Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.11.2022.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-125525
Tsiviilasi
Rendin OÜ hagi E M vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1245 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Rendin OÜ (registrikood 14672861, asukoht
esindajad
Peterburi tee 2f, 11415 Tallinn) Hageja esindaja: L S (e-post xxx) Kostja: E M (isikukood xxx, elukoht xxx ) Lihtmenetlus
Menetluse liik
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.08.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid E M (kostja) ja K L 01.07.2021 tähtajatu üürilepingu nr xxx xxx paikneva eluruumi kasutamiseks. Üürileping ja selle juurde kuuluv kindlustussertifikaat oli väljastatud Rendin OÜ (hageja) poolt. Eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Eluruumi üleandmise akti ja piltide kohaselt oli eluruum üleandmise hetkel kostjale korter hiljuti värskendatud ning puudusteta. Üürileping lõpetati poolte kokkuleppel 31.05.2022 ning korteri valdus tagastati üürileandjale. Eluruumi tagastamisel üürileandja avastas, et köögitasapind on kahjustatud ning pööras sellele koheselt kostja tähelepanu. Lisaks samal päeval fikseeris üürileandja piltidega puudused, mida ei olnud seal eluruumi üleandmisel kostja valdusesse ja mis ei oleks saanud tekkida eluruumi lepingukohasel kasutamisel, e-kirjas kostjale. Tagastatud korter ei vastanud üldtingimuste punktile 4.6.1, mille kohaselt üürnik peab tagastama ruumid samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle, arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muudatusi, m.h. normaalset kulumist. Kostja ei järginud üldtingimuste punktides 7.1.3 ning 7.1.3.1 sätestatut ning tekitas eluruumile kahju, mis ületas normaalset kulumist. Köögi tasapinnale tekkinud sügavad kriimud on kahjustused, mida ei olnud seal eluruumi kostja otsesesse valdusesse üleandmise hetkel, mida ei saa pidada asja tavapärase kasutamise käigus tekkivateks kahjustusteks ning mille eest ei vastuta üürileandja VÕS § 334 lg 2 kohaselt. Üürileandja poolt kaasatud ehitusettevõtte xxx OÜ hinnapakkumise nr 6/18/22 kohaselt kuulub olukorra taastamiseks 2038,080 eurot. Hageja tegi päringu ka oma koostööpartnerile xxx OÜ-le, kelle arvutuskäigu kohaselt kuulub olukorra taastamiseks 1298,40 eurot. Üürileandja nõudis kostjalt kahju hüvitamist summas 1245 eurot ning üksnes osas, mis ületab tavakasutuses tekkida võivat kulumist, s.o osas, mis ei ole seotud asja loomuliku kulumisega ja mis on põhjustatud eluruumi hooletust ehk siis lepingutingimustele mittevastavast kasutamisest. 04.07.2022 üürileandja esitas nõude kostjale. Vaatamata selgitustele kostja ei tunnistanud ja ei rahuldanud üürileandja nõuet. 14.07.2022 sõlmiti üürileandja ja hageja vahel nõuete loovutamise leping, mille alusel hageja hüvitas üürileandjale kahju summas 1245 eurot ning võttis kõik üürileandja õigused ja kohustused üle.
Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 1245 eurot. Kostja vastus Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud. Kostja selgitas, et kohtus 31.05.2022 xxx korteris korteri omanikuga, et korter üle vaadata ja tagastada. Puuduseid korteris ei esinenud. Ülevaatusel märkas korteri omanik köögi tasapinnal olevaid kriimustusi ja oli köögi tasapinna seisukorraga rahul. Korteri tagastamisel üleandmis-vastuvõtmise akti ei koostarud, sest korteri omanik oli rahul korteri seisukorraga ja puuduseid ei esinenud. Sama päeva õhtul saatis korteri omanik e-kirja, kus väitis, et olime korteri üleandmisel fikseerinud puudused. E-kirjas olid pildid kriimustustest ja väidetavalt veekahjustused köögitasapinnal. Pildid ei ole tehtud minu juures viibimisel. Puudustest tehtud piltidel puuduvad ka kuupäevad. Kostjalt ei ole küsitud köögitasapinnal olevate kahjustuste kohta ühtegi selgitust. Kohtu põhjendused
võimalikest puudustest ei ole. Samuti on kostja akti allkirjastamisel kinnitanud, et on hoolikalt eluruumide seisukorra üle vaadanud ruumide kaupa ja detailselt. Seega tuleb eeldada, et korter anti üürnikule üle heas seisukorras. Kohtu hinnangul tähendab see m.h seda, et köögitasapind oli üüripinnal korralik ja ilma vigastusteta. Viimati nimetatut kinnitavad ka tasapinnast tehtud fotod korteri üleandmise hetkel (dtl 31-33). Antud fotod on lisatud ka korteri üleandmise akti. Kohtu hinnangul on samuti tõendamist leidnud, et üüritud korter oli tagastamise ajal halvemas seisukorras, kui selle üleandmise ajal. Hageja on kohtule esitanud fotod köögi tasapinnal asuvatest sügavatest ja erineva suurusega kriimudest (dtl 56-59). Fotodelt nähtu põhjal võib eeldada, et toiduainete lõikumisel ei ole kasutatud lõikelauda, vaid on tehtud seda otse köögi tasapinnal. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kriimustuste olemasolu ega tekkimise põhjuste kohta. Kostja on üksnes oma vastuses kinnitanud, et korteri tagastamisel märkas korteri omanik köögitasapinnal olevaid kriimustusi. Kohtul puudub seega alus kahelda, et nimetatud vigastused on tekkinud ajal, mil korter oli kostja kasutuses ning pildid kahjust on tehtud vahetult peale korteri üleandmist omanikule.
Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et köögi tasapind on üüripinnal kahjustatud (dtl 56-59). Kuna korteri üleandmise-vastuvõtuaktis nimetatud kahjustused ei kajastu, siis tuleb eeldada, et nimetatud kahjustused tekkisid ajal, mil üüripind oli kostja kasutuses. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud puudused olid korteris juba enne üürile andmist või et puuduste tekkimine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Arvestades fotodelt nähtava kahjustuse ulatusega (kriimud, suurem pragu), siis ei ole ka usutav, et tegemist oleks tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.