lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-11019/11

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-11019/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2586
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Tesman10275264(Kostja)BAUHOF GROUP AS10636638(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.11.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11019

Tsiviilasi

Bauhof Group AS hagi Tesman AS vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

19 956,46 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Bauhof Group AS (registrikood 10636638) Hageja lepinguline Hendrikson

esindaja:

vandeadvokaat

Stig

Kostja: Tesman AS (registrikood 10275264) Kostja lepinguline esindaja: Kerli Kaasik Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi.

Välja mõista Tesman AS-ilt Bauhof Group AS kasuks põhivõlgnevus 16 954,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1645,86 eurot.

Välja mõista Tesman AS-ilt Bauhof Group AS kasuks viivis põhivõlgnevuselt 16 954,26 eurolt alates 14.07.2021 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Jätta menetluskulud Tesman AS kanda.

Rahuldada Bauhof Group AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

Välja mõista Tesman AS-ilt Bauhof Group AS kasuks menetluskulud 1946,25 eurot (käibemaksuta).

Käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tesman AS-il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1946,25 eurolt (käibemaksuta) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

Bauhof Group AS (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Tesman AS (kostja) vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes.

Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu. Hageja on kostjale tarninud erinevaid ehitusmaterjale, mis nähtuvad esitatud arvetelt. Vaidlust ei ole selles, et hageja on omapoolsed kohustused kostja ees täitnud, tarnides kauba kostjale. Kostja on kauba kätte saanud. Seega on hagiesemeks olevad tasumata arved sissenõutavad. Hageja on kauba kostjale üle andnud. Kostja on jätnud hagejale esitatud arved tasumata kogusummas 16 954,26 eurot (11.05.2021 seisuga). Kostja on hageja nõuet tunnustanud ja edastanud hageja esindajale maksegraafiku. Kostja on maksegraafikut osaliselt täitnud. Põhivõlgnevusele lisandub viivis 1645,86 eurot.

Kostja väide, vaatamata sellele, et kostja on kauba kätte saanud ning tunnistanud võlgnevust hageja ees, on pahausklik osas, et hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist. Vastasel juhul ei oleks kostja tunnistanud ka rahalist võlgnevust hageja ees. Kostja on korduvalt kinnitanud võlgnevuse olemasolu hageja ees. Sisuliselt on tegemist ühepoolse tehinguga, millega kostja määratles uued, endale jõukohased tingimused, põhivõlgnevuse tasumiseks. Seega tuleb kostja poolt edastatud tahteavaldust tõlgendada kui deklaratiivset võlatunnistust, kuna kostja tunnistas olemasolevat rahalist võlgnevust hageja ees.

KOSTJA VASTUS

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud väidetavate kaupade üle andmist kostjale. Tõendamata on nii põhinõue kui ka esitatud viivise nõue.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • Bauhof Group AS ja Tesman AS on sõlminud müügilepingu (krediiditingimustega müügileping nr xxxx, dtl 7-9); • kostja on tellinud hagejalt ehituskaubad (kaubad märgitud kostjale esitatud arvetel, dtl 1019);

•

kostja ei ole hagejale tasunud hageja poolt hagiavalduses nõutud summat.

8.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: • kas hageja on kostjale kostja poolt tellitud kaubad üle andnud; • kas kostja peab hagejale hageja nõutud summa tasuma. Kohus andis menetlusosalistele 05.09.2022 selgituskirjaga (dtl 50-54) võimaluse esitada seisukoht, kas kohus on õigesti aru saanud, mille üle pooled vaidlevad ja mille üle nad ei vaidle. Kumbki pool ei märkinud enda seisukohtades, et kohus oleks vaidluse all olevate ja mitteolevate asjaolude osas poolte seisukohtadest ebaõigesti aru saanud. Seega lähtub kohus eeltoodust ning võtab seisukoha selles osas, mille üle pooled vaidlevad. Põhivõlgnevus
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 lg 1 kohaselt, kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud.
10.Hageja leiab, et ta on kostjale kauba üle andnud. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist. Kohus leiab, et hageja ei pidanud tõendama kostjale kauba üle andmist, kuivõrd poolte vahel on sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus. Kohus põhjendab enda seisukohta järgmiselt.
11.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmise selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 3 kohaselt võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses.
12.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-5601 (p 16 jj) selgitanud järgmist: „Kui hageja esitab kostja vastu võlatunnistusest tuleneva nõude, peab kohus esmalt võtma seisukoha, kas esitatud dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduv võlatunnistus. /.../ Juhul, kui tegemist on tehinguga, tuleb hinnata, kas väidetud võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). Seda, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. /.../ Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. /.../ Arvestades võlatunnistusi puudutavat varasemat praktikat, leiab kolleegium, et deklaratiivse võlatunnistuse andmisega loobub

võlgnik lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud nõudele vastuväidete esitamisest. Kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb kohtutel välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki. /.../ Kolleegium peab vajalikuks täpsustada varasemaid seisukohti deklaratiivse võlatunnistuse õigusliku tähenduse kohta. Nimetatud varasema praktika kohaselt ei ole deklaratiivse võlatunnistuse puhul võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Kolleegium täpsustab oma varasemat praktikat selles osas ja leiab, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises. /.../ Juhul, kui on selge, mis liiki võlatunnistusega on tegemist, tuleb järgmisena hinnata, kas võlatunnistus kui tehing on kehtiv. Võlatunnistuse (nii konstitutiivse kui ka deklaratiivse) kehtivuse hindamisel tuleb arvestada, et kohtul on poolte esile toodud asjaoludest lähtudes kohustus omal algatusel kontrollida, kas võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel või mitte, kas võlatunnistust sisaldavad tüüptingimused on saanud lepingu osaks ning kas need tüüptingimused kehtivad. /.../ Lisaks võlatunnistuse kehtivuse hindamisele tüüptingimuste kohta käivate sätete alusel tuleb hinnata, kas võlatunnistus (nii deklaratiivne kui ka konstitutiivne) on vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega.“

13.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-13-34922 (p 13.1) ja 2-13-34922 (p 12.2) selgitanud järgmist: „Deklaratiivse võlatunnistuse korral üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ning deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse.“
14.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on võlgnevuse olemasolu tunnistanud. Kostja on võlgnevuse olemasolu tunnistanud 18.09.2020 (dtl 21). Kostja tunnistab võlgnevust 44 910,66 euro ulatuses. Kirja on edastanud L. S., kes on äriregistri andmetel kostja juhatuse liige. Kohus andis kostjale võimaluse (dtl 50-54) esitada vastuväiteid selles osas, et kostja on vastava kirja koos maksegraafikuga hagejale saatnud. Kostja ei esitanud vastuväiteid selle osas, et ta on hagejale vastava kirja saatnud ning võlgnevust tunnistanud. Kohus leiab, et kostja poolt võlgnevuse tunnistamine on kostja õiguslikult siduv võlatunnistus. Kostja on võlgnevuse tunnistamisega konstateerinud võlgnevuse olemasolu, kuid määratlenud omapoolsed maksetingimused, s.o maksegraafiku. Ei ole usutav, et kostja tunnistab hageja ees võlga ning esitab maksegraafiku, kuid ei pea seda enda jaoks siduvaks. Kostja on soovinud olla seotud maksegraafikuga ning tasuda võlga vastavalt maksegraafikule.
15.Hageja on võlgnevuse suuruse arvestamisel aluseks võtnud kostjale esitatud arved (dtl 10-19). Hageja poolt esitatud arvetelt nähtub, et arved on väljastatud kostjale. Arvete maksetähtajad on

vahemikus 19.04.2020-29.04.2020. Kostja on võlgnevuse olemasolu tunnistanud pärast arvetel märgitud maksetähtaega (18.09.2020). Kohus leiab, et hageja poolt 18.09.2020 võlgnevuse tunnistamise puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistusest ei tulene, et eesmärk oleks luua iseseisev ja sõltumatu kohustus. Kostja üksnes kinnitab olemasolevat võlga ning esitab maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks. Kohus palus kostjal esitada seisukoht selles osas, kas tegemist on võlatunnistusega (dtl 50-54), kuid kostja selles osas seisukohta ei esitanud. Kohus leiab, et võla olemasolu kinnitamisega ja maksegraafiku esitamisega loobub kostja võla olemasolu vastuväitest. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel võiks väita, et võlatunnistus ei ole kehtiv. Sellistele asjaoludele ei ole tuginenud ka kostja.

16.Kohus leiab, et kuivõrd kostja 18.08.2020 võla tunnistamise korral on tegemist võlatunnistusega, ei pidanud hageja tõendama kaupade üleandmist kostjale. Käesoleval juhul saab lugeda, et hageja on kostjale kauba üle andnud ning kostjal on hageja ees võlgnevus. Võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kohus selgitas (dtl 50-54) kostjale tõendamiskoormist ning märkis, et tõendamiskoormise ümberpööramise tõttu tuleb kostjal tõendada, et tal võlgnevust ei ole. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal võlgnevust hageja ees ei ole.
17.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
18.Pooltel puudus vaidlus selles osas, et kostja ei ole hagejale kauba eest raha tasunud. Seega on kostja raha tasumise kohustust rikkunud. Hagejal on õigus nõuda üleantud kauba eest raha tasumist. Kostja 18.08.2020 võlatunnistuse kohaselt on võlgnevus 48 119,13 eurot. Hageja on selgitanud, et kostja on osaliselt kohustust täitnud ning tasumata on põhivõlgnevus 16 954,26 eurot. Võlgnevuse suurus on kujunenud vastavalt kostjale väljastatud arvetele (dtl 10-19). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud 16 954,26 euro ulatuses.
19.Kohus märgib täiendavalt, et hageja on hagiavalduses märkinud arve nr 1201123978 võlgnevuse suuruseks 5141,73 euro asemel 5143,71 eurot. Samas, eeltoodu ei mõjuta hageja nõutud lõppsummat, kuivõrd nõude lõpliku suuruse arvutamisel on hageja võtnud õigesti arvesse arvel märgitud summa 5141,73 eurot.

Viivis

20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
21.Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (8%), kokku 1645,86 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist kostjale esitatud arvetel (dtl 10-19) märgitud tähtaja järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 13.07.2021.

Kohus on hageja viivise arvestust kontrollinud www.viivisekalkulaator.ee abil ning kohtu arvutuste kohaselt oleks viivise suuruseks 1646,67 eurot järgmiselt. Arve

Summa

Tähtaeg

Viivis

0800386685

724,96 eurot

20.04.2020

71,23

0800388096

249,20 eurot

25.04.2020

24,21

0800388101

102,23 eurot

25.04.2020

9,93

0800388447

139,36 eurot

26.04.2020

13,51

0800388448

362,04 eurot

26.04.2020

35,1

1201114886

3162,00 eurot (osaline 19.04.2020 võlgnevus)

311,38

1201120265

2410,74 eurot

25.04.2020

234,24

1201120767

4662 eurot

26.04.2020

451,97

1201123978

5141,73 eurot

29.04.2020

495,1

Kokku

1646,67

Hageja nõuab viivist vähem. Kohus rahuldab hageja viivise nõude 1645,86 euro ulatuses. Lisaks rahuldab kohus hageja nõude, millega ta palub kostjalt välja mõista viivis alates hagi esitamise järgnevast päevast (14.07.2021) kuni põhinõude täitmiseni (TsMS 367). Menetluskulud

22.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
23.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
24.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 21.10.2022 (dtl 81). Hageja on menetluskulusid kandnud kokku 2523,75 eurot, millest riigilõiv on 750 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1773,75 eurot. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 165 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
25.Kostja esitas hageja menetluskulude osas 27.10.2022 seisukoha. Kostja seisukoha kohaselt ei ole põhjendatud kostja esindaja tunnitasumäär suuremas ulatuses kui 140 eurot. Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu on ülepaisutatud. Hageja esindaja kulu on põhjendatud

osaliselt. Kostja leiab, et hageja põhjendatud maksimaalne kulu on 6 tundi, tunnihinnaga 140 eurot, kokku 840 eurot.

26.Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv on põhjendatud. Hagihind on 19 956,46 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) kohaselt kuulus tasumisele 750 eurot (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).
27.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus nõustub osaliselt kostja vastuväidetega hageja lepingulise esindaja kulule. Kohus arvestab hageja menetluskulusid järgmiselt: -

Kohus arvestab hagiavalduse materjalide analüüsimiseks ja hagiavalduse koostamiseks kokku 4 tundi. Kohus arvestab, et hagiavalduse maht ei ole suur ning tegemist ei ole keskmisest keerulisema tsiviilasjaga. 4 tundi on piisav hagiavalduse koostamiseks ja selle kohtule esitamiseks;

-

Kostja vastusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks 0,5 tundi;

-

30.08.2022 ja 22.09.2022 taotluste koostamiseks kokku 2 tundi. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keeruliste ja mahukate taotlustega ning 2 tundi on nende koostamiseks piisav;

-

Kostja 22.09.2022 taotlusega tutvumine ja õiguslik analüüs 0,25 tundi. Kohus arvestab, et kostja kordas enda seisukohti 22.09.2022 taotluses. Hageja tutvus osaliselt kostja seisukohaga kostja hagivastuses;

-

Menetluskulude nimekirja koostamine ja selle kohtule esitamine 0,5 tundi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud 7,25 tunni ulatuses (4 + 0,5 + 2 + 0,25 + 0,5). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles osas, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on liiga kõrge. Hageja vandeadvokaadist tunnitasu 165 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas 2021-2022. aasta keskmise tunnihinnaga. Lepingulise esindaja tunnitasu ei sõltu üksnes sellest, kui keeruline on mõne menetlustoimingu tegemine. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud tunnitasu madaldada üksnes selles põhjusel, et tegemist ei ole keskmisest keerulisema tsiviilasjaga. Lepingulise esindaja tunnitasu kujuneb muuhulgas selle järgi, kas tegemist on juristist, advokaadist või vandeadvokaadist esindajaga, kogemusest, spetsialiseerumisest, turuhinnast jm asjaoludest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud 1196,25 euro ulatuses (käibemaksuta, 7,25 x 165).

28.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud 1946,25 euro ulatuses (1196,25 + 750).
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
33.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja