2-22-12622/4 - Võlaõigus - Kompromissilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13. märtsil 2020 kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX. Hageja nõue tulenes väikelaenust nr. XXX, mille alusel võlgnes kostja hagejale 8487,72 eurot ja viiviseid summas 2867,58 eurot. Kostja nimetatud summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, mistõttu sõlmisid pooled kompromissilepingu / võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivise nõudest summas 1,01 eurot ja võimaldas kostjal kohustust täita osamaksetega ja kompromissisummas 11 354,29 eurot (8487,72 eurot + 2866,57 eurot). Nimetatud summale lisandus lepingu p-s 5.1 kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja tasus nõude katteks 408,05 eurot, millest 10 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 398,05 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 8089,67 eurot ja viivised 2866,57 eurot. Pooled lugesid kompromissilepingu sõlmimisel lõppenuks kompromissilepingu p-s 1.1 kirjeldatud kostja kohustused hageja ees ning kompromissilepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale kompromissilepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingu p-s 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osas sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, siis on hagejal õigus nõuda kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 20.06.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu p 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kostjale on edastatud kolm võlateatist (29. märtsil 2020, 14. novembril 2021 ja 11. mail 2022), mistõttu palub hageja kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 järgi välja mõista sissenõudmiskulude hüvitise 35 eurot. Hageja viivisenõue ajavahemiku 21.06.2020 kuni 26.08.2022 eest on 3868,48 eurot (viivise määr 0,06% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista hagilt tasutud riigilõivu 980 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot. Hageja lepingulisel esindajal kulus hagiavalduse koostamisele ja dokumentide komplekteerimisele 3,5 tundi, hageja esindaja tunnitasu suurus koos käibemaksuga on 120 eurot. Hageja märkis hagis, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.