5.Välja mõista osaühingult Sahkar TT Eventus Ehitus OÜ kasuks alates 17.11.2022.a viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras summalt 223 413,01 eurot kuni nõude täieliku täitmiseni.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Harju Maakohtule 07.01.2019.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.06.2015.a töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja rekonstrueerima P R. Kostja teostas ehitustööd ning andis nendele garantii kestusega 36 kuud 18.08.2016.a18.08.2019.a. Leping ja selle lisaks olev ehitusprojekt nägid ette, et staadion vastab IAAF kategooria nõuetele ning rajakattematerjalil on IAAF sertifikaat. Kostja poolt tarnitud ja paigaldatud rajakattel ilmnes paigalduse järgselt mitmeid puudusi, mistõttu oli hagejal vajalik rajakate asendada (kuna kostja sellest keeldus). Rajakate murenes ja lagunes ning tavapärase kasutuse juures eemaldus sellest ulatuslikke tükke. Rajakate ei vastanud IAAF p 3.1.2., 3.2.1.2. Rajakattel on mittenõuetekohane tõmbetugevus. Lisaks on rajakattel ka mittenõuetekohane pikenemine purunemisel (venivus), mittenõuetekohane sammulöögi summutus, mittenõuetekohane vertikaalne deformatsioon, aluspinna ebatasasus, mittenõuetekohane paksus ja ebapiisav kinnitumine asfaldile. Rajakattele on tehtud mitmeid ekspertiise ja laborikatseid, mille hulgas on märgitud, et proovitükid tundusid juba käsitlemisel nõrgad ja neid oli võimalik purustada ilma pingutuseta. Samuti on kinnitanud tootjatehas oma 12.06.2018.a kirjas, et kate on kahjustatud jooksukingade poolt. Kostja on puuduste olemasolu korduvalt ise möönnud. Kostja ja hageja pidasid mitmeid läbirääkimisi, kuid tulemusteta. Juulis 2018.a pakkus kostja välja staadioni lisaimmutuse ehk impregneerimise lahenduse, mis kujutab endast selliste tööde teostamist, mille käigus pritsitakse rajakattele täiendav liimikiht. Hageja palus kostjal tõendada kasutada soovitava meetodi efektiivsust, samuti kasutatavate materjalide, toodete tehnilisi andmeid ning seda, et rajakate ei kaota selle töötlemisel muid nõutavaid omadusi. Kostja teatas, et seda on kasutatud üksnes ühekihilistel korvpalliplatsidel, mistõttu sai järeldada, et staadioni parandamist kahekihilisel staadionil ei ole seda varem kasutatud ja kostja poolt välja pakutava lahenduseks puuduvad kogemused ja praktika. Samuti jättis kostja olulisel hulgal küsimusi vastamata. Hageja esitas 09.08.2018.a kostjale nõudeavalduse rajakatte garantii korras asendamiseks ning andis kostjale võimaluse esitada näidistöö. Kostja näidistööd tähtajaks ei esitanud ning vastas oma 14.08.2018.a kirjas, et keeldub rajakatte asendamise tööde tegemisest. 29.08.2018.a vastuskirjaga teatas hageja, et pöördub kolmandate isikute poole, kellele teeb ülesandeks puudused kõrvaldada, nõudes tekkiva rahalise kahju sisse kostjalt. Hageja sõlmis puuduste kõrvaldamiseks 23.11.2018.a lepingu OÜ-ga S, kes paigaldas uue kahekihilise pritsitava rajakatte. Kõik kulutused seoses uue rajakatte rajamisega ja juhtimistasuga on hagejale kokku läinud maksma 257 647,69 eurot, millele lisandub lepingu p 9.12 tulenev juhtmistasu nõue summas 12 882,38 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista garantiilepingu ja töövõtulepingu alusel kokku 270 053,07 eurot või alternatiivselt töövõtulepingu alusel lepingu rikkumisest kahjuna ja töövõtulepingu alusel kokku 270 053,07 või alternatiivselt hageja kasuks kahjuhüvitis kahju hüvitamise üldsätete alusel summas 257 647,69 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivis alates 01.02.2019.a
määras 15% aastas summalt 242 576,25 eurot kuni nõuete täieliku täitmiseni ja alates 13.05.2019.a 15% aastas summalt 27 953,82 eurot kuni nõuete täieliku täitmiseni või alternatiivselt mõlemalt summalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja on esitanud vastuhagi. Kostja ei ole rikkunud oma garantiiaegseid kohustusi, kuivõrd ta ei ole kordagi keeldunud staadionikatte puuduste kõrvaldamisest. Kostja on tõendanud, et staadionikatte parandamine tootjatehase poolt pakutud lahendusega oleks olnud võimalik. Hageja takistas ise kostja ja K-S OÜ poolt läbiviidavat proovitöö teostamist staadionil olukorras, kus hageja ise oli eelnevalt nõudnud proovitöö teostamist enne rajakatte puuduste kõrvaldamisele asumist. Hageja ei ole tõendanud, et rajakattes olid sedavõrd ulatuslikud puudused, et need tingisid rajakatte vahetamise vajaduse, mistõttu puudus ka tellijal õigus nõuda rajakatte asendamist. Peatellija Pärnu linna soov oli, et staadionikate parandatakse (m.h. asendades vajalikes kohtades kate) ning peatellija ei nõudnud staadionikatte terviklikku asendamist, kuivõrd selleks puudus igasugune vajadus. Kostja alltöövõtja K-S OÜ, kes vaidlusaluse staadionikatte paigaldas, saatis pärast staadionikatte paigaldust näidistüki IAAF-i poolt akrediteeritud laborisse CST-Global, kelle poolt 22.11.2016.a koostatud raporti kohaselt vastas testitud Eltan N näidis IAAF nõuetele vertikaalse deformatsiooni osas. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et pärast rajakatte rikkumist kolmandate isikute poolt, kõrvaldas kahjustused K-S OÜ. Kostjalt ei ole tellitud kõikide staadionikattes esinevate staadionikattes kasutajate poolt tekitatud vigastuste parandamist ning eeltoodud vigastuste tekitamist tuleb kahju hüvitamise nõude suuruse hindamisel arvesse võtta. Staadionit ei kasutatud heaperemehelikult ja kooskõlas rajakatte kasutamise juhendiga. Staadionihaldaja ei hooldanud rajakatet vastavalt hooldus- ja kasutusjuhendile, rajakatte pind oli mitmetes kohtades kahjustatud, samuti oli mõnedes kohtades väga palju naelte jälgi ja muidu kahjustusi, rajakatet rikuti, kuna rajakattele ehitati tribüünid ning seda rikuti ka jõusaalimasinate transpordil staadioni ruumidesse. Kostjalt võeti ära võimalus tõendada, et rajakatte parandamine olnuks võimalik, kuna hageja utiliseeris rajakatte. Hagejal ei olnud mingit vajadust väidetavate kulutuste kandmiseks, kuivõrd kostja oli valmis staadionikatte parandamise tööd ise ja omal kulul teostama. Hageja nõude ulatus saab piirduda ainult mõistlike kulutuste hüvitamisega.
3.Vastuhagis leiab kostja, et kuivõrd hageja on sisse nõudnud garantiisumma olukorras, kus kostja ei ole rikkunud töövõtulepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi, on hageja rikkunud töövõtulepingust tulenevat kohustust garantii kasutamise osas. Lisaks esitas hageja garantii väljamakse taotluse ligi aasta pärast tsiviilasja menetluse algust olukorras, kus kostja oli korduvalt selgitanud ja tõendanud, et ta ei ole rikkunud töövõtulepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Seega tekitas hageja kostjale kahju tahtlikult. Kostjale on tekkinud kahju, kuna pank on hageja taotluse alusel kostja arveldusarvelt debiteerinud raha 34 530,95 eurot. Kostja taotleb vastuhagis hagejalt kahju hüvitamist 34 530,95 eurot, mis hõlmab endas nii garantiisummat 34 234,68 eurot, kui ka garantii realiseerimise tõttu kostjale tekkinud lisakulutusi (väljamakse tasu 150 eurot, intress 99,85 eurot ja viivis 46,42 eurot, s.o. kokku 296,27 eurot). Kostja palub hagejalt välja mõista ka viivised 8% tasumata kahjusummalt aastas alates käesoleva hagiavalduse vastuhagi kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast ning edasiulatuva viivise. Alternatiivselt taotleb kostja samad viivised, sama perioodi eest välja mõista 15% aastas. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja seisukoht vastuhagile
4.Hageja palub vastuhagi jätta rahuldamata. Garantii alusel tekkinud suhe, mis tuleneb pangagarantiist hageja, garandi ja kostja vahel, on iseseisev ja sõltumatu võlasuhe, mis ei ole seotud töövõtulepingust ega poolte vahel sõlmitud töövõtugarantiist tuleneva suhtega.
Samuti ei sõltu garantiisuhte kehtivus hageja ja kostja vahelisest töövõtulepingul põhinevast õigussuhtest. Seega ei saa samastada garantii alusel tekkinud võlasuhet hageja ja kostja vahel töövõtulepingust tekkinud võlasuhtega, mida kostja on ekslikult teinud. Garantiikiri on tagatavast kohustustest sõltumatu. Kostja toodud etteheited hagejapoolsete kohustuste rikkumise kohta on alusetud ja põhjendamatud. Hageja ei ole rikkunud ühtegi endale tulenevat kohustust. Hageja ei ole töölepingut rikkunud ning kostjale ei ole tekkinud kahju. Kuivõrd hageja toodud põhjendustel ei saa kostja esitatud kahju hüvitamise nõuet rahuldada, tuleb jätta rahuldamata ka kostja viivisenõue. Juhul, kui kohus peaks mistahes põhjusel vastuhagi rahuldama, siis nõustub hageja kostja I alternatiivi kohaldamisega lepingulises suhtes. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, vastuhagi jääb rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.01.2019.a kohtumääruses (II köide t/l 88).
7.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt sõlmisid pooled 26.06.2015.a töövõtulepingu nr xxx P R rekonstrueerimiseks, asukohaga xxx. Lepingu hind 727 011,60 eurot (I köide t/l 11-26). Muuhulgas leppisid pooled punktis 2.2.4 kokku, et staadioni katendite rajamine on teostatud ja tellijale üle antud hiljemalt 30.05.2016.a (tI köide t/l 11).
8.Vaidlust ei ole, et kostja on tööd teostanud ning andnud neile garantii kestusega 36 kuud s.o alates 18.08.2016.a kuni 18.08.2019.a. Samuti puudub vaidlus selles, et staadioni rajakattel ilmnes paigalduse järgselt puudusi. Kostja puuduseid ei kõrvaldanud. Hageja on sõlminud lepingu kolmanda isikuga rajakattes esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
9.Pooled on erimeelt selles, kas rajakatte asendamine oli vajalik ning kas selle peab hagejale hüvitama kostja. Kostja väidetel ei olnud rajakate sedavõrd ulatuslike puudustega, et olnuks vajalik terve katte täielik väljavahetamine. Kostja ei ole keeldunud oma kohustuse täitmisest. Hageja takistas kostjal proovitöö läbiviimist ning on sellega minetanud kahju hüvitamise nõudeõiguse heastamise asemel, kuivõrd hageja keeldus aluseta heastamisest. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustu.
10.Kuna kohtule on esitatud nii hagi kui ka vastuhagi, siis annab kohus esmalt oma hinnangu hagiavaldusele ning vastab seejärel vastuhagis toodud nõuetele.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
12.VÕS § 155 lg 1 järgi võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.
13.Vastavalt VÕS § 650 lg 1 töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut.
14.Riigikohus on 02.04.2014.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-2-1-7-14 punktis 11 selgitanud, et eristada tuleb töövõtulepingut ja garantiisuhet. Riigikohtu varasema praktika kohaselt on garantii sisuks ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead, tellijale antakse täiendavad õigused töö lepingutingimustele mittevastavuse korral. Seega tekib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust (vt Riigikohtu 28. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 12; 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 34).
15.Kuivõrd puudused töös ilmnesid garantii kestuse ajal, tuleb vaidlus lahendada garantiilepingu alusel vastavalt lepingu punktid 10.1 ja 10.2 (I köide t/l 14). Viidatud lepingu punkt 10.1 järgi kestab garantiiaeg 36 kuud ning punkt 10.2 kohaselt on töövõtja kohustatud omal kulul korraldama garantiiajal ilmsiks tulnud vigade ja puuduste kõrvaldamise viivitamatult või tellijaga kokkulepitud muuks tähtajaks. Juhul kui töövõtja ei alusta puuduste likvideerimist 7 päeva jooksul, on tellijal õigus töö või seade ise parandada või lasta seda teha kolmandal isikul ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist.
16.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt sai hagejale 18.08.2016.a teatavaks, et kostja poolt paigaldatud staadioni tartaankattes esinevad puudused, kui hagejale esitati 18.08.2016.a ekiri pretensioon staadioni rajakatte osas. P R juhataja T A ’i 18.08.2016.a e-kirjast ilmneb, et rajakate on väga pehme ning ebakvaliteetne, kuivõrd peale esimest kergejõustikuvõistlust purunes see iga natukenegi tugevama naelkinga peale, odaviske koht on peale ühte võistlust väga auklik ning seal on suured tükid väljas (I köide t/63-64).
17.Ka kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud R R selgitas, et tartaankattel puudus nake asfalti külge, see oleks nagu lahtise lehe üles võtmine. Kui kahveltõstuk seda katet lükkas rullus see lihtsalt asfalti pealt üles (V köide t/l 202-203).
18.Nagu nähtub kohtule esitatud e-kirjade vahetusest on hageja kostjat puudustest teavitanud ning palunud tõestada, et kate vastab IAAF nõuetele ning teatanud, et vajalik on teostada täiendav rajakatte tugevdamine (I köide t/l 59-62). Kostja on sellele vastanud, et hagejal tuleb vormistada dokument, kus on vaegtööd ja nende tähtaeg. Kostja on lubanud tugevdada rajakatet, vaadata kate kevadel üle ning puudused likvideerida (I köide t/l 5859). Seega on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist, et kostja on puuduseid tunnistanud.
19.Nagu nähtub 07.04.2017.a koosoleku protokollist, on arutatud P R rajakatte ning muude väljakuosade olukorda ning nimetatud staadioni sobivust Eesti Kergejõustiku Liidu egiidi all läbiviidavateks võistlusteks. Staadion avati 09.07.2016.a ning 3 kuu kasutuses olnud aja jooksul on rajakate osutunud ebakvaliteetseks, kuna sinna tekivad kergelt vigastused, väljarebenduvad tükid. Ehitajal puudub rajakatte kohta tootekaart e. mis vahekorras mis materjale on kasutatud. Parandused on tehtud ebaprofessionaalselt s.t parandatavat kohta pole välja lõigatud, vaid olemasolev lohuke rajas on lihtsalt „mingit kummimöginat“ täis aetud. Koosolekul otsustati mitte teostada käeosleva aasta kevad-suveks planeeritud suuremaid rajakatte parandustöid, vaid teha sellekohased otsused, kas rajakatte osaline parandamine või vahetus täies mahus, peale selleaastast kergejõustikuhooaega, s.o käesoleva aasta septembri esimeses pooles (I köide t/l 65).
20.Hageja on tellinud rajakatte puuduste kindlakstegemiseks katsetused Tallinna Tehnikaülikoolist ning proovi analüüsi tulemuste kohaselt on maksimaalne tõmbepinge
0,22 MPa ja purunemisdeformatsioon 38,3% (I köide t/l 54). Tulemustest on hageja kostjat teavitanud (I köide t/l 66).
21.18.07.2017.a on P R juhataja T A edastanud hagejale 18.07.2017.a e-kirja, milles on välja toodud, et kõige olulisem teema on jooksuraja kate (nii väljas kui sees), mis silmanähtavalt peale iga kasutust laguneb. Ka on teatatud, et kate peab saama enamvähem korrasoleku hiljemalt augustikuu teiseks nädalavahetuseks ning suve tippkergejõustiku sündmus toimub 19.08.2017.a, kui staadionil võistlevad maailma tippkergejõustiklased (I köide t/l 67-68). Seega on tõendatud, et rajakattel esinesid olulised puudused ning töö tellija nõudis hagejalt nende kõrvaldamist andes selleks konkreetse tähtaja.
22.Kohtule esitatust nähtub, et hageja on palunud kostjal puudused kõrvaldada hiljemalt 25.07.2017.a (I köide t/l 69-70). Samuti on saadetud kostjale 08.11.2017.a nõudeavaldus, millises on palutud rajakate parandada ning kinnitust, et rajakate saab parandatud garantii korras kokkulepitud ajaks. Samuti on hageja selles kirja punktis 1.2 osundanud pooltevahelise lepingu punktile 10.2, millise kohaselt kui töövõtja ei alusta puuduste likvideerimist hiljemalt 7 päeva jooksul, on tellijal õigus töö ise parandada või lasta see teha kolmandal isikul ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist (I köide t/l 71-72).
23.Kuigi kostja on algselt lubanud puudused kõrvaldada ning 14.09.2016.a on saavutatud kokkulepe tööd teostada (I köide t/l 74), siis on kostja hagejat 24.07.2017.a teavitanud, et nende alltöövõtja on vastanud, et nemad ei lähe enne, kui rahad käes (I köide t/l 96). Lisaks on kostja asunud oma 01.12.2017.a vastuses seisukohale, et rada pole kasutatud ega hooldatud regulatsioonide kohaselt (I köide t/l 114-115). Sellest tulenevalt pole õiged kostja väited selle kohta, et viimane oli valmis puudused kõrvaldama.
24.Ka rajakatte tootja tehase Interhemol S.S esindaja on 12.06.2018.a edastanud arvamuse, millise kohaselt on nad külastanud 24.04.2018.a P Rt ning näinud, et mõndades kohtades on pind kahjustatud ning samuti ei ole kate asfaldi küljes. Soovitatud on saata kattest tükid katsetamisele. Tehase enda kaheksa tüki põhjal tehtud katse tulemused näitasid, et mehaanilised parameetrid peaksid olema paremad, et olla kooskõlas IAAF-i soovitustega. Tootja arvamusel võivad tugevusnäitajaid olla mõjutanud liiga kõrge temperatuur paigaldamisel ja liiga suur väikeste osakeste sisaldus SBR-graanulites (I köide t/l 117118). Seega on tõendatud, et rajakatte tõmbetugevuse ja venivuse osas esinesid vajakajäämised.
25.Tõendatud on, et kooskõlas tootjatehase antud soovitustega esitas hageja kostjale 14.06.2018.a nõudeavalduse kohustuse täitmiseks. Hageja palus kostjal hiljemalt 18.06.2018.a esitada konkreetne tööplaan, milles kajastada puuduste kõrvaldamise viis, aeg kui ka parandatud katte garantiitingimused ja hooldustingimused (I köide t/l 119120).
26.19.06.2018.a vastuses on kostja teatanud, et soovitab tööd teostada 2019.a mais enne hooaja algust (I köide t/l 121-122), väljastades ka 21.06.2018.a tegevuskava (I köide t/l 121). Hageja on saatnud 09.08.2018.a kostjale nõudevalduse rajakatte asendamiseks ning palunud kiiremas korras teostada lokaalsed parandused ning teha näidistöö hiljemalt 16.08.2018.a (I köide t/l 1443-148). Kostja on sellele vastanud 13.08.2018.a ning lubanud lokaalsed parandused teostada hiljemalt 19.08.2018.a, kuid rajakatte asendamisest on kostja keeldunud (I köide t/l 157).
27.Asja kohtulikul arutamisel leidis tõendamist, et hageja on edastanud staadioni immutatud rajakattest proovitükid IAAF-i poolt akrediteeritud laborisse ning Y poolt teostatud katse kohaselt oli kostja poolt immutatud katte tõmbetugevus mittenõuetekohane: ühel juhul 0,28 MPa ja teisel 021 MPa, jäädes seega alla IAAF-i piirväärtusele. Pikenemine purunemisel näitajad olid vastavalt 55% ja 42%. Katsetulemuste kohaselt ei vastanud kumbki proov imava pinna nõutavale minimaalsele tõmbetugevusele. Proovid tundusid
nõrgad ja need oleksid võinud kergesti puruneda vaid käsitsi tõmmates (I köide t/l 162164). Sellest saab järeldada, et kostja poolt väljapakutud tegevuskava ei oleks pikemas plaanis rajakatte omadusi mõjutanud.
28.Kuivõrd kostja on selgesõnaliselt keeldunud rajakatte asendamisest, siis on tõendatud, et hageja teatas 29.08.2018.a kostjale, et pöördub kolmandate isikute poole puuduste kõrvaldamiseks (I köide t/l 159-160).
29.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt sõlmis hageja OÜ-ga S 23.11.2018.a töövõtulepingu nr xxx, millise kohaselt rajab/ehitab viimane P Rl asukohaga xxx sportrajakatte vastavalt IAAF II kategooria sertifikaadi nõuetele maksumusega 279 186 eurot (I köide t/l 165-173). Tõendatud on, et OÜ S paigaldas P Rle uue kahekihilise pritsitava rajakatte. Tööd on vastu võetud 12.07.2019.a lõppakti alusel (III köide t/l 153).
30.Kuivõrd kohtu ette on toodud ning hageja on tõendanud, et kostja keeldus staadioni rajakatte asendamisest ning nõustus üksnes lokaalse parandamisega, siis asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostjalt kantud kulutuste sissenõudmiseks on põhjendatud.
31.Hageja taotleb kostjalt 227 155 euro sissenõudmist, milline summa moodustab uue raja katte paigaldamise ja joonise maksumust ilma käibemaksuta. Tõendatud on, et hageja on eelpool nimetatud äriühingule tasunud sõlmitud töövõtulepingu alusel esitatud arvete alusel kokku 240 085 eurot ilma käibemaksuta (III köide t/l 43-44, 154-155, 156-157, 158-159).
32.Lisaks on hageja tõendanud, et vana rajakatte demontaaz ja utiliseerimine on teostatud L OÜ poolt, milline maksumus moodustas summas 17 874 eurot ilma käibemaksuta (III köide t/l 28, 28). Uue rajakatte tööde teostamiseks on hageja rentinud soojaku koos inventari ja käimlaga ning kandnud sellega seoses kulusid summas 98,40 eurot (III köide t/l 30, 31), rentinud betoonfreesi perioodil 08.04.2019-15.04.2019 summas 438,46 eurot (III köide t/l 32-33), rentinud betoonpõranda freesi ajavahemikus 27.03.2019 – 31.03.2019 ja 01.04.2019 – 04.04.2019 ning kandnud kulu kokku 416 eurot (III köide t/l 34-35, 36-37), ostnud liiva summas 105,83 eurot (III köide 38-39) ning lasknud parandada ja freesida asfaldi ebatasasused summas 11 560 eurot (III köide 40-42).
33.Kostja on neile kulutustele vastu vaielnud ning asunud seisukohale, et hageja poolt kantud kulutused on põhjuslikus seoses hageja enda tegevusega. Kohus sellise kostja käsitlusega ei nõustu.
34.Kostja on välja toonud, et vana rajakatte demontaazi ja utiliseerimist maksumuses 17 874 eurot peab kostja kulukaks ning hindab mõistlikuks kuluks 15 000 eurot. Samuti on hageja kulutused soojaku ja käimla rendile summas 98,40 eurot põhjendamatud. Kostja oli valmis staadionikatte parandamise tööd ise ja omal kulul teostama. Ka on ebamõistlikult kõrged hageja kulud väidetavate ebatasasuste kõrvaldamiseks kogusummas 12 618,69 eurot. Samuti ei saa hageja ette heita kostjale asjaolusid, mis tulenevad teistsuguse rajakatte spetsifikatsioonist. Kostja on asunud seisukohale, et mõistlikuks kuluks staadionikatte asendamiseks tuleb lugeda OÜ K-S hinnapakkumist summas 137 000 eurot ilma käibamaksuta (V köide t/l 162).
35.Kohus nõustub hagejaga selles, et tegelikult ei ole kostja hagejale VÕS § 107 mõttes heastamist pakkunud. Hageja on küsinud kostjalt konkreetset tegevuskava ning samuti on küsinud selgitusi ja andmeid selle kohta, mida kujutab endast immutamine, kuidas seda teostatakse jms. Tunnistaja M P andis ütlusi selle kohta, et immutamise kogemus oli hiljem K-N ning tugineti tehase soovitud meetodile (V köide t/l 205-208). Seega puudusid eelnevalt analoogsete immutustööde osas referentsobjekt(id), mistõttu ei olnud ka hagejal võimalik järeldada selle meetodi toimivust.
36.Asjaolu, et kostjal puudus tegelikult soov ja tahe rajakatet parandada tuleneb kohtu ette toodud tõenditest, mis kõik kogumis kinnitavad, et arutelu paranduste üle vältas mitmel aastal (vaata selles osas kohtuotsuse punkte 18, 20, 21, 22, 24). Seega on asjakohatud
kostja vastuväited selle kohta, et hageja poolt kantud kulutused on otseses seoses tema enda tegevusega. Hagejal oli kohustus täita oma lepingulisi kohustusi Pärnu Linnavalitsuse ees.
37.Hageja on 09.08.2018.a nõudeavaldusega andnud kostjale viimase võimaluse näidis immutustöö tegemiseks hiljemalt 16.08.2018.a. Samuti on hageja esitanud samas avalduses kostjale nõude rajakatte garantii korras ja täies mahus asendamiseks ning kostjal peab olema hiljemalt 24.08.2018.a antud nõusolek, sõlmitud garantiitööde kokkulepe (V köide t/l 143-148). Hageja on kostjat hoiatanud, et kui selleks kuupäevaks ei ole kostja nõusolekut andnud ning kokkulepet sõlminud, siis tellib hageja sama töö kolmandalt ettevõttelt ning nõuab kahju hüvitamist kostjalt (I köide t/l 143-146).
38.Tegemist on selge avaldusega, millisele kostja on konkreetselt vastanud, et nad keelduvad selle täitmisest (I köide t/l 157). Lisaks on hageja veel 29.08.2018.a kostjale vastanud, et pöördutakse kolmandate isikute poole ja esitatakse kahju hüvitamise nõue. Seega pole olulised kostja väited selle kohta, et nad soovisid teostatada 24.08.2018.a rajakatte lisaimmutustöid (impregneerimist), kuid hageja tegevuse tõttu ei olnud võimalik soovitud proovitööd teostada.
39.Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et pärast kostjale antud tähtaega 24.08.2019.a on K-S OÜ 12.10.2018.a avaldanud kostjale, et vaja oleks teostada veelkordselt staadionil impregneerimistööd. See kiri kajastab üksnes kostja ning kolmanda isiku omavahelist suhtlust ning ühisel koosolekul arutatut (II köide t/l 139).
40.Pärnu Linnavalitsuse 17.09.2018.a kirjast nr 6-1/11296-4 nähtub, et kostja on esitanud 10.09.2018, 12.09.2018.a ja 14.09.2018.a taotluse Pärnu Linnavalitsusele P Rle juurdepääsu saamiseks eesmärgiga teostada staadioni rajakatte lisaimpregneerimise katsetöid, kuid ka need taotlused on esitatud peale kostjale antud tähtaega (II köide t/l 140). Samuti on OÜ K-S 11.02.2019.a kiri selle kohta, et viimane äriühing on valmis teostama rajakatte parandustööd (II köide t/l 141) ning 20.02.2019.a hinnapakkumine maksumuses 137 000 eurot ilma käibemaksuta (II köide t/l 146 pöördel) esitatud kostjale pärast hageja poolt antud tähtaega.
41.Kostja on esitanud vastuväited selle kohta, et rajakatte asendamiseks puudus vajadus. Hageja sellega ei nõustu.
42.Töö kvaliteedi nõuded olid poolte vahel kokku lepitud lepingus ja selle lisades, mis nägid muuhulgas ette, et rajakattel peab olema Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu IAAF sertifikaat ning rajakate peab olema testitud IAAF poolt aktsepteeritud laboratooriumis ja see peab kajastuma materjali tootja sertifikaadil (III köide t/l 60-61, 62). Need nõuded olid kostja jaoks siduvad.
43.Hageja tugineb hagis kostja poolt teostatud töös järgmistele puudustele: •
Rajakatte lagunemine – kate oli mure ning rabe, selle tavapärase kasutuse juures eemaldus ulatuslikult tükke (I köide t/l 36-50)
•
Mittenõuetekohane tõmbetugevus – vastavalt materjalitootja poolt väljastatud tehnilisele spetsifikatsioonile, peab Eltan N rajakatte tõmbetugevus olema minimaalselt 0,4 MPa (I köide t/l 30, 32)
•
Mittenõuetekohane pikenemine purunemisel (ehk venivus) – Eltan N rajakatte pikenemiseks purunemise määr minimaalselt 60% (I köide t/l 53)
•
Mittenõuetekohane sammulöögi summutus – materjali võime kas neelata või peegeldada sammude löögienergiat (II köide t/l 196, 198)
•
Mittenõuetekohane vertikaalne deformatsioon – liiga pehme kate (II köide t(l 196, 199)
•
Aluspinna ebatasasus – rajakatte eemaldamise järgselt on ilmnenud ka katte aluse
pinna ebatasasused, mida hageja on pidanud kõrvaldama (II köide t/l 196, 197 pöördel) •
Rajakatte mittenõuetekohane paksus – Eltan N rajakatte sertifikaadi järgi 13 mm (II köide t/l 195 pöördel, 198)
•
Rajakatte ebapiisav kinnitumine asfaltile – võib põhjustada pealispinna lahtituleku aluspõhjast (II köide t/l 194 pöördel, 197)
44.Hageja on loetletud puuduseid tõendanud ning kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Eltan N toote spetsifikatsioonist tuleneb, et toode peab pidama vastu 5-6 aastat (I köide t/l 51, 53). Samas Y poolt läbiviidud katse tulemustest tuleneb, et proovid tundusid nõrgad ja need oleksid võinud kergesti puruneda (I köide t/l 164 pöördel).
45.Tallinna Tehnikaülikooli Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituudi Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboris katsekehale läbiviidud tõmbetugevuse katse kohaselt on tulemus 0,22 MPa (I köide t/l 54) ning Y poolt läbiviidud testitulemuste järgi oli see 0,26 MPa ning ka 0,21 MPa (I köide 56,57, 162, 163).
46.Kostja poolt 24.08.2018.a täiendavalt impregneeritud katsekehade osas tehtud testi tulemusel oli 08.10.2018.a tõmbetugevus 0,31 ja 0,21 MPa (II köide t/l 135, 136).
47.Y eksperdid analüüsisid proovikeha pikenemist purunemisel ja see ei ulatunud kohati 40% (kõigest 37%) (II köide t/l 169,180).
48.10.04.2019.a Sports Labs Ltd rajakonditsiooni raporti lk 7 kohaselt olid sammulöögi katsed kuuest mõõdetud kohast kolmes allapoole piirmäära ning keskmine tulemus oli 52 % (II köide t/l 169-179, 180-190).
49.Osundatud Sports Labs Ltd raporti järgi ületas vertikaalse deformatsiooni näitaja kuues asukohas lubatut vastavalt 4,2; 3,8; 3,9; 4,9; 3,1 ja 3,4 mm ( II köide 169-179, 180-190).
50.Ebatasasuste kohta on hageja esitanud fotod (III köide t/l 10-16, 45). Samas on rajakatte tootjatehase esindaja edastanud OÜ-le S juhised selle kohta, et mõnda kohta tuleb parandada. Kõrge koormusega kohad lihvitakse ära, suuremad muhud liitekohtades märgitakse maha ja lihvitakse, suuremad augud ühtlustatakse liivaseguga (III köide t/l 17, 18).
51.Sports Labs Ltd raporti lk 6 järgi oli rajakate üldiselt paks. Sisuliselt mitte ükski mõõdetud koht ei vastanud Eltan N sertfikaadis kirjeldatud 13 mm suurusele paksusele (II köide t/l 169-179, 180-190).
52.Sports Labs Ltd raporti lk 7 kohaselt näitavad proovid rajakatte nõrka asfaltile kinnitumist, mis on ka põhjuseks, miks kate on nii mitmes kohas lahti tulnud. Kate tuleb lahti siis, kui polümeeri ja asfalti omavaheline nakkumine on ebapiisav (III köide t/l 169179, 180-190).
53.Ka kostja poolt Y edastatud kahe proovikehade alusel teostatud katse tulemuse kohaselt ei vastanud kumbki proov minimaalsele tõmbetugevusele (II köide t/l 137, 138)
54.Eelpooltoodust tulenevalt pole veenvad kostja väited selle kohta, et rajakatte puuduseid oli võimalik kõrvaldada lokaalse parandamise ja lisaimmutuse teel. Kohtu ette toodud tõendid sellist kostja väidet ei toeta, kuivõrd rajakattel oli mitmeid puuduseid. Ka kostja ise on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et vähemalt osaliselt on ta rajakatte väljavahetamisega nõustunud (II köide t/l 141).
55.Kuivõrd hageja on usutavalt põhistanud ning tõendatud, et kostja poolt teostatud töös esinesid puudused ning kostja nõustus üksnes lokaalsete parandustega, siis oli põhjendatud hageja poolt 23.11.2018.a OÜ-ga S töövõtulepingu sõlmimine rajakatte rajamiseks.
56.Kostja vastuväited selle kohta, et rajakatte asendamisega seotud kulutused on
põhjendamatult suured ei ole kohased. Hageja on võtnud hinnapakkumisi töö teostamiseks kolmelt äriühingult, kuid lepingu sõlmimiseni jõuti OÜ-ga S turu tingimustel.
57.Kostja on ka ise esitanud tõendi selle kohta, et rajakatte asendamise maksumus oli 137 000 eurot ilma käibemaksuta (II köide t/l 146 pöördel). Samas suhtub kohus antud tõendisse kriitiliselt, kuivõrd see on esitatud pärast hageja poolt kohtumenetluse algatamist ning hinnapakkumine on esitatud sama isiku poolt, kes juba on paigaldanud puudustega rajakatte ning on teadlik pooltevahelisest vaidlusest (vaata Riigikohtu 20.10.2004.a kohtuotsus kohtuasjas 3-2-1-109-04 punkt 19).
58.Ka ülejäänud hageja poolt kantud kulutused kogusummas 30 492,69 eurot on mõistlikud ja vajalikud ning ainuüksi asjaolu, et kostja sellise summa suurusega ei nõustu ei ole aluseks nende vähendamiseks või nõude rahuldamata jätmiseks. Kostja vastuväide, et kulud on tekkinud hageja enda tegevuse tulemusena ei ole õiged. Hagejal oli kohustus tellija ees rajakate parandada ning kuna kostjaga selles osas kokkulepet ei saavutatud, tuli hagejal pöörduda kolmanda isiku poole, millega paratamatult tekkisid lisakulud. Hageja on nende kulude kandmist piisavalt põhistanud ning tõendanud (V köide 135-136).
59.Eelpooltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu summas 257 647,69 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude, siis ei põhjenda kohus teiste alternatiivsete nõuete rahuldamata jätmist vastavalt TsMS § 442 lg 2.
60.Hageja on esitanud kostja vastu ka nõude summas 12 882,38 eurot lepingu punkti 9.12 alusel (I köide t/l 14). Viidatud punkti kohaselt on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus nõuda lisaks kolmandate isikute kulutustele 5 % tellija juhtimistasu, arvestatuna selliste kulutuste summast koos käibemaksuga (257 647,69 x 5%). Kostja hageja nõudega ei nõustu.
61.Kohus asub seisukohale, et viidatud lepingu punkt 9.12 tuleb tõlgendada laiemalt. Nimetatud punkti esimeses lauses on kokku lepitud, et töövõtja kohustub kõrvaldama töös avastatud puudused ning juhul kui töövõtja puuduseid ei kõrvalda, siis teha see ülesandeks kolmandale isikule ning vähendada selle arvel lepingu alusel makstavat tasu töövõtjale. Lisaks on lepitud kokku, et tellijal on õigus nõuda 5 % tellija juhtimistasu (I köide t/l 14).
62.Tegemist on punktiga, millisega on püütud sanktsioonina tagada see, et eelkõige töövõtja kõrvaldaks töös avastatud puudused. See on tavapärane, sest töö tegijal on alati kergem neid töid teostada, kuna uuel töövõtjal võib olla keeruline ja sellest tulenevalt kulukam puuduseid tuvastada ning neid parandada. Samas aga ei saa kohtu arvates erinevate sätete alusel erinevaid sanktsioone rakendada korraga ja nii öelda automaatselt. Antud juhtumil on pooltel tekkinud vaidlus puuduste kõrvaldamise üle, kuna kostja pole nõustunud kogu rajakatte väljavahetamisega. Sellest tulenevalt ei pea kohus hageja vastavat nõuet põhjendatuks ning kohus jätab selle rahuldamata.
63.Kostja on esitanud hageja vastu vastuhagi summas 34 530,95 euro ning viivise VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja leiab, et ta ei ole rikkunud töövõtulepingust tulenevaid garantiiaegseid kohustusi, mistõttu ei olnud hagejal ka õigus pöörata täitmisele AS SEB Pank poolt 18.08.2016.a väljastatud garantiikirja. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustu.
64.Vaidlust ei ole, et hagejale on garantiikirja alusel välja makstud 34 234,68 eurot (II köide t/l 81, V köide t/l 148). Kostja tugineb oma nõudes asjaolule, et hageja on töövõtulepingut rikkunud. Samas ei ole kostja kohtu ette toonud, mis kohustust on hageja rikkunud (VÕS § 115 lg 1). Enamgi veel, hageja on esitanud garantiinõude vastavalt garantiikirjas sätestatule, kuna asja kohtulikul arutamisel on leidnud tõendamist, et kostja poolt teostatud töös esinesid puudused, mida kostja poolt kõrvaldatud ei ole. Sellest tulenevalt ei saa kohus nõustuda kostjaga selles, et hageja on tekitanud kostjale kahju
garantiinõudega seoses, mistõttu tuleb kostja vastav nõue jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus kostja vastuhagi põhinõude osas ei rahulda, jääb rahuldamata ka kostja nõue viivise väljamõistmiseks.
65.Küll aga peab kohus põhjendatuks kostja vastuväidet selle kohta, et hageja nõude rahuldamisel tuleb arvesse võtta seda, et garantii alusel on hagejale tasutud rahasumma 34 234,68 eurot. Kohus arvestab sellega ning vähendab selle summa võrra rahuldamisele kuuluvat hageja nõuet.
66.Eelpooltoodust tulenevalt peab kohus hageja nõuet kostja vastu põhjendatuks summas 257 647,69 eurot, millest tuleb maha arvata garantii alusel hagejale tasutud 34 234,68 eurot. Sellest johtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 223 413,01 eurot.
67.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise alternatiivsetel alustel nii lepingulises määras või VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses. Kostja vaidleb hageja viivise nõudele vastu. Kostja leiab, et lepinguga kokkulepitud viivise (15 % aastas) väljamõistmiseks antud juhul alused puudused ning hagejal ei ole igal juhul viivisenõuet seadusjärgset määra ületavas intressimääras.
68.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
69.Vastavalt VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
70.Töövõtulepingu punkt 9.2 sätestab, et juhul, kui pool viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on teisel poolel õigus nõuda viivise tasumist viivitavalt poolelt 15 % tähtajaks tasumata summalt aastas. Kohus nõustub kostjaga selles, et osundatud sättest tuleneb selgelt ja üheselt mõistetavalt, et lepingu alusel tasumisele kuuluvate summadena mõeldakse punktis 3.1 sätestatud lepingu hinda.
71.Kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja viivise nõude vastavalt VÕS § 113 lg 1 ning viivist tuleb kohaldada selle sissenõutavaks muutumisest s.o alates kohtuotsuse tegemisest (17.11.2022.a) kuni nõude kohase täitmiseni.
72.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele garantiilepingu alusel garantiikohustuse täitmata jätmisest tekkiva hüvitisena 223 413,01 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.11.2022.a kuni nõude kohase täitmiseni. Vastuhagi põhjendatud ei ole ning see jääb rahuldamata.
73.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
74.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hageja esitas kohtule 21.01.2022.a taotluse 18.01.2022.a toimunud kohtuistungi protokolli ning 18.04.2022.a taotluse 12.04.2022.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks (V köide t/l 181, VI köide t/l 1-4). Kostja leiab, et hageja taotlused ei ole põhjendatud ning puuduvad alused protokollide parandamiseks, sest protokollides ei ole
vigu (V köide t/l 184, VI köide t/l 6).
75.Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotluste, kostja arvamuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et mõlemad taotlused tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
76.Hageja taotleb protokollide parandamist, s.o palub parandada/täiendada erinevaid sõnavõtte kohtuistungil. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Oma menetluslikud seisukohad märgivad menetlusosalised mitte kohtuistungi protokollis, vaid menetlusdokumentides. Need on antud menetluses piisavalt fikseeritud. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokolli parandamiseks. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
77.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 310 632,58 eurot ja vastuhagi hinnaks 39 710,59 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
78.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
osaliselt tühistatud 17.03.2023 TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.