vandeadvokaat Martin Traat (Advokaadibüroo Eipre&Partnerid OÜ, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista V.Alt M.K kasuks kostja menetluskulud 1215 eurot.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosaliste lepingulistele esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud otsustust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6). HAGEJA NÕUE ja VASTUSED KOSTJA SEISUKOHTADELE (dtl 2-11, tl 1-6; dtl 97-102, tl 4043)
1.Hageja esitas 10.03.2020 kohtule hagi, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise nimetatud hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt kirjutas kostja 14.10.2019 EKRE Sõprade Klubi Facebooki grupis J. Böhmi poolse artikliviite jagamise alla järgnevad kommentaarid (dtl 12, tl 7-7p): - „Muuseas, septembrist on proua nõuniku firma Yandex takso ainuesindaja Eestis. See firma on otseses seoses Kremliga. Aga nõuniku jaoks raha ei haise.“ - „Seega kasutas oma ametikohta ära, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada. Tuhlas nagunii dokumentides, mida oma huvides kasutas.“ Eeltooduga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine seisneb ebaõigete faktiväidete avaldamises. Kostja väidab, et hageja on taksofirma Yandex ainuesindaja Eestis, et hageja kasutas oma ametikohta ära selleks, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada ning et hageja tutvus nõuniku ametis olles dokumentidega enda huvides. Sellega on kostja rikkunud hageja au ja väärikust.
3.Hageja toob alljärgnevalt välja need kostja avaldatud ebaõiged faktiväited, millel baseerub hageja nõue kostja vastu. Avaldatud faktiväited on ebaõiged ja kostja ei saa tugineda õigusvastasuse puudumisele, kuna on ilmselge, et kostja ei ole avaldatud andmeid piisava hoolsusega kontrollinud. Avaldatud faktiväited sisaldavad endas väärtusotsustust, mis on hageja au teotav.
3.1.Kostja faktiväide, nagu oleks hageja taksofirma Yandex ainuesindaja Eestis. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige, hageja ei ole taksofirma Yandex ainuesindaja Eestis. Mistahes õiguslikus vormis juriidilise isiku esindajaks loetakse TsÜS § 34 lg 1 järgi juhatuse liiget või seda asendavat organit. Järelikult eeldaks kostja poolt avaldatud väide seda, et hageja on kas Yandexi kaubamärki omava firma juhatuse liige või oleks juhatuse liige mõnes Eestis loodud tütarühingus, millel oleks samuti Yandexi kaubamärgi kasutamise õigus. Äriregistri andmetel on Eestis registreeritud kaks äriühingut, mille (nüüdseks) kehtetutes ärinimedes oli kasutatud nime Yandex (dtl 21, tl 13). Hageja ei ole kummagi äriühingu juhatuse liige (dtl 22-23, tl 14-15). Kostja ei ole tõendanud, ega saagi tõendada enda avaldatud andmete tegelikkusele vastamist. Järelikult tuleb lugeda kostja avaldatud faktiväide ebaõigeks. Tegelikult osutas suhtekorraldusettevõte Osaühing Alfa-Omega Communications, mille juhatuse liige hageja on (dtl 24, tl 16), taksofirmale Yandex kommunikatsioonialast teenust. See teenus hõlmab endas näiteks sotsiaalmeediakampaaniate korraldamist, klienditoe eestikeelset haldamist, reklaamiagentuuridega koostöö tegemist jmt. Tegemist ei ole mingil viisil tegevusega, mida saaks samastada või kasvõi võrrelda juhatuse liikme tegevusega. Hageja ettevõte ei esindanud Yandexit mitte üheski võlaõiguslikus suhtes kolmandate isikutega. Järelikult ei saa hageja ettevõtet (veel vähem isikuliselt hagejat ennast) mingilgi viisil pidada taksofirma Yandex esindajaks Eestis ning kostja avaldatud faktiväide selle kohta on ebaõige. Hageja seostamine taksofirma esindamisega ei ole iseenesest au teotav, kuid see on siiski ebaõige faktiväide ning kostjal lasub kohustus selline teave eemaldada. Samuti on selge, et kostja avaldas faktiväite ilma mistahes viisil andmeid kontrollimata. Kostja eesmärk faktiväite avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli pelgalt hagejale haiget teha.
3.2.Kostja faktiväide, nagu oleks hageja kasutanud oma ametikohta ära selleks, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada ning tutvuda dokumentidega enda huvides. Ühesõnaga väitis kostja, et hageja kasutab oma ametipositsiooni ära enda huvides ehk hageja on korruptant. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige. Hageja ei ole kunagi kasutanud oma ametipositsiooni ära ei enda ega kellegi kolmanda huvides. Sisuliselt väitis kostja, et hageja on kasutanud talle antud volitusi ja pädevust selleks, et panna toime karistusseadustikus sätestatud süütegusid, nt mõjuvõimuga kauplemise näol ning saavutada seeläbi mingi isiklikke huve kandev eelis. Kostja ei ole tõendanud, ega saagi tõendada enda avaldatud andmete tegelikkusele vastamist. Järelikult tuleb lugeda kostja avaldatud faktiväide ebaõigeks. Eesti Vabariigis kehtib süütuse presumptsioon, mille kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohus ei ole hagejat süüdi mõistnud mistahes kuriteos, seega on kostja väide ametipositsiooni ärakasutamise kohta ebaõige. Samuti on selge, et kostja avaldas faktiväite ilma mistahes viisil andmeid kontrollimata. Kostja eesmärk faktiväite avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli pelgalt hagejale haiget teha. Sellest tulenevalt on ka ilmne, et kostja avaldatud faktiväide on hageja au teotav (rikub tema isiklikke õigusi). Kostja esitatud ebaõige faktiväide ametipositsiooni kuritarvitamise kohta on põhjustanud hagejale ja tema ettevõtte töötajatele, koostööpartneritele ning lähedastele ebamugavustunnet töökohtumistel, avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures see häirib oluliselt hageja igapäevaelu elamist. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, on äärmiselt muserdav end pidevalt kostja poolt avaldatud laimu vastu kaitsta. Lisaks kannatas tugevalt ka hageja tõsiseltvõetavus ettevõtjana. Mitmed hageja suhtekorraldusbüroo koostööpartnerid on kostja avaldatud laimu tõttu loobunud lepingulistest suhetest hageja ettevõttega. Põhjuseks on endiste koostööpartnerite poolt toodud valetamist ja korruptiivset tegevust. Hageja on avalikkuse ees tuntud isik. Kostja avaldatud au teotavat teavet tuleb analüüsida hageja suhtes toimunud kajastuse kontekstis. Kostja avaldatud ebaõige faktiväide on pannud ohtu hageja ametialased väljavaated ning võimaluse töötada talle kõige südamelähedasema elukutsega. Kostja avaldatud laim ei ole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele või inimeste informeerimisele, vaid see on suunatud halvustavalt hageja isiku pihta, eesmärgiga lõpetada hageja igasugused väljavaated tulevikus sarnastel kõrget ametialast usaldusväärsust nõudvatel positsioonidel töötamiseks. Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel on korruptant äraostetav, kõlbeliselt laostunud ametnik (dtl 25, tl 17). Kostja ei kasutanud küll otseselt sõna „korruptant“, kuid oma kommentaaridega andis ta mõista justkui hageja näol oleks tegemist korruptandiga. Järelikult loovad kostja avaldatud faktiväited keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväiteid loeb mulje, nagu oleks hageja äraostetav ametnik. Eesti Keele Instituudi poolt välja töötatud Emotsioonidetektori hinnangu järgi kannab kostja avaldatud faktiväide endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni (s.o tundmust, mille keeletarvitajad seovad sõnaga oma kogemuste alusel, ÕS 2018 – kohus) (dtl 26, tl 18). Järelikult on hageja arvates väljaspool vaidlust asjaolu, et kostja avaldatud faktiväide, nagu oleks hageja oma ametipositsiooni enda või kellegi kolmanda huvides ära kasutanud, hageja au teotav.
4.Viidates Riigikohtu asjaomastele lahenditele märgib hageja, et VÕS kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2). Faktiväites sisalduv väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga. Kostja avaldatud faktiväited võimaldavad hageja hinnangul väärtustada hagejat negatiivselt. Kostja avaldatud ning käesoleva hagi aluseks olev tekst kannab endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Hageja maine on kostja avaldatud faktiväidete tõttu kahjustunud, kuna väidetest tulenev mulje hagejast on Eesti
kultuurikeskkonnas igal juhul taunitav. Kui kostja avaldatud faktiväited vastaksid tõele, oleks hageja põlu all ning temast ei peaks mitte keegi lugu. Kuigi lugupidamine hageja vastu on kostja tegevuse tõttu hävinud, tuleb siinkohal siiski tähele panna, et see lugupidamine (ka hageja eneseväärikus) on kadunud õigustamatult, kuna kostja avaldatud faktiväited on ebaõiged.
5.VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS §s 1047 nimetatud ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-04 (p 10) kohaselt käsitletakse isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Kostja poolt avaldatud ning hageja poolt siinses hagiavalduses esile toodud väited on faktiväited, sest seda on võimalik objektiivselt kontrollida (st selle aluseks on teatud kontrollitav elusündmus). Seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Nimelt jäi kostja avaldatud teksti pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja oleks eluliselt ebakompetentne, laisk ja ahne inimene. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud või muutumas.
6.Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei oma põhimõttelist tähendust see, kas tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Igal juhul viib analüüs selleni, et kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab kahju tekkimise eest. See tähendab, et kui kohus peaks tsiviilasjas otsuse tegemisel olema hagejaga eriarvamusel avaldatud teksti täpse kvalifitseerimise osas, ei saa see mõjutada hageja nõudeõigust mittevaralise kahju osas. Hageja viitab, et Riigikohus on leidnud, et VÕS § 1047 lg 4 (ehk kui tegemist on faktiväitega) kohaldub ka siis, kui isik jätab mulje teatud faktide esinemisest. Juhul kui avaldatakse, et isiku toime pandud kõiki kuritegusid ei ole avastatud, on sellega kaudselt väidetud, et isik on lisaks avastatud kuritegudele toime pannud veel kuritegusid. Sellisel juhul on tegemist faktiväite avaldamisega VÕS § 1047 mõttes.
7.Hageja laimamine on igal juhul põhjendamatu. Hageja on alati olnud aktiivne korruptsiooni vastu avalikkuses sõnavõtja ning on oma karjääri jooksul näinud ja tõstatanud korruptsiooni esinemisega seonduvalt mitmeid probleeme. Hageja on elanud oma senise elu viisil, mis on suunatud korruptsiooni vastu võitlemisele, mitte kostja poolt alusetult väidetule, nagu tegelekski hageja hoopis ise korruptsiooniga. Lisaks on hageja kogemustega suhtekorraldaja, pakkudes kommunikatsioonialast teenust ka paljudele teistele ettevõtetele lisaks taksoettevõttele Yandex. Hageja vastu suunatud laim oli ulatuslik. Kostja tekitas oma tekstiga hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud. Kõnealust teksti pole tänase päevani sotsiaalmeediast eemaldatud. Antud juhul saab hageja nõuda kostjalt ebaõigete faktiväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja avaldatud faktiväidetest jääb kõlama mõte, nagu tegeleks hageja ebamoraalsete ja kriminaalsete asjadega. Kui vaadata kogu kostja avaldatud teksti tervikuna, siis jätab see hagejast eriti inetu mulje. Kui objektiivne kõrvalseisja, kes pole hagejaga isiklikult tuttav ega tea hagejast midagi, kostja laimavat teksti loeb, siis tekib tal hagejast väga eksitav ettekujutus. Keskmisele mõistlikule lugejale jääb ekslik mulje, justkui oleks hageja täiesti kõlvatu ja põlastusväärne inimene. Vastupidi – hageja on edukas ettevõtja hinnatud suhtekorraldaja ja korruptsiooni vastu sõnavõtja. Seega on kostja teotanud hageja au läbi ebaõigete faktiväidete avaldamise ning peab hüvitama hagejale tekkinud mittevaralise kahju.
8.Hageja märgib, et Riigikohus on leidnud, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Selle pinnalt tuleb asuda
seisukohale, et hagejale on tekitatud mittevaraline kahju ning hageja saab nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane või avalikus televisioonis üles astunud inimene, ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Põhiseaduse mõtte kohaselt ei saa ühegi õiguse või vabaduse teostamine toimuda teise isiku legitiimse õiguspositsiooni arvelt. Tegemist ei ole väljendus- ega ajakirjandusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega.
9.Hageja au teotavat teksti tuleb analüüsida hageja ümber tekitatud laimulaviini ja sõimu ning totaalse vääriti mõistmise kontekstis. Kostja teksti pole võimalik lahus vaadata hageja pihta suunatud teistest kommentaaridest ning sõimust. Kostja teksti sisu ja eesmärk pole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud intensiivselt hageja isiku pihta: ikka eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning alavääristada hagejat. Samuti on selge, et kostja ei ole mingil viisil kontrollinud, kas tema avaldatu ka tõele vastab. Just see muudabki kostja teksti õigusvastaseks. Kõige ilmekamalt avaldub kostja (ja ka teiste laimajate) laimava tegevuse negatiivne mõju hageja maine muutumises. Kui sisestada hageja nimi interneti otsingumootorisse, siis praktiliselt iga artikli juures on näha midagi negatiivset, solvavat, au teotavat. Seega väljendubki põhjus, miks antud juhul on tegemist tõsise laimamisega, mille tõttu hageja kohtult kaitset palub, just selles, et iga selline kostjasugune laimaja on küll võib-olla tilk suures ookeanis, kuid kui neid samasuguseid tilku poleks, poleks ka suurt laimulainet, mis hagejat tabas ja tabab tänaseni. Kostja osales nn karjaefekti tekitamises, kus sajad inimesed rikkusid hageja isiklikke õiguseid. Seega on kostja süü suur juba selle tõttu, et ta andis enda õigusvastase kommentaariga hageja vastu suunatud laimutegevusele hoogu juurde.
10.Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud põhjustavad hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Lisaks on kostja avaldatud ebaõiged andmed toonud kaasa negatiivseid muudatusi hageja elukorralduses, kuivõrd hageja peab korduvalt ja väsimatult selgitama kostja avaldatud andmete ebaõigsust. Samuti on hagejal tema au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Kõigele eeltoodule lisanduvalt soovib hageja välja tuua, et sarnane moraalne kahju on põhjustatud ka tema perekonnaliikmetele ja lähedastele, kes on temaga seotud. On väljaspool igasugust vaidlust, et suhtekorraldajana töötava inimese avalik just selle tegevusega seonduv negatiivne kuvand võrdub selle inimese jaoks karjääri lõppemisega. Kasutuks muutuvad kõik saadud kogemused ja omandatud oskused ning kostja tegevuse tõttu on ohus hagejal temale kõige südamelähedasema eneseteostusvõimalusega tegelemine. Eeltoodust tuleneb kogumis, et kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud ulatuslik mittevaraline kahju, mis väljendub tema elukorralduse ja meeleolude täielikult pea peale keeramises. Seega tuleb kostjalt välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis. Hageja põhjendab hüvitise suurust järgnevalt.
11.Hageja viitab Riigikohtu lahendile tuginedes, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel peab kohus sõltumata poolte taotlustest arvestama rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Esiteks peab hageja äärmiselt taunimisväärseks seda, et kostja ei teinud mõistlikke pingutusi tegeliku tõe väljaselgitamiseks: ta ei pöördunud hageja poole ega uurinud antud teemat ise. Faktide
kontrollimata jätmine viitab tõsikindlalt kostja kavatsetusele tekitada hagejale moraalset kahju läbi tema suhtes toime pandud sõimulaviini võimendamise. Hagiavalduse esitamise hetkeks on kostja postitus ja kommentaarid olnud üleval juba 4,5 kuud (alates 14.10.2019). Kui kostja laimavat teksti selle kohtuvaidluse kestel ei paranda või ei eemalda jätkub hageja isiklike õiguste rikkumine ka kohtuvaidluse kestel. Kui kostja jätkab ka pärast hagi kätte toimetamist ebaõigete andmete avaldamist, näitab see kostja ükskõiksust ning soovi hagejale kahju tekitada.
12.Teiseks märgib hageja kõrgeima kohtu praktikale tuginedes, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole. Mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi. VÕS § 134 lg 6 kohaselt saab kohus kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada vajadust mõjutada kostjat rikkumistest edaspidi hoiduma ning kostja varalist seisundit. Kostja majanduslik seis võimaldab hageja poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist. Samuti tuleb kostjat mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi avaldatud laimava kommentaari suhtes võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise. Siinsel juhul ei saa olla vaidlust selles, et hüvitise väljamõistmine ei avalda kostja majanduslikule seisule pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. Kostjale kuulub kaks kinnisasja Vahi alevikus (dtl 27-28, tl 1921).
13.Kolmandaks märgib hageja, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ning mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (3-2-1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Hageja viitab, et kohtupraktikas on leitud, et kui andmeid avaldati internetis, jõuab see eelduslikult oluliselt suure hulga inimesteni. Kostja avaldatud laimav väide on olnud internetis kättesaadav juba 4,5 kuud. Lisaks on EKRE Sõprade Klubil Facebookis hetkel 7548 liiget. Järelikult tuleb lugeda, et kostja avaldatud ebaõiged andmed on jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hageja õigushüvedele on intensiivne.
14.Neljandaks on hageja arvates oluline, et kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-18-13, p 26). Kohtud on sarnastes asjades ja juba aastaid varem välja mõistnud hüvitisi, mis ei ole toonud loodetud tulemust. Laimajad (sh kostja) jätkavad täiesti süüdimatult ebaõigete andmete avaldamist ja teiste isikute mõnitamist. Kui vaadata viimasel ajal meediast läbi käinud kohtuasju, tundub, et laimajad on kaotanud igasuguse moraalitunde – kõik käib üksnes võimalikult suure moraalse kahju tekitamise nimel. Antud asjas hagejale mõistetav hüvitis ei saa jääda varasema kohtupraktikas välja mõistetud summade juurde. Kohtute poolt seni välja mõistetud hüvitised ei ole mõjutanud laimajaid (sh kostjat) õigusvastasest tegevusest hoiduma. Isegi nn M.K kohtuasjad ja laimajatelt tuhandete eurode välja mõistmine ei ole mõjutanud kostjasuguseid inimesi teiste inimeste mainete hävitamisest loobuma. Kahjuhüvitisena välja mõistetud summa hõlmab endas ka erinevaid kannatanul luhtaläinud koostöölepinguid, partnerlusi jms. Tegemist on kahjuga, mille tegelikku ulatust pikas perspektiivis ei olegi võimalik hoomata ega tõendada. Laimajate tegevus rikub hageja maine ära aastateks, kui mitte jäädavalt.
15.Kostja on mõnitanud hagejat räigete väljaütlemistega. Kostja on hagejat kirjeldanud viisil, mis on selgelt õigustamatu ning mis on mõjunud hageja mainele laastavalt. Kohus peab saatma läbi välja mõistetud kahjuhüvitise eelkõige kostjasugustele laimajatele, samas ka kogu ühiskonnale, selge signaali, et teiste isikute au teotamine ning hea nimega manipuleerimine pole ühelgi juhul lubatav ning on taunitav läbi eriti kõrge hüvitise maksmise kohustuse. Kui lugeda erinevaid
kommentaariume või sotsiaalmeedia lehekülgi, siis nähtub sellest, et seni kohtute välja mõistetud hüvitised ei teeni üldpreventiivset huvi. Jätkuvalt toimub inimeste täiesti suvaline mõnitamine ning seni välja mõistetud hüvitised ei ole avaldanud kahjuks mittemingisugust mõju. Kui kohtusüsteem tahab anda enda panuse avaliku laimu väljasuretamisse, peab kohus mõistma välja kõrgemaid kahjuhüvitisi. Kui kohus arvestab ka üldpreventiivset huvi, ei oleks tegemist karistusliku kahjuhüvitise väljamõistmisega, vaid sellega annaks kohus mõista, et avalik laimamine tekitab suuremat moraalset kahju (suuremaid üleelamisi), kuna massiline maine hävitamine toob kaasa suurema kahju. Inimeste maine ja arvamus neist pole varem kunagi nii palju maksnud kui praegu. Inimeste mainekujundus (nn isiklik bränd) on just selleks, mille alusel valivad teised inimesed kedagi endale koostööpartneriks, töötajaks jne. Inimeste maine on tänapäeval selgelt kommertsialiseerinud ning see tähendab, et ebaseaduslikud löögid inimeste maine pihta tähendavad inimestele suuremat kahju. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine täielikus hävitamises osalemist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot.
16.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. See tähendab, et kostja on kohustatud tasuma kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
17.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
18.Kostjale seisukohale 11.05.2020 vastates märgib hageja, et valeväidete esitamist pole võimalik seadustada sama vale pikemalt lahti kirjutamisega ja valeväidete üle kordamisega. Kostja pole suutnud esitada ühtegi asjakohast tõendit. Kostja vastus põhineb kostja kummalisel sisekaemusel, millel pole tegelikkusega mingitki pistmist – kostja arvab, et tema peas tekkinud veidrad ettekujutused on päris ning püüab neid esindaja vahendusel tõena esitada.
19.Tunnistajate ülekuulamise taotlusele vastu vaieldes märgib hageja mh, et kostja pole suutnud välja tuua konkreetseid asjaolusid, mida ta soovib väidetavate tunnistajate ütlustega tõendada. Kohtupraktika parimate suuniste kohaselt tuleb tunnistaja ülekuulamise taotluses tuua välja konkreetsed faktid. Konkreetsete faktideta pole hagejal võimalik hinnata, mida kostja tõendada soovib ning sel põhjusel tuleb kostjal enda taotlust täpsustada. Mingi üldsõnaline jutt sellest, et keegi tegi kuskil midagi ei ole piisav tunnistaja taotluse rahuldamiseks, sest vastasel korral pole hagejal võimalik istungiks isegi mitte valmistuda. Lisaks leidis hageja, et ükski hagiavalduse väidetest ei seondu nende asjaoludega, mille suhtes soovib kostja tunnistajaid üle kuulata. Seega pole väidetavate tunnistajate ütluste üldised asjaolud isegi osaliselt asjakohased TsMS § 238 lg 1 tähenduses.
20.Hageja märgib, et pöördus päringuga enda tööandja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole ning palus väljastada kõik kaebused ja pretensioonid, mis on laekunud personaliosakonnale seoses hageja tööga. Kantsler A. Leppimani vastusest (dtl 95, tl 44-45) on selgelt kirjas, et MKMl pole kunagi ühtegi pretensiooni olnud. Järelikult ei ole hageja tööandjal olnud kunagi pretensioone hageja suhtes ning mõne isiku subjektiivne (või tagantjärele tekkinud) arvamus jms pole objektiivselt põhjendatud ning seda pole vaja niisama koguda. Kui väidetavad rikkumised pole ministeeriumis (!) kirjalikult fikseeritud, tuleb eeldada, et väidetavaid rikkumisi pole olnud.
21.Kostja pole esitanud ühtegi asjakohast selgitust ega tõendit, mis tema väiteid kinnitaks. Seega on need väited valed. Kui faktiväide osutub valeks, on automaatselt tegu õigusvastaselt kahju tekitamisega (VÕS § 1047 lg 1).
22.Hagejal pole vastuväiteid kostja esitatud Google otsingulinkide toimikusse võtmisele. Hageja hinnangul ei tõenda kostja esitatud tõendid aga neid asjaolusid, mille kostja on vastuses välja toonud või mille üle pooled vaidlevad.
23.Kostja väljaütlemised baseeruvad täielikult kostja mingil veidral sisekaemusel, millel pole tegelikkusega mingitki pistmist. Näiteks ei muuda KVS-i tsiteerimine või analüüsimine kostja väiteid tõeseks, kui kostja pole seni suutnud isegi kaudselt selgitada, milles korruptsioon seisneb. Iga terve mõistusega inimene saab aru, et erasektoris äriühingu kliendile teenuste osutamine ei saa olla olemuslikult korruptsioon. Järelikult pole siin ka midagi „arvata“ ega taunida. Väide, et 20aastase ettevõtja kogemusega hageja kasutas nõuniku ametipositsiooni ära kuidagi korruptiivselt, luues inimestega kontakte enda huvides, on paljasõnaline ja naeruväärne. Tegemist on pahatahtliku spekulatsiooniga, mida kasutatakse hageja pihta alusetute süüdistuste põhjendamiseks olukorras, kus hageja tõi välja tõsised probleemid riigihangete läbiviimisel ning korruptsiooniriskide maandamisel.
24.VÕS § 1050 kohaselt peab kostja süüd hindama ning see, kui kostja avaldab valeväiteid ning hoogustab ka teiste laimajate ülbitsemist ja praalimist, tõendab, et kostja süü on suur. Lisaks on PR-asjatundja võrrelnud ka ühe postituse leviku mõju Maalehega, sest 2014. aastal oli ühel eraisikust FB kasutajal keskmiselt 200 jälgijat (https://bigthink.com/praxis/do-you-have-toomany-facebook-friends), kuid tänaseks on see arv kindlasti kasvanud. Vastavat statistikat pole küll tehtud, kuid hinnanguliselt võib see olla ca 300 jälgijat. Traditsiooniste meediaväljannete puhul hinnatakse mõju ulatust väljaande tellijate arvu järgi, kuigi kõik tellijad ei ole pruukinud konkreetset artiklit lugeda. Sotsiaalmeediasse ülekantuna võib seega hageja arvates hinnata, et kui korrutada jagamiste arv keskmise jälgijate arvuga, jõudsid postituses esitatud väited enam kui 13 000 inimeseni (dtl 104, tl 46-47). See arvamus läheb hästi kokku Riigikohtu seisukohaga, et internetilaim jõuab väga paljude inimesteni.
25.Hageja taotles tõendina täiendavalt vastu võtta ka kuvatõmmis koos reaktsioonidega kostja postitustele (dtl 105, tl 48), kust on näha, kuidas kostja poolt öeldu omab suurt mõju ja tõmbab kaasa teised. See tõendab kolmandate isikute arvamuse kujundamist. Inimese kuvandi muutumine laimu tagajärjel on üks olulisimaid moraalse kahju hüvitise välja mõistmise aluseid. Kostja postitusele, kus kostja viitab hageja seotusele Kremliga, „aga nõuniku jaoks raha ei haise“, reageerib kolmas isik Mati Alasi: „Kummaline, et palgatakse inimene sellisele kohale, ja tausta ei uuritagi.“ See näitab ilmekalt, et laimamine töötab – täiesti kõrvaline inimene, kes ei tea hagejat isiklikult ega tea ühtegi hagejaga seotud fakti, uskus loetut ning arvas seepeale, et hagejal on sobimatu taust. Edasi julgesid juba mitmed hagejat vabalt „naissoost Herman Simmiks“ ja „Putini agendiks“ nimetada. Ilma kostja „panuseta“ ehk õigusvastase kahju tekitamiseta ei oleks seda juhtunud. Oma nime all Facebookis öeldud kommentaarid tunduvad keskmisele inimesele usaldusväärsemad ja usutavamad kui näiteks anonüümsed interneti kommentaarid, sest üldjuhul ei asu inimesed oma nime all avalikult laimama. Kostja on oma postituste usutavuse tõstmiseks teinud kõigepealt „sissejuhatava“ postituse „[...] Nõunikud tulevad ja lähevad... ja mis te arvate, et see mida tema räägib on puhas kuld või... ärge nii lihtsameelsed ka olge, austatud! Ja tegelikult ei ole te keegi kuulnud veel K. Kingo enda suust midagi.“ Sellele järgnevad postitused, mis ei ole avalik teave, ja kokkuvõttes jääbki keskmisele inimesele mulje, et kostjal on oma kanaleid pidi (ükskõik missugusest usaldusväärsest allikast) mingi tõene seni avaldamata info, mida ta siis n-ö vilepuhujana ja riigiaparaadi kritiseerijana jagab. Hagejat pole karistatud ühegi süüteo toimepanemise eest, mistõttu on kõik kostja viited õigusvastasele käitumisele või kahtlustele hageja õiguspärases käitumises ainetud ja valed. Hageja tõendab eeltoodut karistusregistri väljatrükiga (dtl 106, tl 49).
26.Hageja leiab, et kostja ajab lootusetult sassi õiguse enda arvamust avaldada ja valetamiselaimamise (PS § 45 vs § 17). Ühelgi juhul pole kostjal õigust hageja kohta valetada (sh jätta muljet, et kostjale on teada mingid negatiivsed faktid) või hagejat põhjendamatult halvustada. Lühidalt lõpevad PS § 45 õigused lõpevad seal, kus algab PS § 17 kaitseala. Olgugi et tegemist on õigusliku küsimusega, siis väidab kostja läbisegi, et ühel juhul esitas ta faktiväited ning teisel juhul väärtushinnanguid. Oluline on viidata Riigikohtu lahendile (3-2-1-67-10, p 21), milles arutleti selle üle, et kostja avaldatud teksti analüüsimisel tuleb vaadata seda, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Lisaks kirjutas Riigikohus, et sama kehtib ka juhul, kui kohus tuvastab faktide esitamise viisist või kontekstist tulenevalt, kas kostja on lisaks faktiväidetele avaldanud ka väärtushinnangu ja kas see väärtushinnang on hageja mainet kahjustav. Just selles viimases Riigikohtu mõttes peitubki kogu kostja vastuväite sisuline puudus. Nimelt leiab Riigikohus üheselt, et faktiväidetes saab sisalduda lisaks kontrollitavatele andmetele väärtusotsustus (hinnang), mis annab selle isiku kohta, kelle suhtes faktiväide on esitatud, ka hinnangu (väärtushinnangu). See on äärmiselt oluline põhimõte, kuna kostja on kõik oma vastuväited rajanud sellele, nagu ei sisalduks tema avaldatud tekstis faktiväiteid ning et tegemist oleks üksnes väärtushinnangutega. Selles seisnebki kostja vastuse kõige olulisem puudujääk – kostja ei tee vahet faktiväitel ja väärtushinnangul ning faktiväites sisalduval hinnangul. Näiteks väide hageja korruptiivse tegevuse kohta: siin sisaldub eelkõige faktiväide, et kostjale on teada korruptiivse teo toimepanemine (vastasel korral on ka hinnang põhjendamatu, sest on antud objektiivse aluseta) kui ka väärtusotsustus, sest ühiskonnas kuuluvad korruptandid hukkamõistmisele.
27.Hageja viitab, et Riigikohus on väga konkreetselt lahendi 3-2-1-83-10 p-s 12 kirjutanud, et faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga. Näiteks kui keegi nimetab avalikult teist inimest vargaks, siis on päevselge, et (i) avaldati faktiväide ning (ii) see faktiväide kannab endas hinnangut, mille kohaselt tuleb vargaks nimetatud inimesse eesti tavakeele tähendusväljas negatiivselt suhtuda. Viidates keeleteadlase M. Aheri ajakirjas „Õiguskeel“ avaldatud artiklile „Faktiväited ja väärtushinnangud“ märgib hageja, et ka keeleteadlased toetavad hageja seda seisukohta.
28.Kostja vastuse kohaselt oleks hageja justkui ise andnud põhjust teda laimata. Tegemist on hageja arvates absurdse väitega. Ei esine mitte ühtegi sellist mõistlikku põhjendust või õigustust, miks üks isik võiks teise isiku kohta avaldada ilmselt ebaõigeid ning au teotavaid faktiväiteid. Kostja selline vastuväide tuleb jätta arvestamata – see kehtib sõltumata isiku ametikohast ja ühiskondlikust positsioonist. Kõik on seaduse ees võrdsed. Teiseks on kohus juba ka varasemalt skeemide punumist ja kasutamist käsitlenud faktiväitena (vt Kross vs Äripäev, tsiviilasi nr 2-14-58990). Järelikult ei saa edaspidi olla vaidlust selles, et tegemist on faktiväidetega. Nõunikud ei ole riigiametnikud, neile ei laiene ATS ja nad töötavad töölepinguga, mis lõppeb koos ministri töölepingu lõppemisega. Nõunikule on lubatud kõrvaltegevused, sh ettevõtlus, see ei ole seadusega vastuolus. OÜ Alfa-Omega Communications (AOC) sõlmis 2019.a septembri teises pooles lepingu Hollandi firmaga Yandex.Taxi. B.V (Yandex) kommunikatsiooniteenuste osutamiseks Eestis. Selle lepingu kohaselt ei saanud AOC ega hageja Yandexi esindajaks Eestis. Sisuline koostöö algas oktoobris ja see seisnes peamiselt Yandex.Taxi eestikeelse sotsiaalmeedia haldamises ning suunamudijate ja reklaamiagentuuridega koostöös; leping ei sisaldanud lobitööd. Hageja ei oleks saanud isegi teoreetiliselt sooritada korruptiivset tegu ehk kasutada ära oma mõjuvõimu (mida hagejal ei saanudki olla!) taksofirmale paremate seaduste vms välja kauplemises, sest sellise teo eelduseks on, et mingi Yandexit puudutav teema on arutlusel ja otsustamisel – midagi sellist pole aga olnud. Seepärast peab kohus väga täpselt tuvastama, millises korruptiivses teos ja ametivõimu kuritarvitamises kostja hagejat süüdistab. Kuna kostja ei töötanud ministeeriumis, KAPOs ega
tunne hagejat, siis ei saanud ta ka iseseisvalt selliseid asju teada ega väita – avalikult ei ole ükski ametiasutus ega muu isik hagejat korruptiivse teo toimepanemises süüdistanud ega kahtlustanud. Nii Huawei kui Yandex.Taxi on Eestis lubatud kaubamärgid ja teenused / tooted, mille kasutamine või tutvustamine ei ole kuritegu. Keegi ei süüdista ju eksministrit K. Kingot korruptsioonis, et ta kasutas ära oma mõjuvõimu ja tegutses Huawei huvides või Hiina luureteenistustele riigisaladuste avaldamises. Analoogselt on absurdne rääkida korruptsioonist ka hageja puhul. Sama absurdne on rääkida sellest, et hageja esindab midagi või kedagi, kui hagejal puudub võlasuhe väidetava esindatavaga. Hagejal on 20 aastat ettevõtjakogemust, ta on mitme organisatsiooni liige ning osutanud teenust sadadele klientidele era- ja avalikust sektorist mitmest riigist. Hageja suur rahvusvaheline kontaktide võrgustik oli eelduseks tema sobivusele IT- ja väliskaubanduse ministri nõunikuks. Paljud inimesed, kellega hageja nõunikuna tööalaselt kokku puutus, olid talle juba varem teada ning inimestega töötamisel ei saa „kontaktide“ loomist kuidagi ette heita. See oleks sama absurdne, nagu öelda, et kutseline autojuht kasutab ära autot, et sõidurõõmu saada. Väita, et hageja kasutas nõuniku ametipositsiooni ära korruptiivselt „luues sidemeid“ mitte ministeeriumi, vaid enda huvides, on paljasõnaline ja naeruväärne. Tegemist on tahtliku ja teadlikult loodud pahatahtliku spekulatsiooniga, mida kasutatakse hagejat halvustava seisukoha põhjendamiseks.
29.Kokkuvõtvalt pole vahet, kas kostja avaldatud väited osutuvad faktideks või arvamuseks. Igal juhul on need mõlemal juhul õigusvastased, sest väidete esitamiseks puudub faktiline alus või õigustus objektiivse terve mõistusega inimese seisukohalt vaadatuna. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (dtl 80-84, tl 32-36)
16.Kostja palub 27.04.2020 vastuses jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagi on kostja hinnangul alusetu ja nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendamata ja tõendamata.
17.Kostja märgib, et hageja hinnangul kahjustab kostja hageja poolt kaldkirjas väljatoodud kommentaariga oluliselt hageja mainet. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja seniajani täpselt aru saanud oma tegevusest ja selle võimalikest tagajärgedest majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) meedianõuniku ametis olles. Hageja on ise omaks võtnud, et temale kuuluv suhtekorraldusfirma OÜ Alfa-Omega Communications osutas taksofirmale Yandex kommunikatsioonialast teenust. See teenus hõlmab endas näiteks sotsiaalmeediakampaaniate korraldamist, klienditoe eestikeelset haldamist, reklaamiagentuuridega koostöö tegemist jmt. Hagiavalduse lisast (dtl 24, tl 16) nähtub hageja seotus Yandexile teenust osutava OÜ-ga AlfaOmega Communications. Seda fakti hageja ka ise ei eita. Hagejale peaks hästi teada olema avalikult kättesaadav info, et taksofirmat Yandex seostatakse julgeolekuohuga (eelkõige võimalike klientide delikaatsete isikuandmete soovimatu lekkimisega) nii Euroopa Liidus kui ka Eestis, samuti on Yandex.Taxi tegevuse küsitav seaduslikkus leidnud laialdast avalikkuse tähelepanu (vt dtl 85-91, tl 37a-37b, s.o kokkuvõtvad pealkirjad artiklitest), sellest on kirjutatud mitmeid arvamuslugusid ja artikleid. Kui sellisele ettevõttele nagu Yandex tehakse avalikku kampaaniat, sh sotsiaalmeediakampaaniat, mille eesmärk on suurendada nimetatud ettevõtte turuosa, suunates võimalikult suurt osa inimesi pakutavat teenust tarbima, ei saa seda kuidagi käsitleda kui ministeeriumis nõunikuna töötavale isikule kuuluva ettevõtte tavapärast majandustegevust, mis ei pälviks avalikkuse laialdast tähelepanu ning mille osas ei esitata faktiväiteid ja/või ei anta hinnanguid. Kostjale teadaolevalt lahkus hageja MKM-ist põhjusel, et tema tegevus ei vastanud korruptsioonivastases seaduses nõutule. Hageja ei astunud vabatahtlikult ja seaduse nõudeid järgides tagasi väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri meedianõuniku kohalt isegi olukorras, kus talle otsesõnu selgitati tema tegevuse vastuolu korruptsioonivastase seadusega. Hageja äriühingu OÜ Alfa-Omega Communcations tegevus oli otseselt seotud Yandexi huvide esindamise-kaitsmisega Eestis. Hageja lahkus lõpuks töölt ministri otsesel nõudmisel ning mh põhjusel, et ta ei olnud astunud tagasi oma eelnimetatud äriühingu juhatusest ja/või ei astunud
vabatahtlikult seaduse nõudeid järgides tagasi ka meedianõuniku kohalt ning oma põhitöö tegemise asemel ministeeriumis tegeles aktiivselt hoopis oma suhtekorraldusettevõttele kontaktide loomisega. Kostja märgib korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 1 lg-le 2, § 2 lg-le 1 ja § 7 lg 1 ple 7 viidates, et kui ministri nõunikule kuuluv ettevõte jääb avalikkusele silma sellega, et osutab (ükskõik millist) teenust ettevõttele, mille tegevuse seaduslikkus on küsitav ning mis võib endast kujutada ohtu riigi julgeolekule, ei saa mõistlikult eeldada, et sellisele tegevusele ei järgne negatiivsed avalikud kommentaarid, avalikkuse negatiivne reaktsioon jms.
18.Kostja osundab, et Riigikohus on leidnud, et tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest isikuõigusi rikkuv ega seega õigusvastane (32-1-80-13, p-s 36). Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist, lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (3-2-167-10, p 20). VÕS § 1046 lg 1 teine lause sätestab, et õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega – väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnang ning kas see väärtushinnang on teise isiku mainet kahjustav (3-2-1-67-10, p 21).
19.Kostja leiab, et tema tegevuses eelnimetatud rikkumisi ei esine. Kostja on esitanud faktiväiteid, aga ei ole andnud mingeid sobimatuid väärtushinnanguid. Kostja kommentaarides ei ole midagi meelevaldset, samuti ei ole need väljendusviisilt ebasündsad. Kostja ei ole hageja au teotanud. Kostja ei ole hagejat laimanud. Sisuliselt on hageja ise tõendanud seda, et tema hagi on alusetu. Kostja märgib, et põhiseaduse (PS) § 45 annab igaühele õiguse vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Tsensuuri ei ole.
20.Asjaolu, et hageja lahkumise põhjuseks nõuniku ametikohalt oli just hageja seotus temale kuuluva suhtekorraldusfirma OÜ Alfa-Omega Communications tegevusega seoses taksofirmale Yandex kommunikatsioonialase teenuse osutamisega, mis rikkus otseselt korruptsioonivastase seaduse nõudeid, soovis kostja tõendada tunnistajate K. K ja H. K ütlustega kohtuistungil, kes saaksid samuti kinnitada, et kostja tegeles oma põhitöö tegemise asemel aktiivselt hoopis oma suhtekorraldusettevõttele kontaktide loomisega.
21.Kostja ei ole esitanud ebaõigeid faktiväiteid, ei ole hagejat laimanud ega tema au teotanud. Kostja on kasutanud temale põhiseadusega antud sõna- ja mõttevabadust, õigust vabalt väljendada oma arvamust ja veendumusi. Kostja on tõendanud ja/või suudab tõendada, et esitatud ja/või kommenteeritud faktiväited vastavad tõele. Hageja oli avalikus ametis, mis tähendab ka seda, et tema tegevus oli ja ka on avalikkuse suurema tähelepanu all ning kõike tema kohta kirjutatut ei saa
võtta tema isikliku ründamisena. Ametniku, sh nõuniku tegevust võib avalikkus kommenteerida, kui seda ei tehta solvavalt.
22.Hageja tõenditele vastuväiteid esitades leidis kostja 16.02.2021 menetlusdokumendis (dtl 118-119, tl 54-55), et ministeeriumi tõend selle kohta, kas hageja vastu on ametlikke kaebusi esitatud või mitte, ei oma käesolevas asjas mingit tähtsust. Kostja ei puuduta tõend kuidagi vaidluse eset. Ministri nõuniku töö kohta annab hinnangu eelkõige minister, mitte ministeeriumi ametnik (NB! Hageja oli ministri, mitte ministeeriumi nõunik). On fakt, et hageja ministri nõuniku ametist ennetähtaegselt lahkus ja seda sõltumata sellest, kas tema peale ametlikke kaebusi esitati või mitte. Samuti ei oma käesolevas asjas mitte mingisugust tähtsust asjaolu, kas hageja on kantud karistusregistrisse või mitte. Kostjale etteheidetavates kommentaarides ei ole arutletud hageja karistatuse üle ja ei ole ka kuidagi väidetud, et hageja on karistatud või et hageja tegevus oleks kriminaalne. Postituse leviku ulatuse arvamus ja postituse mõju kolmandatele isikutele on kostja esindaja seisukohal, et need ei oma antud vaidluse puhul mingit tõenduslikku jõudu ja/või ei anna asjas mingit olulist teavet. Iga isik võib ennast vabalt väljendada ja avaldada oma arvamust. Kui keegi reageerib arvamusele ebaobjektiivselt või „rikastab“ seda subjektiivse seisukohaga, ei saa eelneva arvamuse esitaja kuidagi vastutada järgnevate arvajate eest. Eelnimetatut kinnitab hageja oma tegevusega kostja arvates kaudselt ka ise, kirjutades oma seisukohtade p-s 26 mh : „Näiteks väide hageja korruptiivse tegevuse kohta: siin sisaldub eelkõige faktiväide, et kostjale on teada korruptiivse teo toimepanemine (vastasel korral on ka hinnang põhjendamatu, sest on antud objektiivse aluseta) kui ka väärtusotsustus, sest ühiskonnas kuuluvad korruptandid hukka mõistmisele“. Hageja ise on kostja väite „...kasutas oma ametikohta ära, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada“ sõnastanud oma menetlusdokumendis juba korruptiivse tegevusena. Ametikoha ärakasutamise väide ja etteheide korruptsioonis on erinevad asjad. Kostja FB sõnastusest on hageja edasiselt asunud välja sünteesima kostja „suurt süüd“, kuigi rangelt kostja kommentaari sõnastusest lähtudes sellist järeldust teha ei saa. Kostja ei vastuta selle eest, kui hageja üritab muudab kostja kommentaari sõnastuse mõtet ning asub väitma nagu süüdistaks kostja hagejat korruptiivses tegevuses.
23.Kostja leiab 2.12.2021 seisukohas (dtl 152-153, tl 75-76) kokkuvõtlikult, et hageja ei ole menetluses tõendanud kostja kommnetaaride sisulist ebaõigsust ehk tõele mittevastavust. Kostja väited ei ole ebakohased, mistõttu puudub hagejal alus nõuda kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja on ise oma ebaeetilise ja avalikkuse teravdatud tähelepanu pälvinud käitumisega nõuniku ametis olles ning skandaalse lahkumisega töölt ajendanud kostjat kommenteerima. Hageja peab olles avalikus ametis oma tegevuse eripärast tulenevalt taluma võrreldes keskmise inimesega rohkem kriitikat ning arvestama sellega, et inimesed tema tegevust ja käitumist arvustavad. Hageja pole usutavalt tõendanud, milline kahju täpselt ja just kostja tegevusest tulenevalt tekkis. Kostja arvates tuleb kohtul hinnata nii hageja enda tegevust kui ka kostja postituste sisu koosmõjus ja tervikuna, eriti arvestades põhjust, miks hageja tegevus laialdast kommenteerimist leidis. Viidates Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-161-05 (p 15), leiab kostja, et hageja ministri nõunikuna peab arvestama võimalusega, et avalikkus võib tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult ning tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest ei pruugi hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane. Kostja on seisukohal, et tema postituste sisu ei ole õigusvastane ning hagi rahuldamiseks puudub alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus on 2.02.2021 ja 9.11.2021 määrustega jätnud rahuldamata kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse ning keeldunud teatud tõendite tsiviilasja toimikusse vastuvõtmisest (dtl 111-113, tl 5253; dtl 141-143, tl 67-68).
25.Teinud kindlaks tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevalt.
26.Esmalt märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab ise seadust tulenevalt TsMS § 436 lg-s 7 ja § 438 lg-s 1 sätestatust. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest.
27.Hageja on nõudes tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 4, mille alusel nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.
28.Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla nii au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine (VÕS § 1047 lg 1) kui ka ebakohaste väärtushinnangute avaldamine (VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1046 lg 1). Põhiseaduse (PS) § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Samuti sätestab PS § 45, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigivõi ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. Tsensuuri ei ole. Seega on sõnavabadus üks demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi, millega põrkub põhiõigus aule ja heale nimele.
30.Vaidlust ei ole ning ka hageja esitatud tõendi (dtl 12, tl 7-7p, s.o väljavõte Facebooki kommentaariumist) alusel on tuvastatav, et kostja kirjutas Facebookis J. Böhmi jagatud Postimehe artikli (Täispikkuses ja muutmata: minister Kingo nõuniku avameelne avaldus“) alla hageja kohta järgnevalt: - „Muuseas, septembrist on proua nõuniku firma Yandex takso ainuesindaja Eestis. See firma on otseses seoses Kremliga. Aga nõuniku jaoks raha ei haise.“(I) - „Seega kasutas oma ametikohta ära, et oma firma jaoks sidemeid ja kliente saada. Tuhlas nagunii dokumentides, mida oma huvides kasutas.“(II)
29.Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on selgitanud, et avaldatud vaidlusaluse väite õiguslikul tõlgendamisel, mh kvalifitseerimisel faktiväiteks või väärtushinnanguks, ei saa kohus lähtuda hageja subjektiivsest arusaamast, vaid lähtuda tuleb avaldatu objektiivsest tähendusest. Seega ei pruugi isiku subjektiivne avalduse tõlgendus või ka enese puudutatuna tundmine endast kujutada au teotamist PS § 17 mõttes. (PS kommenteeritud väljaanne, § 17 p 7, EIKo 49330/07, Alfantakis vs. Kreeka, 28.06.2010). Nii hageja kui kostja on leidnud, et kostja poolt kirjapandu puhul on tegemist faktiväidetega. Kohus ei ole seotud poolte antud hinnanguga ning on alljärgneval seisukohal.
30.Kohus leiab, et kostja esimese kommentaari (I) puhul on tegemist peamiselt faktiväitega, millest keskmine arukas inimene võib aru saada, et hageja töö on seotud Venemaa (s.o viide Kremlile) äriühingu Yandex takso ainuesindamisega Eestis. Samas lõpeb esimene kommentaar kohtu hinnangul kostja arvamuse ehk väärtushinnanguga, millest võib keskmine mõistlik lugeja aru saada, et kostja avaldab isiklikku nördimust selle üle, et hageja on samaaegselt Eesti Vabariigi ministri heaks töötamisega nõus saama sissetulekuid ka Venemaaga seotud äriühingult.
31.Kohus on seisukohal, et teise kommentaari (II) puhul on tervikuna tegemist kostja väärtushinnanguga hageja kohta. Kuigi esmapilgul võib näida, et kindlas kõneviisis avaldatu puhul võiks olla tegemist kostja poolt avaldatud tõsikindla faktiga, siis teine lause kommentaarist reedab, et tegemist on siiski kostja poolt hageja suunal avaldatud isikliku arvamusega, mis on kantud kostja esimeses kommentaaris (I) väljendatud seisukohast, et hageja töötas samaaegselt nii ministri nõunikuna kui Venemaaga seotud äriühingu huvides. Kohtu hinnangul viitab arvamuslikku laadi seisukohale kostja teise kommentaari esimeses lauses kasutatud sõna „nagunii“, millise puhul on tegemist mh subjektiivsetele järeldustele või hinnangutele osutava sõnaga (sama tähendusega ka: „niikuinii“). Kohtu arvates on oluline vahe lausetel „isik tuhlas dokumentides“ ja „isik nagunii tuhlas dokumentides“. Esimesest näitest võib aru saada kui ühemõttelisest ümberlükkamatust konstateeringust, s.o tõsikindlast faktist. Teise näite puhul peegeldub lauses ütleja isiklik arusaam, kuidas tema arvates inimene võis tegutseda. Isiklikke arusaamu ja ettekujutusi mingitest asjaoludest ning nendest ajendatud väljaütlemisi ei saa aga kohtu hinnangul pidada faktiväiteks, vaid väärtushinnanguks.
32.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostja esimese kommentaari (I) puhul on tegemist faktiväitega põimunud väärtushinnanguga ning teine kommentaar (II) on tervikuna väärtushinnang.
33.VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
34.Kuigi iga isik tunnetab oma au, head nime ja minapilti subjektiivselt, siis vaidluse korral au ja hea nime teotamise üle lähtub kohus objektiivse mõistliku isiku arusaamast ning arvamusest. Avaldatud hinnanguid või faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida isik mõistliku isiku arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole relevantne (vt põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 17, p 7).
35.Hageja on hagis märkinud, et „hageja seostamine taksofirma esindamisega ei ole iseenesest au teotav, kuid see on siiski ebaõige faktiväide ning kostjal lasub kohustus selline teave eemaldada. Samuti on hageja arvates selge, et kostja avaldas faktiväite ilma mistahes viisil andmeid kontrollimata. Kostja eesmärk faktiväite avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele. Avaldatust ilmneb hagejale selgelt, et kostja eesmärk oli pelgalt hagejale haiget teha.“ Seega on hageja läbi oma selgituste ise möönnud, et kostja kirjapandu, milles ta seostab hagejat taksofirmaga Yandex, ei ole hageja au teotav. Hageja on pidanud esimest kommentaari ebaõigena esitatud faktiväiteks seetõttu, et hageja ei ole olnud Yandex ainuesindaja TsÜS § 34 lg 1 tähenduses, st Yandexi kaubamärki omava firma juhatuse liige või juhatuse liige
mõnes Eestis loodud tütarühingus, millel oleks Yandexi kaubamärgi kasutamise õigus. Hageja poolt Yandexile osutatud teenus hõlmas endas hageja sõnul sotsiaalmeediakampaaniate korraldamist, klienditoe eestikeelset haldamist, reklaamiagentuuridega koostöö tegemist jmt. Kuigi kostja on vaidlusaluses kommentaaris terminiga „ainuesindaja“ juriidilisest kontekstist lähtuvalt eksinud, tuleb sellele vaatamata nõustuda hageja enda seisukohaga, et vastav kommentaar ei ole siiski hageja au teotav. Kohtule pole teada, et kostja oleks põhjalike õigusteadmistega isik, kelle puhul saaks eeldada ka juriidilisest aspektist läbimõeldud sõnavõtte. Seega pole asjakohased ka hageja tõendid Yandexi kohta äriregistrist nähtuvast teabest (dtl 21-23, tl 14-15). Ka hageja ise on jaatanud enda seotust Yandexiga ja seega saab järeldada, et paralleelselt ministri nõunikuna töötamisele on ta osutanud läbi äriühingu OÜ Alfa-Omega Communications (mille juhatuse liige hageja) teenuseid ka eelnimetatud äriühingule. Seega vaatamata kostja ekslikule väljendile „ainuesindaja“ ei saa ümber lükata hageja enda poolt tunnistatud fakte. Hageja seotus osaühinguga Alfa-Omega Communications on tuvastatav ka kohtule esitatud tõendiga (dtl 24, tl 16, s.o äriregistri väljavõte). Seega ei ole faktiväide „Muuseas, septembrist on proua nõuniku firma Yandex takso ainuesindaja Eestis. See firma on otseses seoses Kremliga“ kohtu hinnangul hageja au teotav ega mainet kahjustav. Kohus leiab, et ka kostja avaldatud väärtushinnang „Aga nõuniku jaoks raha ei haise“ ei ole VÕS § 1046 tähenduses mainet kahjustavalt ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasust selgitades on Riigikohus leidnud, et ebakohasus võib olla tingitud väärtushinnangu põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 18.02.2015 nr 3-2-1-159-14, p 17; RKTKo 21.12.2020 nr 3-2-1-67-10, p 20). Samuti on kohtupraktika osundanud, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo 10.06.2009 nr 3-2-1-43-09, p 16). Põhiseaduse § 45 esimene lause sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kohus nendib, et kostja subjektiivse arvamusena väljaöeldu on teravalt sõnastatud ja kriitiline, kuid mitte ebasünnis ega vulgaarne ning jääb põhiseadusliku sõnavabadusõiguse (PS § 45) lubatavatesse raamidesse ega ole õigusvastane.
36.Kohtu hinnangul on kostja teine kommentaar (II) esimesest meelevaldsem, kuna kostja arvamusest võib keskmine inimene aru saada nii, et tema hinnangul võis hageja ministri nõuniku ametit enda ärihuvides ära kasutada, kasutades tema käes ministri nõunikuna olevaid dokumente enda firmale sidemete loomiseks ja klientide saamiseks. Kuna kohus leidis, et teise kommentaari puhul on tegemist kostja subjektiivse väärtushinnanguga, siis erinevalt faktiväitest ei ole põhimõtteliselt võimalik tõendada selle arvamuse tõesust või väärust (vt nt RKTKo 31.05.2006 nr 3-2-1-161-05, p 10; RKTKo 13.04.2007 nr 3-2-1-5-07, p 26; RKTKo 10.10.2007 nr 3-2-1-53-07, p 18). Siiski peab analüüsima selle kommentaari võimalikku õigusvastasust VÕS § 1046 tähenduses. Nagu kohus varasemalt otsuses nentis (vt p 31) on kostja vastav avaldus dokumentides väidetava tuhlamise kohta otseses seoses tema esimese kommentaariga, kus kostja avaldas kaudselt pahameelt selle üle, et hageja, töötades ministri nõunikuna, tegi samaaegselt paralleelselt tööd enda äriühingu huvides. Samas ei saa keskmine lugeja kohtu hinnangul kommentaarist aru nii, et hageja neid kostja poolt spekulatiivselt avaldatud toiminguid ka tegelikkuses teinud on. Kostja väärtushinnanguna avaldatud mõttearendus ei saa eeltoodu põhjendustel olla hageja mainet kahjustav. Kohtu hinnangul võiks vastavat kommentaari pidada hageja au teotavaks, kui kostja väljaöeldu oleks käsitatav ilmselge ja vastuvaidlematu faktiväitena. Juhul kui kostja avaldanuks nimetatud asjaolusid ühemõtteliselt kindlas kõneviisis absoluutse tõe pähe mõjutanuks see eeldatavalt ka hageja mainekuvandit kolmandate isikute ees. Küll peab silmas pidama, et EIK on nentinud, et väljendusvabaduse kaitse ei laiene üksnes informatsioonile ja ideedele, mida võetakse
vastu heasoovlikult või käsitletakse kui mitteründavat, vaid ka sellisele eneseväljendusele, mis ründab, šokeerib ja häirib (vt PS kommenteeritud väljaanne, § 45, p 11; EIKo 07.12.1976 nr 5493/72, Handyside vs. Ühendkuningriik). Väärtushinnang loetakse põhjendatuks, kui see ei ole pelgalt spekulatiivne, vaid sellise hinnangu andmiseks on olemas üldine (objektiivne) faktiline baas, mille põhjal eri inimesed võivad teha ka erinevaid järeldusi (vt EIKo 24.02.1997 nr 19983/92, De Haes ja Gijsels vs. Belgia). Objektiivselt võis kostjal tekkida subjektiivne, siseveendumusest ajendatud, faktilistel asjaoludel põhinev kahtlus, et samal ajal mitme erineva isiku heaks töötades võis hagejal olla isiklik huvi kasutada talle ministeeriumist kättesaadavat infot, mistõttu kostja seda ka oma kommentaaris kohtu hinnangul lubatava liialduse piires ka väljendas. Käesoleval juhul ei saa kostja poolt väärtushinnanguna kirjutatud teist kommentaari pidada aga vulgaarseks, räigeks või inimväärikust alandavaks. Selles osas kohus hagiavalduses kirjeldatuga ei nõustu ning ei pea asjakohasteks ka hagile lisatud tõendeid, mis käsitlevad viiteid eesti keele seletavale sõnaraamatule, emotsioonidetektorile, sotsiaalmeedias andmete leviku määratlemisele ja kostja kommentaaridele Facebookis tulnud tagasisidele (dtl 25-26; tl 17-18; dtl 104-105, tl 4648). Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et ka kostja teine kommentaar ei ole õigusvastane.
37.Kuivõrd kohus on leidnud, et kumbki kostja kommentaarides pole õigusvastane, on täitmata üks kahju hüvitamise nõude olulistest eeldustest, mistõttu tuleb hageja mittevaralise kahju nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka viivisenõue. Nõude ühe eelduse puudumise tõttu ei analüüsi kohus täiendavalt ka poolte muid seisukohti, sealhulgas kahju olemasolu või selle puudumise kohta, ning nende kohta esitatud tõendeid. Menetluses esitatud muud tõendid ja menetlusosaliste väited, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust.
MENETLUSKULUD
38.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
39.TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on mh menetlusosalist menetluses esindav advokaat. Kohtul tuleb õigusabikulude kindlaksmääramisel hinnata nende kulude sisulist põhjendatust ja vajalikkust.
40.Kostja lepinguline esindaja on 3.12.2021 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 152-153, tl 75-76), mille järgi on kostja kandnud õigusabikulusid kokku 1845 eurot (sh km). Hageja on 10.12.2021 seisukohas kostja menetluskuludele (dtl 159, tl 80) palunud jätta kostja menetluskulud sellises mahus arvestamata, kuna need ei ole mõistlikud ega sellises ulatuses põhjendatud. Nt väidab kostja hagile vastuse koostamise kuluks kokku 5,75 tundi (hagiavaldusega tutvumine 0,75 h, nõupidamine, suhtlus 1 h, vastuse koostamine hagile 4 h). Advokaadibüroo, kelle tunnitasu on 150 eurot, peaks suutma sellise vastuse koostada poole kiiremini. Nt on hagiavalduse koostamine hageja poolt ainult 2,25 tundi, mis nõudis samuti asjaoludega tutvumist, suhtlust ja hagi koostamist. Ka menetluskulude dokumendi koostamine (varem öeldud seisukohtade kordamisega) ei peaks võtma aega 1 tund.
41.Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjas märkinud oma tunnitasu suuruseks 180 eurot (sh km), ajakuluks kokku 10,25 tundi, millest nõupidamine kliendiga 1 tund. Kohtu hinnangul ei ole vandeadvokaadi avaldatud tunnihind ebamõistlik ning vastab kõrgelt kvalifitseeritud õigusabispetsialisti turuhindadele. Puutuvalt nõupidamist ja suhtlust kliendiga märgib kohus, et
menetlusdokumendi koostamine ja menetlustoimingus osalemine võib eeldada eelnevat suhtlemist kliendiga ja vajalike asjaolude enesele selgekstegemist. Riigikohus on sedastanud, et põhjendatud ei ole vastaspoolelt nõuda kliendi ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist (vt nt RKTKm 27.11.2019 nr 2-18-10073, p 22). Seega tuleb vastavas osas (s.o 1 h) pidada menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt põhjendamatuks. Samuti ei pea kohus TsMS § 169 lg 3 alusel põhjendatuks jätta hageja kanda menetluskulusid, mis on seotud kohtu poolt rahuldamata jäetud kostja taotlustega (vt kohtu 2.02.2021 ja 9.11.2021 määrused). Vastavad taotlused sisaldusid mh kostja 27.04.2020 vastuses ning 31.03.2021 menetlusdokumendis. Sellega seonduvalt vähendab kohus hagejalt väljamõistetavaid kulusid täiendavalt 2 h võrra. Kostja menetluskulude nimekirja ja viimaste seisukohtade osas on õigusabikulud kohtu hinnangul põhjendatud 0,5 h ulatuses. Seega vähendab kohus kostja menetluskulusid kokku 3,5 h, s.o 630 euro (sh km), võrra ning loeb kostja põhjendatud menetluskuluks 1215 eurot (1845-630), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.