Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

06.062014.

Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu 02.11.2017 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud võlgnik. Esimene aruanne tuli esitada 01.11.2018 Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. Võlgnik ei ole tähtaegselt esitanud esimest aruannet, so 01.11.2018 ja selle kohta on saadetud meeldetuletus meili teel (I kd tlk 115). Ka järgmist aruande esitamise tähtaega tuli 11.01.2019 kirjaga meelde tuletada (I kd tlk112). Kirja kättesaamise kinnitust tuli korduvalt küsida (I kd tlk 123), peale mida võlgnik 11.03.2019 lõpuks kinnituse saatis. Võlgnik on ärakuulatud 02.10.2019 istungil ning taaskord kohustusi selgitatud, ühtlasi anti tähtaeg kahe aasta aruannete esitamiseks hiljemalt 15.10.2019. 14.10.2019 saabunud aruande kohaselt ei ole võlgnikul võimalk esitada pangakonto väljavõtet kuna tal „puudub ligipääs internetipanka ja puudub info väljamaksete kohta võlausaldajatele“. Võlgniku selle väite kontrollimiseks on kohus 25.11.2019 teinud päringud (I kd tlk 133) pankadele võlgniku rahaliste vahendite liikumise kohta andmete saamiseks. AS Xxxx konto oli miinuses 1537 euroga (I kd tlk 140). AS Xxxx kontoväljavõttes (ka ajaliselt järgnevate perioodide osas- I kd tlk 171, II kd tlk 15 ja 51) kajastusid laekumistena maksed SKAlt (peretoetus, sotsiaaltoetus), vallalt (palk) ning Eesti Töötukassalt (töövõimetoetus). Kontrollimaks võlgniku läbivat väidet, et tal puudub halduri poolse keelu tõttu ligipääs netipangale, on kohus teinud päringu, millele vastuseks on AS Xxxx kohtule kinnitamud

20.10.2022 (II kd tlk 51), et võlgnikul puudub internetipanga leping (seega võlgniku väide, et ta ei pääse pangakontole ligi sellepärast, et haldur on selle haldaja, ei ole tõene ja ta pidanuks ise tegema netipanga lepingu) ja et pangakaardileping on isikul olemas. 07.02.2020 esitatud aruandes (I kd tlk 154) väidab taaskord, et ei pääse ise pangakontole ligi ning saadab info päranduse kohta: 02.12.2019 kinnistamisavalduse alusel on ta sisse kantud ühisomanikuna kinnistule reg. osa nr xxxx (kokku 8 ühisomanikku) xxxx asuvatele maatulundusmaa katastriüksustele. 29.04.2020 esitatud aruandes (I kd tlk 158) nagu ka kõigis eelnenud aruannetes kajastuvad küll sissetulekud, kui väljamaksete tegemise kohta on kriipsud. Märgib, et suvel töötab täis- ja talvel poole kohaga (vallas heakorratöölisena) ja et on kaks alaealist last. Määratud on töövõimetus 19.02.2020- 18.02.2022 (I kd tlk 163) ning SKA 13.10.2022 (II kd tlk 36) teatise kohaselt ei ole pärast 18.02.2022 töövõime vähenenud. Võlgniku viimase aruande ja suuliselt 09.11.2022 istungil antud selgituse kohaselt on tal tervis jätkuvalt problemaatiline ja töövõime pikendamise menetlemine on pooleli. Ta teab, et viimane lõppes ära veebruaris 2022. EMTA teatise kohaselt (I kd tlk 176) on saanud perioodil 01.11.2017 kuni 30.06.2020 väljamakseid summas 11 977,20 eurot, perioodil 01.07.2020 kuni 30.09.2021 summas 10 178,75 eurot (II kd tlk 6) ja perioodil 01.10.2021 kuni 30.09.2022 11 685,12 eurot (II kd tlk 44), sh viimase summa sees on palgatulu 8382,69 eurot ning kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga, summas 3303,43 eurot. Pensionikonto summa kasutamise kohta selgitas võlgnik, et remontis sellega laste tuba ning ostis neile riideid ja mööblit. Võlgnik on esitanud 06.04.2020 aruande lisana täitmisteatae Xxxx nõude kohta. Kohus küsis täiturilt ja sissenõudjalt selgitust, miks eeldatavalt sama nõue, mis on tunnustatud pankrotimenetluses, on samaaegselt täitmisel ka täitemenetluses (I kd tlk 181). Sissenõudja teatel (I kd tlk 184) ja täituri kinnitusel (I kd tlk 190) on summa – 1582,31 eurot - võlgnikule tagastatud. 06.10.2021 on kohus taaskord pidanud aruande esitamist meelde tuletama (I kd tlk 194). Aruanne saabus 11.10.2021- sisuliselt mingeid muutusi ei ole. Viimane aruanne on esitatud 01.11.2022 ja taaskord ei ole ühtegi väljamakset võlausaldajatele tehtud. Viiamsele aruandele on lisatud J OÜ koostatud võlateatis (tlk 77), mille kohaselt on võlgniku ja B AS vahel sõlmitud ostulepingust tulev võlg 19.08.2022 loovutatud A Oüle. Leping nr on xxxx ning võlgnikku kohustatakse tasuma otse võlausaldajale kokku 4114,38 eurot, sellest põhisumma katteks 1601,30, viivise katteks 37,87, muude kulude katteks 2425,21 ja sissenõudekulude katteks 50 eurot. Sama numbriga lepingu loovutamise kohta on B AS ise menetluses kinnitanud (II kd tlk 68), et loovutamine toimus 30.06.2022. Lisaks sellele, et on erisus loovutamise kuupäevas, on erisus ka lepingu sisus: kui algne võlausaldaja ütleb, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis J OÜ võlateatise kohaselt on tegemist ostulepinguga. Lisaks väidab uus võlausaldaja (II kd tlk 83), et B AS on loovutanud nõude 19.08.2022. Kohtu nõudel esitatud loovutusleping ei kanna numbrit xxxx ja kuupäeva 19.08.2022, vaid 30.06.2022 ja kannab notari ametitoimingute registri nr xxxx.

Kohtu päringu peale esitatud nõudeloovutuslepingule ei ole omandaja esitanud loovutuslepingu lisa 1, millest nähtuks, millise konkreetne leping võlgniku suhtes omandatud. Omandamise väite osas tekitab kahtlusi – lisaks kuupäevade ja lepingu sisu (ost või tarbijakrediit) lahknevustele -ka asjaolu, et teatises on nimetatud võlgnikuna mitte R. M.t, vaid R U.i. I OÜ nõude omandamise osas tekitab kahtlusi asjaolu, et kui uus võlausaldaja nimetab (II kd tlk 83) loovutuslepingu ajaks 12.03.2018 ja lepingu numbriks xxxx, siis kohtu nõudel esitatud (inglise keelsel) loovutuslepingul pole üldse numbrit ja kuupäev on 23.02.2018. Nõude omandamise kohta esitatud loovutuslepingu osas ei ole nõude omandaja esitanud sellist Lisa, väljavõtet vms, millest nähtuks, milline konkreetne leping on võlgniku suhtes omandatud. Eeltoodut kokkuvõttes ei ole kohus veendunud, et uus võlausaldaja A OÜ on omandanud AS-lt B ja I OÜlt konkreetselt need nõuded, mida on käesolevas menetluses nõuetena tunnustatud. Seetõttu ei käsitle kohus võlausaldajana mitte nõude omandajat vaid algset võlausaldajat. Võlausaldajate seisukohad **I on algselt teatanud, et isikul ei ole lepinguid I. Kohtu 03.11.2022 täpsustuse peale on vastatud, et I AS ei soovi lepinguga xxxx seotud nõude täitmist ning ei ole pretensioone võlgniku vastu. **I OÜ ja **AS B nõuded on loovutatud A OÜle. Kummagi nõude osas tasumisi toimunud ei ole. Võlausaldaja arvates on võlgnik tahtlikult jätnud täitmata talle määratud kohustused **L AS, tänane J OÜ ja **A OÜ, III järgu nõue, võlausaldajad on teatanud, et võlgnik ei ole midagi tasunud ja on oma kohustusi süüliselt rikkunud. **C OÜ-le pole võlausaldajana selge, mida võlgnik tegi kohustustest vabastamise menetluse jooksul, et vähemalt mingis ulatuses võlausaldajate nõudeid rahuldada, C OÜ-le pole laekunud 5 aasta jooksul võlgnikult mitte ühtegi makset. Nähtavasti võlgnik elas oma tavapärast elu edasi ning on selge, et võlgniku jaoks oli menetluse eesmärk ainult täielik kohustustest vabanemine. Samuti kahjustas võlgnik võlausaldajate huve jättes kogumispensioni väljamaksed summas 3303,43 eurot võlausaldajate vahel jagamata. C OÜ on seisukohal, et antud rikkumine on oluline ja võlausaldajate huve kahjustav, kuna antud tuluga oleks olnud võimalik rahuldada vähemalt 30% kogunõudest, eriti arvestades, et võlgnik pole menetluse jooksul võlausaldajatele teinud ühtegi väljamakset. Samuti on C OÜ andmetel võlgnik enda usaldusisikuna jätnud ühe aruande esitamata ning on varem jätnud kohtu informeerimata oma elukoha ja kontaktandmete muudatustest. Sellest tulenevalt taotleb võlausaldaja menetluse pikendamist 7 aastani või alternatiivselt menetluse lõpetamist jättes võlgnik kohustustest vabastamata. ** OÜ S leiab, et võlgniku vabastamine kohustustest ei ole põhjendatud, kuna võlgnik ei ole ilmutanud piisavalt head tahet enda kohustused kasvõi osaliselt täita. Tasutud ei ole üldse. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud võimalik leida kogu pankrotimenetluse jooksul tegevust, mis oleks taganud nõuete (kasvõi osalist) rahuldamist võimaldava sissetuleku. **P OÜ kinnitusel on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses teostanud ühe makse so 16.04.2018 summas 86,66 eurot. Seega on täitmata kohustused võlausaldajale summas 1 264,71 eurot. Käesoleval juhul ei ole kohustustest vabastamise menetlus põhjendatud ning tuleks pigem lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. **Xxxx on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega.

Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et ebakorrapärasus aruannnete esitamisel ning mõningaseks sotsiaalseks abituseks hinnatav tegevusetus oma internetipangaga seonduva osas ei ole siiski käesoleval juhul aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ise ei osanud selgitada, mis asjaoludel on 2018 toimunud ühekordselt väikses summas laekumine P OÜle. Kohus ei hinda seda olulise süülise kahjustamisena ehkki formaalselt see on ühe võlausaldaja eelistamine teiste ees. Mööndes seda, et võlgnikul on pikemaaegselt tuvastatud töövõimetus ja tal on olnud perioodi algul 3, hiljem 2 alaealist last ning sissetulek on olnud suuruses, millelt võlausaldajate kasuks kinnipidamisi TMS § 132 nõudeid arvestades teostada pole saanud, ei saa lugeda võlgnikku süüliselt oma kohustusi rikkunuks. Puuduv või osaline töövõime piirab tulutoovama sissetulekuga töökoha leidmist. Võlgnik on käinud stabiilselt tööl ja töötab täna ka nn täiskohaga. Pensionikontolt välja võetud summat on võlgnik kasutanud nn oma huvides, kuid ka seda tegevust ei saa siiski lugeda võlausaldajate kahjustamiseks ehk võlgnikupoolseks süüliseks tegevuseks. Kohus on võlgniku töötasuks olevale sissetulekule lisanud kogumispensioni väljamakse ning arvestades võlgniku alaealisi ülalpeetavaid, välja arvutanud, et võlgniku

sissetulek ei ületanud ulatust, mis TMS § 132 nõudeid silmas pidades tekitanuks kohustuse teostada makseid võlausaldajatele. Kohus leiab, et võlausaldaja A OÜ poolt, keda esindab J OÜ, on PankrS § 174 tähenduses lubamatu esitada võlgnikule nõue tasuda otse ja ainult talle võlga sama lepingu alusel, mis on tunnustatud nõudena täitmisel käesoleva menetluse raames. Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 9 kohaselt juhul kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Ehkki käesolevas menetluses kohaldab kohus varasema pankrotiseaduse redaktsiooni, mis määratleb kohustustest vabastamise menetluse (KVM) tavapikkusena 5 aastat ja võimaldab seda pikendada veel 2 aastat, on täna kehtivas seaduses indikatsiooniks siiski KVM perioodi lühendatud 3+1 aastale selleks, et võlgnikud intensiivsemalt lühema perioodi kestel näitaksid, kas neil üldse on huvi oma võlgadega tegeleda. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei täitnud varasem 5+2 aastat loodetud eesmärki. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks pikendada menetlust veel 2 aasta võrra. Lisaks ei annaks see oluliselt rohkem võlausaldajatele lootust saada nõuete täitmist, sest võlgniku lapsed ei saa järgneva 2 aaasta jooksul täisealiseks, ehk TMS § 132 tähenduses ei teki, koosmõjus võlgniku eeldatavast töövõimetusest tuleneva takistusega, sellist reaalset võimalust, et sissetulek suureneks massiivselt. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustutest vabastamisest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.