramise õigus oli juhul, kui autorongi 2 veose kaal oli rohkem kui 26 861 kg. Autorongi 2 tühimass oli 15 139 kg. Lubatud suurima veose kaalu leidmiseks tuleb seega lahutada suurimast lubatud massist autorongi 2 tühimass. Arvestades, et autorongi 2 suurim tegelik mass oli 40 000 kg, siis suurim lubatud veos oli 24 861 kg. Sellest suurema veose vedamine on juba liiklusnõuete rikkumine. Kuid leppetrahvi määramisel arvestati ka mõõtmise viga 5% ehk 2 000 kg, mis tähendab, et suurim lubatud veos oli 26 861 kg. Seda ületava iga kilogrammi eest oli Transpordiametil õigus määrata leppetrahv üks euro. Autorong 2 ületas perioodil 13.09.2021-15.09.2021 lubatud kaalu Waybilleri rakendusse kantud andmete järgi 22 korral ning kokku 2858 kg. Autorongi 2 13.09.2021 veod on kajastatud saatelehel nr 6278619 ning on autorongi juhi poolt kantud Waybilleri rakendusse järgnevalt. Waybilleri ja saatelehe andmed erinevad ning lähtutud on allolevatest Waybilleri andmetest.
16.Seega oli Waybilleri andmetel autorongi 2 ülekaal perioodil 13.09.2021-15.09.2021 teostatud vedudel kokku 2,858 tonni ehk 2858 kg. Kõigi vedude puhul oli autorongiga 2 veetud veose kaal suurem kui sellise autorongiga oleks võinud vedada ning ka suurem kui lepinguga lubatud kõrvalekalle 5%. Kokku määrati autorongide ülekaalu tõttu leppetrahv summas 12 408 eurot. Transpordiamet määras 29.09.2021 kirjaga nr 3.2-7/21/23503-1 kostjale leppetrahvi. Lähtudes Waybilleri rakendusse kantud andmetest, ületas mitmete hageja poolt kasutatavate autorongide täismass perioodil 13.09.2021-15.09.2021 lubatud kaalu 47 korral.
17.Kostja kahjunõude põhjendused. Hageja on kohustatud kinni pidama kaalupiirangutest. Hageja osutab veoteenust oma majandustegevuses. Lähtudes üldistest liiklusnõuetest, sealhulgas LS § 34 lõigetest 11 ja 12, peab juht tagama selle, et sõidukiga veetakse lubatud massiga veost. Täiendavalt on pooled lepingu punktides 5.4 ja 5.6 ette näinud hageja lepingulise vastutuse juhuks, kui hageja rikub veosele kehtestatud kaalupiirangut. Järelikult ei saa olla vaidlust selle üle, et hageja oli kohustatud kinni pidama veosele kehtestatud kaalupiirangutest ning vastutab nende ületamise eest. Andmed Waybilleri rakendusse on kandnud hageja poolt kasutatavad autojuhid. Leppetrahvi aluseks olnud andmeid ei ole sisestanud kostja ega mõni kolmas isik, vaid seda on teinud hageja poolt majandustegevuses kasutatavad autojuhid. Üldtuntud praktika kohaselt märgib veose kaalu Waybilleri rakendusse konkreetset veost vedav sõidukijuht. Hageja on hagiavalduse punktis 1.6 üritanud jätta muljet, et andmed on kostja või kolmanda isiku poolt rakendusse kantud, viidates karjääri töötaja (laadija) oletustele ning kasutades umbisikulist kõneviisi konkreetse märkija nimetamata jätmiseks. Hageja on enda 25.10.2021 vastuses ka ise öelnud: autojuht on kohustatud saatelehele ning hiljem „Waybilleri“ süsteemi sisestama veose kaalu. Seega ei ole vaidlust asjaolus, et andmed on sisestatud hageja poolt kasutatavate autojuhtide poolt.
18.Autojuhid on andmete märkimisel olnud raskelt hooletud ja on jätnud arvestamata lubatud kaalupiirangutega. Leppetrahvi määramise on kaasa toonud hageja poolt majandustegevuses kasutatavate isikute raske hooletus VÕS § 104 lõike 4 mõttes. Vaidlusaluste autorongide juhtimiseks on vajalik omada CE-kategooria juhtimisõigust.
Kõik vastava väljaõppe saanud autojuhid peavad olema kursis, millised kaalunõuded autorongide suhtes kehtivad. Järelikult pidi näiteks autorongi 1 juht olema teadlik, et kehtiva õiguse järgi võis autorongiga 1 vedada maksimaalselt 24 550 kg rasket koormat (vt ülal p 5.1). Kui autojuht ise märkis süsteemi koorma raskuseks näiteks 27 tonni ehk 27 000 kg, siis pidi ta teadlik olema, et ta on asunud vedama märkimisväärselt raskemat koormat kui kehtiv õigus lubab. Hoolas autojuht oleks sellises olukorras pidanud paluma veost vähendada 24 550 kg-ni, et vedada nõuetekohase massiga veost. Hageja vastutab nii enda kui ka allvedajate autojuhtide hooletuse eest TsÜS § 132 lõike 1 alusel.
19.Leppetrahvi määramise aluseks on olnud autojuhtide poolt Waybilleri rakendusse kantud andmed. Kostja rõhutab, et leppetrahvi määramise ei ole kaasa toonud kostja või mõne kolmanda isiku oletused või nende poolt sisse kantud andmed. Autojuhid on Waybilleri rakendusse ise märkinud veose kaalu. Sõltumata hagiavalduse punktis 2.2.3 väidetust ehk sellest, kas veose kaal oli täpselt see, ei saa olla vaidlust, et autojuhid olid teadlikult vastava kaalu rakendusse märkinud. Leppetrahvi määramisel võeti aluseks üksnes need andmed. Transpordiamet on leppetrahvi määramise aktis välja toonud: Inseneri / Tellija Projektijuhi selgitused: WayBiller rakenduses avastatud ülekaalud arvukatel veoselehtedel. Seega leppetrahv määrati vastavalt autojuhtide poolt Waybilleri rakendusse märgitud andmetele.
20.Hageja peab kostjale määratud leppetrahvi kostjale hüvitama. Lepingu punktidest 5.6 ja 5.7 tuleneb, et kui hageja või tema poolt kasutatav allvedaja rikub näiteks veosele kehtestatud kaalu piirangut, siis on kostjal õigus esitada hagejale kahju hüvitamise nõue samas suuruses nagu Transpordiamet esitab kostjale leppetrahvi. Transpordiamet esitas autorongide ülekaalu tõttu perioodil 13.09.2021-15.09.2021 leppetrahvi. Täpselt sellise leppetrahviga seoses ongi lepingu punktis 5.6 ette nähtud kostja õigus nõuda täpselt sama summa hüvitamist kostjale. Lisaks on kostja ka tõendanud, et on leppetrahvi tasunud. Lähtudes eeltoodust peab lepingus kokkulepitu järgi hageja hüvitama kostjale määratud leppetrahvi.
21.Kostja on kehtivalt hageja nõude tasaarvestanud leppetrahvi nõudega. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud arvet ning tunnustab hageja tasunõuet. Kostja on 10.11.2021 avaldusega T0030326 selle nõude osaliselt tasaarvestanud Transpordiameti poolt määratud leppetrahviga, millest jätkuvalt on vaidluse all 12 408 eurot. VÕS § 197 lõike 1 järgi võib tasaarvestav pool enda nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tal on õigus teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sellest tulenevalt pidi nõude tasaarvestamiseks olema kostja nõue muutunud sissenõutavaks. Lepingu punkti 5.7 järgi muutus kostja nõue sissenõutavaks nõude esitamisest 14 päeva möödumisel. Kostja esitas hagejale oma nõude 19.10.2021, mis tähendab, et kostja nõue muutus lepingu punkti 5.7 järgi sissenõutavaks 03.11.2021. Järelikult oli tasaarvestuse tegemise hetkel (10.11.2021) kostja nõue muutunud sissenõutavaks.
22.Tasaarvestuse tõttu puudub hagejal õigus nõuda viivist. Hagiavalduse punktis 2.3 on hageja esitanud viivisenõude. Tasaarvestuse järel lõpevad poolte nõuded kattuvas ulatuses alates ajast, kui neid võis tasaarvestada (VÕS § 197 lg 2). Järelikult puudub hagejal tasaarvestuse tõttu viivisenõue. Lisaks esitab kostja VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 lõike 1 alusel viivise vähendamise taotluse. Kostja palub igal juhul vähendada viivist nullini, sest kostjalt viivise nõudmine oleks ebamõistlik olukorras, kus Transpordiameti poolt leppetrahvi määramise tõi kaasa hageja poolt kasutatavate autojuhtide raske hooletus ehk poolt liiga suure veose kaalu sisestamine Waybilleri rakendusse (vt ülal p 17).
23.Kostjal puudus kohustus kõiki autoronge kaaluda. Hageja on hagiavalduse punktis 2.2.2 kohut eksitavalt väitnud, et poolte vahel puudub vaidlus lepingu punkti 5.4 sisu üle. Samal ajal väidab hageja, et viidatud sättest tuleneb kostja kohustus teostada veoste kaalumisi. Seda lepingu punkti ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et selles on sätestatud kostja kohustus veoseid kaaluda. Viimasest lausest tuleneb üksnes kostja õigus kasutada kaalumise läbiviimiseks kolmandaid isikuid. Lepingu punkti 5.4 tegelik sisu seisneb selles, et kui kostja otsustab kontrollida, kas veose saatelehtedele märgitud veose kaal on õige ning kas on lubatud tegelikust massist kinni peetud, siis võib ta ise või kolmanda isiku abil sõidukeid kaaluda ning määrata leppetrahvina ühe euro iga ületatud kilo eest. Kokkuvõtlikult ei olnud kostjal kohustust pidevalt autoronge ja veoseid kaaluda ning ilmselgelt on ebaõige väita, et kostja tõlgendab seda normi sarnaselt hagejaga.
24.Kostja ei ole saatelehti võltsinud ega nende sisu muutnud. Poolte vahel puudub vaidlus, et originaalne saateleht on valge. Samas tänasel päeval ei ole värvilised (sinine, kollane, roosa) saatelehed tihtilugu originaali koopiad. Praktikas on tellija ja vedaja hakanud lähtuma Waybilleri rakendusse kantud andmetest ning saatelehed ei oma pooltele niivõrd suurt tähtsust. Tähtsust omavad saatelehed eelkõige karjäärile, kelle jaoks on valged saatelehed raamatupidamise algdokumendid. Saatelehe originaali ja värvilist versiooni ei täidetagi tihtilugu nii, et värviline saateleht on originaali koopia. Seeläbi on tekkinud olukorrad, kus osad saatelehe koopiad ei saa ilmselgelt koopiad olla, sest autojuht on need ise pastapliiatsiga täitnud. See ei tähenda aga, et nende sisu võiks omavahel lahkneda, kuivõrd nende sisus on karjääri töötaja ja autojuht kokku leppinud. Kõik valget värvi saatelehed on kostja valduses ning ta on valmis need välja andma, et veenduda nende õigsuses kohtuliku ekspertiisi raames, kui hageja peaks seda taotlema. Kostja rõhutab taas, et leppetrahvi määramise aluseks on olnud Waybilleri rakendusse kantud andmed, mitte saatelehe originaalid (või koopiad) ning pooled on lähtunud rakendusse kantud andmetest.
25.Saateleht nr 62787 – kostja on nõus hagejaga, et kollane saateleht ei ole valge koopia. Saatelehele, mis ei ole kostja valduses, ei ole veoste kaalud mitte kopeerunud, vaid need on sinna pastapliiatsiga kirjutatud. Üks kanne saatelehelt erineb Waybilleri rakendusse kantust. Saatelehele on märgitud viie reisi kaaluks 27 tonni ja ühe reisi kaaluks 26,85 tonni. Waybilleri rakendusse on märgitud nelja reisi kaaluks 27 tonni ja kahe reisi kaaluks 26,85 tonni. See viga on aga hageja kasuks. Kui lähtuda saatekirjast, siis oleks ülekaal olnud 150 kg võrra suurem ja kostja nõue hageja vastu 150 euro võrra suurem. Saatelehelt nr 62787 nähtub üheselt, et kõik veod on ületanud autorongi 1 lubatud tegelikku massi.
26.Saateleht nr 62786 –saatelehe originaali, koopia ja sama päeva Waybilleri kanded ei lange kokku. Autojuht on kaks saatelehele märgitud sõitu jätnud Waybillerisse üldse sisestamata. Sõltumata eeltoodust on selge, et kõik saatelehe originaalile ja lillale versioonile kantud veod on ületanud autorongi 2 lubatud tegelikku massi. Kostja kinnitab, et ei ole saatelehe originaali sisu mõjutanud ning on lähtunud Waybilleri rakendusse märgitud andmetest.
27.Saateleht nr 62457 – saatelehe lilla versioon ei ole koopia valgest, kuid sisu osas erinevusi ei ole, sest mõlema järgi on tehtud üheksa reisi, millest kaheksa reisi olid veosega 27 tonni ja üks veosega 26,8 tonni. Mõlema saatelehe versiooni järgi on kõigil reisidel ületatud autorongi 2 lubatud tegelikku massi.
28.Saateleht nr 62458– sarnaselt varasemale ei ole ka selle autorongi 1 saatelehele andmed originaalilt kopeerunud, vaid koopiale on kantud andmed pastapliiatsiga. See viitab sellele, et koopiat on hiljem muudetud. Samas koguste kogukaalu osas vastab kollane versioon originaalile ning kõik veod on ületanud autorongi 1 lubatud tegelikku massi.
29.Saateleht nr 62861 – sarnaselt varasemale ei ole ka selle autorongi 1 saatelehele andmed originaalilt kopeerunud, vaid koopiale on kantud andmed pastapliiatsiga. Samas koguste kogukaalu osas vastab kollane versioon originaalile, välja arvatud ühe veo osas, mida ei ole kollasele koopiale kantud. Üheselt on aga selge, et kõik veod on ületanud autorongi 1 lubatud tegelikku massi. Saateleht nr 62861 – mõlemad saatelehe versioonid on sama sisuga. Kogu info, mis on orginaalile kantud, ei ole kantud lillale versioonile, mis on praktikas tavapärane. Saatelehe mõlemad versioonid tõendavad, et kõigi saatelehele märgitud vedude puhul on ületatud autorongi 2 lubatud tegelikku massi.
30.Kokkuvõttes märgib kostja, et tänasel päeval lähtutakse poolte vahelises suhtes eelkõige Waybilleri andmetest ning kostja ise saatelehtedele märgitud ühessegi andmebaasi ei kanna. Leppetrahvid on määratud hageja poolt kasutatavate autojuhtide poolt Waybilleri rakendusse märgitu alusel. Sealjuures on Waybilleri rakendusse kantud info hageja suhtes soodsam, sest leppetrahvi on määratud vähemate sõitude eest ja ühe sõidu osas madalama kaalu järgi.
31.Hageja ei ole tõendanud, et Waybilleri rakendusse märgitud veose kaal oleks ebaõige. Hageja on hagiavalduse punktis 1.8 leidnud, et koorma laadija hinnang, mis ei põhine reaalsetel mõõtmistulemustel, ei saa olla leppetrahvi määramise aluseks. Hageja ei ole tõendanud, et neid veoseid ei ole enne laadimist kaalutud või et kõikidel reisidel olid veoste kaalud lubatu piires. Samal ajal olid hageja kasutatavad autojuhid märkinud Waybilleri rakendusse läbivalt lubatud kaalu ületava veose kaalu ning ka paberil saatelehtedest nähtub, et mitte ükski hageja poolt teostatud reis ei olnud lubatu piires. Kohtu põhjendused
32.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
33.Kohus on tuvastanud, et hageja, TREV-2 Grupp AS, RAAM TRANSPORT OÜ, JÄRVA VEOD OÜ ja MELKA AUTO OÜ sõlmisid 25.06.2021. a veoteenuse osutamise raamlepingu (materjali vedu) nr 21/008 (tl 9). Lepingu p 1.1. kohaselt osutas hageja kostjale veoteenust, mis lepingu p 1.2. kohaselt hõlmas endas vedusid kostja objektile Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 29,6-34,2 Kanama-Valingu 2+2. Vedaja poolt kliendile osutatud teenuse kohta vormistavad ja allkirjastavad pooled vahetult pärast kokkulepitud mahus teenuse osutamist saatelehe või veolehe. Nimetatud dokument tõendab teenuse osutamist dokumendil kirjas olevas mahus (tl 9). Lepingu p 4 kohaselt vedaja esitab kliendile teenuse osutamise eest arve 1 kord kuus hiljemalt teenuse osutamise kuule järgmise kuu 5. kuupäevaks.
34.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale 30.09.2021. a vastavalt osutatud teenusele ja lepingu punkti 4 alapunktidele arve nr 210589 summas 126 914,47 eurot, makse tähtajaga 30.10.2021. a (tl 20-27). Kostja jättis arve 12 408 euro ulatuses tasumata.
35.Kostja ei eita arve osalist tasumata jätmist, kuid kostja vastuväite kohaselt on ta hageja tasunõude 12 408 euro ulatuses tasaarvestanud enda kahjunõudega hageja vastu. Transpordiamet esitas kostjale leppetrahvi nõude perioodil 13.09.2021. a kuni 15.09.2021. a autorongide ülekaalu tõttu. Kostja hinnangul peab hageja hüvitama kostjale kostja poolt Transpordiametile tasutud leppetrahvi (tl 99).
36.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja ei vaidlusta hageja poolt esitatud arvet ning tunnistab hageja tasunõuet.
37.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 kohaselt on hüvitamisele kuuluv kahju eelkõige kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
38.Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 29.09.2021. a esitas Transpordiamet kostjale leppetrahvi nõude summas 13 528 eurot objekti teenindusvedudel koormuspiirangu ja sõiduki registrimassi ületamise eest (tl 32). 19.10.2021 edastas kostja hagejale kahju hüvitise nõude summas 13 528,00 eurot (tl 34). Hageja tunnistab kostja nõuet 1 120 euro ulatuses, kuivõrd selles ulatuses Raam Transport OÜ teostatud veo puhul rikkumine tõepoolet aset leidis ja veosel oli ülekaal. 25.10.2021. a vastusest kostjale nähtub, et ülejäänud ulatuses hageja kostja kahjunõuet ei tunnista, kuivõrd veoseid vastuolus lepingu punktis 5.4. sätestatuga tegelikkuses karjääri laadija poolt ei kaalutud. Autojuhtide poolt „Waybilleri“ süsteemi sisestatud andmete alusel ei saa asuda seisukohale, et tegelikkuses veosed ka kehtestatud kaalupiirangut ületasid (tl 36).
39.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vaidlusaluse lepingu p 5.4. kohaselt veoteenuse osutamisel (pinnase-, asfaltbetooni, konstruktsioonide jne veod) sõidukitele (sh veoautodele koos haagisega või ilma, autorongidele, masinrongidele) kehtestatud igakordsest koormuspiirangust mitte kinni pidamise eest on leppetrahv 1euro koormuspiirangut ületatud iga kilogrammi eest, kui koormuspiirangut ületatakse 5% või rohkem. Veose kaalumisi ei pea teostama klient isiklikult, st kaalumise võib mh teostada nt ehitusobjektil viibiv omanikujärelevalve (tl 10). Kostja on seisukohal, et tema ei pidanud veoseid kaaluma ning
veoste kaalumata jätmine ei ole lepingurikkumine. Kostjal oli õigus kaaluda, kuid kostja ei pidanud iga autot kaaluma. Veose ülekaalu eest vastutavad hageja autojuhid, kes ise ütlesid, kui palju nad enda autole veost soovivad (kohtuistung ajamärk 00:12:35).
40.Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kohtu hinnangul sätestab vaidlusaluse lepingu p 5.4. sõnaselgelt kostja kohustuse veoseid kaaluda. Kostja võis oma kohustuse lepingu p 5.4. kohaselt küll mõnele kolmandale isikule delegeerida, kui see ei vabastanud kostjat enda lepingulise kohustuse täitmisest. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostjale kuuluvas karjääris oli taadeldud kaal olemas, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et vaidlusaluseid autokoormaid ka kaalutud oleks. Transpordiameti poolt koostatud leppetrahvi nõudest nähtub, et autorongide ülekaalud on olnud vahemikus 39 kg kuni 550 kg (tl 31 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole isegi professionaalsel autojuhil võimalik silma järgi hinnata, kas konkreetne veose kaal jääb lubatu piiridesse või mitte.
41.VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Käesoleval juhul oli kostja kohustus tõendada, et hageja autojuhid on teostanud vedu ülekaalus autorongidega. Kohus nõustub hagejaga selles, et autojuhtide poolt „Waybilleri“ süsteemi sisestatud andmed ei tõenda seda, et teeliikluses osalenud autorongid olid tegelikkuses ülekaalus. Hageja esindaja poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt on „Waybilleri“ süsteemi eesmärk lihtsustada tellija ja vedaja vahelist arveldamist (kohtuistung ajamärk 01:21:47). Kohus on seisukohal, et isegi kui kostja poolt kasutatav koorma laadija oli laadinud autorongile mõnikümmend või paarsada kilo raskema veose, ei olnud autojuhil võimalik kaalumata koorma puhul kaaluvahet märgata. Kostja on tuginenud kahju nõuet esitades lepingu punktile 5.6., mille kohaselt kui vedaja rikub õigusaktidest tulenevaid kohustusi (nt ei järgi õigusaktidega veosele kehtestatud kaalu piirangut), on kliendil õigus esitada vedajale kahju hüvitamise nõue samas suuruses. Kohtu hinnangul ei ole hageja autojuhtide poolt „Waybilleri“ süsteemi numbrite sisestamine võrdsustatav õigusaktide rikkumisega. Isegi kui autojuht on sisestanud süsteemi sobimatu või väära numbri, on see kohtu hinnangul eksimine numbri sisestamisel, mitte automaatselt õigusakti rikkumine.
42.VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kostja on esitanud kahjunõude perioodil 13.09.2021. a kuni 15.09.2021 teostatud vedude „Waybilleri“ süsteemist nähtuva ülekaalu tõttu. Hageja esindaja on kohtuistungil selgitanud, et tegelikkuses oli nii kostjal kui omanikujärelevalvel võimalik reaalajas jälgida „Waybilleri“ süsteemi sisestatud veoste andmeid (kohtuistung ajamärk 01:21:47). Kohus on seisukohal, et kostjal oli võimalik endale kahju tekkimist vältida nii veoste kaalumisega, milline kohustus tulenes lepingu punktist 5.4., kui ka „Waybilleri“ süsteemi sisestatud andmete reaalajas kontrollimisega. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja ei kasutanud kumbagi võimalust.
43.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja nõue kostja vastu on 12 408 euro ulatuses tasaarvestusega lõppenud. Kostja hinnangul on ta kehtivalt tasaarvestanud hageja tasunõude enda kahjunõudega hageja vastu. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 197 lg 1
kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks on, et kahe isiku vahel on vastastikused rahalised või muud samaliigilised nõuded. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Seega VÕS § 200 lg 4 järgi ei välista tasaarvestust igasugune teise poole vastuväide. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Kohtu hinnangul on hageja käesolevas menetluses esitanud sellised vastuväiteid tasaarvestusele, mis välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.
44.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kostja ei vaidle vastu hageja poolt esitatud arvele ega lepingus ning arvel kajastatud viivisemäärale. Kostja on arve tasumisega viivituses 40 päeva hagi esitamise seisuga. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue summas 248,15 eurot rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele ka viivis TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 45. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
46.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude
kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
47.Hageja on tasunud riigilõivu summas 650 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 13 648,79 eurot tasumisele riigilõiv 650 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 650 eurot.
48.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 2 485 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 16 tundi ja 15 minutit. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega.
49.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta), alates 22.03.2022. a tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 157,50 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja on esitanud ka taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.