Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.11.2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-113291
Tsiviilasi
Moduland Building OÜ hagi Puistemees OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.08.2022 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Puistemees OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3654,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Moduland Building OÜ (registrikood 12356021), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Kostja Puistemees OÜ (registrikood 14265624), seaduslik esindaja Ken Tiidrus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulud jaotatab ja mõistab välja maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
kohaselt pidi tarne toimuma kahel järjestikusel päeval. Väidetavalt hilines puitliimdetailide tootja, millest tekkisid omakorda ebakõlad ja viis poolikut tarnekorda eri hulga materjalidega, mis ei vastanud alati lubatule. Kostja märkis vastuses hagile, et ta võib esitada tasaarvestusavalduse või vastuhagi. Kostja eesmärk hagejalt teenuse tellimisel oli saada eramu kandevkonstruktsioon kahe päevaga püsti. Kahe järgmise päevaga tulnuks saavutada hoone ilmastikukindlus. Lubatud kaks päeva venis aga 1,5 nädala pikkuseks ja sellest tulenevalt tekkisid kostjal kulud. 25.11.2021 toodi osaliselt I korrus ja monteerimismeeskonnal oli poolik päev, mille tulemusel tekkis kulu 240 eurot. 26.11.2021 toodi osaliselt II korrus ja monteerimismeeskonnal oli poolik päev, mille tulemusel tekkis kulu 240 eurot. 29.11. ja 30.11.2021 olid monteerimismeeskonnal tühjad päevad, mille tulemusel tekkis kulu 2 × 480 eurot. 03.12.2021 toimus kostja enda organiseeritud liimpuidu tarne, mille tulemusel tekkis transpordikulu 240 eurot. Pikale veninud tarne ja järgeva nädala külmapühade tõttu tuli kogu ehitustegevus ümber korraldada. Selle tulemusel tekkis kulu 240 eurot. 06.12–10.12.2021 tekkisid lume koristamise kulud 176 eurot. Lisaks kandis kostja tootmisest tekkinud vigade parandamisest tulenevaid kulusid, millest avatäidete kitsamaks tegemise kulu koos vajalike materjalidega oli 700 eurot, ehitustellingu rendikulu 315 eurot ning kraana transpordikulud 135 eurot. Kuludele lisandus käibemaks. Kostjale tekkinud lisakulud on hageja nõudega tasaarvestatavad. Tarne hilinemine viis selleni, et kostja pidi pidevalt oma tööd ehitusel ümber korraldama. I korruse ooteajal paigaldatud tuuletõke sai lõpuks kohale jõudnud II korruse detailide paigaldamisel kannatada, materjal tuli asendada, kulus nii töötunde kui ka lisamaterjali. Talvekülmad ning lumesadu jõudsid kätte, tegema pidi lumetõrjet, millele kulus lisaaega. Seda poleks vaja olnud, kui tarned oleksid olnud õigeaegsed. Maakohtu otsuse põhjendused
3(6)
Kostjal oli kiire tarnimise vastu oluline huvi ning kostja oli nõus ootama kuni 29.11.2021. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja oli tarne viibimisest ja selle asjaoludest teadlik, kuid ei esitanud ühtegi pretensiooni. 28.11.2021 e-kirjas väljendas kostja tarne viibimise osas rahulolematust. Hageja lepingupartnerite ajutised tootmisraskused puudutavad üksnes hageja ja tema lepingupartnerite lepingulisi suhteid. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks kehtiv leping Palmako AS-iga, kes võis tarne viibimise eest kostja ees (kaas)vastutust kanda. Seega oli hageja kauba tarnimisega viivituses. Kuna hageja jättis lepingust tuleneva kohustuse õigel ajal täitmata, s.o rikkus kohustust VÕS § 100 mõttes, võib kostja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi kahju hüvitamist, kui selleks on täidetud VÕS §-s 115 sätestatud eeldused. Kostja kohustus oli tuua esile ja tõendada kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja pole oma väiteid kahju tekkimise ega selle ulatuse osas tõendanud. Kui hageja tõendab, et tal on kostja vastu müügilepingu rikkumisest tulenev rahaline nõue ning kostja soovib vastuväites hagile tugineda hageja nõude osalisele või tervikuna lõppemisele tasaarvestuse tulemusel, peab kostja tõendama tasaarvestuse kehtivuse eelduseks olevaid asjaolusid. Hageja on oma seisukohtades korduvalt viidanud kostja kohustusele kahju tõendamiseks ning vaielnud kostja kahju tekkimisele vastu. Kostja ei esitanud kohtule kahju tõendamiseks tõendeid. Kostja väidetud ulatuses tasaarvestatava kahju olemasolu ei ole ka eluliselt usutav põhjusel, et kostja on kinnitanud veel 30.11.2021 seisuga, et tasub liimpuidu eest materjali kättesaamise järgselt. Seega ei pidanud kostja enne 2021. a lõppu hageja tarne hilinemist sedavõrd oluliseks, et see võinuks anda kostjale aluse hageja vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Hageja põhinõue tuleb täies ulatuses rahuldada. Kuna ostuhinna tasumise kohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt 02.02.2021, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist 137,76 eurot ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 lg 1 alusel edasiulatuvat viivist alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
4(6)
5(6)
esindas kostjat juhatuse liige, kellel toimiku materjalide põhjal hinnates puuduvad erialased õigusteadmised. Seega oli kohtu selgitamiskohustus suurem.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.