Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Järva vald, Koigi küla, Aasa tn 7 korteriühistu hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17. juuni 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Järva vald, Koigi küla, Aasa tn 7 korteriühistu apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
1256,49 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Järva vald, Koigi küla, Aasa tn 7 korteriühistu esindajad ringkonnakohtus (registrikood 80276360), lepinguline esindaja Liina Karlson Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
10. oktoober 2022, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 17. juuni 2021 otsus tühistada ning teha tsiviilasjas uus otsus.
2.Jätta läbi vaatamata Järva vald, Koigi küla, Aasa tn 7 korteriühistu hagi X vastu põhivõla 643,46 euro väljamõistmiseks.
3.Ülejäänud osas rahuldada hagi osaliselt.
4.Välja mõista X-lt põhivõlg 1062,57 eurot ja viivis 06.06.2021 seisuga 142,56 eurot Järva vald, Koigi küla, Aasa tn 7 korteriühistu kasuks.
5.Välja mõista X-lt viivis põhivõlalt (1062,57 eurot) alates 20.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Järva vald, Koigi küla, Aasa tn 7 korteriühistu kasuks.
6.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 90 % ulatuses X kanda ja 10 % ulatuses Järva vald, Koigi küla, Aasa tn 7 korteriühistu kanda.
7.Jätta rahuldamata X taotlus 10.10.2022 kohtuistungi protokolli täiendamiseks.
8.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Järva vald, Koigi küla, Aasa tn 7 korteriühistu (hageja) esitas 16.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult X-lt (kostja) võla väljamõistmiseks. Võlgnik esitas kohtu makseettepanekule vastuväite, millega seoses lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja 17.06.2020 anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 29.07.2020 hagiavalduse ja 31.08.2020 selle täienduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 1706,03 eurot ja viivise.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja liige ja talle kuulub Aasa 7, Koigi küla, Järva vald asuvas elamus 2 korteriomandit – eluruumid nr 1 ja 2. Ajavahemiku 2018. a märts kuni 2020. a juuli eest ei ole kostja tasunud hagejale majandamiskulusid. Kostjal on tekkinud hageja ees võlgnevus põhissummas 1706,03 eurot.
4.09.03.2021 avaldas hageja, et kostja tasus 27.01.2021 ära korteri nr 1 majandamiskulude võla summas 1065,35 eurot. Hageja avaldas, et võtab selles summas hagi tagasi.
5.07.06.2021 kohtuistungil täpsustas hageja, et hageja põhinõue on 1062,57 eurot. Võlgnevus on korteri nr 2 eest ja puudutab perioodi 2018.a märts – 2020.a juuli. Lisaks võlgneb kostja viivist. Hageja selgitas, et kostja võõrandas korteri nr 1 ning võõrandamisel tasuti korteriga nr 1 seotud võlgnevused (võõrandamise aja seisuga). Kostja vastus
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole saanud oma korteriomandeid kasutada. Hageja on ära lõiganud trepikoja veetoru 2017. a lõpus või 2018. a alguses. Vee äravõtmise põhjusena on teatatud toru külmumine. Kostja leiab, et veetorud olid külmunud, kuna keldri ja
trepikoja aknad ja välisuksed olid talvel lõhutud, mille tõttu pääses külm õhk sisse. Veetorude külmumine ei tulenenud mingil viisil kostjast. Kostja on kortereid kütnud elektriradiaatoritega ning korterites olles ka gaasiküttega. Hageja tegevuse tõttu ei ole kostja saanud kortereid kasutada korterites vee puudumise tõttu.
7.Kostja on üritanud teha hagejaga koostööd, tehes suulisi ja kirjalikke järelpärimisi saamaks vesi tagasi, kuid tulemusteta. Hageja ei ole ära parandanud tema enda äralõigatud toru. Lisaks ei ole hageja võimaldanud kostjal endal toru parandada. Seetõttu ei ole kostja olnud nõus tegema korteriühistule makseid hoolduskulude katteks. Kostja on püüdnud asja rahumeelselt lahendada ja maksnud 2018.a ja 2019.a 220 eurot, 148,99 eurot ja 136,39 eurot ning korteri nr 1 müümisel 1065,35 eurot, kõik kokku 1570,73 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Pärnu Maakohtu 17.06.2021 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus kinnitas kostja põhjendatud menetluskuluks tõlgitasu 115 eurot, mis mõisteti hagejalt kostja kasuks välja.
9.Kohus tuvastas, et asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: - kostjale kuulusid hagiavalduse esitamise ajal 2 korteriomandit Järva vald, Koigi küla, Aasa tn 7 korteriühistus (dtl 64-69) ning seega on kostja hageja liige; - menetluse kestel on kostja müünud ühe korteriomandi (dtl 289-292), mille müügist saadud rahaliste vahendite arvel likvideeris kostja müüdava korteri võlgnevused ning osaliselt vähenes nõutud võlgnevuse jääk; - hageja on esitanud kostjale korterite majandamiskulude eest perioodil 2018. a märts kuni 2020. a juuli arveid summas 1062,57 eurot (dtl 128-181; 79-81) ning kostjal on need tasumata; - hageja esimeses püstakus, kus asuvad kostja korteriomandid, lõigati 2019. a varalise kahju ärahoidmiseks läbi veetorud; .
10.Kohus tuvastas, et hageja põhikirja (dtl tl 394-397) p 19.1 kohaselt on hageja liige kohustatud täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning korteriühistu juhtimisja kontrollorganite otsuseid. Põhikirja p 19.2 kohaselt on hageja liige kohustatud tasuma hooldustasu üldkoosoleku otsusega ettenähtud suuruses ja korras. Hooldustasu suuruse ning arvestamise korra määrab juhatus ning kinnitab üldkoosolek. Hageja on esitanud üldkoosoleku protokollid, millega on heaks kiidetud hooldus- ja haldustasude tariifimäärad (dtl 333-335; 386-390).
11.Hageja ülesandeks on nii kaasomandi eseme (elamu) korrashoid kui ka korteriühistu liikmetele nende poolt tarbitavate teenuste vahendamine. Muuhulgas tuleb seega lisaks tarbivate teenuste jaoks lepingute sõlmimisele hagejal tagada ka see, et korteriomanik reaalselt neid teenuseid tarbida saab, sh tagada selleks kaasomandis oleva veetorustiku korrashoid ja tõrgeteta toimimine. Kuigi hageja on väitnud, et ebaolulised on selgitused veetorude kohta, kohus sellega ei nõustu. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja ei
ole hageja poolt veetorustiku läbilõikamise tõttu saanud kasutada talle kuuluvat korteriomandit oma äranägemise järgi. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole juba pikka aega saanud kasutada oma korterit just seetõttu, et seal puudub vesi. Kuigi pooled vaidlevad, kes on veetorustiku läbikülmumise põhjustanud, selle kohta kohtu jaoks usaldusväärsed tõendid puuduvad. Iseenesest asjaolu, et korteriomanik käib korteris harva ning on andnud ka osaliselt vastuolulisi ütlusi, on ta väitnud korteri kütmist minimaalsel määral, mistõttu ei veena hageja väited kohut, et just korteri/korterite mittekütmine on põhjustanud veetorustiku külmumise. Seda veendumust suurendab ka hageja väide, et trepikoja ukselukku on vahetatud vandaalitsejate tõttu. Lisaks nähtub kostja poolt esitatud fotodelt trepikoja ja keldri uste/akende kehv olukord (dtl 284-286, 295), mis võis samuti tingida veetorustiku külmumise keldris.
12.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kuigi hageja süüdistab kostjat veetorustiku lõhkikülmumises, on selline järeldus paljasõnaline. Kaasajal ei ole võimalik reaalselt kasutada elamiseks korteriomandit, milles puudub vee- ja kanalisatsiooniühendus. Selliste esmavajalike teenuste tagamine hageja poolt on kohtu arvates elementaarne ning sellest keeldumine mistahes põhjustel ning juba pikema aja vältel on õigustamatu.
13.Nii korteriomandi majandamiskulude tasumise kohustus kui ka korteriühistu kohustus hoida kaasomandi eset korras ning tagada ühistu liikmetele kommunaalteenused tulenevad pooltevahelisest suhtest, mis baseerub asjaolul, et kostja on hageja liige. Korteriühistul ning korteriomanikul on vastastikused kohustused. Seega on kohtu arvates kostja vastavad vastuargumendid majandamiskulude tasumise kohta põhjendatud ning nende kandmise nõudmine olukorras, kus hageja poolt pole tagatud võimalus korteriomandi kasutamiseks, on vastuolus hea usu põhimõttega vastavalt KrtS § 40 lg-le 3. Osundatud sätte järgi võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega.
14.Kohus jätab tähelepanuta hageja väited selle kohta, et kostja ei ole tasunud ka varasemalt majanduskulusid, kuna hagi ese ei hõlma perioodi enne 2018. a märtsi. Apellatsioonkaebus
15.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja majandamiskulud perioodi 2018. a märts kuni 2020. a juuli eest summas 1062,57 eurot ning viivise. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
16.Kohus on rikkunud materiaalõigust, leides, et vee- ja kanalisatsiooniühenduse tagamata jätmine hageja poolt pikema aja vältel vabastab hageja liikme majandamiskulude tasumisest. Kostja korterid olid vee- ja kanalisatsiooniühendusest ära lõigatud, kuna kostja ei olnud oma korterites taganud minimaalse toasoojuse. Korterite all asuvas keldris külmusid torud lõhki. Alates 2016.a on igal talvel majas veetorud lõhkenud, mille tõttu on
torudest voolanud välja tonnide kaupa vett. Selleks, et majaelanikele rohkem kahju ei tekiks, lõigati torud 2019.a läbi. Kui kostja oleks taganud minimaalse toasoojuse, ei oleks torud lõhkenud. Kostja väide, et uksed-aknad olid katki ja sealt liikus külm õhk majja, on vale. Ka fotodelt nähtuvalt on uksed-aknad kinni. Maja ülejäänud püstakutes torude külmumise probleemi ei esinenud, kuna teiste püstakute korteriomanikud kütsid kortereid. Hageja pole kunagi keeldunud torusid taasühendamast.
17.Kohtuotsus on vastuoluline, kuna kohus ühest küljest heidab hagejale ette, et aknad ja uksed on kehvas olukorras, teisest küljest on aga vabastanud hageja liikme majandamiskulude tasumise kohustusest, et majas remonti teha.
18.Analüüsides nõutud majandamiskulusid kululiikide lõikes, siis hooldus- ja haldustasu sisaldab muru niitmist, muruniiduki õli ja hooldust, üldkasutatavate ruumide pirnidelampide vahetust, ukselukkude vahetust, raamatupidamise teenust, lume lükkamist, soolatamist, liivatamist, rehade-kühvlite soetamist, koristamist, suurt keldrite koristamist seoses Päästeameti külastusega, jne – neid teenuseid on kostja saanud ning nende eest tuleb kostjal tasuda. See ei ole seotud hageja poolt vee- ja kanalisatsiooniühenduse tagamisega. Samuti ei ole hea usu põhimõttega vastuolus koguda raha remondifondi jaoks ehk raha kogumine remonttöödeks. Lisaks on torudega seoses tekkinud veeavarii ja sellega seotud remonttööde kulu – ka neid teenuseid on kostja saanud. Hageja nõuab ainult neid makseid nende kulutuste eest, mis on vajalikud hageja toimimiseks.
19.Torude läbilõikamine toimus 2019. a veebruaris, st, et perioodi 2018. a märts kuni 2019. a jaanuar eest oleks kohus kindlasti pidanud hagi rahuldama. Sel perioodil oli veeühendus korteris tagatud. Kostja ei ole ka nõudele eelneval perioodil majandamiskulusid korrektselt tasunud. Hageja nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi osaliselt läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldab hagi osaliselt. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
22.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on tsiviilasja ekslikult lahendanud hagimenetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohus on
19.03.2021 määruses tsiviilasjas 2-18-13649 (p 23) selgitanud, et üldjuhul ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis annaks aluse kohtulahend tühistada. Ringkonnakohus leiab, et ka käesoleval juhul ei ole eeltoodu maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Lisaks ei ole apellatsioonimenetluses tuginetud sellele, et asi oleks tulnud lahendada hagita menetluses (TsMS § 631 lg 4).
23.Ringkonnakohus selgitab, et maakohus ei ole lahendanud hagi osalise tagasivõtmise avaldust. Hageja esitas maakohtule hagi põhivõla 1706,03 eurot ja viivise nõudes. 09.03.2021 avaldas hageja, et kostja tasus 27.01.2021 ära korteriga nr 1 seotud võla summas 1065,35 eurot ning märkis, et võtab selles osas hagi tagasi. Maakohtu 07.06.2021 kohtuistungil selgitas hageja, et hageja põhinõue on 1062,57 eurot, millele lisandub viivis. Hageja märkis, et kostja võõrandas korteri nr 1 ning võõrandamisel tasuti korteriga nr 1 seotud võlgnevused võõrandamise aja seisuga. Ringkonnakohtu 10.10.2022 istungil täpsustas hageja, et võtab tagasi põhinõude summas 643,46 eurot. Hageja nõudeks jääb korteriga nr 2 seotud põhivõlg 1062,57 eurot ja viivised. Kostja hagi tagasivõtmisele vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Seega tuleb hageja nõue põhivõla 643,46 euro väljamõistmiseks jätta läbi vaatamata.
24.Hageja nõuab kostjalt perioodil 31.03.2018 – 31.07.2020 korteri nr 2 kohta esitatud arvete tasumist summas 1062,57 eurot ja viivist. Maakohus leidis, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja lõikas 2019.a läbi veetorud, mistõttu ei saanud kostja oma korterit kasutada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega.
25.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Vastavalt KrtS § 31 lõikele 2 on korteriomanik, eriomandi eseme korrashoidmisel, muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.
26.Poolte vahel on vaidlus, millal torud läbi lõigati. Kostja on väitnud, et torud lõigati läbi 2018.a märtsis. Hageja väidab, et torud lõhkesid 2018.a veebruaris, kuid siis need parandati, torud lõigati läbi 2019.a veebruaris. Ringkonnakohus märgib, et vaidlus puudub, et veeühendus taastati 2021.a, s.o pärast käesolevas asjas vaidluse all oleva perioodi lõppu. PK 08.08.2022 kirjalikust selgitusest nähtuvalt on ta käinud koos kostjaga korterites ning vett ei ole olnud alates 2018.a märtsist. Kostja enda poolt ringkonnakohtu 10.10.2022 kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et pärast torude lõhkemist 2018.a märtsis, ta ei kontrollinud, millal veeühendus taastati. RK 19.07.2021 kirjaliku selgituse kohaselt oli ta 2019.a veebruaris torude lekke kõrvaldamise juures, keldris oli torude purunemisest vesi põlvini, töömees keeldus kütmata korterite torustikke ühendamast, kuna siis oleks torud jälle külmunud ja purunenud. Arvestades, et kostja selgituste kohaselt ta ei kontrollinud,
millal veeühendus taastati, kuid samas toimus 2019.a veebruaris uuesti torude purunemine, siis võib ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et 2018.a talvel lõhkenud torud parandati ning torud lõigati läbi 2019.a veebruaris.
27.Pooled vaidlevad selle üle, mis põhjustas torude külmumise. Hageja hinnangul oli selleks korterite kütmata jätmine. Kostja hinnangul aga asjaolu, et keldri ja trepikoja aknad ning välisuksed olid lõhutud, mistõttu pääses külm õhk sisse. PK 08.08.2022 kirjaliku selgituse kohaselt oli 2018.a märtsis keldri ja trepikoja aknad katki ja väljas oli külm. Kuna ringkonnakohus luges tõendatuks torude läbilõikamise 2019.a veebruaris, siis omab kolleegiumi hinnangul asjas tähtust torude külmumise põhjus 2019.a veebruaris. PK kirjalik selgitus seda ei tõenda, kuna selle kohaselt olid aknad katki 2018.a märtsis. Kostja on esitanud fotod laudade ja plaatidega kaetud akende ja uste kohta, kuid nendest ei saa järeldada, et aknad ja uksed olid katki 2019.a veebruaris. RK 19.07.2021 kirjaliku selgituse kohaselt olid 2019.a veebruaris keldri aknad terved. Seega ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et torude külmumise võis 2019.a veebruaris põhjustada katkised aknad ja uksed. EA 19.07.2021 kirjaliku selgituse kohaselt ei ole ta 2018.a algusest kuni 2020.a suveni kordagi kostjat näinud ning 2018.a, 2019.a ja 2020.a talvel oli kostja korterid kütmata. RK 19.07.2021 kirjaliku selgituse kohaselt ei ole ta ajavahemikul 2018.a märts kuni 2020.a juuli kordagi kostjat näinud. 2018.a – 2020.a talveperioodil oli korter nr 2 kütmata, seetõttu on ka tema korteri seinad, mis paiknevad vastu korterit nr 2, talvel väga külmad olnud. PK 08.08.2022 kirjaliku selgituse kohaselt on kortereid köetud. Ringkonnakohtu 10.10.2022 kohtuistungil selgitas kostja, et ta korteris ei elanud, kuid küttis korterit elektriradiaatoritega ning korteris käies ka gaasiga. Samas möönis kostja, et korteris oli sooja vähem kui 18oC. Tõendeid kogumis hinnates saab ringkonnakohtu arvates lugeda tõendatuks, et kostja ei kindlustanud korterites temperatuuri, mis oleks taganud kaasomandi eseme säilimise. Kostja on kinnitanud, et ta ei elanud korterites ning EA ja RK kirjalike selgitustega saab lugeda tõendatuks, et kostja käis korterites harva. Kostja väitis, et küttis korterit elektriradiaatoritega, kuid kuna tema enda väitel küttis ta korteris käies korterit ka täiendavalt gaasiga, siis saab järeldada, elektriradiaatorid ei andnud sooja piisavalt. KK 19.07.2021 kirjalikust selgitusest nähtuvalt on tema korteri seinad, mis paiknevad vastu korterit nr 2, talvel olnud väga külmad. Ka see kinnitab, et kostja ei kütnud määral, mis oleks vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Lisaks puudub vaidlus selles, et kostja trepikoja keldris lõhkesid torud külma tõttu. Kuna tõendamata on, et 2019.a veebruaris oleksid trepikoja ja keldri aknad ja uksed olnud katki, siis saab asuda seisukohale, et torude külmumise 2019.a veebruaris põhjustas korterite ebapiisav kütmine. Kuna torud lõigati läbi 2019.a veebruaris, siis ei saa kostja, torude läbilõikamise väitele tuginedes, keelduda majandamiskulude tasumisest sellele eelnenud perioodi eest. Arvestades, et torude külmumine ning seetõttu ka 2019.a veebruaris nende läbilõikamine oli tingitud kostjast, siis ei saa kostja keelduda tasumisest ka sellele järgneva perioodi eest. Kostja on väitnud, et ta on soovinud võimalust ise torud parandada. Ringkonnakohus märgib, et maakohtule 14.02.2021 esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja 2019.a sellised ettepanekud hagejale teinud, kuid on samas soovinud, et tema poolt tehtud kulud
arvestatakse maha tema võlgnevusest. Kuna kostja seadis torude parandamise tingimuseks selle, et parandamise kulud võetakse tema võlgnevusest maha, siis ei muuda torude parandamises hagejaga kokkuleppele mittejõudmine hageja nõuet hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
28.KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu põhikirja p 19.2 järgi on korteriühistu liige kohustatud tasuma hooldustasu üldkoosoleku otsusega ettenähtud suuruses ja korras. Põhikirja p 19.3 alusel on korteriühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid. Hageja üldkoosolekute poolt on kehtestatud ja heaks kiidetud hooldus- ja haldustasu ning remondifondi tariifid ning keskkütte võlgnevuse igakuise makse suurus (tdl 330-335, 386-390). Kostja on väitnud, et ta on 2018.a ja 2019.a kokku teinud hagejale makseid summades 220 eurot, 148,99 eurot ja 136,39 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud arvetest nähtuvalt oli kostjal võlgnevus ka varasema perioodi eest ning arvetest ning võlgnevuse arvestusest järelduvalt on need arvestatud valdavalt varasema, aga osaliselt ka vaidlusaluse, perioodi võlgnevuse katteks. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ajavahemikul 31.03.2018 – 31.07.2020 esitatud arvete tasumata osa summas 1062,57 eurot.
29.Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista tasumata põhivõlalt viivise 0,05 % päevas 06.06.2021 seisuga summas 325,22 eurot ning lisanduva viivise alates 20.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni (apellatsioonkaebuse p 4.30). Ringkonnakohus märgib, et hageja on ebaõigesti arvestanud viivist määraga 0,05 % päevas. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Arvestades seadusest tulenevat viivise määra ning hageja esitatud võla arvestuse tabelit, tuleb kostjalt välja mõista viivis 06.06.2021 seisuga 142,56 eurot. Edasiulatuva viivise on hageja palunud apellatsioonkaebuses välja mõista alates 20.07.2021. Seega tuleb TsMS § 367 lg 1 alusel kostjalt välja mõista seaduses sätestatud viivis alates 20.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni.
30.Kostja esitas 17.10.2022 ringkonnakohtule taotluse 10.10.2022 kohtuistungi protokolli täiendamiseks. Kolleegium leiab, et protokolli täiendamise alused puuduvad. Kohtuistungi protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Arvestades asjaolu, et hageja võttis hagi osaliselt tagasi nõude rahuldamise tõttu ning seda, et ülejäänud osas rahuldatakse hagi osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta
menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 10 % ulatuses hageja kanda ning 90 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1 § 168 lg 5).
32.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.