2.Tühistada Tartu Maakohtu 23. märtsi 2022. a otsus osas, milles maakohus jättis Raido Nöpsi hagi
täielikult rahuldamata jaotuse osas.
ning
menetluskulude
Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Raido Nöpsi hagi Salva Kindlustuse AS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt ja mõista Salva Kindlustuse AS-lt Raido Nöpsi kasuks välja põhivõlgnevus 238 eurot 26 senti, viivis 16 eurot 99 senti võlgnevuse tasumisega viivitatud aja eest ning jätta menetluskulud 78% ulatuses Salva Kindlustuse AS ja 22% ulatuses Raido Nöpsi kanda.
3.2.Mõista Salva Kindlustuse AS-lt Raido Nöpsi kasuks välja põhivõlgnevus 238 eurot 26 senti.
3.3.Mõista Salva Kindlustuse AS-lt Raido Nöpsi kasuks välja viivis 16 eurot 99 senti võlgnevuse tasumisega viivitatud aja eest.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 78% ulatuses Salva Kindlustuse AS ja 22% ulatuses Raido Nöpsi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast asjas lõpplahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Raido Nöps (hageja) esitas 19. juulil 2021 hagiavalduse Salva Kindlustuse AS-i (kostja) vastu võlgnevuse 269 euro 26 sendi ja viivise 56 euro 61 sendi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 11. jaanuaril 2021 liiklusõnnetus, milles osalesid Scania Citywide LF ning Volkswagen Tiguan. Sõiduautole Volkswagen Tiguan tekitatud kahju on
loetud liikluskahjuks liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 8 lg 1 mõttes ja liikluskahju põhjustajaks Scania Citywide LF. Kuivõrd liikluskahju vastutuse ulatus lasub 100% Scanial, siis on käsitlevaks kindlustusandjaks kostja. Volkswagen kuulub Dagmar Nöpsile, kes loovutas oma nõude hagejale. Sõiduki taastusremondi tegi osaühing Entar Auto AS-i Aasta Auto Pluss 18. veebruari 2021. a pakkumise kalkulatsiooni põhjal. 3. märtsi 2021. a sõiduki taastusremondi kalkulatsioonist nähtub, et sõiduki taastusremondi kogumaksumus on 1940 eurot 4 senti. Hageja esitas kostjale arve vastava summa tasumiseks. Arvelt nähtub, et maksega viivitamisel on viivis 0,07% päevas. Kostja tasus 12. aprillil 2021 hagejale 1670 eurot 78 senti. Kostja on ületanud makse tähtpäeva ning tasunud hagejale väiksema summa, kui taastusremondiks kulus. Kostja leidis, et hageja kulutused pole nii suures ulatuses põhjendatud ning keeldus hüvitamast ühte esirehvi, amordipatja ning õõtshooba. LKindlS § 26 lg 2 kohasaelt on kahjustatud isikul sõiduki kahjustamise korral õigus valida sõiduki taastusremondiks talle sobiv remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi tegija koostatud kalkulatsiooni. Hageja on valinud talle sobiva remondiettevõtja ning esitanud kostjale kalkulatsiooni remonttööde maksumuse kohta. Seetõttu on kostjal kohustus hüvitada hagejale 1940 eurot 4 senti. Kostja hüvitas vaid 1670 eurot 78 senti ning keeldub ülejäänud 269 euro 26 sendi hüvitamisest. Aasta Auto Pluss AS on Volkswageni esindus ning seega on tunnustatud ettevõte Volkswageni sõidukite puhul. Selles kalkulatsioonis on rõhutatud, et kuivõrd sõiduk on nelja ratta veoline (4wd), siis tuleb vahetada kõik neli rehvi. Hageja nõusolekul vahetati sõidukil kaks rehvi, kuid hoolimata sellest keeldub kostja nimetatud kulutust tasumast. Amordipadja vahetus oli vajalik, kuivõrd sõiduki taastamise käigus sai kannatada ka amordipadi. Kostja 26. veebruari 2021. a kirjast nähtub, et esitule hind on 145 eurot, samas on kostja kalkulatsioonis esitule hinnaks märgitud 115 eurot 60 senti. Kostja ei ole selgitanud ka roolivarda hindade erinevust. Kostja on tasunud 12. märtsil 2021 sõiduki eest hüvitist 1670 eurot 78 senti, kuid kalkulatsiooni on kostja koostanud alles 13. aprillil 2021 ehk peale hüvitise tasumist, mis näitab, et kalkulatsioon on viidud tagantjärgi vastavusse hüvitatud väärtusega. Kostja soovitatud remondiettevõte OÜ Assor Automobiil tegi teadlikult vähempakkumise võrreldes osaühinguga Entar Auto. Osaühing Entar Auto avastas, et nad on teadlikult jätnud 8 varuosa välja. Kostja saatis hageja tütrele garantiikirja 1513 euro 80 sendi väärtuses. Hageja nõude suurus on 269 eurot 26 senti ja see tuleneb sellest, et kostja jättis hüvitamata rehvi, amordipadja, õõtshoova, šarniiri, logari ning šarniiri ja logari vahetamiseks kulunud töö maksumuse.
2.Kostja vaidles hagile vastu. LKindlS § 26 lg 2 alusel piirdub kindlustusandja hüvitamiskohustus mõistlike kulutustega. Sõiduki remontimine juhtumieelsesse seisukorda maksab 1670 eurot 78 senti. Nii on leidnud OÜ Assor Automobiil kalkulatsioonis. Hageja on jätnud põhistamata ja tõendamata, miks on kostja kohustatud hagejale tasuma kindlustushüvitist rohkem, kui OÜ Assor Automobiil kalkulatsioonis toodud summa. Hageja peab tõendama, millised materjalid või vajalikud tööd on puudu OÜ Assor Automobiil kalkulatsioonis, mis ei võimaldaks sõidukit remontida liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda. Samuti tuleb ära näidata, millest hinnavahe on tekkinud. Hageja on viimase kolme aasta jooksul osalenud 39 liiklusõnnetuses ja iga kord on probleem selles, et kindlustusandja teeb kalkulatsiooni, hageja ei ole nõus remonditöökotta minema, kuid esitab hiljem omapoolse kalkulatsiooni, mida ei saa kontrollida, sest see esitatakse oluliselt hiljem. Kindlustusandjad tegelevad sellega, et selline hageja tegevus ära lõpetada.
Mõlemad kalkulatsioonid lähtusid eeldusest, et kasutatakse kasutatud rehve. Amordipadi ei saanud liiklusõnnetuses kahjustada. OÜ Assor Automobiil kalkulatsioon sisaldab nii õõtshooba kui šarniiri. Osaühingu Entar Auto kalkulatsioonis puudub logari vahetamise kulu ja tööhind, seega ei saa hageja sellise detaili vahetamise kulu nõuda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 23. märtsi 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on kohustus hagejale hüvitada kahjustatud sõiduki remondikulud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hüvitanud kogu hagejale tekkinud kahju. Pärast kohtu korraldust konkretiseerida nõue, on hageja täpsustanud, et tema nõude suuruseks on 269 eurot 26 senti ja see tuleneb sellest, et kostja jättis hüvitamata rehvi, amordipadja, õõtshoova, šarniiri, logari ning šarniiri ja logari vahetamiseks kulunud töö maksumuse. Maakohus nõustus kostjaga, et kuivõrd mõlemast kalkulatsioonist on näha, et asendamisel kasutatakse kasutatud rehve, siis ei ole hageja olukord VÕS § 127 lg 1 tähenduses halvenenud. Hageja ei ole esile toonud, miks on rehvide hüvitamisel vajalik lähtuda just osaühingu Entar Auto kalkulatsioonist. Kostja selgituste kohaselt veendus ta pärast liiklusõnnetust, et amordipadi ei ole kahjustada saanud. Selle väite tõendamiseks esitas kostja fotod (tl 75–80) ja pärast liiklusõnnetust koostatud vaatlusakti, millest nähtub, et ülevaatuse juures on viibinud ka hageja ning kahjukäsitleja-ekspert on tuvastanud, et silmnähtavaid vigastusi amordipadjal ei esine (tl 74). Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et amordipadi sai kahjustada just selle liiklusõnnetuse tagajärjel. Hageja selgitused ärakuulamisel ei lükka ümber koostatud vaatlusaktis tuvastatut, et amordipadjal vigastusi ei esine. OÜ Assor Automobiil kalkulatsioonis sisaldub nii õõtshoob kui šarniir. Hageja ei saa nõuda logari vahetamise kulu, kuivõrd ta on oma nõude alusena toonud välja osaühingu Entar Auto kalkulatsiooni, milles nimetatud detaili ei ole märgitud. Kostja on esitanud OÜ Assor Automobiil kirja, milles on selgitatud, et logari tööd sisalduvad kalkulatsioonis peidetud kujul, kuivõrd tegemist on sedavõrd väikese kahjustuse ja tööga, et selle parandamiseks ei ole mõtet eraldi rida kalkulatsiooni kirjutada ning selle vahetamine sisaldub tööhinnas (tl 94). Hageja ei ole tõendanud, miks peab kostja hüvitama hagejale kindlustushüvitise suuremas summas, kui on märgitud OÜ Assor Automobiil kalkulatsioonis.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täielikult ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud asjaolusid ja tõendeid ning on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohus on jätnud arvestamata hageja 2. veebruari 2022. a istungil antud selgitusted. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et OÜ Assor Automobiil kalkulatsioon on esitatud hagejale alles 13. aprillil 2021, kuid kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitati hagejale
12.märtsil 2021. Seega esitati OÜ Assor Automobiil kalkulatsioon hagejale tagantjärgi, mis viitab sellele, et kostja on tagantjärgi viinud kalkulatsiooni vastavusse hüvitatud summaga.
Kahe kalkulatsiooni hinnavahe tuleneb sellest, et kostja on jätnud hagejale hüvitamata maksumuse järgmiste tööde või varuosade eest: rehv, amordipadi, õõtshoob, šarniir, logar, šarniiri ja logari vahetamiseks kulunud töö maksumus. Teostatud tööd olid vajalikud sõiduki avariieelse olukorra taastamiseks. Seega on maakohus ekslikult tõlgendanud VÕS § 127 lg-s 1 sätestatut ja jätnud eelnimetatud tööde vajalikkusega arvestamata.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus ei andnud luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus tulnuks jätta menetlusse võtmata. Pooled vaidlevad LKindlS § 26 lg 2 tähenduses selle üle, millised on mõistlikud sõiduki remondikulud, mida kostja peab hagejale tasuma. Mõistlike kulude hindamine on kohtu diskretsiooniõigus. Lihtmenetluses tehtud kohtuotsust ei saa edasi kaevata, kui kohtu otsus põhineb kohtu kaalutlusõigusel. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et OÜ Assor Automobiil kalkulatsioon on esitatud tagantjärgi. Hageja ei ole selgitanud, kuidas see mõjutab nõutava kahju suurust. Hagiavalduse esitamise seisuga oli hagejale teada mõlema remondiettevõtte kalkulatsioonid ning neist tulenev tehniline sisu ja summade erinevus. Hageja kohustuseks oli näidata, milles seisneb nende kahe kalkulatsiooni vahe, st millised on need sõiduki detailid või remonditööd, mis sisalduvad osaühingu Entar Auto poolt koostatud kalkulatsioonis, kuid ei sisaldu OÜ Assor Automobiil poolt koostatud kalkulatsioonis. Hageja on viidanud sellele, et OÜ Assor Automobiil kalkulatsioon ei sisalda rehvi, amordipatja, õõtshooba, šarniiri, logarit ning šarniiri ja logari vahetamiseks kulunud töö maksumust. Maakohus on tõenditele tuginedes leidnud, et kõik hageja poolt esitatud viited OÜ Assor Automobiil kalkulatsioonist puuduolevatele osadele ei ole põhjendatud. Hageja ütlused ei ole asjakohased, kuivõrd sõiduki remontis osaühing Entar Auto, mitte hageja. Tehnilise sisuga ütluste osas oleks hageja pidanud taotlema osaühingu Entar Auto töötaja tunnistaja ülekuulamist. Hageja ei ole täpsustanud, millised tema ütlused on olulised. Hagejal on mitu samasisulist kohtuasja erinevate kindlustusandjatega. Hageja satub oma lähisugulastele kuuluvate sõidukitega liiklusõnnetusse, teeb sõiduki ise korda või laseb seda teha kindlustusandja poolt mitteaktsepteeritud remonditöökojal ning seejärel vaidleb kahju suuruse üle. Sellise tegevuse eesmärk on võtta kindlustusandjal võimalus kontrollida esitatud väidete õigsust, et saada suurem hüvitis. Hageja tegevus ei vasta hea usu põhimõttele. Kui odavama kalkulatsiooni koostanud remonditöökoda on võimeline remontima sõiduki liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda, siis tuleb pidada seda mõistlikuks. Tarbetult kalli remondi valimine toob VÕS § 139 lg 1 alusel kaasa kahju vastavas ulatuses vähendamise. Seadusega kooskõlas ei ole lähtuda kallimast kalkulatsioonist, kui samasuguse olukorra on võimalik saavutada odavama hinnaga (VÕS § 127 lg 5 ja § 139 lg 1).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja nõude võlgnevuse 269 euro 26 sendi ja viivise 56 euro 61 sendi väljamõistmiseks täielikult rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 238 eurot 26 senti, viivise 16 eurot 99 senti võlgnevuse tasumisega viivitatud aja eest ning jätab menetluskulud 22% ulatuses hageja ja 78 % ulatuses kostja kanda.
7.Hageja nõuab kostjalt kui kindlustusandjalt kindlustusjuhtumiga põhjustatud kahju hüvitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees LKindlS § 23 lg 1 järgi. Hagejale on läinud üle kahjustatud isiku nõue kostja vastu nõude loovutamise teel. LKindlS § 24 järgi hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju liikluskindlustusseaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Hageja leiab oma kohtule esitatud nõudes, et kostja on hüvitanud tekkinud kahjust vähem 269 eurot 26 senti. Kostja on seisukohal, et sõiduki remontimine juhtumieelsesse seisukorda maksab 1670 eurot 78 senti ning hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks kostja peaks maksma rohkem.
8.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud oma taastusremondiga seotud kulutuste tõendamiseks ENTAR AUTO OÜ kalkulatsiooni (tl 14), kelle poolt ka auto remonditi. LKindlS § 26 lg 2 järgi on sõiduki kahjustamise korral kahjustatud isikul õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti teostav remondiettevõtja. Sellisel juhul peab kahjustatud isik esitama kindlustusandjale täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemiseks taastusremondi teostaja koostatud kalkulatsiooni. Kindlustusandja hüvitamiskohustus piirdub mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluses tõendamiskoormist õigesti jaotanud. Kui kahjustatud isik kasutab oma õigust valida ise taastusremonti tegev ettevõte ning ta esitab kindlustusandjale remondiga seotud kulutuste kalkulatsiooni, on kindlustusandja kohustuseks tõendada, missugused kulutused ei ole selles kalkulatsioonis mõistlikud kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks. Seega on kostja kohustuseks tuua esile need asjaolud, millele ta vastu vaidleb. Kostja on esitanud omapoolse OÜ Assor Automobiil poolt koostatud kalkulatsiooni (tl 72). Kostja ei vaielnud ringkonnakohtus vastu sellele, et esitatud kalkulatsioon on koostatud pärast seda, kui kostja oli hageja nõude osaliselt rahuldanud. Kostja esindaja väitel on see tehtud tagantjärele, et saada teada, kui palju oleks maksnud remont OÜ-s Assar Automobiil. Ringkonnakohtus selgitas kostja esindaja, et kahjukäsitleja ja hageja käisid sõidukit koos vaatamas, sõiduk viidi nii OÜ-sse Assor Automobiil kui ka ENTAR AUTO OÜ-sse. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selles, et kostja esitas hagejale esialgse kalkulatsiooni suurusjärgus 1200–1300 eurot. Mõlemad ettevõtted suhtlesid omavahel kahju suuruse üle. Kostja väitel asus hageja kahjustatud sõidukit remontima omaalgatuslikult, enne kostjalt garantiikirja saamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta see kostja vastuväide praegusel juhul kostja kohustust tõendada, millised hageja poolt taotletud kulutused ei ole mõistlikud. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et tal oli võimalik auto enne töödega alustamist üle vaadata. See, et hageja asus töid tegema ilma kostja lõplikku seisukohta ära ootamata, tähendab, et hageja võtab riski, et tema kanda võivad jääda need kulutused, mille suhtes on kindlustusandja tõendanud, et need ei ole mõistlikud. Ringkonnakohtu istungil leidis kostja esindaja, et tema vastuväited hageja kulutustele on seotud samade esemetega, mida hageja on maakohtu nõudmisel kohtule esitanud ja mille taastusremondiga seotud kulutuste hüvitamist hageja on nõudnud (kulutused seoses rehvidega, amordipadjaga, õõtshoovaga, šarniiriga, logariga ning šarniiri ja logari vahetamisega). Kostjal tuli menetluses näidata, et nimetatud hageja kulutused ei ole mõistlikud. Kostja jäi ringkonnakohtu istungil tema poolt asjas esitatud väidete ja tõendite juurde ega sooviunud täiendavalt tõendeid esitada.
9.Kostja vaidleb vastu kulude suurusele, mis on seotud rehvide asendamisega. Hageja poolt esitatud kalkulatsioonis on kahe rehviga seotud kulud 124 eurot, kostja esitatud kalkulatsioonis 80 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et mõlemates oli arvestatud kasutatud rehvidega. Kostja leidis, et rehvidega seotud kulutuste hüvitamisel tuleb lähtuda VÕS § 127 lg-st 5. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt tehtud kulutus rehvidele ei olnud mõistlik. Iseenesest ei pruugi küll nii väikese hüvitamisele kuuluva summa suhtes olla põhjendatud ja ökonoomne teha kindlaks kulumisaste, et määrata sellele vastav rehvide turuväärtus. Samas ei tulene seadusest, et taastusremont peaks olema tehtud kõige odavamast pakkumisest lähtuvalt, lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja esitatud kalkulatsioonis olev rehvide hind oleks ebamõistlik või ülepaisutatud.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud amordipadjaga seotud kulud 31 eurot rahuldamata, mille hüvitamisele kostja vastu vaidles. Kostja väitel ei olnud nimetatud kulutus mõistlik, kostja esitas oma väidete tõendamiseks kohtule fotod ning poolte poolt pärast liiklusõnnetust koostatud vaatlusakti (tl 74jj). Hageja väitel pidi avariivigastuse likvideerimisel avama amordipadjad, et vahetada vedrud. Sellega kahjustati amordipatja. Hageja ei tõendanud, et tegemist oli vältimatu kuluga ning kui kahjustus tekkis tööde tegemise ajal, ei ole see liikluskahju taastusremondiks vajalik kulu.
11.Kostja vaidles vastu hageja nõudele hüvitada õõtshoova ja šarniiri ning šarniiri paigaldamisega seotud kulud. Kostja esitatud kalkulatsiooni kohaselt sisaldab õõtshoov šarniiri, loendihinnaks on 263 eurot 30 senti ja kogusehinnaks 63 eurot 80 senti. Hageja kalkulatsiooni järgi on õõtshoova loendihinnaks 263 eurot 30 senti, kogusehinnaks 152 eurot 82 senti, šarniiri loendihinnaks 63 eurot 38 senti ning kogusehinnaks 32 eurot 39 senti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja põhjendanud, et hageja näidatud kulutused ei ole mõistlikud. Ainuüksi asjaolu, et neid töid saab teha odavamalt või et mitmest osast koosnev üks komplektne detail (kostja esitatud e-kiri, tl 94) on soodsam, ei tõenda, et hageja poolt esitatud kulud ei vasta keskmisele turuhinnale. Ka Aasta Auto Pluss AS poolt koostatud varuosade kokkuvõtte loetelus on toodud nii õõtshoob kui šarniir eraldi loetelus (tl 8). Kostja ei ole suutnud selgitada, millest on erinevus varuosade hinnas tingitud. Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatut, et logari vahetamise kulu ja tööhinda tema poolt esitatud kalkulatsioonis ei ole.
12.Hageja nõuab kostjalt taastusremondiga seotud kulude 269 euro 26 sendi hüvitamist. Ringkonnakohus leidis, et kostja on tõendanud oma vastuväiteid hageja nõudele 31 euro ulatuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid muude kulutuste või tööde hinna suhtes, hageja põhinõue on seega põhjendatud 238 euro 26 sendi osas.
13.Hageja nõudis ka võlgnevuse tasumisega viivitatud aja eest viivise 56 euro 61 sendi väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt tuli kostjal hüvitada hagejale 1940 eurot 4 senti vastavalt hageja poolt esitatud arvele hiljemalt 12. märtsiks 2021. Maksmisega viivitamise korral oli arvel märgitud viivis 0,07% päevas. Kostja on tasunud hagejale 12. aprillil 2021 1670 eurot 78 senti. Seega on kostja ületanud maksetähtpäeva 31 päeva võrra ning kostjal on kohustus tasuda viivist summas 42 eurot 10 senti. Kuivõrd kostja on maksetähtajaks jätnud tasumata põhivõlgnevuse 269 eurot 26 senti, on kostjal kohustus tasuda eelnimetatud summalt seisuga 16. juuli 2021. a viivist 14 eurot 51 senti. Hagiavalduse p 3.7. kohaselt on nimetatud summa arvutatud perioodi 1. mai 2021 – 16. juuli 2021. a eest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele
lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seadusjärge viivisemäär vaidlusalusel perioodil oli 8% aastas, s.o umbes 0,02% päevas. Hageja nõuab viivist 0,07% päevas. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud kõrgemas viivisemääras, kui on seadusjärgne viivise määr. Kostja vaidles viivise määrale 0,07% päevas vastu (tl 34 pöördel). Seega on hageja viivise nõue põhjendatud osaliselt, s.o seadusjärgses määras. Ringkonnakohus leidis eespool, et kostja on tõendanud oma vastuväiteid hageja nõudele 31 euro ulatuses. Seega tuli kostjal hüvitada hagejale esitatud arve alusel 1909 eurot 4 senti, mitte arvel märgitud 1940 eurot 4 senti. Kostja ei ole vastu vaielnud, et kohustus tuli täita hageja arvel märgitud kuupäeval, s.o 12. märtsil 2021. Kostja hüvitas hagejale 12. aprillil 2021 1670 eurot 78 senti. Seega on hagejal nõuda kostjalt viivist perioodi 12. märts 2021 – 12. aprill 2021 eest, s.o 31 päeva eest 12 eurot 97 senti (1909,04/100*8/365*31). Kuivõrd hageja nõudis hagiavalduses nõude jäägilt viivise arvestamist alates 1. maist 2021, lähtub kohus hageja nõudest, arvestades hagi rahuldamise ulatust. Kostjal tuleb tasuda viivist tasumata summalt 238 eurot 26 senti alates 1. maist 2021 kuni 16. juulini 2021 4 eurot 2 senti (238,26/100*8/365*77). Hageja viivisenõue on põhjendatud kokku 16 eurot 99 senti.
14.Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab ringkonnakohus kohus menetluskulud 22% ulatuses hageja ja 78 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.