Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi E.V. vastu.
2.Välja mõista E.V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1721,81 eurot, millest 990,20 eurot on põhivõlg, 50 eurot sissenõudmiskulu ning seisuga 11.11.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 681,61 eurot.
3.Välja mõista E.V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks alates 12.11.2025 viivis põhivõlalt 990,20 eurot 0,065% päevas kuni põhivõla täitmiseni.
5.Kohtuotsus tuleb kostjale E.V. kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud E.V. kanda.
2.Välja mõista E.V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot.
3.Välja mõista E.V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
1 (6)
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 11.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.V. (kostja) vastu 1101,31 euro saamiseks. Kohus tegi 12.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 08.08.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 26.09.2024 Tartu Maakohtule oma nõude kostja vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 990,20 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 416,43 eurot, samuti edasiulatuva viivise kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Elisa Eesti AS vahel 07.05.2015 ja 23.09.2015 sõlmitud liitumislepingud, mille alusel kostjal oli õigus lisaks telekommunikatsiooniteenustele kasutada ka muid tasulisi teenuseid vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale. Nende liitumislepingute alusel sõlmiti kostjaga järgmised lepingud:
2.1.3.04.2021 osamaksetega vara müügileping seadme Samsung Galaxy A12 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 189,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 7,875 eurot.
2.2.16.04.2021 osamaksetega vara müügileping seadme Philips teleri ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 499,00 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamaksete suurus 13,861 eurot.
2.3.16.04.2021 osamaksetega vara müügileping seadme Philips teleri ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 499,00 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamaksete suurus 13,861 eurot.
2.4.7.05.2015 sõlmiti nutikindlustuse leping kindlustusobjekti Philips teleri kindlustamiseks, kindlustusmakse kuumakse 5,79 eurot kuus.
2.5.12.12.2020 sõlmiti liitumis- ja osamaksetega vara müügileping seadme Huawei Watch
2 (6)
ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 179,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 7,458 eurot.
2.6.12.10.2021 sõlmiti liitumis- ja osamaksetega vara müügileping seadme Elisa Elamuse digiboks ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 107,64 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamaksete suurus 2,99 eurot.
2.7.12.10.2021 sõlmiti liitumis- ja osamaksetega vara müügileping seadme 4G ruuter ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 99 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamaksete suurus 2,75 eurot. Kostja kasutas teenuseid nende eest tasumata. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved:
Arve nr 2035586314 maksetähtajaga 18.09.2022 summas 183,29 eurot; Arve nr 2035965257 maksetähtajaga 18.10.2022 summas 211,78 eurot Arve nr 2036270442 maksetähtajaga 18.11.2022 summas 116,47 eurot; Arve nr 2036581488 maksetähtajaga 18.12.2022 summas 478,66 eurot.
Siin märgitud summades ei sisaldu arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu. Kokku on põhivõlg 990,20 eurot. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles Elisa Eesti AS lepingud üles 25.11.2022. Elisa Eesti AS loovutas nõude 01.03.2024 Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 91). Viiviseid arvestab hageja alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast (19.12.2022) põhisummalt 990,20 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni määraga 0,065% päevas. Viivitatud päevi 647. Seisuga 25.09.2024 on viivisevõlg 416,43 eurot. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. Hageja on kostjale saatnud kolm tasulist meeldetuletuskirja (25+5+5) ning muud makseviivitusega tekkinud kulud on 15 eurot.
3.Tartu Maakohus võttis hagi 03.10.2024 määrusega menetlusse ja samal kuupäeval määras kostjale hagiavalduse jm dokumentide kättetoimetamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.10.2024, teadaanne loeti kättetoimetatuks 19.10.2024. Kostjat kohustati vastama kohtule kirjalikult 14 päeva jooksul arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Seega kostja pidanuks kohtule vastama 04.novembriks 2024. Kostja kohtule ei vastanud.
4.14.10.2025 jätkas tsiviilasjas menetlust teine kohtunik (dtl 113). Kohus andis 14.10.2025 määrusega pooltele tähtaja teatada, kas nad soovivad täiendada asja arutamist, või esitada lõppseisukohad koos menetluskulude nimekirjaga.
5.Hageja esitas 23.10.2025 seisukoha.
6.Kohus andis 14.10.2025 pooltele tähtaja lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning määras, et võimaluse korral teeb kohtulahendi avalikult teatavaks 11.11.2025.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ hagi E.V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
3 (6)
on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
9.Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 19.10.2024. a. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Seega loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud. TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja esitab põhjendava osa osaliselt.
10.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja perioodil 12.12..2020-12.10.2021 kuus erinevat osamaksetega vara müügilepingut ja üks nutikindlustuse leping kindlustusobjekti Philips teleri kindlustamiseks (dtl 31-42, 45-76), eespool 2.1.-2.7, mille kohaselt pidi kostja tasuma temale esitatud arvete alusel ostetud seadmete ja kindlustuslepingu eest. Iga leping nägi ette osamaksete alusel tasumisele kuuluva kogusumma, makseperioodi (maksete arvu) ja igakuise makse suuruse. Intresse ega muid kõrvalkulusid ei lisandunud. Kostja jäi viivitusse arvete nr 2035586314 (dtl 77-80), nr 2035965257 (dtl 81-84), nr 2036270442 (dtl 85-87) ja nr 2036581488 (dtl 88-89) tasumisega, mistõttu ütles Elisa Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingu üles (dtl 90) ning loovutas nõude hagejale (dtl 91). Hageja teatel on kostjal talle esitatud arvete alusel tasumata 990,20 eurot. Kostja ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja nõude eelduseks on, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel on sõlmitud kehtiv leping, kostja on lepingut rikkunud, st jätnud tähtaegselt temale esitatud arved tasumata ning kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel oli sõlmitud müügilepingud VÕS § 208 kohaselt. VÕS § 208 lg 1 sätestab: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna teisele isikule ning lõike 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kostjal jäid Elisa Eesti AS-ile tasumata arved kokku summas 990,20 eurot. Kohustused on muutnud sissenõutavaks 18.09.2022, 18.10.2022. 18.11.2022 ja 18.12.2022. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 990,20 eurot.
11.Hageja nõuab kostjalt viivist alates viimase arve tasumise tähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.
4 (6)
VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja arvutab viivist sissenõutavaks muutunud võlgnevuse põhiosalt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o. alates 19.12.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.09.2024, on viivitatud päevi 647. Seega on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 416,43 eurot. Lisandub hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 265,18 eurot (viivitatud päevi 412, viivis 0,065% päevas). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 11.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 681,61 eurot (416,43+265,18). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhivõlalt lepingujärgse määraga 0,065% päevas alates 12.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
12.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja: 12.03.2024 maksumusega 25 eurot (dtl 92-93), 20.03.2024 maksumusega 5 eurot (dtl 94-95) ning 04.04.2024 maksumusega 5 eurot (dtl 96-97). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud kokku summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 sätestatud ülempiir hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulusid: nii meeldetuletuskirju kui ka helistamist, võlgnikuga suhtlemist, kohtumist, registripäringuid. Seejuures on sätestatud ülempiir ka iga üksiku meeldetuletuskirja tasule. Sissenõudmiskulude kogusumma ülempiir on kolme kirja summast mõnevõrra suurem, et jätta teatud puhver muude sissenõudmisega seotud kulude tarbeks. Neid kulusid peab võlausaldaja olema valmis ära näitama. Võlausaldaja on loetlenud võlgniku makseviivitusest tingitud muud kulud kokku summas 15 eurot.
13.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 990,20 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 681,61 eurot ja sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 990,20 eurolt määraga 0,065% päevas alates 12.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
5 (6)
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 315 eurot, mis koosneb riigilõivust 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavast riigilõivust 250 eurot hagimenetluses. See on põhjendatud menetluskulu. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu osaliselt. Põhjendatud on eurot.
358 eurot on põhjendatud üksnes
tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise eest 20
TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 2 tundi (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule) tunnitasuga 169 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus hindab, et arvestades hageja esindaja töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisest kõrgemale vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on standardnõudeid koostav ja esitav lepinguline esindaja, kellelt ei oodata vandeadvokaadi kvalifikatsiooni. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Arvestades asja keerukust, mahtu ja hagi standardset sisu (näiteks ei ole nõudeid õiguslikult kvalifitseeritud), on põhjendatud ajakulu 2 tundi nagu menetluskulude nimekirjas näidatud. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 260 eurot (240+20). Kokku hageja menetluskulud 575 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.