Moduland Building OÜ hagi Puistemees OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.08.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Puistemees OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3654,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Moduland Building OÜ (registrikood 12356021), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Kostja Puistemees OÜ (registrikood 14265624), seaduslik esindaja Ken Tiidrus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse Puistemees OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 04.08.2022 kohtuotsusele.
2.Otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Harju Maakohtu 04.08.2022 kohtuotsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
Puistemees OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse (v.a resolutsiooni p 1) peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1(6)
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulud jaotatab ja mõistab välja maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Moduland Building OÜ (hageja) esitas 13.06.2022 Harju Maakohtule hagi Puistemees OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3256,55 eurot, viivise 13.06.2022 seisuga 137,76 eurot ja viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja 08.11.2021 e-kirjaga kostjale tellimuse kinnituse ja ettemaksurve ning selgitas, et 50% ettemaksu tasumisel saab hageja tellimuse töösse panna. Hageja märkis tarneaja osas, et viimased materjalid tulevad hagejalt hiljemalt 01.12.2021. Tellimuse kinnituse kohaselt tellis kostja hagejalt katusefermid, seinafermid, posi-jost talad, liimpuidu ja paigalduse, kokku maksumusega 29 318, 22 eurot. Kostja kinnitas 08.11.2021 telefoni teel tellimuse sobivust. Hageja väljastas 09.11.2021 kostjale tasumiseks 14 659,11 euro (50% tellimusest) suuruse ettemaksuarve nr 1001102. Kostja tasus selle ja kinnitas 09.11.2021 e-kirjas, et arve on tasutud. 12.11.2021 kirjutas hageja e-kirjaga kostjale, et hageja tellib uuel nädalal liimpuidu ning hetkel on tarne ca 2 nädalat. Hageja väljastas 25.11.2021 kostjale tasumiseks 14 659,11 euro (50% tellimusest) suuruse ettemaksuarve nr 1001162. Hageja informeeris 26.11.2021 kostjat, et nende koostööpartneril esines tehases rike, mistõttu polnud võimalik nädal aega normaalselt tööd teha. AS Palmako lubas järgmise nädala teisipäevaks asjad valmis teha ja hageja pakkus kostjale välja tarneajana järgmise nädala teise poole. Kostjal polnud selles osas hagejale pretensioone. 25.11–26.11.2021 ja 01.12.2021 saadeti hageja poolt toodetud detailid tehasest välja ja transporditi kostja poolt soovitud objektile. Kõik kaubad (v.a liimpuit) jõudsid nimetatud kuupäevadel objektile. Hageja palus 30.11.2021 kirjas kostjale viimasel ära tasuda veel tasumata osamakse arvest, et hagejal oleks võimalik 01.12.2021 kaup välja saata. Kostja kinnitas samal päeval, et tasub järgmise päeva hommikul arve ning maksab liimpuidu eest enne selle faktilist tarnet. Kostja tasus arve nr 1001162 muus osas ära, aga jättis liimpuidu eest tasumisele kuuluva 3256,55 eurot tasumata. 02.12.2021 anti tellitud liimpuittalad AS Palmako poolt kostjale üle. Seega on kostja 02.12.2021 tellitud liimpuittalad faktiliselt kätte saanud, kuid on jätnud nende eest tasumata. Kostjal puudub õiguslik alus arve tasumata jätmiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostjal tekkisid hageja tõttu ettenägematud kulud. Hageja ei ole tõendanud, et ta teavitas kostjat tarne hilinemisest. Lepingu 2(6)
kohaselt pidi tarne toimuma kahel järjestikusel päeval. Väidetavalt hilines puitliimdetailide tootja, millest tekkisid omakorda ebakõlad ja viis poolikut tarnekorda eri hulga materjalidega, mis ei vastanud alati lubatule. Kostja märkis vastuses hagile, et ta võib esitada tasaarvestusavalduse või vastuhagi. Kostja eesmärk hagejalt teenuse tellimisel oli saada eramu kandevkonstruktsioon kahe päevaga püsti. Kahe järgmise päevaga tulnuks saavutada hoone ilmastikukindlus. Lubatud kaks päeva venis aga 1,5 nädala pikkuseks ja sellest tulenevalt tekkisid kostjal kulud. 25.11.2021 toodi osaliselt I korrus ja monteerimismeeskonnal oli poolik päev, mille tulemusel tekkis kulu 240 eurot. 26.11.2021 toodi osaliselt II korrus ja monteerimismeeskonnal oli poolik päev, mille tulemusel tekkis kulu 240 eurot. 29.11. ja 30.11.2021 olid monteerimismeeskonnal tühjad päevad, mille tulemusel tekkis kulu 2 × 480 eurot. 03.12.2021 toimus kostja enda organiseeritud liimpuidu tarne, mille tulemusel tekkis transpordikulu 240 eurot. Pikale veninud tarne ja järgeva nädala külmapühade tõttu tuli kogu ehitustegevus ümber korraldada. Selle tulemusel tekkis kulu 240 eurot. 06.12–10.12.2021 tekkisid lume koristamise kulud 176 eurot. Lisaks kandis kostja tootmisest tekkinud vigade parandamisest tulenevaid kulusid, millest avatäidete kitsamaks tegemise kulu koos vajalike materjalidega oli 700 eurot, ehitustellingu rendikulu 315 eurot ning kraana transpordikulud 135 eurot. Kuludele lisandus käibemaks. Kostjale tekkinud lisakulud on hageja nõudega tasaarvestatavad. Tarne hilinemine viis selleni, et kostja pidi pidevalt oma tööd ehitusel ümber korraldama. I korruse ooteajal paigaldatud tuuletõke sai lõpuks kohale jõudnud II korruse detailide paigaldamisel kannatada, materjal tuli asendada, kulus nii töötunde kui ka lisamaterjali. Talvekülmad ning lumesadu jõudsid kätte, tegema pidi lumetõrjet, millele kulus lisaaega. Seda poleks vaja olnud, kui tarned oleksid olnud õigeaegsed. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3256,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 137,76 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 04.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1425 eurot ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus leidis, et pooled vaidlevad selle üle, kas hageja hilines kostja poolt tellitud kauba tarnimisega või oli kostja tarnetähtaegadega eelnevalt nõustunud. Kostja on esitanud kohtumenetluses hageja tasunõudele kahju hüvitamise nõude tasaarvestamise avalduse. Poolte sõlmitud leping vastab VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu tunnustele. Ostuhinna tasumise kohustuse täitmise aja määramisel tuleb esmalt arvestada VÕS § 82 lg-s 1 sätestatud üldreegliga, mille kohaselt tuleb lähtuda eelkõige kokkulepitud ajast (tähtpäevast). Kohus tuvastas, et kostja oli müügilepingu kohaselt kohustatud tasuma teise osamakse enne kauba kättesaamist hageja laost. Puudub vaidlus, et 02.12.2021 anti tellitud liimpuittalad kostjale üle. Seega muutus liimpuidu eest ostuhinna tasumise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 02.12.2021. Kuna kostja pole ostuhinna tasumise kohustust 3 256,55 euro ulatuses täitnud, on ta sellega poolte sõlmitud müügilepingut rikkunud. Hageja võib seega VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 alusel nõuda kostjalt 3256,55 euro tasumist.
3(6)
Kostjal oli kiire tarnimise vastu oluline huvi ning kostja oli nõus ootama kuni 29.11.2021. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja oli tarne viibimisest ja selle asjaoludest teadlik, kuid ei esitanud ühtegi pretensiooni. 28.11.2021 e-kirjas väljendas kostja tarne viibimise osas rahulolematust. Hageja lepingupartnerite ajutised tootmisraskused puudutavad üksnes hageja ja tema lepingupartnerite lepingulisi suhteid. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks kehtiv leping Palmako AS-iga, kes võis tarne viibimise eest kostja ees (kaas)vastutust kanda. Seega oli hageja kauba tarnimisega viivituses. Kuna hageja jättis lepingust tuleneva kohustuse õigel ajal täitmata, s.o rikkus kohustust VÕS § 100 mõttes, võib kostja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi kahju hüvitamist, kui selleks on täidetud VÕS §-s 115 sätestatud eeldused. Kostja kohustus oli tuua esile ja tõendada kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja pole oma väiteid kahju tekkimise ega selle ulatuse osas tõendanud. Kui hageja tõendab, et tal on kostja vastu müügilepingu rikkumisest tulenev rahaline nõue ning kostja soovib vastuväites hagile tugineda hageja nõude osalisele või tervikuna lõppemisele tasaarvestuse tulemusel, peab kostja tõendama tasaarvestuse kehtivuse eelduseks olevaid asjaolusid. Hageja on oma seisukohtades korduvalt viidanud kostja kohustusele kahju tõendamiseks ning vaielnud kostja kahju tekkimisele vastu. Kostja ei esitanud kohtule kahju tõendamiseks tõendeid. Kostja väidetud ulatuses tasaarvestatava kahju olemasolu ei ole ka eluliselt usutav põhjusel, et kostja on kinnitanud veel 30.11.2021 seisuga, et tasub liimpuidu eest materjali kättesaamise järgselt. Seega ei pidanud kostja enne 2021. a lõppu hageja tarne hilinemist sedavõrd oluliseks, et see võinuks anda kostjale aluse hageja vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Hageja põhinõue tuleb täies ulatuses rahuldada. Kuna ostuhinna tasumise kohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt 02.02.2021, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist 137,76 eurot ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 lg 1 alusel edasiulatuvat viivist alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada. Kostja palub teha uue otsuse, milles arvestada kostja tasaarvestamise avaldust. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus jättis ebaõigesti kõikide tõenditega arvestamata ning tegi otsuse ilma kohtulike vaidlusteta. Kohus keskendus sellele, et hagejapoolne tarne toimus kahe kokkulepitud nädala jooksul, kuid ei arvestanud seda, et kahe tarnepäeva asemel tarniti kaup viie päeva jooksul ning see põhjustas kostjale lisakulu. Tarnete sisu erines samuti kokkulepitust, mis põhjustas kostjale tööde ümberkorraldamist. Kohus arvestas üksnes hageja väidetega ning hageja ei pidanudki oma väiteid tõendama. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 646 koosmõjus § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause alusel tühistada apellatsioonkaebuse väidete põhjal. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
4(6)
6.TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.
7.Maakohus menetles tsiviilasja TsMS § 405 alusel lihtmenetluses. TsMS § 405 lg 2 järgi tagab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Kohaldades lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 p 7, võib kohus loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist. See tähendab, et menetlusosalist ei pea ilmtingimata tema taotlusel ära kuulama kohtuistungil, vaid kohtul on paindlikkus kujundada menetlust kas suulises või kirjalikus vormis vastavalt vaidluse sisule. Seda tehes peab kohus olema veendunud, et pooltele on tagatud võrdne võimalus seisukohti ja tõendeid esitada ning vastaspoole väidetele vastata.
8.Kostja märkis oma 04.07.2022 vastuses hagile, et esineb alus tasaarvestuse avalduse tegemiseks ning võimalik, et ta seda edasises menetluses ka teeb. Kohus andis pooltele võimaluse esitada soovi korral oma lõplikud seisukohad hiljemalt 25.07.2022. Kostja esitas tähtaegselt täiendava seisukoha, milles tõi esile loetelu talle tekkinud lisakulude kohta. Kostja leidis, et kulud kuuluvad tasaarvestamisele ning ta palub kohtul neid arvesse võtta. Maakohus tegi 04.08.2022 otsuse, millega rahuldas hagi. Maakohus leidis, et kostja tasaarvestamise aluseks olev kahju hüvitamise nõue on tõendamata.
9.Maakohus jättis asjas läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt peab kohus eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Lisaks peab kohus lähtuvalt TsMS § 392 lg 1 p-st 4 välja selgitama tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Kuna maakohus määras pärast kostja vastuse esitamist pooltele koheselt tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks, siis esitaski kostja 25.07.2022 oma vastuses andmed kahjunõude suuruse ja selle kujunemise aluseks olevate asjaolude kohta. Kohus ei võimaldanud hagejal enne otsuse tegemist kostja väidete osas seisukohta esitada. Sellega rikkus maakohus TsMS § 656 lg 1 p-s 1 sätestatud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja oli juba enne kulude väljatoomist varasemalt asjaoludele ja nende tõendatusele vastu vaielnud, tulnuks kohtul kostjale selgitada oma väidete tõendamise kohustust (§ 351). Selle asemel heitis maakohus kostjale tema nõude tõendamatust alles kohtuotsuses ette. Riigikohus on märkinud, et kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (vt RKTKo 3-2-1-41-15 p 19). Sellele viitab ka TsMS § 347 lg 5, mis piirab kohtu kohustust advokaadiga esindatud menetlusosalisele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgede selgitamisel. Praegusel juhul
5(6)
esindas kostjat juhatuse liige, kellel toimiku materjalide põhjal hinnates puuduvad erialased õigusteadmised. Seega oli kohtu selgitamiskohustus suurem.
10.Lähtuvalt TsMS §-st 646 võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 656 lg 2 teise lause kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Maakohtu rikkumised on olulised, kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik tuvastatavate asjaolude suure mahu tõttu mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus läbi viima nõuetekohase eelmenetluse, võttes arvesse käesolevas otsuses välja toodud selgitusi TsMS § 405 lg 1 p 7 kohaldamise kohta. Eelmenetluse raames tuleb välja selgitada kostja tasaarvestuse avalduse aluseks olevad asjaolud ning anda kostjale võimalus esitada asjaolude tõendamiseks tõendid. Hagejale tuleb anda võimalus kostja väidete ja tõendite osas seisukohtade esitamiseks.
11.TsMS § 646 kohaldamisel ei pea ringkonnakohtus küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse osas vastust ega analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018 nr 2-13-56825, p 11).
12.TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.